På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis / Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
5. oassi - prentejuvvon Min Áiggis 26.10.2007
 |
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Dán artihkalráiddus muitaluvvo skuvlafearaniid ja vásáhusaid birra, mat leat čohkkojuvvon prošeavttas Sámi skuvlahistorjá. Dán rádjái lea almmuhuvvon guokte girjji ja jurdda lea almmuhit vel golbma girjji Norgga bealde sámi skuvlahistorjjá birra. Sáhtát lohkat eambbo dán birra interneahtas: http://skuvla.info.Mii leat ain čoaggime dieđuid, ja jus jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin. Min Áigi áigu buktit ovdan bihtáid das maid mii leat gávdnan dan historjjás. Dan mii dahkat fáttáid mielde, omd. internáhtaeallin, boazodoallooahppu jna. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai dii geat háliidit sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui lea doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. |  |
Vaikko boazodoalu árbevierut leat hui dološ áiggis, de formálalaš boazodoallooahppu skuvllas lea oalle ođđa iđa Sámis. Nugo mii leat čájehan ovddit artihkaliin, dološ álbmotskuvllas ii lean mihkkege sámi kultuvrra ja ealáhusaid birra. Vuosttaš boazodoallooahppu skuvllas orru leamaš Kárášjoga joatkkaskuvllas (framhaldsskuvllas) 1950-logus. Dan maŋŋil šattai Kárášjoga nuoraidskuvllas sierra boazodoallosuorgi, logi jagi ovdal go Stáhta boazodoalloskuvla álggahuvvui Giehtavutnii 1968:s
Baddjemánáid skuvlas ái'got gæč'čalit čåk'ket buot daid oap'pu áv'dnasiid mat gullet luondo-oappa, historjá ja geográfia vuollái åvta nama vuollái, nammala'ssii baddjedili-oap'pa. Muttu baddjedili-oap'pa boattá liiká oaž'žot áibas ærá sis-doalo gå dat gål'bma oap'po-áv'dnasa åk'tii låk'kujuvvun, dasgå baddjenuorat gal'get baddjedili-oappa båk'te oaž'žot daggár dieđoid mat sát'tet šad'dat siddjiide sin fidnoinæset áv'kin, ja mutton ráji maidái dieđoid badjesámi-kultura birra. Dán oap'po-áv'dnas vuollái gal'get fárrui vál'dujuvvut dieđot polár-guovloid birra, dahje daid guovloid birra máilmis gås båc'cut gáv'dnujit. Muttu oai'vi-dæd'do boattá liiká bid'djujuvvut Finmárko ala.
Skuvlaváz'zit gal'get oaž'žot dieđoid sikke šaddoid ja spiriid birra polár-guovloin. Åvdimustá dat guos'ká båc'cui, man birra vuđulažžat oappahuvvu. Dan sæmmás vál'dujuvvujit maidái fárrui boazo-dávdat, guotton-ædnamat ja áv'ki-adnin båc'cus. Guottonædnan-oappo vuollái gullet maidái dieđot daggár jækkáliid, ganaid ja rásiid birra mat bieb'mon dåk'kejit båc'cui; Maidái hei've dan sæmmás vál'dit fárrui juoga ædnan-šlájaid ja bák'ti-vuođo birra, dálkiid ja klimá birra.
Vii'dáseb'but gal'get skuvlá-váz'zit oaž'žot dieđoid eiseváldiid bælis ad'dujuvvun lágaid birra mat gus'ket boazo-æláhussii. Dan sæmma gå oappahuvvu boazoguotton-distrivtaid birra hei've maidái čađamannat jåttimiid ja jåttulagaid. Vik'tet læ maidái boazo-mer'ken ja dieđot daid æloid bæl'lji-mærkaid birra mat šad'det læt juokke skuvla-váz'zii lagamusat. Maidái ber're gál'din guoskahuvvut, ja ál'kis njuolgadusat dan njuovvama birra mii duod'daris fer'te doaimahuvvut. Båc'cus áv'ki-adnima vuollái gullet maidái dieđot sikke iežas-adnui-njuovvama birra - man lákkái ávki gal'gá adnit biergoin, varas, duolljis, suonain ja čårviin - ja åđđa-ái'gásas njuovvan-vistiide vuov'din várás njuovvama birra. Dat vejulašvuođat maid daggáras áv'ki-adnin båc'cus buk'tá mieldis ber'rejit guoskahuvvut. ...
Dađe miel'de gå dás åv'dalis læ dad'djun, boattá baddjedilioap'pa jåt'tisámiid joatkaskuvlas šad'dat oai'vi-oap'po-ávnasin. Dat ærá oap'po-áv'dnasat gal'get æmbu ja uccit maidái dasa vækkehit atte ad'dit jåt'tisábmelaš nuoraide dieđoid sin iežaset bargoid birra ja sin ålmus-såga historjá birra.
Maidái dat ge livčii ávkáláš atte dáid historjálaš áv'dnasiid mat dás læt namahuvvun vál'dit fárrui maidái daid ærá joatkaskuvlaklássain.
(Joatkaskuvla, SSH-2)
 | Boazodoallosuorggi meahccekurssa 1959, Gorbovuonas, Porsáŋggus. Bjørn Aarseth ja šibitdoavttir Sven Skjenneberg vihkkeba njuvvon miesi. Oahppit govas leaba Per Eira ja Johannes Sara. (Govva: Virginia Davidson / Norsk folkemuseum) |
1958:s álggahii Kárášjoga gielda suorgejuhkkojuvvon nuoraidskuvlla. Buorredáhtolaš vuollegašvuođain addui Skuvladoaimmahaga geahččaladdanráđi ja Girko- ja oahpahusdepartemeantta bokte lohpi álggahit sierra boazodoallosuorggi 7.–9. skuvlajagiide, – mii dál vuos lea áidna boazodoallosuorgi riikkas.
Dábálaš praktihkalaš boazodoallosuorggis, nu gohčoduvvon R-suorggis, leat dábálaš fágain seamma fágat ja lohkanplánat go dábálaš praktihkalaš suorggis (Y-suorggis), earet eŋgelasgiella. Dat fága lea eaktodáhtolaš Y-suorggis, muhto R-suorggis leat dát diimmut biddjon dárogielfágii, servodatohppui ja ođđa fágii, johttisámemáhttui, mii lea njuolga jorgaluvvon ruoŧŧelaččaid «nomadkunnskap».
Skuvlaáigi boazodoallosuorggis lea veahá eará go dábálaš minstaris. Ohppiin lea 27 vahkku oahpaheapmi skuvllas skábmamánus geassemánnui. Lassin dasa lea 4 vahkku meahcceskuvla (gieddeoahpahuskursa) suoidnemánus borgemánnui. Muđui lea ohppiin geatnegasvuohta oassálastit unnimusat 7 vahkku praktihkalaš boazodoalus juohke čavčča (borgemánus gitta skábmamánnui). Dát bargu sáhttá leat váhnemiiddis boazodoalus, ja duohtadilis leage nu ahte váhnemat dehe lagas fuolkkit leat sin oahpaheaddjit čakčat go boazodoalus lea hui ollu hommá. Eanas oassi ohppiin leat bargan 10–12 vahkku boazodoalus juohke jagi. Juohke bargoáigodaga ovddabealde ožžot oahppit guhkes čállosa mas leat bargobihtát mat galget movttiidahttit ohppiid dahkat fuomášumiid. Daid birra galget oahppit skuvllas čállit raportta. Lea erenoamaš dehálaš ahte sii čohkkejit materiála ja ožžot sullasaš vásáhusaid maiguin barget viidáset skuvladiimmuin. Lea maid eaktun ahte go oahppit leat čakčat gieddebarggus dahje bargohárjehallamis, de sii besset oahppat ja hárjehallat dakkár bargovugiid maid ii sáhte skuvladoaimmain čađahit. Raportaskovvi muittuha ohppiid ahte dát lea dehálaš oahppanáigi ja oassin sin oahpus.
(Bjørn Aarsetha muitalus, SSH-2)
Ii lean makkárge álkes ášši hukset boazodoallooahpahusa álggu rájes. Mus lei stuora ovdamunni dainna ahte dovden measta olles boazodoallo-Norgga iežan barggus šibitdoavttirin ja NBR:in. Nuppi bealde mus ii lean pedagogalaš oahppu ii ge oahpaheaddjivásáhus. Mis ledje hui unnán oahppogirjjit. Earret Sven Skjenneberga girjji «Rein og reindrift» fertii buot eará ráhkaduvvot beaivvis beaivái. Fágaplánaid fertiimet ráhkadit seammás go oahpaheimmet. Fágaplánalávdegottis lei earret mu dušše stáhtakonsuleanta Loyd Villmo geas lei muhtin lágán boazodoallofágalaš duogáš. Muđui ledje eanandoallooahpaheaddjit. Fágaplánabarggus váldiimet eanandoalloskuvllaid oahppoplánaid vuođđun, ja geahččaleimmet heivehit daid boazodollui. Muhto dat han lei álbma pionerbargu, ii oktage lean dahkan dakkára ovdal ja mis ii lean oktage geas jearrat.
(Paul Fjellheima muitalus, SSH-2)
 |  |
| Boazodoallooahppit guohtuniskadankurssas Giehtavuonas skuvlajagi 1973/74 (Govva: Loyd Villmo) | Boazodoallo- ja gárdedoalloskuvla Borkenesas, Giehtavuonas. (Govva: Peer Gaup) |
- Oahpahus lei máŋgga dáfus báidnojuvvon das go boazodoalloskuvla lei seamma sajis go gilvvagárdeskuvla (hagebruksskole). Šattai oalle seaguhus oahpahusas go oahpaimet sihke dakkáriid mat sohpe ja eai soahpan áššiide. Eai lean ráhkaduvvon oahppoplánat buot fágaide go álggiimet, ja oahppogirjjit eai lean galle.
Máŋgga fágas ledje mis gilvvagárdeskuvlla oahpaheaddjit, ja nu šattaige oahpahus dan mielde. Šaddooahpus oahpaimet eanas gálaid ja rušppiid birra, gortniid ja gilvima birra. Muittán ahte Loyd Villmo attii midjiide oanehis kurssa bohcco guohtunšattuid birra. Viidáseappot oahpaimet eanandoalu doaibmavisttiid birra, mii iige lean ávkkálaš boazodollui. Teknihkalaš fágas lei mis boares eanandoallofága oahpaheaddji, muhto mii divodeimmet ovtta boares skohtera, ja dat gal lei ávkkálaš midjiide. Ekonomiijafágas lei maid eanas eanandoalu rehketdoalu birra, vaikko dat lea áibbas eará go boazodoalu rehketdoallu. Dása bođii maid Loyd Villmo guosseoahpaheaddjin, nu ahte oaččuimet veahá oahpu boazodoalu rehketdoalus.
Ii lean oahpahusas nu ollu sámi sisdoallu dán jagi, muhto mis lei okta oanehis kursa sámi kultuvrra ja historjjá birra. Son guhte doalai dan kurssa, lei duiskalaš Klaus Peter Nickel. Dás oahpaimet maid veahá sámegiela birra, muhto njuolga sámegiela oahpaheapmi gal ii lean.(SSH-2)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu