På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
28. oassi - prentejuvvon Ávviris 18.02.2012
|
Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s ja 2010:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit artihkkaliida main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|
Asta Balto, gii dalle barggai Sámi oahpahusráđi ovddas, muitala:
Eat beassan guhká rafis bargat go oahpahusministtar Gudmund Hernes álggahii ođastusaid. ... Departemeantta jurdda lei ahte galggai leat dušše okta oahppoplána buohkaide, ja de galge moadde sámi fáttá heivehuvvot našuvnnalaš oahppoplánii. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta čálii reivves 14.01.1994 ahte departemeanta lea ovddidan «jurdaga ahte ođđa minsttarplána galgá leat našuvnnalaš plána mii fátmmasta buot oahpahusa mii galgá addot riikka vuođđoskuvlaohppiide, maiddái sámi guovddášguovlluin.» Ágga lasihit sámi fáttáid lei ahte «lea dehálaš ahte buot norgga skuvlla oahppit ožžot buoret ja vuđolat dieđuid sámi kultuvrra ja historjjá birra.» Dat mearkkašii ahte departemeanta geavahii dáža ohppiid dárbbu oahppat sámiid birra ággan sierra sámi oahpoplánaid ráhkadeami vuostá!
Dan mii eat sáhttán dohkkehit. Mii leimmet áiddo moadde jagi ovdal ožžon sámi fágaplánaid muhtin fágain, danin eat sáhttán mange láhkái dohkkehit ahte sámi sisdoallu sámi skuvllain galggai hedjonit dál go sámi riektedilli ii leat leamaš ná nanus goassege ovdal.
SOR vástidii juo 04.02.1994: «Sámi oahpahusráđđi ii leat ovtta oaivilis dainna ahte galgá leat oktasaš našuvnnalaš plána. Ferte ráhkaduvvot sierra plána guovlluide maid Sámelága giellanjuolgadusat fátmmastit. Das ferte buot fágaid fágaplánaid lassin maiddái leat oppalaš oassi.»
Sis lei ain boaresáigásaš áddejupmi ahte ovttadássásašvuohta lei seammaláganvuohta, namalassii ahte buohkat galge gieđahallojuvvot seammaláganin; dážan. Ođastusbargui oaččuhit sámi sisdoalu lei lossa ja garra bargu ja ministtar Hernesa ii sáhte gal rábmot beroštan sámi áššiin. (SSH5)
 | Gudmund Hernes finai su ministtaráiggis oktii Sámi oahpahusráđis. Dá son lea oahpahusráđi oahpponeavvočájáhusas ovttas Kristine Nystadain ja Ole Henrik Maggain. (Govva: Sámi oahpahusráđđi 20 jagi) |
Mis ledje ollu digaštallamat departemeanttas. Mii geahččaleimmet oččodit sámi ohppiide seamma oahppavuođu go earáin lei vai eai bázahallen go galge gilvalit dárogielat ohppiiguin joatkkaoahpahussii, allaskuvllaide ja universitehtaide. Dađistaga ipmirdin ahte sámi ohppiin sáhtte oahppoplánat main sámegiella ja kultuvra lei vuođđun, ja dat goitge ollašuhttoje dehálaš osiid dan plánas man ráhkadeimmet buot eará vuođđoskuvlaohppiide. (SSH5)
Ole Henrik Magga muitala mo ášši lei Sámedikki bealis:
Departemeanta mokkárdalai, muhto mieđai goitge loahpas ahte sáhttá ráhkadit sierra plánaid ovttaskas fágaide sámi mánáid várás nu go sámegillii, duodjái, servodatfágaide, ruovttumáhttofágii, risttalašvuhtii, eaŋgalašgillii, luonddufágii ja musihkkii.... Muhto rohpi ain váilui. Sámediggi deattuhii dien departementii giđđat 1995:s ..
Muhto de molsašuvai GOD-ministtar. Reidar Sandal álggii juovlamánu 1995. Vuosttaš čoahkkimis juo Sandal dovddahii áibbas eará oainnu alddis go ovddit ministaris. Sandal bivddii njuolgut ándagassii dan ovddas mii leai dáhpáhuvvan. Ja oalle jođánit čielggai ahte son áiggui jeagadit Sámedikki ja ráhkadit sierra oahppoplána. ... Son celkkii maid čielgasit ahte Sámediggi galggai beassat aktiivvalaččat leat fárus suokkardeame plánaid ovdal go dat gárvvistuvvojit. Dát dagai áibbas ođđa dili. Bealistan in leat goassege vajálduhttán dien rehálašvuođa, rabasvuođa ja buori dáhtu man Sandal čájehii. ,,, Mun ledjen ieš mielde hábmemin sámegiel teavstta plánaoassái man namma leai Prinsihpat ja njuolggadusat vuođđoskuvlaoahpahussii sámi oahppoplánaid mielde,mii leai čanusin plána oppalaš oasi ja fágaplánaid gaskka (ja dan dihtii gohčoduvvui «Broen» (Šaldi)). Muhto dien barggu mii barggaimet stuora iluin ja movttain. Viimmat beasaimet dovdat ahte min fámut adnojuvvojedje ávkkálaš bargui dan sadjái go golahit fámuid duššálaš doarrumii dakkár áššiid alde mat livčče galgan áigá juo čielgasat ja lunddolaččat dan vuođul mii leai dáhpáhuvvan 1980- ja 1990-jagiin. Áigi leai gáržon hirbmadit ja ollugat ledje šaddan oaffaruššat sihke nahkáriid ja bearašeallima barggu áigge. Buot vearrámus goitge orui mu mielas ahte sámi fágaolbmot, Sámedikki politihkkarat ja Sámi oahpahusráđi politihkalaš jođiheaddjit ledje šaddan gierdat dien rádjái ahte sin dulbme dakkárat geain ii lean fávdnát vuođđu árvvoštallat sámi skuvlla sisdoalu. Sin ágga leai duššefal politihkalaš fápmu – ii fal máhttu. (SSH5)
 | Riidoášši: 10-jagáš vuođđoskuvlla sámi oahppoplána. |
Siri Broch Johansen čállá riiddu birra mii buollái Deanus:
Plána celkojuvvon mihttomearri, juobe vuosttaš veršuvnnas, lei bajásgeassit ođđa sámebuolvvaid. Ii lean álggu rájes mearriduvvon juste gos plána galggai geavahuvvot.
Maŋŋá go Deanus lei leamaš guhkes, demokráhtalaš proseassa oahppoplánaválljema olis, ja juohke skuvla lei válljen goabbá oahppoplána sin mielas orui lunddolaš čuovvut, de buvttii GOD dokumeanta mii čilgii ahte buot sámi hálddašanguovllu gielddaid skuvllat galge čuovvut sámi oahppoplána. Ii dáidde sáhttán vearrát áigái buktit dakkár ođđasa. Finnmarken-áviissas muitala golbma máná eadni Grete Erlandsen geassemánu 17. b. mo Sieiddá skuvla váhnemat vásihedje departemeantta mearrádusa: «– Mii dovddaimet ollásit boalggahallon. Leimmet čoahkkinastan, digaštallan vuđolaččat, ja sihke oahppit ja váhnemat ledje jienastan. ... Departemeanta galggašii álggu rájes juo almmuhit oaiviliiddis.» ...
Departemeanta proseassa gielddaid ektui lei nappo leamaš eahpečorgat, ja plána mihttomearričilgehus ovdanbuvttii Sis-Finnmárkku-perspektiivva sámi skuvlla ektui. Ii han oahppoplána lei ge ollásit čállon go mearriduvvui ahte buot skuvllat galge dan čuovvut. Oahpaheaddjit vulge geasselupmui ovdal go ledje beassan oaidnit boahtte skuvlajagi ollislaš stivrendokumeantta. Easkka suoidnemánu 16. b. mearridii ráđđehus ahte O97S galggai geavahuvvot miehtá sámi hálddašanguovllu. Ođđa oahppoplána ii lean deaddiluvvon ovdal borgemánu gaskamuttus 1997....
Go skuvllat álge fas 1997 borgemánu ledje miellačájáhusat Deanu ráđđevistti olggobealde. Seammás ledje mánát golbma mánáidskuvllas geat eai beassan skuvlii mannat daningo sin váhnemat vuostálaste ođđa plána. Dalle ledje Deanus vihtta vuođđoskuvlla: Sieiddá, Juovlavuona, Bovccá ja Sirpmá skuvllat ja Buolbmát sámeskuvla. Ledje golbma ovddimus namuhuvvon skuvllaid mánát geat eai beassan skuvlii mannat. Buot dát golbma skuvlla leat ovddeš Deanu gielddas. – Mii eat leat sápmelaččat eat ge dohkke ahte min mánát galget bággehallat sápmelažžan, dajai «Ii fal Sápmi» Jan Olsen birrasii 50 váhnemiidda ja mánáide geat ledje boahtán miellačájáhussii.
Ii lean nappo ovttaoaivilvuohta das maid ođđa oahppoplána lei, dahje sáhtášii šaddat. Ja oahppoplánas ledje vihtta vejolaš giellaválljema. ... Vaikko lei dakkár válljenmunni, mat maiddái mielddisbukte ahte lei vejolaš válljet eret sámegiela ollásit, de čállojuvvui oahppoplána prinsihppaoasis ahte plána mihttomearri lei «...sihkkarastit positiiva identitehtaovdáneami ja geavatlaš guovttegielatvuođa.» Dát čájeha ahte plánabargu ii lean nu dárkil go sáhtášii. Guovttegielatvuohta-čuokkis ii leat fárus oahppoplána maŋimuš veršuvnnas.
 | Sámi oahppoplána doibmiibidjama vuostálastin Deanu ráđđevistti olggobealde 25.08.1997. Nubbi olgeš bealde lea «Ii fal Sápmi» jođiheaddji. Jan Olsen. Olgešbealde jearahallet sátnejođiheaddji Leif Sundelina gieldda oainnu birra. (Govva: Ole Magnus Rapp, Aftenposten/Scanpix) |
Dalle go váhnemat dolle mánáideaset eret skuvllas, de bohciidedje jurdagat álggahit priváhtaskuvlla. Dasa lassin iđii maiddái ákšuvdna ákšuvnna vuosttá. Čakčamánus ledje guokte vuolláičállinlisttu jođus Vuolle-Deanus. Nubbi listu lei «Váhnenakšuvdna našunála oahppoplána ovddas» ráhkadan. Nubbi listu lei dása reakšuvdna, lei reive man bajilčála lei «Juo sámi oahppoplánii». Bovccá, Juovlavuona ja Sieiddá skuvlla váhnemat geat háliidedje sámi oahppoplána, ledje čállán reivve. Sii bivde departemeanttas: allet vajáldahte min go čoahkkinastibehtet Váhnenakšuvnnain. Easka geassemánu 1998 nogai riidu oalát. Dalle mearridii Stuorradikki eanetlohku ahte reviderejuvvon O97S galggai geavahuvvot buot almmolaš skuvllain sámi hálddašanguovllus. O97S vuosttaš veršuvnnas lei čállojuvvon ná: «Šaddat bajás mearkkaša šaddat Sámi, ja dasto Norgga, oktasaškultuvrii». Cealkka rievdaduvvui danin: «Sámi ohppiide mearkkaša bajásšaddan ahte šaddet Sámi, ja dasto Norgga, oktasaškultuvrii». Maiddái cealkka mii čilgii ahte oahppoplána galggai fuolahit ohppiide sámi identitehta, rievdaduvvui.
Smávva rievdadusažat, muhto dehálaččat aŋkke. Stuimmiid ja ođđa gulaskuddama maŋŋá dahkko de juste dat smávva rievdadusažat mat dagahedje ahte eanáš sámegielddaid ássit sáhtte oahppoplána dohkkehit. (SSH5)
Jagi maŋŋá bođii de ođđa oahpahusláhka, mii celkkii: «Departemeanta mearrida láhkaásahusaid eará sierranas oahppoplánaide vuođđoskuvlaoahpahusa várás sámi guovlluin ...».
Dainna lei mearriduvvon lágas sihke ahte galggai leat sierra sámi oahppoplánat ja ahte dat galget geavahuvvot hálddašanguovllus. Danin ii šaddán sullásaš riidu go boahtte oahppoplánaođastus bođii 2006:s.
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain
23. artihkal: Váhnemiid rahčan sámegieloahpu várás
24. artihkal: Vuosteháhku ja jávkan
25. artihkal: Skuvla soađi áigge
26. artihkal: Ođđasishuksen ja bráhkkaskuvllat
27. artihkal: Oahppoplánat - dáruiduhttimii ja sámi skuvlla várás
28. artihkal: Stuora oahppoplánariidu
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjá 5
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
