På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
Trygve Madsen iežas barttas Basevuovddis, Kárášjogas, beassážiid 2004. |
Dán bihtá mii leat gávdnan oahppogirjjis Giellamet - kursbok i lapska språket för Nordens samer, maid Nils Erik Hansegård lea redigeren ja maid
Sveriges Radios förlag almmuhii 1968:s. Jurdda dáinna bihtáin lei čilget eará riikkaid sámiide mo sámiid skuvladilli lei Norggas. Danin lea álggos
čilgejuvvon erohus Norgga ja Ruoŧa sámiid skuvlafálaldagaid gaskkas, go dalle ledje Ruoŧas sierra sámeskuvllat. Artihkkal addá hui buori gova das mo
dilli lei dalle go sámegiel álgooahpahus álggahuvvui ja mo oahpaheaddjit jurddašedje. Trygve Madsen lei dalle Kárášjoga mánáidskuvlla jođiheaddjin. Son lea riegádan 1928:s, ja bajásšaddan Guovdageainnus. Sus lea oahpaheaddjioahppu ja sámegiela vuođđofága. Son lea bargan oahpaheaddjin ja rektorin, Sámi Radios ja Sámi dáiddárservviid čállingottis. Dál son lea penšunista ja orru Hønefossas. Jearahalli Odd Mathis Hætta lea Guovdageainnus eret, riegadan 1940:s ja bargá dál Finnmárkku allaskuvllas historjjáoahpaheaddjin. Son lea ee. bargan vuođđoskuvlaoahpaheaddjin, Finnmárkku skuvladirektevrakántuvrra konsuleantan ja Sámi Radio hoavdan. Son lea doaimmahan aviisa Ságat ja čállán ollu girjjiid. Doaimmaheaddji Nils Erik Hansegård (1918-2002) lei oahpaheaddji ja gielladutki Ruoŧas ja čálii máŋga girjji guovttegielatvuođa ja sámi ja suoma gielladiliid birra. Dát bihttá čállojuvvui vuos dalá čállinvuogi mielde (Bergsland-Ruong). Siri Broch Johansen lea transkriberen dan dálá čállinvuohkái. Dás leat sihkkon muhtin gielalaš čilgehusaid mat ledje mielde Giellamet-girjjis. Faksimila čájeha mo bihttá prentejuvvui. |
- Movt lea dáppe Norggas dat sámeskuvla leamaš organiserejuvvon?
- Dáppe Norggas lea oktasaš skuvlaláhka sihke sámiide ja dážaide (norgalaččaide). Dat leat dan seammá skuvlla vázzán buohkat áiggi čađa. Muhto lea
okta boares instruksa 1898:s, mii mearrida ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot veahkkegiellan, jos dárbbašuvvo ja beare dalle go skuvlamánát eai ádde
maid oahpaheaddji dadjá. Diet lea maŋŋil soađi rievdaduvvon: skuvlaláhkii lea dál váldojuvvon dat, ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot oahppangiellan
nai. Ii dat sáhte dadjat, ahte dat leat čuvvon dan boares mearradusa (1898 rájes). Mu skuvlaáiggis Guovdageainnus, mis lei oahpaheaddji mii geavahii
sámegiela ollu, ii beare veahkkegiellan, muhto maiddái oahpahusgiellan. Ja fertii maid, go mánát ledje buohkat sámegielalaččat, ja eanáš eai ádden
veaháš ge dárogiela. Ja nu dat lea veaháš mannan bajás vulos dađi mielde go leat oahpaheaddjit leamaš.
Ovdal soađi dáppe ledje máŋgga sajis oahpaheaddjit geat máhtte
sámegiela. Eai máhttán dalle go bohte, muhto ohppe dađi mielde go orro dáppe. Ja lei hui uhccán johtu oahpaheddjiid gaskkas dalle, nu ahte dat
oahpaheaddjit geat bohte, orro máŋggaid jagiid, muhtumin moaddelot jagi maiddái. Muhto dieđusge, eai mánát oahppan nu ollu go dál ja dasa lea
sivvan ovddimus skuvlaáigi. Mis lei ovdal soađi nu gohčoduvvon unnimus skuvlaáigi (12 vahkku jagis). Gielddat Sis-Finnmárkkus leat dieđusge geafit
ja dat fertejedje válljet dan buot unnimus skuvlaáiggi. Dalle go mun vázzen skuvlla Guovdageainnus, mun vázzen 6 vahkku čakčat ja 6 vahkku giđđat.
Dálvet de vázze dat badjeolbmot. Internáhtta lei dan mađe unni (stuoris dat gal lei muhto almmatge dan mađe unni): eai čáhkan buot mánát oktanaga
dohko. Jos dál olbmot, mat ovdal soađi vázze skuvlla, máhttet uhccán dárogiela, dat eanáš boahtá dás, ahte dat lei nu uhcci dat skuvlaáigi.
Faksimiila artihkkala álggus, nugo lei prentejuvvon "Giellamet"-oahppogirjjis |
- Ledje go dáppe Norggas (dego Ruoŧas leat leamaš) dakkár katekehtat, oahpaheaddjit mat čuvvo johttisámiid mielde, dalle go dat johte?
- Nu go mun orun muitimin, de gávdnojedje dáppe maid muhtimat dakkárat 18. dahje 19. jahkečuođis. Muhto eanáš lei nu, ahte skuvlamánát bohte
márkaniidda ja giliide ja doppe vázze skuvlla. Álggus dat orro olbmuid luhtte, oainnat, go eai lean viesut, muhto ovccinuppelot čuođi njealjis – vai lei
go viđas?25 – de huksejuvvui vuosttaš internáhtta sámemánáid várás, ja dat lei Guovdageainnus. Juohke sámegielddas lea dál internáhtta, nu go dáppe
Kárášjogas. Čuohte máná čáhket dohko. Muhto eai leat nu ollu gal mat dál fertejit internáhttii go ovdal. Oainnat, mii leat goit geainnuid ožžon dál ja
mis lea dáppe skuvlasáhttu, mii vuojiha mánáid; njeallje busse mat juohke beaivvi vuojihit mánáid.
Dál lea skuvlaáigi uhccimus 27 vahkku jagis ja eanáš mánát vázzet 38 vahkku. Ja dat dieđusge dahká hirbmat ollu. Ovdalaš áiggi lei čiežajahkásaš
bággoskuvla; dál lea ovccijahkásaš bággoskuvla ja vel logát jagi oažžut vázzit friija, jos dáhttut. Nu ahte ollu guhkkelii mánát jovdet ja ollu buorebut
máhttet sihke dárogiela ja eará fágaid maid.
Muhto lea okta jearaldat: lea go dat doarvái buorre? Lea go skuvla nu buorre go sáhtášii šaddat? Mii oaivvildit, ahte dat ii leat. Mis leat dakkár
geahččaleamit mat leat miehtá Norgga. Mii sáhttit geahččalit daid dáppe sámemánáid siste ja mii gávnnahit dan, ahte eai dat mánát joavdda nu guhkás
go galggaše. Ja de ferte dieđusge dakkaviđe jearrat: manne dat eai joavdda nu guhkás? Lea go boastut oppa min oahpahanvuohki? Mii doaivut, ahte dat
lea boastut ja dál čakčat (1967) áigut geahččalit ođđa vuogi. Dán rádjái lea leamaš nu ahte, go sámemánát leat boahtán skuvlii, de leat ožžon sámegiela
veahkkegiellan: oahpaheaddji lea geavahan dan go lea dárbbašuvvon; muhto dat leat oahppan sihke rehkenastit ja maiddái lohkat dárogillii ovttatmano.
Ovtta gaskka mii geahččaleimmet dan lahkái, ahte mii oahpaheimmet guovtti gillii lohkat seammás, muhto dát orui menddo váttis guovtti gillii. Ja de
mii manaimet fas dárogillii, ja dál mii leat geahččalan dušše oahpahit njuolga. Mii áigut dál geahččalit oahpahit mánáid eatnigillii álggus. Dat galget
oahppat lohkat ja čállit dan álgočállaga eatnigillii ja dárogiela oahppat njálmmálaččat. Ja dasto, go leat ožžon dan mađe sániid dárogielas, ahte sáhttet
veaháš čállit, dalle easka galget álgit lohkat dárogiela maiddái. Mun doaivvun, ahte dát vuohki lea buoret, muhto eat mii dieđe ovdal go leat
geahččalan.
- Lea go leamaš stuorra beroštupmi dasa ahte oažžut sámegiela oahppangiellan?
- Ii leat leamaš stuorra beroštupmi ja dat boahtá várra das, go váhnemat dáppe lohket, ahte "dalle go mii vácciimet skuvlla, oahpahuvvui beare
sámegillii, mii logaimet beare sámegiela, ja oaidnit dál odne: mii eat máhte dárogiela eat veaháge."
Dat soaitá gal, ahte dat lei boastut dalle go lei uhccán skuvlaáigi ja ollu fágat ja ollu maid čađa mannat, ahte oahpaheaddjit menddo ollu sámegiela
geavahedje, ja menddo unnán dárogiela. Muhto dál lea áibbas eará. Dál lea golmma geardde nu guhkes skuvlaáigi ja vel guokte-golbma jagi lassánan
dat áigi, nu ahte dál mis lea dilli váldit sámegiela fárrui. Ja okta lea vel dat, ahte jos vuosttaš klássa mánná ii máhte dárogiela ja oahpaheaddji ii máhte
sámegiela, de dat bázahallá áibbas dat mánná. Dat ii ádde rehkega iige eará ovttage fága maid oahpaheaddji oahpaha dáppe. Ja fertejit eará ohppiid
dahje skuvlamánáid, mat seammá klássas vázzet, dulkan geavahit, jos dat máhttet veaháš dárogiela. Na, dan gal juohkehaš diehtá makkáraš dulkkat dat
leat!
Mun jáhkán, ahte jos dál manná nu go mii doaivut, de dat šaddá ollu buoret mánáide, sihkkarit. Dat ohppet ollu eambbo dárogiela ja ohppet ollu
eambbo obanassiige, go lea álgán oahpahuvvot álggus sámegillii.
- Leat go dis dál oahpahangirjjit sámegillii?
- De aiddo dál (1967) leat boahtimin dat vuosttaš áppesat dahje oahpahangirjjit vuosttaš klássii ja dat leat ráhkaduvvon daid buot maŋimus ja
ođđaseamos vugiid mielde. Muhto, oainnat, lea maiddái njeallje-vihtta diimmu vahkkus njálmmálaš dárogieloahpahus ja dasa maid galggaše girjjit,
oahpaheaddjái goit juobe. Dat ii leat oidnon vel, muhto dat lea lohpiduvvon, ahte dat galgá leat gárvvis čakčii.
- Movt lei orron ovdal? Leat go mánát ožžon lohkat sámekultuvrra birra?
- Sámegieloahpahus lea gal ovdal nai leamaš. Dan "linjedelte (suorgejuhkkojuvvon) ungdomskuvllas", dahje nuoraidskuvllas, sámemánát leat maŋimus
jagiid beassan lohkat sámegillii sámekultuvrra birra čihččet, gávccát ja ovccát jagi. Dat leat eanáš lohkan Johan Turi girjjis "Muitalus sámiid birra".
Muhto eai dat leat dán rádjái buohkat sáhttán válljet sámegiela.
- Leat go sámemánát beassan oahppat juoigat nai skuvllas?
- Eai, diet lea hirbmat váttis gažaldat. Mun lean dan oaivilis, ahte berrešedje oahppat juoigat skuvllas, muhto die lea fas go váhnemat nu mannet
vuostá. Mii leat gal geahččalan ávžžuhit sin ja muitalit, ahte juoigan lea seammá go misge lea Norggas álbmotmusihkka, ja muhtimat gal mannet dasa
mielde, muhto leat olus mat eai sáhte dasa mannat mielde, ahte mii galgat oahpahit juoigat skuvllas. Muhto mun jáhkán, ahte dađi mielde go
bajásčuvgehus lassána ja stuorru, de mun doaivvun, ahte juoigan maid boahtá skuvlii.
- Gávdnojit go dál oahpaheaddjit, mat máhttet oahpahit sámegillii, mat máhttet juoigat ja mat máhttet muđui sámekultuvrra birra muitalit mánáide?
- Mun sáhtán ovdamearkka buktit dáppe Kárášjogas odne. Mis leat dál njealljelogivihtta oahpaheaddji min skuvllain ja vihtta-guhttanuppelohkái
sámegielalaš oahpaheaddji, ja gal dat dieđusge eanáš dain máhttet oahpahit sámegiela. Dat boahtá dás, ahte eanáš dain sámi oahpaheddjiin leat studeren
sámegiela Oslo universitehtas. Dat bođii moadde jagi dás ovdal dakkár mearrádus, ahte sámegielat oahpaheaddjit, mat dáhttot studeret sámegiela Oslo
universitehtas, sii ožžot bálkká dan áiggis, ja dat leat máŋggas mat leat vázzán dan oahpu ja leat ferten čatnat iežaset dán gildii viđa jahkái. Ja de, nu go
olmmoš lea leamaš vihtta jagi ovtta sajis, na dat lea measta dego darvánan dasa.
- Gávdnojit go dáppe maid oahpaheaddjit nu go sámi giehtadujiide?
- Juo, dat gávdnojit maid. Dat leat maid muhtimat, mat leat daid erenoamášskuvllaid vázzán, muhto dieđusge ii gávdno dakkár oahpaheaiskuvla
sámedujiid várás: dat duoddjeoahpaheaddjit leat ieža bargan ja oahppan sámedujiid dahkat ja oahpahit.
- Na, maid don jáhkát sámeskuvlla boahtteáiggis? - Mun bohten deike oahpaheaddjin 1953:s, ja dalle lohke buohkat, ahte ovtta logi jagi geažes de lea sámegiella jávkan. Muhto go mun dál geahčan klássalisttaide, de oainnán, ahte dat leat ollu eambbo sámegielalaččat dál go dalle ledje, nu ahte ii dat dáppe gal oro mannamin maŋás muhto ovddas. Sámegielhállit lassánit. Oainnat, dat leat ollu mánát sápmelaččain. Čájehuvvo maiddái, ahte dat sámenuorat, mat leat geargan ovccijahkásaš skuvllas ja máhtte dárogiela áibbas čielgasit go gerge skuvllain, dat geavahit sámegiela seammá láhkái go ovdal, go dat bohtet ruoktut ja dáppe márkanis maid nu. Nu ahte mun in jáhke gal, ahte dat manná nu beare johtilit gal maŋás. Ja mun doaivvun vel, ahte jos eiseválddit dahket vel veaháš, veahkkehit nu ahte dat sáhttet bisuhit gielaset, de dalle dat gal bissu.
- Jáhkát go, ahte lea ollu áhpu ahte iežas eatnigiella oahpahuvvo skuvllas?
- Dat lea áhpu. Buot geahppaseamos dieđusge livččii dadjat: "Mii eat dárbbaš dan sámegiela, mii álgit dál buohkat dárogiela hállat." Dat livččii hui
álki. Muhto lea olmmošvuoigatvuohta hállat dan giela maid ieš háliida. Ja lea stáhta ja min skuvlaeiseválddiid geatnegasvuohta ráhkadit skuvlla dan
láhkái, ahte buohkat sáhttet dan giela válljet, mii heive buoremusat sidjiide. Muhto dán rádjái ii leat nu leamaš. Dál easka šaddá nu.
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1