På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
12. oassi - prentejuvvon Ávviris 30.05.2009
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra. Daid vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii 2007:s, ja 3. girji 2009 geassemánu. Dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján. Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán giđa ja geasi buktit 6 artihkala iešguđetge fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.
|
Dás muitalit muhtin oahppit, oahpaheaddjit ja internáhttabargit mo sii vásihedje internáhttaeallima áigodagas 1947-70.
 | Guovdageainnu internáhtabráhka lanja (Sárgon Inger Seierstad) |
- Oruimet internáhttabráhkas. Doppe orro nieiddat nuppi bealde feaskáris ja bártnit fas nuppi bealde. Ledje geardeseaŋggat ja guokte nieidda guđege seaŋggas. Dálueamit ja biiggát ledje dárogielagat, ii oktage máhttán albmaláhkái sámegiela. Mánáin lei ollu bargu internáhtas. Fertiimet bassat lihtiid, njuvdit láibevajahasaid, viežžat muoraid ja mielkki. Muittán internáhtas oaččuimet boares mearraguliid. Dat lei fievrriduvvon čakčat mearragáttis ja giđđat dat lei áibbas goston. Dat ii lean borahahtti ja mii eat oba nagodan borrat ge dan. Baicce manaimet fulkkiid lusa márkanis ja boraimet doppe.
(Elmine Valkeapää muitalus, SSH-1)
 | Buolbmat boares internáhta (Govva: Ivar Skotte) |
Internáhttá lei čalbmáičuohcci visti. Dat lei boaddidis golmma geardásaš ráhkadus alla geađgejulggiin mii bures dihttui guovllus. Visti gárvvistuvvui 1938:s ja dat lei ceavzán sihke soađi ja boaldima 1944:s. Gilis ii lean elrávdnji, muhto internáhtas lei sierra čuovgamohtor man gohčodedje Sakkeusin. Manin, dan gal in dieđe. Mohtora nuppi lanjas ledje akkumuláhtorat. Vuogádat lei nu ahte čuovgamohtor galggai báhttera gealdit. Go lei geldojuvvon, de galggai mis leat doarvái čuovga skuvlalanjaide, oađđenlanjaide ja muđui buot lanjaide visttis, muhto ii vuoššamii ja liggemii. Mun johtilit fuomášin ahte Sakkeusa ja akkumuláhtoriid dikšun lei váldooassi internáhttahoavdda barggus.
Rusttet lei boarrásut go 15 jagi, ja oalle gollan. Eanet ruđa dasa ii galgan golahit, go gilli vuorddašii elrávnnji. Fápmolágádus lei juo álggahan stoalpoceggema sihke allagealddu ja rávdnjejuogadeami várás. Internáhtas lei guovddášliggenrusttet, man sáhtii ligget sihke muoraiguin ja koksain. Go muoraiguin liggiimet, de fertejin oktii ijas lihkkat uvdnii muoraid coggat, muđui lei unnán lieggačáhci iđđedis, ja oađđenlanjat ja klássalanjat ledje galbmasat. Koksaid bukte go jiekŋa Deanus lei doarvái nanus.
Murremii ja eará bargguide mat sáhtte leat váralaččat, mii láigoheimmet kránnjáid. Ohppiid ovddasvástádus lei bardit muoraid ja váruhit ahte álo ledje doarvái muorat gievkkanis ja liggenlanjas. Mun gal in dál muitte ahte ledjego makkárge váttisvuođat dáinna bargguin. Dego earáge ruovttuin, de lei lunddolaš ahte mánát veahkehedje dárbbašlaš bargguin. Dása ledjen gal mun ruovttus hárjánan dálus mas mun bajásšadden.
(Ivar Skotte muitalus, SSH-1)
– Mun álgen skuvlii 1952:s. Smávvaskuvlla vázzen Govdaluovtta internáhttaskuvllas. Dat lei dalle áidna internáhtta min suohkanis mii lei huksejuvvon fas soađi maŋŋil. Internáhtta lei hui heittogis visti, dáhkki ii jeahkán ja lei olgohivsset. Muittán ahte go bohten Govdaluktii oidnen vuosttaš háve heastta. Duorppalvuonas mis ledje gusat, sávzzat ja gáiccat, muhto heasta ii lean.
Oahppit geat orro internáhtas bohte unna báikkážiin miehtá suohkana, ja eatnasiin lei sámi duogáš. Jáhkán ahte máŋgasis lei seamma dilli go mus: váhnemat sámástedje gaskaneaset muhto dárostedje mánáide. Skuvllas ledje maiddái oahppit geat ledje Govdaluovttas eret. Sii orro ruovttus, eatnasat sis ledje dážat. Ii lean makkárge erohus mánáid gaskkas duogáža mielde, mii leimmet buohkat ovttas ja seamma dásis.
Fertiimet buohkat bargat internáhtas; sahet muoraid, guoddit muoraid ja činaid ja dahkat dola ommanii. Gievkkanis basaimet lihtiid, buot givnniid fertiimet geallat stálleulluin. Lei issoras bargu dáinna stálleulluin. Go skuvlla dáhkki lei nu heittot fertiimet goaivut muohttaga eret dáhkis, vai ii billašuva. Dat šattai min bargun. Ja de sáddejedje min ruggui viežžat guliid internáhtii.
Dálueamit ja biigá málesteigga. Fertiimet borrat buot borramuša maid attiiga midjiide, liikuimet dal dasa dahje eat. Ain muittán semuljarievdnesuohkada ja hávvarsuohkada. Eat beassan vuolgit beavddis eret ovdal go leimmet borran visot. Mis gerge leat moadde dálueamida dan áigodagas go mun ledjen doppe. Nubbi lei issoras garas ja bahámielat, ja go de oaččuimet nuppi lei dego livččiimet beassan almmiriikii.
Dan áigge balle hirbmadit dihkiin. In jáhke ahte ledje dihkit Govdaluovttas, muhto buot min gávnnit ledje gieđahallon dihkkebulvariiguin (DDT).
Skuvllas ledje guokte oasi, smávvaskuvla ja stuorraskuvla. Leimmet njeallje vahku skuvllas ain hávil, ja de njeallje vahku ruovttus. Mii fievrriduvvuimet vatnasiin. Skuvllas lei dušše okta oahpaheaddji, ja sus ledje buot fágat earret duoji sihke smávva- ja stuorraskuvllas. Oahpaheaddjit eai bisánan guhkkit áigái, ledje dábálaččat dušše ovtta jagi.
(Olav Isaksena muitalus, SSH-3)
 | Jáhkovuona skuvla 2006. (Govva: Svein Lund) |
– Máhtten sihke sámegiela ja dárogiela dalle go 1962:s álgen skuvlii Jáhkovutnii. Doppe leimmet golbma máná geat humaimet sámegiela. Dat guokte eará máná bođiiga unna báikkážiin Jáhkovuonas. Mii láviimet sámástit gaskaneamet, muhto dan fertiimet dahkat suoli, go sihke internáhtas ja skuvllas gilde min sámásteames. Go lean álggu rájes hupman sihke sámegiela ja dárogiela, de eai sáhttán gullat mu dárogielas ahte mus lea sámegiella eatnigiellan.
Sihke skuvllas ja internáhtas lei hui streaŋggis vuohki. Eat beassan mannat olggos ja duhkoraddat eará mánáiguin, mii geat oruimet internáhtas galggaimet leat sierra. Lei hui heajus borramuš, juohke eahket lei hávvarrievdnesuohkat, ja mális lei hui dávjá sáltesallit. Vaikko lei dievva guolli vuonas, lei hárve ahte oaččuimet varas guoli. Vašuheimmet sáltesallidiid. Internáhta kealláris lei stuora fárppal dievva sáltesallidiin, ja oktii mii bárehuoččat cuvkiimet dan fárpala. Mus lea okta erenoamáš heajus muittu: liggenkealláris ledje solárfáhtat. Ovtta háve golggai solár borramuškeallárii hávvarrivnniid sisa. Muhto dattetge vušše daid hávvarrivnniid midjiide ja mii fertiimet daid borrat.
Dálueamit lei oalle váttis, jus nie galggaš dadjat. Muittán bures go mii láviimet duhkoraddat, de son bođii ja logai: – Dii lehpet dego vilda indiánat. Ja go čohkkáimet jaskat de son váidalii ahte eat maidege bargan. Eat mii diehtán maid galggaimet, go juohke diŋga maid dagaimet lei boastut. Mu oambealli barggai internáhtas biigán. Muhto son lei maiddái dálueamida gohččuma vuolde.
Mii bárehuoččat galggaimet geassit stuora gielkkáin guliid guollebruvkkas skuvlii. Dat lei hui guhkes gaskka. Fertiimet maid viežžat mielkki, ja muhtumin deaivvai leat hui garra dálki.
Internáhtas lei gievkkan, boradanlatnja ja stoahkanstohpu. Mii bártnit oruimet vuollin. Nieiddain lei oađđenlatnja badjin, mii bártnit eat beassan dohko mannat. Mis lei okta «lærerinna» (nissonoahpaheaddji) guhte orui internáhta geažis, muhto muđui oahpaheaddjit eai lean internáhtas.
(Bjørn Mathisena muitalus, SSH-3)
1962:s son máhcai fas 18-jahkásažžan Rájá skuvlainternáhttii gos son lei orron nuorravuođa jagiid. Ollu lei rievdan - earret eará lei eanet láibesuvli. Muhto dáhpi addit oahpaheddjiide buoret borramuša go ohppiide, dat gal lei seamma dál go dallego Ánne Kirste doppe mánnán orui.
- Oahpaheddjiide bidje vilges beavdeliinni ja albmaláhkai herskuid ráhkadedje. Sii ožžo álo buoremus borramuša ja dávjá herskuid ohppiid ektui, muitala Ánne Kirste ja lasiha ahte dát njeallje jagi Rájá internáhtas ledje buorit ja ahte sii ollu servvoštalle mánáiguin.
- Mii geat barggaimet internáhtas časkkiimet ollu spáppa ja spealaimet yatzy ohppiiguin, ja sii maiddái ollu gallestalle min lanjain.
(Anne Kirsten Østby muitalus, SSH-1)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
