På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
20. oassi - prentejuvvon Ávviris 02.12.2010

Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe.

Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info.

Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis

Dán ráiddu 2. ja 3. artihkkaliin mii leat muitalan lulli-norgalaš oahpaheddjiid vásáhusaid birra. Muhto leat čađa áigi maiddái leamaš muhtin sámi oahpaheaddjit Norggas, ja dás bohtet muhtin sin muitalusain.

1700- ja 1800-logus lei muhtin muddui sierra oahpahus sámi oahpaheddjiide, álggos Troanddimis sámemiššovnna ásahusain Seminarium scolasticum, Seminarium domesticum ja Seminarium lapponicum, maŋŋil lei sámegiella fágan Runášši ja Romssa semináras. Sámi oahpaheaddjit besse maiddái buorremuddui oahpahit sámegillii, ja eará oahpaheaddjit galggašedje oahppat sámegiela jus galget bargat sámeguovlluin.

Muhto 1800-logu loahpa rájes bohte garra njuolggadusat ahte oahpahus galggai leat dárogillii. Sámegiella sáhtii geavahit veahkegiellan, muhto nu unnán go vejolaš. Maid sámi oahpaheaddjit dahke dalle? Muhtin sámi oahpaheaddjit ledje ovtta oaivilis dáruiduhttinpolitihkain ja geahččaledje nu bures go vejolaš dáruiduhttit sámi ja kveana mánáid. Earát eai lean ovtta oaivilis, muhto čuvvo dattetge jegolaččat dáruiduhttininstruvssa. Ja muhtimat oahpahedje eanet ahte unnit sámegillii instruvssa vuostá. Eat dieđe vel nu ollu dan birra, muhto dá leat muhtin bihtát maid leat čoaggán sámi oahpaheddjiid birra, nugo ieža, sin oahppit dahje skuvlaeiseválddit leat muitalan.

Sámegielat oahpaheaddji Láhppis Dát muitalus lea giligirjjis "Loppas historie", maid Harald Samuelsberg guovttos Leonhard Gamst leaba čállán.

Oahpaheaddji Nuth lei okta dain maŋemusain gii váccii Álttá oahpaheaddjiskuvlla (gearggai 1870). ... Peder Morten Johannessen Nuth lei Láhpi sápmelaš, muhto su eatnigiella lea sámegiella ja dárogiella. Sus lei nuvttá oahpposadji (Sámefoanddastipeanda) go váccii Álttás skuvlla, nugo maiddái dain eará ohppiin ge lei. Su áhčči – Johan Peder Pedersen, Hommelviika, – lei leamaš sámeskuvlaoahpaheaddjin Beasfearddas (Jogas). ...

Son lei vuosttaš ja áidna sápmelaš Láhpis geas lei oahpaheaddjiskuvllas eksámen, ja son gárttai maid maŋemus sámegiela oahpaheaddjin dáppe. Buot oahpaheaddjit geat barge seamma áiggis go Nuth, ledje ožžon nuvttá skuvlasajiid Romssa oahpaheaddjiskuvlii ja ledje doppe oahppan sámegiela. Muhto vuosttažettiin dáiddii sámegiel máhttu lean oalle heittot, ja dasto lei 1880:s ráhkaduvvon ođđa bagadus gaskaboddosaš skuvlaguovlluid oahpaheddjiide, gos daddjui ahte «buot sámi ja kveana mánát galget oahpahuvvot lohkat, hupmat ja čálalaččat geavahit dárogiela. Oahpahangiella galgá leat dárogiella, sámegiella dahje kveanagiella galgá geavahuvvot dušše veahkkegaskaoapmin čilget dan maid mánát eai ipmir, ii ge galgga geavahuvvot eanet go bággodilálašvuođain.» Nu ahte ii lean beare stuora atnu dan sámegillii maid oahpaheaddjit ledje oahppan. (SSH-2)

Dárbbašmeahttun oahpahit oahpaheddjiid sámegiela ja kveanagiela

Christen Brygfjeld lei Finnmárkku skuvladirektevra 1922-33. Vaikko sus lei lullisámi duogáš ja máhtii davvisámegiela, de son lei garra dáruiduhtti sihke oahpaheaddjin ja skuvladirektevran.

Go birrasiid 1930 bohte garra moaitámušat dáruiduhttima vuostá ja ee. gáibádusat ahte galggašii fas álggahit Romssa oahpaheaddjiskuvlla sámegiel- ja kveanagieloahpahusa, čálii skuvladirektevra reivve departementii gos čilgii buot Finnmárkku suohkaniid gielladili. Su konklušuvdna lei ahte dakkár oahppu lei áibbas dárbbašmeahttun. Go oaidná mo son čállá sámegielat ja kveanagielat oahpaheddjiid birra, de sáhttá ipmirdat ahte sis ii lean nu álkes dilli skuvllas dalle. Dá leat muhtin oasit su reivves.

10. Čuđegieddi
... Báiskegohppi ja Bissojohka, seahkálaga dárogiella, sámegiella ja láttegiella. Oahpaheaddji váhnemat leaba sápmelaččat. Sámegiella lea su eatnigiella, ja son máhttá veahá láttegiela. Son ii hálidivčče, na jur heađis dušše, geavahit daid gielaid veahkkegiellan.
Leavnnja biires lea stáhtainternáhtta, 6-juogut skuvla, leat guokte 1. luohká. Álbmot lea seahkálaga dáru, sámi ja láttit. Eatnasat dárostit bures. Oahpaheaddjit eai máhte eai sámegiela eai ge láttegiela, goitge leat sámesogat ja láttesogat mánát bures dan dásis mas dáčča mánát leat.

11. Kárášjohka
Dát suohkan lea eanas sámi suohkan, earret moadde hálddašeaddji márkanis. Oahpaheaddjit hállet čielga sámegiela ja geavahit dan measta badjelmearálaččat veahkkegiellan, danne leat Kárášjot-sápmelaččat bázahallan dárogielas Guovdageainnu sápmelaččaid ektui.

12. Davvesiida
... Davvesiidda skuvlabiires lea stáhtainternáhtta. Ii oktage oahpaheaddji máhte sámegiela fávdnádit. Lean ieš bargan doppe skuvllas 5 jagi. Dalle máhtte mánát dan mađe bures dárogiela ahte gávnnahin veahkkegiela dárbbašmeahttumin, vaikko máhtán ge sámegiela.

Lebesby internáhtta
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat)

14. Deatnu
... Dárusuolu lea seahkálas giellabiire. Dan biire oahpaheaddji, Per Fokstad, lea hui áŋgir geavahit sámegiela skuvlla ja girku váldogiellan, muhto Dárusuolu ii leat sutnje dan dáfus mihkkege buriid bargoguovlluid, iige son leat ožžon gallása doppe guorrasit áigumušaidasas.

Norskholmen dahje Dárosullo skuvlla, 1918
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat)

17. Davvi-Várjjat
... Gállojoga biires lea oahpaheaddji gean ruovttugiella lea láttegiella. Sutnje lea álkit oahpahit láttegillii go dárogillii, ja dat váikkuha dárogieloahpahusa.
... Ánnejoga ferte daddjot čielga látti biiren. Guokte látti oahpaheaddji vissa geavaheaba láttegiela skuvllas eanet go dárbu, danne ii leat dárogiella báljo ovdánan doppe.

19. Buolbmát
Dán suohkana nanu eanetlohku lea sápmelaččat. Doppe sii nagodedje, skuvlalága vuođul, oažžut guokte sámegielat oahpaheaddji virgái, geat vissa geavaheaba sámegiela, eaba dušše veahkkegiellan, muhto gulu mielde eanas áigge oahpahusgiellan. Dán suohkanis mánát eai bálljo máhte dárogiela.
(SSH-4)

Oahpaheaddji sámástii dušše áhkuin

Pavel Andersen lei Deanus eret ja lei guhká oahpaheaddjin Sállannuoris. Emma Johannessen muitala su áiggis oahppin Jáhkogohpi (Korhámmana) skuvllas:

- Mun álgen skuvlla 1934:s. Skuvllas ii lean lohpi sámástit ja mii mánát eat beassan sámástit gaskaneamet ge. Nu dat lohke sihke oahpaheaddjit ja dálueamit. Dás galggaimet dušše dárostit.

Oahpaheaddjit dat ledje vuosttažettiin Pavel Andersen. Pavel dat lei doppe heila áiggi. Ja su oabbá Pavel Ánná. Soai leigga Deanus eret ja sápmelaččat, muhto eaba goassege geavahan sámegiela skuvllas. Muittán ahte Pavel oktii bođii suga min lusa Stuoravutnii, dalle son sámástii mu áhkuin. Ánnás in gullan goassege sámegiela, muhto gal mun jáhkán ahte sus maid lei sámegiella eatnigiellan. Ánná lei hui streaŋggis. Časkkii pekestokka mánáid suorpmaide nu garrasit ahte dat manai gaskat. Eará oahpaheaddjit ledje dážat. (SSH-4)

Earát geat ledje oahppit seamma skuvllas, leat muitalan ahte Pavel Andersen suhtai go gulai sámegiela ja cerggui: "Snakk norsk! Vi er ikke nokka fjellfinna her!" (Huma dárogiela! Mii eat leat bádjeolbmot dáppe!)

Namuhuvvon raporttas maid skuvladirektevra čálii 1931:s, čállá Sállannuori suohkana birra e.e.: Čielgaseamos guovttegielat biire lea Jáhkogohppi, doppe lea stáhtainternáhtta ja 4-juogut skuvla. Sihke dievdooahpaheaddji ja nissonoahpaheaddji váhnemat leat sápmelaččat, ja goappašat oahpaheaddjit hupmaba čielga sámegiela. Soai goitge eaba hálit atnit sámegiela veahkkegiellan earágo jur heađis. (SSH-4)

Per Fokstad ja su bearaš 1960
(Govva: Ragnhild Ravna)

Fertii oahpahit iežas prinsihpaid vuostá

Per Fokstad lei oahpaheaddjin Deanus badjel 40 jagi. Olles áigi son áŋgirušai sámi skuvlla bealis ja čálii iežas sámi skuvlaprográmma. Danin šattai ollu riidu skuvladirektevrrain ja eará eiseválddiiguin. Son lei máŋga jagi Finnmárkku Sámi Ráđi jođiheaddjin. Muhto oahpaheaddjin son fertii čuovvut njuolggadusaid ja oahpahit dárogillii. Ragnhild Ravna, gii 1959:s álggii oahpaheaddjin Deanu skuvlii, gos Fokstad dalle lei rektorin, muitala:
Easkka 1945 lei Per Fokstad sirdojuvvon Deanu skuvlii Bonjákasas, mii lei skuvlabiire gos ásse olu sápmelaččat. Ovdal soađi lei son Dážasullo skuvllas, gosa gulle olu suopmelaččat/kveanat. Su ovddeš oahppit muitalit ahte son lei hui oskkáldas eiseválddiid ektui, son ii geavahan sámegiela skuvllas maŋŋásoađiáigge, vaikko olu oahppit ledje ge sámegielagat. Muhto ii son gieldán sin sámásteames gaskaneaset ge. Muhto son geavahii báikkálaš sámi kultuvrra dain máŋggain gelddolaš muitalusain ja máidnasiin maid geavahii oahpahusas, geavahii maid luođi "Vuoi dán Biehtár-Káre", ja váikkuhii garrasit dasa ahte oahppit dovde gullevašvuođa báikegoddái. «Állet vajáldahte giela ja ruovttobáikki!» lávii oahppiide rávvet. Go Margarethe Wiiga sámi áppes ilmmai 1951:s, de besse oahppit girjji oastit Per Fokstadas. Dalle fálai son sámegieloahpahusa soapmásiidda. Su oahppit rámidit buorre dárogieloahpahusa maid lážii sidjiide. Dát guoskkai sihke giella-, girjjálašvuođa- ja čállinoahpaheapmái. Dárogiella ja matematihkka ledje dehálamos fágat su skuvllas. Go viiddásat besse eará skuvllaide, de fuomášuhttui man čeahpit dárogielas Fokstada oahppit ledje.

Son šattai bajás norgga našunhuksenáiggis, lei ieš 14 jagi 1905:s ja áŋgirit ovdanbuvttii Ivar Aasena jurdagiid ja diktema. ...

Fokstad ieš ii lean dáiddár, muhto oinnii čábbodaga ja olggosbuktima govain, tekstiilain, luđiin ja eará musihkas. Son válddii Savio-govaid skuvlii, maid oahppit galge de viggat reproduseret. Son áŋgirušai fidnet oahppiid hárjehallat smávva neaktinbihtáid, juovlabihtáid, ja basáraid doallat. Son geavahii viššalit skuvlaradioprográmmaid, eandalit prográmmaid mat muitaledje eará kultuvrraid birra. Su mielas lei dehálaš dohkkehit eará kultuvrraid ja álbmogiid. Dát fas galggai bohciidahttit iežas kultuvrra ja identitehta dohkkeheami ja rámi.

Muhto ii lean eisege álki sutnje buot oahppiid ektui. Máŋga váhnema eai liikon Per Fokstada jurdagiidda sámevuođas ja su áŋgiruššamii sámivuođa ovddas. Dát fas dagahii ahte olu oahppit vuosttaldedje su, go dihte ahte báikkis dorjo sin, eai ge dárbbašan ballat vaikko rigerejedje skuvllas. (SSH-2)


1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain

Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu