På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis / Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
8. oassi - prentejuvvon Min Áiggis 28.11.2007
 |
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Dán artihkalráiddus muitaluvvo skuvlafearaniid ja vásáhusaid birra, mat leat čohkkojuvvon prošeavttas Sámi skuvlahistorjá. Dán rádjái lea almmuhuvvon guokte girjji ja jurdda lea almmuhit vel golbma girjji Norgga bealde sámi skuvlahistorjjá birra. Sáhtát lohkat eambbo dán birra interneahtas: http://skuvla.info.Mii leat ain čoaggime dieđuid, ja jus jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin. Min Áigi áigu buktit ovdan bihtáid das maid mii leat gávdnan dan historjjás. Dan mii dahkat fáttáid mielde, omd. internáhtaeallin, boazodoallooahppu jna. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai dii geat háliidit sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui lea doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|  |
– Sámegiella han lei vuosttaš giella maid gullen, go mu váhnemat sámásteigga gaskaneaskka, boares fulkkiiguin ja ránnjaiguin. Muhto mánáide hupme dušše dárogillii, ja celke ahte mii eat galgan sámástit. Rávesolbmot celke ahte mii eat dárbbašan sámegiela ja áhkku válddii min beljiin jus gulai ahte sámásteimmet. Dattetge dáhpáhuvai ahte mii mánát sámásteimmet gaskaneamet. Go gulan sámegiela ipmirdan measta visot. Máhtán maiddái buorremuddui lohkat sámegiela, muhto in veaje hupmat.
... Oahppit geat orro internáhtas bohte unna báikkážiin miehtá suohkanis, ja eatnasiin lei sámi duogáš. Jáhkan ahte máŋggasis lei seamma dilis go mus: váhnemat sámástedje gaskaneaset muhto dárostedje mánáide. Skuvllas ledje maiddái oahppit geat ledje Breiviikkas eret. Sii orro ruovttus, eatnasat sis ledje dážat. Ii lean makkárge erohus mánáid gaskkas duogáža mielde, mii leimmet buohkat ovttas ja seamma dásis. ...
1950-logu gaskamuttos lei Ákŋoluovtta internáhtta gárvis, ja dalle sirdašuvaimet dohko. Breiviikka internáhtta heaitihuvvui dalle. Máŋggas Ákŋoluovttas gohčodedje min vuonain «finnungan». Sii dovde ahte ieža ledje juogá stuorit ja buoret go mii. Muhto skuvllas eat gullan dakkára, eat fal oahpaheddjiin eat ge eará ohppiin. Eanaš oahpaheaddjit bohte olggobealde ja sii ledje dáppe dušše jagi dahje moadde jagi. Sis ii lean duogáš ipmirdit vuostálašvuođaid dážaid ja sámiid gaskkas, ii ge guđiin sin ohppiin lei sámi duogáš.
(Olav Isaksena muitalus, SSH-3)
 | Ákŋoluovtta internáhta . (Gova luoikan Ákŋoluovtta skuvla) (FUOM! Aviissas lea boasttu govva.) |
Mu ruovttuskuvllas, Sieiddás, leimmet buohkat dárogielagat. Nu goit gádden dalle. ... Musge ledje dakkár bealjit mat ovttagielagiin dávjá leat – go olbmot álge sámástit, de heiten guldaleamis. Ii gullan mu máilbmái....
Sieiddá skuvllas barggaiga mu váhnemat. Áhčči lei rektor, ja oahpahii earret eará sámi kultuvrra ja sámegiela. Goit 5. luohkás (1978/79) beasaimet válljet dáid fágaid. Sámegieltiimmuin lávii áhčči ovtto hállat muhtun hávdáduvvon beatnagiid birra, ja sárggui vel távvalii skoviid maid mii galggašeimmet dalle vissa áddet. Dieđusge eai lean girjjit mis, ii áhčisge lean makkárge duogáš oahpahit giela mii ii lean ovdal oahpahuvvon Norgga vuođđoskuvllas: Sámegiella nubbingiellan. Ohppen sámegieltiimmuin guokte dajaldaga: – Boađe deike! – Mana fal! Lei hirbmat ártet dadjat dáid sániid. Ja hirbmat ártet mo doibme vel. Mun dadjen: – Boađe deike, Gro-Hilde! Ja de bođii Gro-Hilde! Son ges dajai munnje: Boađe deike, Siri! Ja de mannen su lusa. Imaš ja ártet. ...
Jagiid mielde dovden eanet ahte eanet ahte in riekta gullan Sieiddá skuvlii, earret eará daningo buot mu ránnját vázze Buolbmát skuvlla. ... Go ledjen moadde vahku vázzán guđat luohká, ... de viimmat áhčči luittii mu Buolbmát skuvlii.
Dát dat gal lei eará máilbmi! Sieiddás ledjen gaskamearalaš, Buolbmágis šadden measta buiga rivgun. Buolbmágis mus lei oarpmealli vel luohkás, ja son gal sámástii. De šattai beanta čielggas ahte mus lei juoganu boastut. Goit bealli oahppiin sámástedje gaskaneaset bottuin, ja tiimmuin vel sámástedje muhtumin. Lei oahpaheaddjis gitta – muhtun oahpaheaddjit sámástedje tiimmuin duollet dálle. Muhto buot «távvaloahpaheapmi» lei dárogillii – dieđusge. ...
Dálvet lei duodjekursa boarrásamos mánáidskuvlamánáid várás. Mun maid bessen fárrui, ja ohppen hui olu sihke duojis ja gullevašvuođas. Kursaoahpaheaddjit ledje báikkálaš duojárat. Nubbi lei nu boaris ahte ii máhttán dárogiela dađe eanet. Buohkat de sámegiela hálle. Ohppen earret eará dadjat «fiskes árppu». Go celken dáid sániid, bokten ollesolbmuid reaškasa. Mun de dieđusge heahpanin, go dihten ahte berren máhttit dáid sániid, dán giela. Várra danin muittán dajaldaga nu bures. «Attes munnje fiskes árppu». Duodjekurssas ohppen maid njuikkuhanvuoddaga duddjot, uhca gávttáža goarrut, liinni riessut, gahpira goarrut, ja ohppen ahte duođaid olmmoš ferte máhttit dan sámegiela jus birget galgá. Lei máilbmi mu birra, mas in ádden maidege. Lei unohis, muhto dehálaš oahppu. ...
Mis lei sámegielfálaldat nuoraidskuvllas. Lei fálaldat lohkat sámegiela nubbingiellan ođđadárogiela sadjái. ... Lei okta oahppi gii logai sámegiela. Son lei badjegánda. Mun jerren skuvllas beassat sámegiela lohkat, muhto in beassan, go in máhttán sámegiela hállat. Nubbingielfálaldat lei nappo jurddašuvvon eatnigiellagiidda. (Siri Broch Johansena muitalus, SSH-2)
 | Sieiddá skuvla ávvuda Norgga našunalbeaivvi, 1977 dahje 1978. (Govva: Albert Johansen) |
- Joatkkaskuvllas vásihedje máŋgasat mis ahte iežát boagustedje ja áđđestalle min sárdnunvuogi. Mii han dadjat earret iežá "en gutt" ja "en jente", ja "å kle på buksan". Iežát oavvildedje ahte sártnuimet nu ártegit. Dávjá jerre mus dakkár áibbas dábálaš sániid birra, eatnašat eai ipmirdan sániid dugo "mástorándi", mii mearkáša olbmo gii lea noađđin iežáide. Máŋgii vásihin stuorra suopmanearuhusaid Ráissa ja Gáivuona gaskkas, vaikko ledjege dušše 8 miilla joatkkaskuvllas siidii. Ahte mu suopmanis livčče sámegielsánit in oba jurddahange, - mun gii ledjen norgalaš ja Norggas orron.
Mu ustit bođii ilus ruoktut Romssas go lei doppe joatkkaskuvlla vázzán ovtta vahkku, - lei juo gávnnadan ođđa ustibiiguin geat ledje dadjan sutnje ahte illába gulluige ahte lei gáivuotnalaš, - diet lei duođaid buorre, gal galggalii mannat bures skuvllas, go dál ii šat dárbbahan ballat skuvlla vázzimis gili olggobealde.
Daningo olbmot badjelgehčče mu gáivuotnalažžan, šattai munnje deaŧalaš vuosehit ahte gal gáivuotnalaččat maid máhttet! Eanáš áššiin mii leat goit seammá čeahpit go iežát!
Dát dáiddii šaddan okta daid vuosttaš árvoválljemiin maid dahken gáivuotnalažžan. In mun dohkkehan ahte olbmot bilkidedje mu ja "dulbme" mu, dušše danin go ledjen gáivuotnalaš. In vel dalle ipmirdan ahte sámevuođa dat boagustedje ja cuiggodedje. Negatiivvalaš sániid dadje suopmana birra nu govt ovdal lean čilgen, muhto min hámi maid cuiggodedje – mii leimmet menddo unnit, ja dasa lassin ledje mis smávva "vinjučalmmit" ja alla muohtodávttit.
Lihkus in lean áidna gáivuotnalaš joatkkaskuvllas, mii leimmet máŋggas. Dáid dáhpáhusaid geažil šattaimet eanet ovttastallat dušše mii gáivuotnalaččat, ja manaimet vahkkoloahpaid siidii.
(Anita Lervolla muitalus, SSH-1)
Maŋážassii fárrejin duoddarii oahpásnuvvat kultuvrii ja oahppat duddjot. Nu govt máŋggat earát ge dan áiggáš sámenuorat, de ohcen identitehtan sin gaskkas geat álo ledje leamáš dohkkehuvvon sápmin. Easka maŋŋil ipmirdin ahte riddoguovllu árbevierut ja duoddara árbevierut ledje viehka iešguđetlagánat.
Mun duođaid hirpmahuvven go bohten siseatnamii ja celken iežan sápmin. Ledjen jáhkkán ahte doppe dat dohkkehuvvo, ja ahte dušše riddoguovllus ii galgan sárdnut čearddalašvuođas. Gal mun juo ledjen boastut ipmirdan. Lea váivi dovdat iežas unnit árvosažžan go lea riegádan danin mii lea, ja lea váivi go ii beasa leahkit dat mii lea, ja lea váivi go ferte iežas identitehta čiehkat bilkideami ja heahpanaddama geažil. Dážat ledje addán dáid dovdduid mu áhkkui ja áddjái ja dan áigásaš sámiide, dál de ožžon mun ges ruoktut sámegielsárdnu sámiin, ahte in mun gullan sin searvái, mun ledjen leamaš dáža menddo guhká.
Sii gohčodedje mu "rivgun", ja dat hávvádahtii mu. Sivva dasa lei go dárustin, ja buot iežá sámit dieđinge sámástedje. Ii mus lean gákti ge, ja dat gal lei áibbas bákkolaš. Skuvllas hiddjidedje min dárogielagiid go mahkáš bilideimmet oahpahusa ja leimmet sisabahkkejeaddjit. Mis ledje olu garra digaštallamat, mas boađusin lei loahpas ahte ohcen luvvejuvvot buot teoriijafágain, ja bargen dasto duššefal dujiin ja sárgumiin. Ja mun gii ledjen jáhkkán ahte sámi joatkkaskuvla lei gait sámiid várás oba Norggas. Ledjen fas áibbas vearrut ja ovttageardánit ipmirdan. Ii dat lean min, dáruiduhttojuvvon sámiid, várás.
(Paula Simonsena muitalus, SSH-1)
 | Paula Simonsen Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla oahppin, 1994 (Govva: Svein Lund) |
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu