På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
16. oassi - prentejuvvon Ávviris 04.07.2009

Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?

Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra. Daid vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".

Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii 2007:s, ja 3. girji 2009 geassemánu. Dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján.

Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán giđa ja geasi buktit 6 artihkala iešguđetge fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe.

Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.

Mo mánát heite sámásteames

Manne heite ollu sámit sámásteames? Dábálaš čilgehus lea leamaš ahte sámegielat váhnemat válljejedje dárustit mánáide. Orru leame nu ahte sii leat mieleavttus válljen dan, ii oktage lea bággen sin. Muhto skuvllas lea hui ollu váikkuhan dan giellamolsumii. Vuosttážiin leat váhnemat dávjá ákkástallan ahte sis leat leamaš váttisvuođat skuvllas go eai máhttán dárogiela. Sii jurddašedje ahte mánáide šaddá álkkit jus sii ohppet dárogiela ruovttus. Dát gal lea dábáleamus giellamolsunvuohki. Muhto Sámi skuvlahistorjjá muitalusaid gaskkas mii gávdnat maiddái máŋgga ovdalmearkka dasa ahte mánát, geat leat oahppan sámegiela ruovttus, leat heaittán sámásteames go álge skuvlii, dan dihte go eai beassan sámástit skuvllas. Dá leat moadde bihtá dáin muitalusain.

Eai háliidan sámástit ruovttus ge

Fredrik Nilsen (1924-2009), Muorkevuonas Sievjjus muitala:

Ruovttus humaimet sihke sámegiela ja dárogiela. Danin mus eai lean giellaváttisvuođat go álgen skuvlii. 1932:s álgen Fjordtun internáhtii doppe Lávželuovttas. Dat lei stuoramus internáhta dán guovllus, muittán ahte oktii leimmet 88 čivgga doppe.

Oaččuimet čielga dieđu oahpaheddjiin; ii lean lohppi sámástit. Nu lei láhka dalle. Mánát eai oba sámástan skuvllas, ja go bohte ruoktot de eai háliidan sámástit doppe ge.

Mus lea maiddái leamaš Anna Andersen oahpaheaddjin. Son gal lei veahá streŋggis, muhto mii eat beroštan das maidege. De muittán mis ledje Jakob Lande ja boares Forberg.

Munnos Sivertiin ledje fatnasat ovttas, ja jo háliideimme ságastallat vai earát eai galge gullat de molssuime sámegillii. Ja lulli-dážat nu suhtte, lohke ahte dat lea giella maid iežade leahppi hutkan. Sii eai liikon dasa. Olbmot geat eai leat leamaš dáppe dat eai jáhke ahte sámegiella lea giella.
(Ii vel almmuhuvvon)

Sámásteimmet dušše rávesolbmuiguin

Klemet Hætta Vik lea Stállogárggus, Fálesnuoris eret. Son álggii skuvlla evahkoáiggis Trøndelágas.

Klemet Vik, Fálesnuorri 2005.
(Govva: Svein Lund)

Máhtten unnán dárogiela dalle go evakuerejuvvuimet, muhto ledjen juo oahppan giela oalle bures dáluin gos leimmet ovdal go álgen skuvlii. Dárogiella maid ohppen lei dieđusge báikkálaš suopman doppe Sis-Trøndelágas. Maiddái mun ja mu vilbealit ja oambealli hupmagođiimet trøndelágasuopmana gaskkaneamet. Dan áiggi maŋŋil sámásteimmet dušše rávesolbmuiguin.


(Klemet Vika muitalus, SSH-3)

Skuvlavázzimis ollugat dáruiduvve

Birger Gustavsen lea bajásšaddan Ruovdevuonas Mátta-Várjjagis ja váccii skuvlla doppe 1950-logus

Skuvlavázzimis ollugat dáruiduvve. Ollugat guđđe maid giláža ja ledje vajáldahttán sámegiela go máhcce ruovttoluotta. Maiddái sii geat báhce gilážii heite sámásteames. Obalohkái lei oaidnu ahte ii lean buorre sámástit, muitala Birger Gustavsen. Son muitala iežas maid dovdan heahpatvuođa go bággehalai sámástit áhkuinis eará olbmuid guldaleamis. Skuvlavázzima maŋŋá Birger lea hállan sámegiela dušše áibbas moaddásiin iežas ahkásaččaiguin. Ja dál leat hui uhccán olbmot Ruovdevuonas geat máhttet sámegiela.

Birger vulggii ieš mearaid ala nuorravuođa áiggis. Go máhcai ruoktot guđa jagi maŋŋá, de lei váttis sámástit. Mun áddejin visot, muhto lei váttis oažžut njuokčama časkit, dadjá Birger. In mun lean geavahan giela buot dáid jagiid. Áhkku lei loavkašuvvan, son ii máhttán áddet mo olmmoš sáhtii vajáldahttit eatnigiela. Muhto áigebottas jietnadeapmi ja hállanvuogit bohte ruovttoluotta.
(Mátta-Várjjága sámi skuvlshistorjjás, SSH-2)

Go bohte skuvllas vigge dárustit

Ingunn Utsi váccii skuvlla Reihvági ja Sárranjárggas Dávvinjárggas, 1955 rájes.

Jáhkán ahte mun lean nuoramus dán guovllus gii lean bajásšaddan dušše sámegielain. Leat moattis geat leat moadde jagi mus nuorat, geat leat hállan sámegiela ruovttus, muhto sii leat maiddái oahppan dárogiela ovdalgo álge skuvlii. Ja mánát, geat leat riegádan maŋŋil sullii 1952–53 leat buohkat bajásšaddan dárogielain. Sii sáhttet áddet sámegiela muhtin muddui, muhto eai hála.

Sárranjárgga internáhtta lea áigá juo heaittihuvvon ja lea gávggaheame. Govviduvvon 2005:s
(Govva: Svein Lund)

Go mu boarraset vieljat ja oappát bohte skuvllas ja ledje oahppan dárogiela, de vigge dárostit maiddái midjiide, unna vieljažiidda ja unna oappážiidda. Dađe mielde go oahpaimet dárogiela, de dárosteimmet gaskaneamet, ja go fárriimet Sárranjárgii, de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus áššin. Sámásteimmet dušše fal váhnemiiguin ja eará ollesolbmuiguin go leimmet ruovttubáikkis. Dan rájes go rávásmuvaimet leat mii oappážat ja ja vieljažat hállan eanemusat dárogiela gaskaneamet. Go boares olbmot dađistaga jávkagohte min gaskkas, de šattai dušše dárogiella hállojuvvot beaivválaš eallimis. Muhtimat mis oappážiin ja vieljažiin sáhttit ain muhtumin sámástit gaskaneamet, muhto earát gis orrot vájalduhttán sámegiela.
(Ingunn Utsi muitalus, SSH-2)

Heittii sámásteames go givssidedje

Larine Johnsen, gii váccii skuvlla Ákŋoluovttas 1934-41 lea muitalan mo givssidedje su go ii máhttán álbaláhkai dárogiela. De son ovttas nieiddaidisguin muitala mo manai boahtte buolvvain:

Sámi mánáid givssideapmi ii heaittihuvvon Larine buolvvain. Boarráseamus nieida, gii riegádii 1950:s, máhtii eambbo sámegiela go dárogiela go álggii skuvlii. Muhto givssidedje su nu ollu ahte son heittii sámásteames dan maŋŋá.
(Larine Johnsena muitalus, SSH-3)

Loabát – Gildojuvvon giella

Solfrid Fossli, gii šattai bajás Ruŋggus Loabágis 50-/60-logus.

– Delle go mo sadden bejás lii sámegiella beare giella mii gullui váksenolmuis. Eadnám muitalii aht mo hollem sámi gitta ležžem 4-jahkásažžan. Im ies gal dan muitte. Muht muittám dobddu ja seagudusa go geit-dinnak jorgalen iežá gillii.

Mennjel ožžum čilgedusa danne mii dáhpáduvei. Mennjel go skovlá jodiduvvui Dennjii 50-logun, de ii váldám skovlá vuhtii mánáid giela. Geit-diin oahpadus lii dárrui. Sámi mánák bážadalei skovllá ektui. Váhnemak vuollánen ja čoahkkimis Ruŋggun árrat 60-logun váhnemak soabadin gaskanasak aht galgen dárustisgoahtit mánáidasasak. Váhnemiid mielan ii lean iežá ráddi. Heanemus oassi váhnemmiis čuvvun dan mearrádusa earret soames buivviid. Dat giella meid mii leimmek gullam dan rájin go riegádeimmek ja meid oahpaijeimmek hoallat lii heakkadaga saddam lobigetten mižženiidda hoallat. Eap mii ožžum lobi sámi hoallat ja mii eap galgam sámi ge ipmirdit. Mižženiidda geak dan vásideimmek, sattai mennjel measta veažžemeattun sámi hoallat ja ipmirdit. Váikku oainu dál lea nuppástuvvam, gávnu hein buoddu hoallat sámi.

Ruŋggus
(Govva: Svein Lund)

Áiggi mielde ii leak leahkám váttis hoallat iesgudelágán vieres gieleid. Muht sámi hoallat lea hein váttis dobdduid ektui, váikku gullem sámi váksenolmuis mun siiddan čada áiggi go saddem bejás ja váikku mun gállis ja mun mánák hollen sámi miin siiddan. Akta Ruŋggu nisolmmus gižža lea logi jegi boarrasup go mo sattei bejás beare sámegielein siidabirrasis. Go skovlái álggii 50-logu álggun de mannen máŋga jegi ovdalgo ipmirdisgodii dáru. Váikku dat lea bargam dan nala aht mánáidis galgen oažžut sámegiel oahpadusa, dat ii naga ies sámástit mánáidisgu.

Lii akta gaska aht máŋggas sihten healbadit sámi. Olmmus ii boahtám guhkás sámegielein dajaduvvui. Leam gullam sámiid birra nuppiis sámi giliis geak bolden goveid váhnemiis ja boaresváhnemiis jus deis lii gákti nalde goveis. Ruŋggugak leak vuosedam sámivuodasak guhke ovdal go iežá sámik dáisttanasak dusten vuosedit deid sámivuoda. Dan dihtii leak Ruŋggugak leahkám erenoamážiid merkeduvvum. 1970-logun Ruŋggu sámiid sevri álggaduvvui, ja nuorra buolva ja váksenak ruvkugohten vastek gákttiid. Rádnágielddan Rivttágis lea sámi ássi oalle easkká boahtám bordái, ja Siellága sámik eai leak hein oinusis sámi ássi ektui. Lohkem gieskak ládin aht akta Siellága sápmi hástalii doppesámiid vuosedisgoahtit sámivuodasak. Verál gal manná ovddusgovlui.
(Solfrid Fossli muitalus, SSH-3)


1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames

Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu