På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
13. oassi - prentejuvvon Ávviris 06.06.2009
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra. Daid vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii 2007:s, ja 3. girji 2009 geassemánu. Dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján. Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán giđa ja geasi buktit 6 artihkala iešguđetge fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.
|
– Ákŋoluovttas ja maiddái skuvllas badjelgehčče min geat oruimet vuonain, go eat máhttán riekta dárogiela hupmat. Gohččudedje min «Øyfjordfinnan». Dávjá lei riidu Ákŋoluoktamánáid ja vuotnamánáid gaskkas, ja mánát geat ledje dážat, dahje jáhkke ahte ledje dážat, givssidedje sámemánáid. Muittán ahte čuhppe njuniid eret min gápmagiin. Mus ledje oalle guhkes vuovttat, muhto oktii čuhppe dážamánát mu vuovttaid bákkuin.
Vuosttaš jagiid hirbmat ballen mánáin geat givssidedje mu. Muittán ahte mu viellja ja son gii maŋŋil šattai mu isidin geahččaleigga jeđđet mu. Oktii bágge mu mannat rámbuvrái ja oastit šukulada dáloeamida rehkegis. Dáloeamit dieđusge suhtai ja fertejin mannat dohko máksit iežan ruđain. Muhto go giehmánni gulai mo ášši lei, de in dárbbašan máksit. Eará háve bágge mánát mu borrat sávzabáikka. ...
Sámi mánáid givssideapmi ii heaittihuvvon Larine buolvvain. Su boarráseamos nieida, gii riegádii 1950:s, máhtii eambbo sámegiela go dárogiela go álggii skuvlii. Muhto givssidedje su nu ollu ahte son heittii sámásteames dan maŋŋá. Nuoramusat šadde bajás dárogielain doaimmalaš giellan. Muhto sin dárogiella lei báidnon sin váhnemiid heajus dárogielas, «et glass» šattai «en klass» jna.
Larine nieida Irene muitala: – Eará mánát givssidedje min ollu min heajus dárogiela dihtii. Vearrámus ledje dávjá sii, geain ieš lei sámi duogáš mas geahččaledje báhtarit. Dát jotkkii guhká, nu lei ain 1960- ja 70-logus. Go mii mánnán stoagaimet eará mánáiguin lei oktii muhtin eadni gii bođii stuora fieluin ja vuojáhalai min čurvodettiin: – Sámečivggat, mannet ruoktut, ehpet beasa stoahkat min mánáiguin!
– Nu oahpaimet ahte mis ii lean makkárge árvu. Ledje sihke mánát ja rávesolbmot geat givssidedje sámemánáid. Oahpaheaddjit fertejedje diehtit ahte givssidedje min, muhto eai dahkan maidege dainna.
(Larine Johnsena muitalus, SSH-3)
 | Ákŋoluovtta skuvla sullii 1930. Skuvla lea gurut bealde, internáhtta olgeš bealde govas. (Govva lea Ulf Jacobsena govvačoahkkaldagas |
Ij lij dihte luste, vienhtem buerebe jis jeatja saemien maanah aaj desnie. Im leah manne dejtie jaepide bååstide sijhteme - im guktie gænnah.
- Mij lij dihte verremes dåeries-moere, lohkehtæjjah jallh dah jeatjah learohkh?
- Dah learohkh hov dah. Idtjim hov sijhth man bijre lohkehtæjjide klååkedh. Eah hov lin dah ålkine gænnah guktie vøøjnin mij deahpedi. Måjhtam akten aejkien lin mijjien gyhtjelassh daaroen gieleste.
Dellie lohkehtæjja klaassese jeehti: "Stoerre skaamoe lea. Ebba saemien gielem gåetesne soptseste mohte dihte væjkalåbpoe daaroen gielesne dijjeste." Ij lij dam bøøreme jiehtedh. Dihte liegkese dan ålvas nåake munnjien sjidti. Idtjin gieh mov nommem provhkh, ajve vesties baakoeh. Maam jeehtin dan vesties, guktie im maehtieh dejtie baakojde jiehtedh gænnah.
(Ebba Westerfjella muitalus, SSH-1)
Juo ovdal soađi lei vuostálašvuođat sámi ja eará bearrašiid gaskkas Stállogárgos. Mu bealis dat dušše nannejuvvui das mii dáhpáhuvai eváhkos. Earáin lei leamaš sin dárogielat biras mielde ja ledje seastan suopmana. Mun fas máhtten dušše trøndersuopmana, mun in lean goassege hupman dárogiela finnmárkosuopmaniin. Earát hárde mu: «– Dál lea sápmelaš hilgon gápmaga ja šaddan nu čeavlái ahte ii máhte hupmat dábálaš dárogiela.» Oktiilaččat hárde mu dan dihte go «in máhttán dárogiela». Ain otná beaivvi mus ii leat juste seamma suopman go earát dáppe. Álggos jurddašin ahte sivva dasa ahte hárde mu lei ahte lean sápmelaš. Mu fulkkiid maid hárde, nu ahte dat sáhttá leat okta sivain. Muhto hárde mu eanemusat, ja ledje gal dasa maiddái eará sivat. Álggu rájes jerren ollu ja ohppen jođánit, seammas go earránin gielain. ...
Okta ášši lei váttisvuođat eará mánáid givssideami dihte. Muhto meannudeapmi maid ožžon oahpaheddjiin ii lean ollu buoret. Ii lean makkárge ipmárdus das ahte mus lei eará gielalaš duogáš go earáin lei. Mis lei ee. muhtin oahpaheaddji gii ii lean go 18–19 jagi. In dieđe makkár oahppu sus lei, muhto ollu ii sáhttán leat leamaš. Mun ledjen goal oalle čeahppi dárogielas, ledjen máŋga láhkái oahppan eambbo go earát skuvllas gos leimmet eváhkos. Máhtten čállit stiilla ja ođđasitmuitalusa. Čuolbma lei ahte máhtten čállit dušše fal ođđadárogillii, ja dan ii dohkkehuvvon. Oahpaheaddji ii máhttán ođđadárogiela ja go son logai jitnosit luohkás maid mun ledjen čállán, de boagustedje eará oahppit. Muittán oktii go čállen: «Eg sykla etter vegen» (Sihkkalasten luotta mielde). Oahpaheaddji logai jitnosit: «Eg sykla etter veggen» (Sihkkalasten seainni mielde). Son galggai váldit eret buot mii lei ođđadárogillii, bohtosiin lei ahte olles mu čállingirji šattai dievva rukses sázuin. Ceavzin dihte luohkás fertejin dahkaluddat seamma čuorbin go earáin, bidjat álccesan 7-8 jahkásačča dássái. Bohten erenoamáš dillái luohkás dan dihte go ledjen «čuorbin dárogielas». De bijai oahpaheaddji mu sárgut bustávaid ráŋgastushárjehussan. Uhkidedje maiddái sáddet mu erenoamášskuvlii. Ii lean disipliidna luohkás, go oahpaheaddji ii lean mihá boarráset go min, ja oahpaheaddji ii goassege cuigen go oahppit hárde ja givsiidedje nuppiid nuppiid.
(Klemet Vika muitalus, SSH-3)
Alfon Andersen, Vatnjavárin eret, sáddestii ávisii lohkkiid reive mas son muitala man váiggat hilgadin son mánnán ealvvai vuosttaš skovlajagi 1946. Soai jumežiin Haralddain eaba máhttán dáru go skovlái álggiiga. Soai skovlogii spanččahalaiga čuvddiid bávččagin linjálain jus leigga gullon sámásteamen olgobottu. Muhtin oahppit vel duhkohalle simme sivan. Alfon dadjá:
"Mii smávva mánák ruvva oahpaimek midja lei ággan; garra doaškuma dihte seakka gieđaide ja bahá vuoktagaikuma dihte heaittiimek ruvvanaga sámegiela hoallamis."
(Randi Nymo muitalus, SSH-1)
Deanodagas fertii beana ja stuorraniibi leat fárus go skuvlii vuolgá, muđui doppe in birgen, in ain jo daid álgojagiid. Beatnaga čatnen telegráfstolpui ja stuorra, boares ruosta niibi lei maid dasa čihkkojuvvon. ...
Skuvlii, Gárggogeahčái, sihkkelasttiimet Deanodat vuotnabađas guokte kilomehtera mátkki, iešguđet sihkkeliin. Mun fertejin álo leat veahaš mannelis go buohkat earát, go in sáhte joavdat skuvlii ovdalgo skuvlarivgu lea čuojahan gusabiellu, ja nu dáhtton mánáid skuvlalatnjii.
Go earát jávket sisa, de mun skirvehan sihkkeliin ja boares beana vel báttis telegráfstoalppu lusa. Čanastan beatnaga ja viehkalan sisa. Friijabottuin ferten ovddemuš jávkkihit olggos ja stoalppu lusa. Dohko ii duostta oktage go lean muitalan ahte beana lea issoras váralaš. ...
- Badjeáddjá, badjeáddjá, badjeáddjá, huike mánát geat orro internáhtas. Sii bohte boaittobeale vuotnagáttiin nugo Stáhpogiettis, Lávvonjárggas, Gohpis, Gávesluovttas ja nu ain. Deanodaga mánát gal ledje oahppásat, iige mis lean goasge miige riidduid. Mii han leimmet bajásšaddan ovttas. .... Muhto eai siige skuvlašiljus duostan mu bealuštit.
(Niillas A. Somby muitalus, SSH-1)
 | Deanudaga internáhtta lea áidna internáhtaviessu Finnmárkkus mii ain lea measta nugo lei ovdal soađi. Dáppe lei skuvla áigodagas 1934-63.
(Govva: Svein Lund) |
Ollugiidda sidjiide geat vázze skuvlla 50-, 60- ja 70-loguin lea váttis hupmat dan birra. Erenoamážit nu lea daidda geain ledje stuorámus váttisvuođat skuvlla váccidettiin. Dat guđet birgejedje buoremusat maŋŋil gal sáhttet muitalit dan birra. Sii muitalit ahte 50- ja 60-loguin vásihedje sii rihkkuma sámi ohppiid vuostá beaivválaččat. Sihke oahpaheaddjit ja eará oahppit barge dan, dat sáhtii leat ciellan ja hárdin dehe ahte sii njulgestaga badjelgehččoje ja adnoje duššin. Dat guđet ledje čeahpit skuvllas eai gal hárddahallan jur njuolga, muhto okta dain muitala ahte lei váivi oaidnit go su fuolkkit ja ránnját givssiduvvojedje.
 | Sámit Ruŋggus orrot oalle čoahkis. Dáppe lei gal uhcán eanan guđege dállui dalle go buohkat geahččaledje birget eanandoalus. (Govva: Svein Lund) |
Lei dábálaš ahte oahpaheaddjit njulgestaga vuolláne Ruŋggu mánáid dáfus. Ruŋggu mánáin ii vurdojuvvon nu ollu, eai dain gažadan leavssuid, dat besse stoahkat gihtain dan botta go earát ohppe loguid ja bustávaid.
Go olmmoš jearrá ruŋggolaččain mot hárdin dáhpáhuvai skuvllas, de sáhttá leat váttis oažžut čielga ovdamearkkaid, soaitá hui olu dan geažil go ollugat leat geahččalan vajálduhttit dan áiggi. Dá goitge lea okta ovdamearka: Rektor lei váldán jietnabáddái go boares ruŋggolaš áhkku hupmá basdárogillii. Oahpaheaddji bijai báddečuojanasa muhtun oahppi beavddi ala ja čuojahii jietnabátti olles luohkkái, ieš boagustii.
Okta sis gii lei oahppin 60-logus dadjá oanehaččat ná skuvlaáiggi oktiibuot: – Buot skuvlajagit ledje beaivválaš gižži. Imaš gal go guhtege mis lea šaddan albma olmmožin. Ollugat eai gal leat vigiid haga, ollugiin sis lea billahuvvan iešdovdu ja psyhkalaš sivat eallinahkái.
Nordlys-aviissas čállojedje moanat čállosat Ruŋggu birra ja jearahallamis 13.12.1979 cealká Tor Ivar Andersen: «Loabága guovddášskuvllas lea čađat leamaš Ruŋggu mánáid givssideapmi, vaikko ovdal lei gal vel vearrát go dál. Dát givssideapmi vuolgá dain guottuin mat Loabága álbmogis muđui lea Ruŋggu sámi álbmogii. Mun gal čuoččuhan ahte daid guottuid eat dovdda dušše ohppiid gaskka, muhto maiddái oahppi ja oahpaheaddji gaskka. Dat dagaha dakkáriid go ahte «Ruŋggu čivggaide gal dahká ovtta.» Sii eai ieža oba soaitte ge oaidnit ja áibbas ipmirdit iežaset guottuid, muhto mii ruŋggolaččat gal diehtit ahte dakkár guottut sis leat.»
Dan seamma aviissas leat jearahallan rektora Terje Karlsena. Son cealká ahte «Ii okta ge givssit ohppiid Loabága guovddášskuvllas dál, eai Ruŋggu mánáid dehe earáid».
(Artihkal Loabágis, SSH-3)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
