På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Anita Lervoll:

Govt fuomášeimmet sámevuohtamet

Sámegillii: Siri Broch Johansen

Anita Lervoll lea duhtavaš dasa mo su filbma Riddi Riđu birra váldui vuostá, go čájehuvvui Guovdageainnu filbmafestiválas 2004:s.
(Govva: Basia Głowacka)

Anita Lervoll lea riegádan 1971:s ja šattai bajás Gáivuonas Davvi-Romssas. Olmmáivákki vuođđoskuvlla ja Ráissa joatkkaskuvlla maŋŋá son lea moadde jagi bargan mánáidgárddis siidagilistis. Dan maŋŋá váccii oahpaheaddjiallaskuvlla, ja dál lea lohkamin pedagogihka Romssa universitehtas.

Dás son muitala bajásšaddanáiggistis, skuvlavázzimis ja sámi identitehtahuksenbarggus Gáivuonas, masa ieš lea oasálastán sihke Gáivuona Sámenuorat-searvvis ja Riddu Riđđu-kulturfestiválas. Dán čállosa vuođđun lea sáhkavuorru maid Anita doalai konfereanssas Romssas 2003´ čavčča, man fáddán ledje sámi árvvut skuvllas. Čálus lea oaniduvvon ja heivehuvvon.

Háliidan muitalit iežan "bálgá" birra sámi identitehta diđolašvuođa ektui, iežan persovnnalaš historjjá. Lean bajásšaddan Gáivuonas, namalassii Olmmáivákkis. Doppe ellen 19 jagi norgalažžan, ja de fuomášin dađis ahte in lean dušše norgalaš, ledjen maid sápmi. Maŋimuš logi jagi lean iežan gohčodan sápmin. (Lassin moadde jagi, go in diehtán gii ledjen, sápmi vai dáža?) Govt nu ges sáhttá?

Ovdal skuvlaáiggi (70-lohku)

Áhččán lea olmmáivággelaš, eadnán boahtá ránnjágilis Gáivuonvákkis. Nugo máŋggat iežátge min gilis, soai leaba dálolaččat. Nugo iežáge mánát ledjen mun maid siiddas dassážiigo skuvlii álgen. Ledje álo iežá mánát geaiguin duhkordallat, ja jus vel dárbbaheimmet veahki masa nu, de ledje álo soames rávesolbmot lahkosis, juogo mu váhnemat dahje áhkku, guhte orui nuppi bealde seainni. Gal eliimet nugo iežá bearrašatge, árgabeaivvi bargguiguin.

Aniimet duššefal dárogiela, sihke duhkordallamis ja siiddas – nu jáhkiimet, goit. Jus eat borran biepmu maid fálle, de leimmet "smužás". Lei olu "alo" minguin mánáiguin, mii láviimet olu "huikat". Mu nuorat oabbá lei "gezzeskolbi", muhto mun ledjen ráfáleabbo. Návehis ledje álggus gáiccat, dasto gusat ja moadde sávzza. Muittán erenoamážit sávzza, mii lei sihke "bahás" ja "rempi", namman šattai "Pluoggi". Das lei guskkádávda, danin fertiimet dasa coggat ánorahka vai doallá čoavjji sajis. Oruimet mearragáttis, E 6:ža bálddas, - geasset láveje turisttat bissánit govvedit "Pluoggi".

Go šaddá bajás dálus oažžu lagas oktavuođa elliide ja lundui.
(Govva lea Anita Lervoll luoikan)

Mánnán fitnen dávjá áhku ja ádjá luhtte Gáivuonvákkis. Ledjen sudno boarráseamos áhkut, ja lei hui hearvái go bohten fitnat. Bessen uhcit eanet bargat juste maid sihten. Dábálaččat čohkkájin ráfálaččat čiegas dahje gievkkanbeaŋkkas buđaldeamen maid nu, dan botta go áhkku duddjui dahje barggai viesus. Ledje dávjá guossit, fuolkkit, ustibat ja ránnját. Dávjá go ledje guossit, de sámástedje. Guossit dearvvahedje mu maid, válde gihtii ja rávke bures ovdalgo čohkkededje sártnodit ja gáfestallat. Sii sámástedje gaskaneaset, muhto go munnje áigo dadjat juoidá, de dárustedje. In jurddahan dađe eanet dás, nu dat lei, ii das eanet. Áhku ja ádjá luhtte ledje dávjá guossit Guovdageainnus, ja dalle muitaledje ahte dál leat sámit guossis. Muhtumin ledje soames gávttehasat, muhto in fuobmán muđui makkárge earuhusaid sámiid ja "dážaid" gaskkas. Gáfestallan ja guossoheapmi lei áibba seammá ležžetgo dál sámi dahje dáža guossit, juste nu govt giella ge.

Áhkku lea álo leamaš čeahppi gođđit, ja gođii ge Guovdageidnui diŋgomiid mielde jagi jagiid maŋis. Soames háve lonuhii gođđinbuktagiid nuvttohiidda ja guovdageaingahpiriidda munnuide oappáinan, go lei nu vuogas. Munno juolggit bivve bures, ja gahpir suddjii beljiid hui vuohkkasit. Moai duhkordalaime olgun gahpir oaivvis ja nuvttohat juolggis, iige lean miige ipmašiid dieinna. Ean goassege gullan maidege das. Eanáš mánáin han ledje ge nuvttohat, ja lei ge suohtas čeassat derpmiid vulos daiguin. Nie lei 70-logus, govt 90-logus lei sámi gárvvuid atnima ektui, čilgen maŋŋelaš.

Go ledje čoakkalmasat Gáivuonas, ledjen dávjá mielde. Lei suohtas, daningo čoakkalmasain oahpásnuvai ollu olbmuiguin, ja lei váivi, go ádjánii issoras guhká go juohke cealkka galggai daddjojuvvot guktii, sihke sápmái ja dárrui. Ipmiloskku lassin, beasaimet maid oahppat birget iehčanassii eanáš diliin. Ovdamearkka dihte jus galggaimet geahččalit ođđa biktasiid ovdalgo ledje bassaladdon, lei vuogas dadjat "Pi! Ále bostte!", vai eat bosttáhala. Jus giksašuvaimet deattámiin, galggaimet bidjat sálbmagirjji dahje niibbi bolstara vuollái. Jus leimmet buohccán ovdamearkka dihtii beallje- dahje čottavulššiin, de manaimet guvhllára lusa gii "bosui" eret dávdda. Sii atne sihke dáro- ja sámegiela go guvhllárušše.

Skuvlajagit (80-lohku)

In dárbbahan siidagili guođđit skuvlla vázzima dihte. Vázzen vuosttaš ovcci jagi Olmmáivákkis. Leimmet stuorrá luohkká, 28 oahppi - 17 nieidda geat "hovdejedje" 11 bártni.

Dieđusge fertii giitit čábbát go oaččui árvvoštallangirjji ovdal skuvlaluomu.
Govva lea Anita Lervoll luoikan)

Vuosttaš guhtta jagi lei mis báikkálaš oahpaheaddji. Go muittašan skuvlaáiggi ja oahpaheaddjámet, de oainnán hui čielgasit ahte son lei diđolaččat válljen sámevuođa ektui, ja son ávkkástalai dan oahpahusas. Oahpahusas son anii máŋggid báikkálaš cukcasiid maid bokte bovttii min sáhkkiivuođa, oadjebasat oahpásnuvaimet gillái ja dovdagođiimet gullevašvuođa dasa. Gobmecukcasiid ja uldamuitalusaid bokte oahpaimet oasi gili historjjás. Oahpaheaddji diđii muitalit geat ledje uldda oaidnán, ja de čujuhii daidda mielluohkkálaččaide geat ledje dán olbmo fuolkkit, ja de diđii vel muitalit aiddo gokko ulda lei oidnon. Son diđii maid govt galgá láhttet jus deaivvada ulddain, vai eat dárbbahan ballat, jus nu geavalii, ahte su oaidnit.

Son maid hásttii min muitalit cukcasiid. Mis ledje muitalanbottut gos juohkehaš fertii muitalit cukcasa dahje lávlut lávlaga luohkkái. Soapmásat muitaledje cukcasiid maid sii ledje siiddas gullan, ja dan láhkai beasai olles luohkká searvat báikkálaš gilihistorjái, seammás go muitalanárbevierru bisuhuvvui. Dán oahpaheaddji dihtii dieđán gili historjjás ollu, maid dál sáhtán muitalit viidáseabbot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit.

Son oahpahii maid soames sámegiel sániid ja dajaldagaid, beasaimet gullat ahte min gili Manndalen rivttes namma lei Olmmáivággi. Dat lei luohká mielas nu fiinnis ahte čáliimet reivve suohkanii ja evttoheimmet lonuhit Manndalen-nama eret ja bidjat Olmmáivággi-nama sadjái. In muitte ledje go buohkat luohkás ovttaoaivilis, muhto in jáhke min goassege ožžon vástádusa suohkanis.

Skuvlasystemas, man vuođđun ledje dáža máilmmi plánat ja árvvut, lei lihkus mis oahpaheaddji gii beroštii ovdanbuktit kulturhistorjjá positiivvalaš vuogi mielde, ja dainna lágiin dovdagođiimet gullevašvuođa gillái, ja ahte gulaimet oktii.

De oažžu jearadit, naba jus mis livččii lean iežá oahpaheaddji, - soames gii ii beroštan báikkálaš máhtu skuvlemis eanet go dan maid oahppoplána gáibidii? Lea "balddihahtti" jurddahit ahte lea eaŋkilolbmo duohken, oažžugo dakkár máhtu vai ii! Dát maid vuoseha ahte go eallá iešguđetlágan normatiivva oainnuid gaskkas, de leat iežá olbmuid válljemat mat mearridit, makkár gullevašvuohta lea sin mielas buoremus midjiide.

Iežá sániiguin, mu skuvla, 80-logus velá, lei ain lagasservodaga ja stuorraservodaga árvvuid gealdagasas. Mu oahpaheaddji válljii lagasservodaga árvvuid, ja de bessen munnai daid oahppat. Son livččii sáhttán válljet stuorraservodaga árvvuid, ja dát livččii mielddisbuktán ahte dieđálin eanet Oslo go iežan gili birra.

Oahpaheaddji bokte oaččuimet giela mii čanastii gait smávva árgabeai "árvocukcasiid" oktii, ja mii sisttisdoalai identitehta huksenvejolašvuođa! Dárogiella ja norgalaš cukcasat eai livčče sáhttán seammálágan fátmmasteaddji vugiin guoddit mu sámevuođa iđuid.

Nuorravuođa áigi (80-logu loahpas 90-logu álgui)

Nuorravuođa áiggi álggiimet golgat olggobeal gili. Iešguđetlágan deaivvademiin ja doaluin gávnnadeimmet iežá gáivuongiliid nuoraiguin. Gáivuonas ledje olmmáivákkenuorat dugo unnimus veara – dalle lei ge buorre ahte leimmet "máŋggas, vaikko leimmetge unnit". Olgguldasat bisuimet searválaga, ja gilifeasttain ledje dávjá giliid gaskkas doarrumat. Dakkár doarrumat sáhtte soames háve šaddat dušše danin go muhtun veaháš "njálmmuštii" soapmása iežá giligullevašvuođa birra. Máŋgasiidda lei deaŧálaš vuosehit gos boahtá, ja feasttain goit eai lean árggit, ja de dorro siidagili "gutni ovddas"...

Olmmáivákkis vikkaimet beassat alit dássái, de danin bijaimet biertavárrelaččaid "fuones olmmožin". (Eat mii lean duođaid ieža dán "hutkan", leimmet "árben" binnáš boarrásut olbmuid guottuid, go sii ledje eanet "vádjolan" ránnjágiliin go mii.)

Iežá suohkaniid nuoraiguin gávnnadettiin leimmet maid unnit árvosaččat, muhto danin go leimmet gáivuotnalaččat. Romssas lei vel vearrát leahkit gáivuotnalaš go moskavuotnalaš (ja lei gal vearrái leahkit moskavuotnalaš...).

Joatkkaskuvllas vásihedje máŋgasat mis ahte iežát boagustedje ja áđđestalle min sárdnunvuogi. Mii han dadjat earret iežá "en gutt" ja "en jente", ja "å kle på buksan". Iežát oavvildedje ahte sártnuimet nu ártegit. Dávjá jerre mus dakkár áibbas dábálaš sániid birra, eatnašat eai ipmirdan sániid dugo "mástorándi", mii mearkáša olbmo gii lea noađđin iežáide. Máŋgii vásihin stuorra suopmanearuhusaid Ráissa ja Gáivuona gaskkas, vaikko ledjege dušše 8 miilla joatkkaskuvllas siidii. Ahte mu suopmanis livčče sámegielsánit in oba jurddahange, - mun gii ledjen norgalaš ja Norggas orron.

Mu ustit bođii ilus ruoktut Romssas go lei doppe joatkkaskuvlla vázzán ovtta vahkku, - lei juo gávnnadan ođđa ustibiiguin geat ledje dadjan sutnje ahte illába gulluige ahte lei gáivuotnalaš, - diet lei duođaid buorre, gal galggalii mannat bures skuvllas, go dál ii šat dárbbahan ballat skuvlla vázzimis gili olggobealde.

Daningo olbmot badjelgehčče mu gáivuotnalažžan, šattai munnje deaŧalaš vuosehit ahte gal gáivuotnalaččat maid máhttet! Eanáš áššiin mii leat goit seammá čeahpit go iežát! Dát dáiddii šaddan okta daid vuosttaš árvoválljemiin maid dahken gáivuotnalažžan. In mun dohkkehan ahte olbmot bilkidedje mu ja "dulbme" mu, dušše danin go ledjen gáivuotnalaš. In vel dalle ipmirdan ahte sámevuođa dat boagustedje ja cuiggodedje. Negatiivvalaš sániid dadje suopmana birra nu govt ovdal lean čilgen, muhto min hámi maid cuiggodedje – mii leimmet menddo unnit, ja dasa lassin ledje mis smávva "vinjučalmmit" ja alla muohtodávttit. Lihkus in lean áidna gáivuotnalaš joatkkaskuvllas, mii leimmet máŋggas. Dáid dáhpáhusaid geažil šattaimet eanet ovttastallat dušše mii gáivuotnalaččat, ja manaimet vahkkoloahpaid siidii.

Go ná čilgen nuorravuođaáiggi, sáhttá orrut ahte lei váttis leahkit gáivuotnalaš min suohkana olggobealde. Nu ii lean! Iluin muittašan nuorravuođaáiggi, muhto go dán artihkkalis čuvgehan sámevuođa, de namuhan dáid áššiid dás.

Rávesolmmoš, searvebargu ja festivála (90-logus - 2000-)

In lean goassege fuobmán jurddahitge ahte ledjen sápmelaš, iige mus lean goassege jerron ovdalgo 1990:s. Dalle jerre mus searvvan go sámi nuoraidsearvvi vuođđudit min gillái. Dieđusge vástidin juo, mu mielas lei buorre go miinu dáhpáhuvai min gilis. Fargga leimmet moaddenuppelot lahtu, badjelaš guovttelotjahkásaččat, geat deaivvadeimmet sámi áššiid digaštallat, ja maiddái sártnodit govt datgis lea go mii duođas leat sámit. Searvvi namma lei Gáivuona sámenuorat. Eat sárdnon sámegiela, eaige lean mis bohccot. Ii lean gákti ge. Min áhkut ja ádját sámástedje, ja soapmásat váhnemiin. Lei go dát doarvái gohčodit iežas sápmin? Mii han leimmet dážan bajásšaddan?

Ná de oahpaimet dihtomielalažžan iežamet bajásšaddamis ja skuvlavázzimis. Duođaid, eat lean dušše dážan šaddan bajás, lei olu sámevuohta maid das, - sidjiide geat sihte oaidnit. Guhkes ságastallamiid ja lohkameahttun gažaldagaid maŋŋá šattaimet diđolažžan iežamet sámi identitehtas. Leimmet áŋgiris nuoraidjoavku geat mearrideimmet vuosehit iežáide ahte gávdnuimet. Iežát maid galge beassat diehtit ahte mearrasámit gávdnojit, ja de galggaimet čuvget gait iežá gáivuonássiid ahte sii leat maid sámit! Mearrideimmet lágidit sámi kulturbeivviid Gáivuonas. Makkár sisdoallu son galggai dakkár beivviin? Na sámi musihkka ja biebmu, goit. Mii son dat sámi biebmu lea? Gal fertii leat bohccobiergu. Fidniimet gillái naitalan guovdageainnissona veahkkin, ja guokte vuosttamuš jagi vuoššaimet liema ja biđđosa. Fuomášeimmet veahážiid mielde ahte min biebmu maid lei sámi biebmu. Dál de sáhtiimet fállat dorskenjuokčamiid, goikeguoli, guopparmállása, varramárffiid ja velá basson lábbábierggu. Govt son olbmot liikojedje festiválii? Vuosttaš jagi čohkkiimet sullii 30 olbmo teáhterii ja konsertii, jagi maŋŋá bohte 70, stuorra lasáhus. Bušeahtas ledje 20 000 ruvnnu, ja eat riekta diehtán masa galggaimet ná olu ruđaid atnit... Go leimmet moatte geardde lágidan kulturbeivviid, de árvvoštalaimet daid menestussan, ja dán barggu galggaimet joatkit. Dát lei bás álgu dasa mii dál lea šaddan kulturfestivála Riddu Riđđun, mas ledje 2003:s eanet go 300 eaktodáhtolaš bargi ja 3000 guossi.

Jagiid mielde leat leamaš garra digaštallamat sámevuođa ektui; giellalahka mii bođii fápmui 1992:s, sámegielat gálbbat, poastabáikki nama molsun, Čáhpput ja Riddu Riđđu-festivála leat áššit main olbmot leat beroštan ja mat leat bidjan olbmuid jurddašit sámevuođa hárrái.

Riddu Riđđu 2002
(Govva: Per Chr. Biti)

Midjiide geat šattaimet dovddusin "sámevuođa ovddasteaddjin" (dahje "sámeaktivistan" nu govt soapmásat lohke) lei dát digaštallanáigodat, sihke min gaskkas, muhto maid iežá olbmuiguin deaivvadettiin. Soames geardde ledjen nu dolkan čilget ahte čilget manin mun oavvildin ahte mii leat sámit, ja manne mun háliidin geahččalit váldit ruoktut kultuvrramet maid leimmet manahan, ahte in oba gillen ge mannat báikkiide gos árvidin olbmot jearadišgohtet mus diekkáriid.

Olbmot maid čuvvo dárkilit mielde maid barggaimet árgabeaivvis, - de máhcan guovdageaingahpirii maid mánnán atnen... Nieidan, gii dalle lei viđa jahkásaš, ii lean iežáládje go eanáš mánát. Son háliidii gullat cukcasiid eatni mánnávuođas, ja lei dieđusge suohtas atnit biktasiid maid eadni maid lei mánnán atnán. Eai lean ge nu olu mat ledje báhcán, - moadde fiinna čuvlla, ullobáiddit ja guovdageaingahpir, mii lei nu fiinnis, go das ledje silbabáttit velá... Leimme giligávppis, ja nieidan lei gahpira coggan. De bođii nisu ovddal, gean dieđán duođaid beroštit mu nieiddas, ja son logai munnje: "Vaikko leatge sámeaktivista, de it dárbbat iežat čivgga dahkat givssidanoaffarin."...

Dákkár dáhpáhusat, ja máŋga iežá dáhpáhusa ja digaštallama dahke munnje persovnnalaččat váttisin dáid gažaldagaid mat bohciidedje Gáivuonas. Ledje riiddut bearrašiid siste, ja vel ain gávdnojit bearrašat gos soapmásat leat sámit, soapmásat dážat ja de vel soapmásat kveanat. Iežan bearrášis ledjen viehka guhká aidna sápmelaš, muhto iežát leat čuovvolan mu, hiljánit, muhto dat bohtet... Dál oainnán mearrasámiid boahtteáiggi čuovgadin. Olbmot vuosehit ipmárdusa, ja rábmojit vel mu sámevuođa ovddidanbarggustan.

Mu mánáguoktái lea sámekultuvra šaddan lunddolažžan, ja maid dihtomielalaš oassin árgabeaivvis. Go soai leaba oadjebasat sámevuođasteaskka, muhto maid dihtomielalaččat, de doaivvun ahte eaba goassege dárbbat eahpidit iežaska sámevuođa nu govt mun lean dahkan. Dál orrut Romssas, ja nieidan lea beassan sámegiela oahppat skuvllas 1. luohká rájes. Dat lea buorre, muhto lea olu ain buoridanmunni sámegieloahpahusa ektui, muhto dán in galgga dás digaštallat.

Mu guovttejahkásaš bártnáš lei nu lihkkoš ahte fidnii ovtta dan moatti sajis sámi mánáidgárddis. Lean hui giitevaš go gávdnojit dákkár fálaldagat, ahte mánát geaid váhnemat eai máhte sámegiela goittot besset oahppat giela. Go son lei leamaš njeallje vahkku mánáidgárddis, de máhttii juo sámegielsániid maid fertejin sátnegirjjis ohcat jus sihten daid ipmirdit.

Gáivuonas oainnán ahte lea olu mannan, ja lea ain manname, buoret guvlui sámeáššiid ektui. Váikko giella ja gákti leatge leamaš eret moadde (min) buolvva, de leat boahtimin ruoktut. Dat lea giellalága ja gávtti rekonstruerema ánsu. Dál lea mis sámi mánáidgárdi ja skuvllas ohppet mánát sihke sámegiela ja kultuvrra. Riddu Riđus lea maid lunddolaš sadji gáivuotnalaččaid eallimis, sihke festivála áigodagas, ja muđui miehtá jagi go lágidit "riddu-doaimmaid".

Go min nuorat vulget joatkkaskuvlla vázzit maid ávkkástallet dies ahte Gáivuotna lea dovddus "doaimmalaš sámesuohkanin". Dál ii dárbbat šat heahpanit go lea Gáivuonas eret, vaikko fertege G vuolde ohcat telefonkatalogas - ii fal Gåfjord, muhto Gáivuotna.

Dál čevllohallat go boahtit báikkis gos leat doaimmat. Gaikkat leat gullan Riddu Riđus, ja go min nuorat bohtet siidii joatkkaskuvllas ovttas ustibiiguin maid leat váldán mielde vuosehit siidagili mas nu čevllohallet, - dalle gal váibmu lieggana. Ii Gáivuonas leat šat unnit árvu! Álbmot lea viimmat fas seammaárvosaččat go gaikkat iežátge!

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1