Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Siri Broch Johansen:

Dárogielat oahppi dalle, sámegieloahpaheaddji dál

Siri Broch Johansen (g.b.) ovttas Elfrid Boiniin Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusčoahkkimis 2006.
(Govva: Svein Lund)

Siri Broch Johansen (Veivoktár-Álber-Sire), lea Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavkku miellahttu. Son lea 2003' rájes bargan Deanu giellagáddi – SEG giellajođiheaddjin. Muđui son lea ee. bargan oahpaheaddjin, radiojournalistan ja katekehtan.

Dán artihkkalis muitala mo lei go oahpai sámegiela, ja juogada maid skuvlavásáhusaidis oahppin, studeantan ja oahpaheaddjin Deanus, Oslos, Gáivuonas, Romssas ja Málatvuomis.

Riegádin 1967:s, orron vuosttaš njeallje jagi Buolbmágis, alit visttis. Mu vuosttamuš muittuide gullá Buolbmága internáhta gáikun. Aiddo de muittán internáhta, ja muittán viessoávnnaslánaid skuvlašiljus muhtun geasi. Áhčči válddii internáhtas bielkkaid min ođđa vistái man lei dalle huksemin, nu ahte oassi boares internáhtas eallá ain min bearraša visttis, Hedeguohpis.

Vuođđoskuvlavázzin Deanus ja Oslos

Vuođđoskuvlii álgen 1974:s, gergen 1983:s. Erenoamážit álgojagiid ledjen olu eret ruovttoskuvllas. Vuosttaš skuvlabeaivvi ledjen astmabuohcceviesu Voksentoppen skuvllas. Vázzen doppe moadde vahku ain hávális go ledjen buohcceviesus.

Ledjen buori muddui rivgu sihke iežan ja eará deatnolaččaid čalmmiin. Oslos gal ledjen sápmelaš, ja olbmot lávejedje mu bivdit lohkat logi rádjái sámegillii. Oktii jearai muhtun ollesolmmoš vel ahte leago mus seaibi, muhto dalle gal suhtai uhcá Sireš. Ledjen vissa vihtta jagi dalle.

Go ledjen nu olu buohcceviesus, de vázzen guovtti skuvllas: Seida skole (Sieiddá skuvla), mii dalle lei mánáidskuvla, ja Voksentoppen skole, mii lei vuođđoskuvla sihke midjiide geat oruimet buohcceviesus, ja muhtun Oslo- ja Bærum-mánáide geat skuvlii johte beaivválaččat droššain.

Sieiddá skuvlla vázzen áiddofal danin go ledjen nu buohcci. Livččen galgan bussiin johtit 15 km juohke guvlui Buolbmát skuvlii, muhto go Sieiddá skuvla lei beali lagat ruovttu, ja dušše moadde kilomehtera eret buohccebiillas ja doaktáris, de bijaiga eatni guovttos áhčiin mu dohko.

Sieiddá skuvla, miessemánu 17.b. 1977 dahje 1978, Siri gurutbealde.
(Govva: Albert Johansen)

Mus lea dárogiella nana eatnigiellan. Eadni lea rivgu gii fárrii davás skuvlet sámemánáid. Nu mo máŋga earáge rivgu, de gávnnai sámegándda ja bázii. Eadni lea muitalan ahte vuosttaš háve go lei mánáládje leigga áhčiin ságastallan giellaválljema. Eanáš dan áigásaš váhnemat eai láven várra hállat diekkáriid, muhto mu váhnemat gal leigga guktot ođđaáigásaš pedagogat, soaihan čuovuiga mielde pedagogalaš máilmmis. Soai mearrideigga mánáidasaska dárustit, dan sivas go eatni vuosttašgiella lei dárogiella. 60-logus dihte pedagogat namalassii ahte máná vuoiŋŋamaččat eai nagot oahppat go ovtta giela ain hávális, ja de lei dehálaš vuosttas jagiid láhttet várrogasat amas mánná stimulerejuvvot menddo sakka.

Nu de šadden mun bajás bealleamasin iežan sohkii.

Dainna mu nana eatnigielain eai lean mus makkárge giellaváttisvuođat buohcceviesu skuvllas. Birgejin seammá bures go earátge. Muhtumin lei guovttegielat kárášjotnieida maid doppe. Dalle olbmot jearadedje mu sápmelašvuođa. Šadden gávccejahkásažžan juo bealuštit iežan identitehta olgomáilbmái. «Man kan være same fordi om man ikke snakker samisk!» [Sáhttá leat sápmelaš vaikko ii hála sámegiela!] dadjen mun sidjiide. Nu leigga áhči guovttos eatniin čilgen munnje.

Mu ruovttuskuvllas, Sieiddás, leimmet buohkat dárogielagat. Nu goit gádden dalle. Mii leimmet 17 luohkás, ja leimmet buohkat ovttagielat dárogielagat. Easkkaa maŋŋá lean ádden ahte máŋggat mis sáhtášeimmet leat (ja várra ledjege, várra leat ain) guovttegielagat, jus sámegielat váhnemat livčče eatnigielaset hállan mánáidasaset. Muittán muhtun 17. mai [ Miessemánu 17. b. - Norgga našunalbeaivi. Ávvuduvvo dábálaččat dien lahkái, ahte mánát čiŋadit ja vázzet ráiddus.], go nieida mu luohkás lei náhkkehan gávtti. Dát dat gal lei áibbas dábálaš, muhto áhčči muitalii ahte dan nieidda váhnemat sámásteaba ruovttus. Diet orui munnje viehka eksohtalaš. Lávejin dávjá fitnat sin luhtte, muhto in lean obage fuobmán makkár giela soai hállaba gaskaneaskka. Jus leigga vel sámástan, de goittot mu «radar» ii gullan diekkáriid. Musge ledje dakkár bealjit mat ovttagielagiin dávjá leat – go olbmot álge sámástit, de heiten guldaleamis. Ii gullan mu máilbmái.

Action Buolbmát skuvllas

Buolbmát skuvllas lei eará dilli go Sieiddás. Doppe vácciiga mu stuoraoabbá ja stuoraviellja, ja eandalit oabbá diđii muitalit feara maid skuvllas. 70-logus ledje máŋga fearána. Oktii lei stuibmi váhnenjoavkkus go diet hirbmat ekstremista rektor lei geavahan vaikko man olu ruđaid oastit ČSV-šleđggoniid buot oahppiide. Máŋggas gárte bálkestit daid ruskalihttái. Oabbá gal beasai iežas šleđggona geavahit, muhto orun muitimin ahte áhči mielas lei veaháš dárbbašmeahttun dahku die ná provoseret.

Eará háve ges lei muhtun oahpaheaddji ribahan sámástit eaŋkiloahppiin. Oahpaheaddji bealuštii iežas nu bures go sáhtii, logai vel ahte oahppi han lei álgán sámástit, muhto ii ábuhan. Dat áibbas muttolaš váhnenráđđejođiheaddji lei goit jámas suhttan go su vigihis máná beljiide lei golgan dat váralaš sámegiella maid oahpaheaddji lei savkalan nuppi oahppi bealljái.

Sámegieloahpahus Sieiddás

Sieiddá skuvllas barggaiga mu váhnemat. Áhčči lei rektor, ja oahpahii earret eará sámi kultuvrra ja sámegiela. Goit 5.luohkás (1978–79) beasaimet válljet dáid fágaid. Sámegieltiimmuin lávii áhčči ovtto hállat muhtun hávdáduvvon beatnagiid birra, [Sátnevajas/idioma: «Så det er der hunden er begravet.» / «Já, doppe han beana lea hávdáduvvon» Eará sániiguin: «Ojá, dát go lea duohta sivva!»] birra, ja sárggui vel távvalii skoviid maid mii galggašeimmet dalle vissa áddet. Dieđusge eai lean girjjit mis, ii áhčisge lean makkárge duogáš oahpahit giela mii ii lean ovdal oahpahuvvon Norgga vuođđoskuvllas: Sámegiella nubbingiellan. Ohppen sámegieltiimmuin guokte dajaldaga: – Boađe deike! – Mana fal! Lei hirbmat ártet dadjat dáid sániid. Ja hirbmat ártet mo doibme vel. Mun dadjen: – Boađe deike, Gro-Hilde! Ja de bođii Gro-Hilde! Son ges dajai munnje: Boađe deike, Siri! Ja de mannen su lusa. Imaš ja ártet.

Buot ártegeamus ášši sámegieltiimmuin lei goit, ahte muhtumat orro áddemin sakka eanet go mun. Áhčči evttohii munnje oktii ahte várra Stig, Mette, Hans ja Robert gullet sámegiela ruovttus go nu olu áddejit, muhto dat lei jurdda maid mu oaivi ii fihtten. Ii fal, nie ii gal sáhttán.

Frem fra glemselen ja Deatnogátte nuorat

[Frem fra glemselen lei LP-ráidu mas guokte Hedmárkulačča, Rita ja Helge, lávlluiga boares lávlagiid mat ledje čállojuvvon 1800-logus ovddosguvlui, n.g. «skillingsviser». Lei nappo boares dáža árbevierru, mii ealáskahttojuvvui 70-logus.]
Min luohkkájođiheaddji Sieiddá skuvllas lei juste nu mo eadni, rivgu mii bođii davás ja náitalii sámegánddain. Ragnhild Ravna beroštii báikkálaš kultuvrras ja historjjás, ja lei vel musihkkaoahpaheaddji. Mii lávlluimet Lohkat ja čállit iešguđet molssaevttolaš bustávajietnademiin vuosttaš luohkás juo, ja skuvlaáiggi vuosttaš viđa jagi siste finaimet geahččamen bivdorokkiid Luovttejogas ja goahteduktásajiid Stuorrávuonas. Leimmet maid moddii Lávvonjárggas, idjadanmátkkis velá.

Oahpaimet duođaid olu eanet iežamet birrasis, go dan mii oahppogirjjiin gávdno. Liikká oahpaimet dieđus olu eanet Mátta-Norgga kultuvrras, árbevieruin ja árvvuin. Mii nieiddat hirbmasit lávlluimet Frem fra Glemselen-lávlagiid, ieš čierustuvven juohke háve go Vesleblakken jámii. [Vesleblakken lei hui šiega heasta gii jámii vieččadettiin doaktára unna vieljažii gii lei garrasit buohcámin. Unna vieljáš dieđus beasai heakkas.]

Oappá-gázzi doppe Buolbmágis ledje eambbo progressiivvat – sii han juige Elle-Máreha ja lávlo Boares muittuidbirra. Oabbá oahpahii munnje sihke luođi ja lávlaga, hirbmat váttis teaksta lei vel lávlagis båhtsågohhtejæjelordan, noe med denne lorden var det ihvertfall. [Bohccot guhttot jeagel orddain] juoganu muhtun lorddain dat lei fal. Máhtán ain Boares muittut lávlut guovtti iešguđetlagán nuohta mielde, muhto dál gal lávllun teavstta veaháš earáláhkái...

Ruovttuskuvllas oarbbisin

Jagiid mielde dovden eanet ahte eanet ahte in riekta gullan Sieiddá skuvlii, earret eará daningo buot mu ránnját vázze Buolbmát skuvlla. Ledjen maid dearvvasmuvvan veaháš, ja go ledjen moadde vahku vázzán guđat luohká, čakčamánu 1979, de viimmat áhčči luittii mu Buolbmát skuvlii.

Dát dat gal lei eará máilbmi! Sieiddás ledjen gaskamearalaš, Buolbmágis šadden measta buiga rivgun. Buolbmágis mus lei oarpmealli vel luohkás, ja son gal sámástii. De šattai beanta čielggas ahte mus lei juoganu boastut. Goit bealli oahppiin sámástedje gaskaneaset bottuin, ja tiimmuin vel sámástedje muhtumin. Lei oahpaheaddjis gitta – muhtun oahpaheaddjit sámástedje tiimmuin duollet dálle. Muhto buot «távvaloahpaheapmi» lei dárogillii – dieđusge.

Spiehkastat lei Sámeluohkká. Doppe vázze moadde máná geaid váhnemat ledje nu mearehis nággár, ahte eai suovvan mánáideaset dábálaš olbmuiguin ovttastallat. Ja dat politihkalaš ekstrem-ČSV-ár Sullá lei sin oahpaheaddji, ja son lei hirbmat streaŋggis. Eai beassan ge bottostallat minguin ovttas, galge álo leat sierra man nu sivas..

Mu čalmmiin dát mánát ledje eambbo dego Mars-ássit – in oaidnán iežan máilmmi ja sin máilmmi sullasašvuođaidge. Mus lei lagaš fuolki dien luohkás maid, ja vaikko oruime seammá gilážisge, de orui munnje áibbas amas.

Duodjekursa ja ođđa oahppu

Dálvet lei duodjekursa boarrásamos mánáidskuvlamánáid várás. Mun maid bessen fárrui, ja ohppen hui olu sihke duojis ja gullevašvuođas. Kursaoahpaheaddjit ledje báikkálaš duojárat. Nubbi lei nu boaris ahte ii máhttán dárogiela dađe eanet. Buohkat de sámegiela hálle. Ohppen earret eará dadjat «fiskes árppu«. Go celken dáid sániid, bokten ollesolbmuid reaškasa. Mun de dieđusge heahpanin, go dihten ahte berren máhttit dáid sániid, dán giela. Várra danin muittán dajaldaga nu bures. «Attes munnje fiskes árppu». Duodjekurssas ohppen maid njuikkuhanvuoddaga duddjot, uhcá gávttáža goarrut, liinni riessut, gahpira goarrut, ja ohppen ahte duođaid olmmoš ferte máhttit dan sámegiela jus birget galgá. Lei máilbmi mu birra, mas in ádden maidege. Lei unohis, muhto dehálaš oahppu.

Deanu nuoraidskuvla

Go ledjen jagi leamašan Buolbmát skuvllas, de álggiimet buohkat Sieidái fas, Deanu nuoraidskuvlii. Doppe lei internáhtta maid. Internáhttaássit bohte Sirpmás ja Juovlavuonas. Mii earát vácciimet Sieiddás jagi ovdalgo sirbmálaččat ja Juovlavuonaoahppit bohte min searvái. Lei viehká issoras álgit nuoraidskuvlii, fáhkka de uhcuimet. Muhto lei maid gelddolaš beassat oahpásnuvvat eará skuvllaid nuoraiguin. Mun han dovden juo buohkaid geat bohte Sieiddá skuvllas, muhto eanáš Bovccá skuvlla oahppit ledje apmasat. Dál šadden maid viimmat vázzit seammá skuvlla go oabbá, go son váccii 9.luohká dalle.

Mis lei sámegielfálaldat nuoraidskuvllas. Lei fálaldat lohkat sámegiela nubbingiellan ođđadárogiela sadjái. Lei viehka ártet mo lei vejolaš, go min ođđadárogieloahppu bisttii sullii 15 tiimmu oktiibuot moadde vahku ođđajagis 9.luohkás. Sámegieloahppuges bisttii goit guokte skuvlajagi, moadde tiimmu vahkus. Lei okta oahppi gii logai sámegiela. Son lei badjegánda. Mun jerren skuvllas beassat sámegiela lohkat, muhto in beassan, go in máhttán sámegiela hállat. Nubbingielfálaldat lei nappo jurddašuvvon eatnigiellagiidda.

Áhčči oahpaha munnje sámegiela

Vuosttaš háve álgen sámegiela lohkat go Davvinkursa bođii 1983’ čavčča. Dalle ledjen fárren Čáhcesullui, vázzen doppe fidnoskuvlla. Moddii gal guldalin radioprográmma, muhto lei váttis gávdnat asttu dasa. De áhčči lohpidii muinna lohkat. – Mii vel buoret?

Oktii čohkkedeimme ruovttus muhtun vahkkoloahpa Davvin 1-kurssa vuosttaš reivve deavdit. Ledjen oalle beahttašuvvan go áhčči ieš álggii kursareivve deavdit. Ii astan munnje čilget buot daid váttis áššiid, čálii baicce hui čábbát visot juste nu mo galggai, vai šaddá riekta. In šat muitte sáddejuvvui go dat reive vai ii, lean goit maŋŋá jurddašan ahte diet dáhpáhus čájeha man váttis lei áhččái maid. Son han lei válljen eret giela iežas bearrašis, ja go galggai oahpahišgoahtit dán giela iežas niidii, ii dáidán diehtit mo galggai dan čađahit. In fidne diesa vástádusa, go áhčči jámii fáhkka moadde vahku maŋŋá.

Ođđa viggamušat

Moadde jagi maŋŋá álgen fas – ja bessen aiddofal dien muddui gosa máŋggas besset – Davvin 2-girjji nuppi kapihttalii. Dien kapihtalis leat muhtumat darvánan gitta. Sii eai beasa viidásat. Aiddo diesa mun maid darvánin. Bidjen girjjiid eret ja lohpidin alccesan ahte in geahččal fas ovdalgo lea rivttes áigi. – Na, mo diehtá mii lea rivttes áigi? Munnje lei rivttes áigi viđa jagi maŋŋá. Dalle vázzen maŋimuš jagi Sagene Oahpaheaddjiallaskuvlla, lohken buot Davvin-kurssaid moatti mánus, ja de álgen seammás sámástit dan máđe ahte Berit Johnskareng jearai mus oahpahit Oslo vuođđoskuvlla sámegieloahppiid dan botta go son čállá ođđa oahppogirjjiid. Muitalin sutnje ahte in máhttán dađe eanet sámegiela, muhto son gal ii viššan mu ákkaid váldit vuhtii.

Sámegieloahpahus Oslos 1993 čavčča. Oahppit leat boahtán máŋgga iešguđet Oslo-skuvllas, ja sii leat mátkkis muhtun sullos Oslovuonas.
(Govva: Anne Wuolab)

1993 geasi luovvanii mus giellajohtu. Ledjen lunddolaš giellalávgumis Bálágis ustibiid luhtte. Go ledjen doppe čohkkán logi beaivvi guldaleamen sin ságaid, viggamin searvat ságastallamii, cealkagiid hábmen aiddo dalle go earát ledje álgán ođđa fáttá birra háleštit, ja go ledjen bággen iežan hállat boastut, fas boastut ja eanet vel boastut juohke beaivvi, de ledjen rasttildan rája. Dan maŋŋá lei sáhka sátneriggodagas, hárjehallamis, duostilvuođas ja nággárvuođas.

Sámegieloahpaheaddjin Oslos

Borgemánu 1993 álgen vuosttaš háve bargat sámegieloahpaheaddjin. Mus ledje 9 oahppi mat ledje lávdaduvvon miehtá gávpoga. Møllergata skuvllas čohkkái mu rektor, ja muhtumin čohkkiimet buot oahppiid dohko. Mus lei maid veahkkeoahpaheaddji, gii duođaid lei mu priváhta sámegieloahpaheaddji, namalassii Ánne Wuolab. Su veahki haga in livčče birgen. Ledje guokte ja golbma oahppi juohke skuvllas, muhtun skuvllas lei dušše ovttaskas oahppi. Lei váttis oahpahit amas giela oahppái gii muđui ii gullan sánige sámegiela, ja gii okto vel lei sámegieloahppin.

Sámegieloahpaheaddjin Oslos ledjen duođaid okto. Eanáš skuvllain orui leamen measta hirbmáhuhtti dáhpáhus juohke háve go iđistin dohko. – Er du her igjen? Åja, rom til dere, ja… hm, la meg se om jeg finner vaktmesteren… [Don go dáppe fas? Já, didjiide galggašii latnja, já mis....gos son dat vistehoaiddár livččii...]…

Lohken seammá čavčča pedagogihka gaskafága, ja válljejin dieđusge fágabarggustan suokkardallat sámegieloahpu Oslo-skuvllas. – Manne sii eai oahpa, go mii oahpahit? Lei barggu namma, ja konklušuvdna lei ahte sámegieloahpahus dakkár dilis ii sáhte leat eanet go čanaštus oahppi duogážii, dego mielsosialisatorin.

Sámegielstudeantan Romssa universitehtas, Oslos

Go ledjen geargan gaskafágain ja sámegieloahpahemiin Oslos, de ledjen gearggus oahppat eanet sámegiela. Vaikko vuođđoskuvlaoahpahusas eai lean áktánas bohtosat oahppiide, de lei boađus goit ahte mun álgen lohkat sámegiela universitehtadásis. Čohkkájin okto Oslo universitehta pedagogihka dutkaninstituhta lohkanlanjas, stávejin doppe sámegielgirjjiid čađa nu bures go máhtten. Muittán mo rahčen Marry A. Somby čáppa girjji Beaivváš nieidaáddet. Golahin olles beaivvi lohkat ja áddet guokte siiddu su girjjis, ja čállen vel guokte siiddu sátnelisttu dasa. Sátnelisttu šadden váldit fárrui muhtun erenoamáš lohkkaduvvan girjerádjosii mii lei Ugrálaš-Altáilaš instituhtas. Doppe, ja duššefal doppe, lei Konrad Nielsena sátnegirji. In beassan doppe luoikkahit maidege, šadden doppe johtit juohke háve go galgen sátnegirjjiid geavahit, ja šadden vel ánuhit instituhta bargiid luoitit mu sisa, go rievtti mielde in galgan dien girjerádjosii oba beassat ge. Eat dáidde muitit šat, man vártnuhis dilli giellabargiin lei ovdalgo bealkkahallan stuorra Sámi–Dáru sátnegirji bođii 1995:s.

Dan sivas go ledjen NSR-stivralahttu, bessen dávjá nuvttá johtit Romsii. Láviimet doppe čoahkkimastit, ja de heivii báhcit dohko vahkkui jorrat Romssa universitehtas. Muhtumin čákŋalin vuođđofága logaldallamiidda, čohkkájin doppe ja fuobmájin man olu duođaid áddejin juo dien sámegielas. Oidnen maid geat dat eará studeanttat ledje. Muhtumat sis eai lean oahppan sámegiela ruovttus eanet go mun, ja sii šadde munnje ovdagovvan.

Giđđat orron Romssas olles mánu. Bohten dohko čálalaš eksámenii, ja de báhcen dohko ráhkkanit njálmmálaš eksámenii. Orron Juho-Niillasa luhtte, ja gergen stávestit measta bealle lohkanmeari čađa ovdalgo eksámenbeaivi bođii. Dalle vujiime Niillasiin universitehtii iđđedis. Son sávai munnje lihku, ja mun mannen gáffádahkii ballat. Go áigi dievai, lávkejin eksámenlatnjii, ja doppe čohkkái Niillas. Jearai vel aiddo dakkára maid in máhttán nu bures čilget, muhto manai áŋkke bures. Ja eahkedis go bohten ruoktut, de jearai Niillas mus mo ledjen eksámenis birgen.

Sámegieloahpaheaddji aiddo gásttašuvvon sámegielddas

In lean duođaid jáhkkán ahte livččen nagodit. Dál de ledjen ceavzán sámegiela lohkanbadjeoahpus. Fertejin dieđusge joatkit. Muhto Romssas ii lean šat fálaldat ovdalgo jagi maŋŋá. Go dan dihten ovddalgihtii juo, de ledjen barggu skáhppon Gáivuonas Davvi-Romssas. Šadden sámegieloahpaheaddjin Olmmáivákki skuvllas. Ja go ledjen lohkan nu olu sámegiela, de šadden Olmmáivákki skuvlla sámegieloahpahusa ovddasvástideaddjin.

Moai leimme guovttis skuvllas geat oahpaheimme sámegiela. Moai ean máhttán menddo olu gal. Ja oahpahus lei várra obalohkái ain álgodásis sihke pedagogalaččat ja giellafágalaččat. Liikká barggaime buorebut go giige lei ovdal bargan. Go sámegieloahpahussii ii lean dábálaš menddo olu ressurssaid bidjat. In lean guhká orron Gáivuonas go šadden oassin Gáivuona giellariiddus. Juste dalle go mun oahpahin sámegiela Olmmáivákki skuvllas, buollái riidu poastakantuvrra namas. Lei obalohkái riidu báikenamain, muhto lei poastakantuvrra namma maid buot Olmmáivákki ássit jienastedje cuoŋománu 1995. Manndalen/Olmmáivággi vai Samuelsberg? Dárogielnamma Samuelsberg vuittii mottiin jienain. Ja dál leage Olmmáivákki poastabáikki namma ain Samuelsberg. (Na, poastakantuvra dieđusge heaitihuvvui áigá juo.)

Lohkanstipeanda? - Dream on!

Go ledjen jagi oahpahan Olmmáivákkis, de illudin viimmat beassat lohkat eambbo sámegiela. Vuhtten barggus juohke beaivvi ahte galggašin eambbo máhttit. Ohcen lohkanstipeandda Gáivuona suohkanis ja sin bokte maiddái oahpahusdirektevrras, muhto in ožžon buollán evrrege. Oahpahusdirektevrra áššemeannudeaddji logai vel munnje iežas diehtit ahte mun han šattan aŋkke juo lohkat, vaikko stipeandda haga, ja danin ii juolludan munnje maidege.

Lei váivi boahtit vuođđofágaluohkkái deaivvadit eará oahpaheaddjiiguin. Sii ožžo bálkká, mátkeruđaid, nuvttá girjjiid, penšuvdnavuoigatvuođaid, sirdobargilasáhusa... mun in ožžon maidege, earret go dábálaš loana Stáhta loatnakássas. Munnje šattai dego ovtta vel áiddi gikcut.

Vierisgielagin eatnigielfágas

Mun gal ohppen vuođđofága logadettiinan bargodisipliinna ja diekkáriid, maid in goassege lean dárbbašan oahppat oahpaheaddjiallaskuvllas. Sámegiela vuođđofága lea eatnigielfága. Máŋgii eahpidin nagodideaččan got dan, ja go vel okta oahpaheaddjiin álggii eahpidit mu nákcet, de duođas ballájin. – Ledjen go ná olu rahčan, ja loana vel váldán, duššás? Mearridin rahčat vel garrasabbot.

Go giđđa bođii, ledjen čeahpimusaid searvvis giellaoasi eksámenis. Dalle vásihin man dehálaš lea máhttit bargat. Nubbi gii doalai seammá dási go mun, lei eatnigielat ráves olmmái gii aiddo lei oahppan eatnigielas čállit. Lei aiddo ieš ádden sámegiela čállinsystema, lei dadjat juo «oaidnán čuovgga», ja de máhtii dan seammás mu maid láidestit rivttes guvlui.

Seammás go gearggaimet vuođđofágain, vikkaimet fidnet instituhta lágidit gaskafágaoahpahusa seammá čavčča. Go olmmoš lohká sámegiela dahje bargá sámegielain, ii goassege beasa dakkáraš dilis, ferte álo nágget ja ákkastallat. Nagodeimmet loahpas fidnet gaskafágaoahpahusa čakčat 1996. Leimmet moaddenuppelogis geat čuovuimet oahpahusa. Vuosttaš háve eallimis ledjen lohkansálas árraiđida rájes gitta eahkedii. Juohke beaivvi leimmet uvssa olggobealde vuordimin: jusstudeanttat ja mun. Lohken nu olu go nagodin, bargen buot maid nákcejin, muhto ii lean liikká doarvái. Olles min joavkkus leigga guovttis geat cevzziiga sihke skuvlaeksámena ja ruovttueksámena. Lihkus cevzen skuvlaeksámena.

Oahpaheaddjin sámi vuođđoskuvllas

Go fertejin máhccat bargoeallimii fas ođđajagis 1997, in livčče dáidán nagodit ođđasit ráhkkanit skuvlaeksámenii. Muhto ruovttueksámena bessen ođđasit čállit, ja guovvamánu 1997 gergen viimmat sámegiela gaskafágain. Dalle ledjen juo barggus Romssa Sámeskuvllas, ja oahpahin 9. luohká-oahppi sámegielas. Lei nu álki, olu álkit go Olmmáivákkis oahpahit sámegiela nubbingiellan. Ja nu lea ge. Vuođđoskuvlastruktuvrras lea goasii veadjemeahttun láhčit dili nubbingieloahpahussii. Go beassá geavahit sámegiela oahpahusgiellan, lea áibbas eará ášši.

Muhto maiddái sámegielat skuvllas ihte ártegis čuolmmat. 1997 lei vuođđoskuvlla ođastusjahki. 9-jagi vuođđoskuvla galggai šaddat 10-jagi vuođđoskuvlan. Go departemeanta viimmat sáddii ođđa oahppoplánaid midjiide, oidnen ahte mu eaŋgalsgieloahppiid várás ii lean makkárge plána. Áidna plána mii gávdnui 1997' čavčča rájes lei dárogielat oahppiid várás geat ledje eaŋgalsgielain bargan goit 2. luohká rájes, ja máŋga tiimmu vahkkui vel. Mu oahppit ledje lohkan eaŋgalsgiela easkka 4. ja 5. luohká rájes, unnit vahkkotiimmut ledje maid. Eai sii máhttán beali ge das, maid dáža skuvlla oahppit máhtte eaŋgalsgielas. Departemeantta vástádus munnje go riŋgejin jearrat čuolmmas, lei sullii ná: «Gal dat man nu láhkái birgejit du oahppit. Eat sáhte buot smiehttat!» Ledjen duođaid šordon. Oavdu guđđen vuođđoskuvlla go ođastus bođii fápmui.

Gáivuona sámi giellaguovddáš – dovdameahttun vássánáiggi oamastit

Ledjen moadde jagi eret oahpahusas, ja go máhccen dakkár bargui, de álgen Gáivuona Sámi Giellaguovddážii. Doppe ráhkadeimmet iežamet oahppoplánaid, ja mearrideimmet báikkálaččat maid háliideimmet deattuhit oahpahusas. Lei hirbmat movttiidahtti beassat oahpahit easkaálgiid geat besse olles bargoáiggi golahit giellakurssas, ja oaidnit mo sii ovdánedje vahkus vahkkui. .

Sámegiela oahpadettiinan vásihin ahte iežan identitehta rievddai. Nu leat gusto earát ge vásihan. Hui mávssolaš muitu Gáivuona giellaguovddáža álgokurssas, lea nisson gii álggii kursii buiga rivgun. Logai iežas áigu sámegiela oahppat go barggus dárbbašivččii dan máhttit. Soames beaivvi bijaimet beavdái sámegiel čáppagirjjálašvuođagirjjiid, maid oahppit besse bottuin bláđet. Máŋggas beroštedje erenoamážit Áillohačča Beaivi, áhčážán-girjjis. Oahppit bláđejedje máŋgii girjji, ja ságastalle govaid birra. Gullen sin hállamin duon ja dán birra, gii lei oaidnit juste nugo dien ja duon fuolki. Go guokte vahku ledje vássán, de «rivgu» beaškalii girjji beavdái. «Dát lea mu álbmot!» celkkii son. Dan maŋŋá ii šat gullon su rivguvuođas.

Rahčamušaid bohtosat

Dál, go barggan mánnávuođa gielddas, leat maiddái eará áššit rievdan. Mu «dárogielat» skuvlavieljat ja -oappát, ja vel mu lagaš fuolkkitge, sámástit muinna. Badjedeanu gilit, nu mo Sirbmá ja Ohcejohka, leat lahkonan. Vel vuotnagiliid sámegielagiid lean áicagoahtán.

Oahpahus Deanu giellagáttis ii leat dušše luohkkálanjas. Dás sii leat golgadeamen Deanus. Oahpaheaddji Siri Broch Johansen suhká, ovdabealde oahppi Edgar Bendiktsen, Čáhcesullos.
(Govva: Deanu giellagáddi)

Dehálamos sivva manne nagodin oahppat sámegiela, lei mu mánná. Son ii lean vuos šaddan, in ge diehtán dalle šattašii go goassege, muhto jurddašin ahte in háliidan leat min bearraša sámegielat historjjá čuokkisin.

Lean olahan dan maid áigon go álgen sámegiela lohkat. Lean gávnnadan iežainan, iežan sogain ja lean vel nagodan doalvut sáni viidásabbot. Iežan nieida lea dál okta dain ártegis Mars-ássiin gii sámeskuvlla vázzá... ná, mu mielas son ii leat ii veaháge ártet. Muhto Sieiddá skuvlla mánát, sii gal dáidet leat veaháš earálágánat?

Giitu didjiide geat ehpet gáskke

Lean deaivan, ja deaivvan ain, olbmuid geat hui viššalit muittuhit mu man unnán sámegiela máhtán. Lea duohta ahte sámegiella ii goassege šatta mu eatnigiellan. Lea maid duohta ahte hui olu sámegielagat eai máhte eatnigielaset čállit. In hálit goassege sin soaibmat dan dihtii. Dieđán ahte lea sivva, manin lea šaddan nu. Seamma siva geažil šadden mun bajás dárogielagin. Jáhkán ahte buohkat geat leat bajásšaddan Finnmárkkus ja Davvi-Romssas leat báidnon dáruiduhttimii. Mis leat iešguđetlágán hávit, ja dát hávit vuhttojit min árgábeailáhttemis, vaikko eat háliidivčče ge dan. Oainnán ahte dáruiduhttima ja giellajápminproseassa bohtosiidda gullá olgguštanvuohki mii sáhttá ođđa sámegielhálli baldit jávohisvuhtii.

Danin lean nu movtta go liikká leat máŋggas geat mášolaččat veahkehit ođđa sámegielhálliid ja rávket buresboahtima sámegiel servodahkii. Lea buorre vásihit ahte muhtun eatnigielgeavaheaddjit leat hui veahkkái sidjiide geat leat viggamin giela oahppat. Dii váldibehtet hui dehálaš servvodatovddasvástádusa. Ođđa sámegielhálliid haga jávká sámegiel servodat. In mun ge livčče nagodit ođđa giela oahppat din veahki haga. Giitu didjiide!

Lea hui mávssolaš munnje go ieš maid beasan leat fárus giela doalvut viidásabbot. Lea buorre beassat leat mielde ovdánahttimen amasgielapedagogihka, gávdnat ođđa bargovugiid, ođđa ovttasbargoguimmiid ja oaidnit ahte giella ovdána maiddái servodatdásis. Buot buoremus lea liikká diehtit ahte in leat šat dáruiduhtti.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2