På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
15. oassi - prentejuvvon Ávviris 20.06.2009
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra. Daid vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii 2007:s, ja 3. girji 2009 geassemánu. Dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján. Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán giđa ja geasi buktit 6 artihkala iešguđetge fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.
|
- Internáhtas mis lei muhtin Katrine dáloeamidin álggos. Maŋŋil lei Gunhild Olsen. Son ii máhttán sámegiela, ja mun fertejin dávjá dulkot su ja eará mánáid gaskkas, go eai gulahallan njuolga.
(Marie N. Logje Eira muitalus, SSH-5)
 | Márjá N. Logje vieljáin mánnávuođa geasseorohagas (Foto: Carl Schøien) |
Min ruovttugiella lei sámegiella. Mun in ádden dárogiela, inge máhttán hállat giela. Oahpaheaddji namma lei Elida Thomassen ja bođii Elverumas. Son lei náitalan gieldda ássiin, ja orui danin dáppe. Son ii máhttán sámegiela. Oahppit geat máhtte veaháš dárogiela, fertejedje veahkehit min earáid jorgalit sámegillii dan maid oahpaheaddji muitalii. Ii rektorge, gii maiddái lei internáhttahoavda, máhttán sámegiela. Mii eat ožžon lobi hállat sámegiela, muhto maid mii de galggaimet hállat, go eat máhttán eará giela? Dađistaga ohppen veaháš dárogiela, muhto mun dadjen ollu sániid boastut ja earát čaibme mu go hállen dán veaháža maid máhtten.
(Johan Johannessena muitalus, SSH-1)
 | Oahpaheaddji Sissel Gullichsen ovttas ohppiin Ellen Adrianna, gii fertii dulkat oahpaheaddji ja eará ohppiid gaskkas. (Foto: Einar Gullichsen) |
Giella lei stuorámus váttisvuohta. Nugo Bill muitala iežas breavas, de ii báljo lean oktage gii máhtii dárogiela go skuvlii álge. Muhto Uhcaoabbá, Elle Adriánná, duottarstobus gii lei 6-jahkásaš, máhtii veaháš dárogiela, son lei rabas, hállái ja somá. Moai hálaime skuvlastivraovdaolbmuin ja ozaime su beassat álgit skuvlii jagi árabut - veahkehan dihtii munno. Dát ordnašuvai, ja vuosttaš beaivve rájes leigga Sissel-guovttos Uhcaoappáin priváhtaoahpaheaddjin nubbi nubbái. Sissel oahpai sámegiela, ja Elle Adriánná oahpai dađistaga eanet dárogiela. Klássalanjas su geavaheimmet dulkan 1. luohkás. Muhto oktii gal Sissel mettii issorasat giellamoivvis. Rehketdiimmuin galge sii suorpmaiguin lohkat logi rádjái. Sissel geigii bealggi ja jearai: "Mii dát lea?". Oahppit vástidedje nugo duohta leige: "Bealgi", muhto Sissel jáhkii son lei oahppan suorbmasáni, ja beivviid ja vahkkoviissaid sii lohke belggiid ja dadje: "Mus leat logi bealggi". Maid son mánát smihtte? Ja Uhcaoappás lei sihkkarit somá.
(Einar Gullichsena muitalus, SSH-1)
Leimmet njealjis geat álggiimet 1. luohkkái. Buohkat mii leimmet Stránddas eret ja buohkat leimmet sámegielagat. Vuosttaš jagi beasaimet mii njealjis; Sámmol, Ingebjørg, mu viellja Oliver ja mun, orrut seamma lanjas internáhtas. Dát ii lean dábálaš dalle, go njuolggadusaid mielde galge nieiddat ja gánddat orrut sierra.
Oahpaheaddji ja dáloeamit lei Petra Pedersen, gii lei Ávágis dahje Nuortavágis eret. Son lei hirbmat šiega ja buorre oahpaheaddji midjiide, vaikko sus ii lean oahpaheaddjioahppu ii ge máhttán sámegiela. Son ii dubmen min. Petra lázii skuvlla nu ahte mii eat goassege dovdan ahte leimmet unnit go earát.
Oliver lei jagi mis boarrasat ja lei oahppan veahá dárogiela, dan mađe ahte muhtin muddui doaimmai dulkan midjiide. Mun ledjen oalle čeahppi skuvllas. Lea hui imaš go jurddašan man unnán dárogiela mun máhtten vuosttaš jagiid.
(Ingunn Utsi muitalus, SSH-2)
 | Reihvági skuvlla klássalanjas, 1952 (Foto: Sverre A. Børretzen, Aktuell) |
Ja okta lea vel dat, ahte jos vuosttaš klássa mánná ii máhte dárogiela ja oahpaheaddji ii máhte sámegiela, de dat bázahallá áibbas dat mánná. Dat ii ádde rehkega iige eará ovttage fága maid oahpaheaddji oahpaha dáppe. Ja fertejit eará ohppiid dahje skuvlamánáid, mat seammá klássas vázzet, dulkan geavahit, jos dat máhttet veaháš dárogiela. Na, dan gal juohkehaš diehtá makkáraš dulkkat dat leat!
(Trygve Madsen sámeskuvlla birra, SSH-1)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
