På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
 Bjørn Mathisen, Ráhkkerávju 2006. |
Bjørn Mathisen lea riegádan 1953:s ja bajásšaddan Áhpenjárggas, Fálesnuori suohkanis. Áhpenjárga lei ovdal guolleveara, gos orro badjel 100 olbmo, doppe lei guolleindustriija ja gávpi, muhto dál (2006) eai oro šat go 6 olbmo doppe. Áhpenjárga lea nannámis, muhto dohko ii mana biilageaidnu. Lea dušše 18 km guhkkosaš bálggis Jáhkovutnii, mii geavahuvvo uhcán. Danin measta buot oktavuohta eará báikkiide manná meara bokte. Dál lea fanas Hammerfestii njelljii vahkus, suohkanguovddážii Ráhkkerávjui dušše guktii. Áhpenjárggas ii goassege leat leamaš skuvla. Mánát fertejedje orrut internáhtas Jáhkovuonas. Bjørn Mathisen váccii guhtta jagi Jáhkovuona skuvllas ja guokte jagi Ráhkkerávjju skuvllas. Dán maŋŋá son barggai guollebivddus dassái go buohccái ja oaččui lámisoaju. Dál son orru belohahkii Áhpenjárggas, belohahkii Ráhkkerávjjus, gos mii leat jearahallan su. |
– Mu bearáš elii guollebivdduin ja šibitdoaluin. Áhpenjárggas lei dan áigge giehmánne. Báikkálaš guolásteddjiid lassin ledje maiddái máŋga amas fatnasa mat bukte guliid dohko. Sus lei sihke guollebruvka ja gávpi ja go áhčči ja eará guolásteaddjit bukte guliid sutnje, de eai ožžon ruđa, muhto fertejedje váldit gálvvuid su gávppis. Son lei dalle oalle stuora guolleoasti. Lei ollu geafivuohta dan áiggi, mis lei hui unnán ruhta. Muittán ahte oaččuimet skuvlaruđa mielde go manaimet internáhttii. Go oaččuimet 5 ruvnno de lei hirbmat ruhta. Mun lávejin áhčiin bivdit ja ieš dinet skuvlaruđa. Lávejin oažžut mávssu rámbuvrra tráhpa alde – muhtumin olles 20 ruvnno.
Guollebruvka bisttii gitta 1980-lohkui. Dál leat dušše moadde olbmo Áhpenjárggas geat ellet bivdduin. Sii buktet guliid Sivlui dahje Jáhkovutnii. Jáhkovuonas ii leat guollebruvka, danin guolit sáddejuvvojit biillain Smiervutnii. Muhto maŋimus jagiid lea leamaš hui unnán guolli vuonas.
Boazosámit ledje hui buorit verddet mis. Oaččuimet bohccobierggu sis, ja sii fas ožžo guliid mis. Ii šaddan albma giđđa ovdal go bohccot bohte. Ja mii bárehuoččat láviimet geahččat várrái goas bohccot bohtet. Bohccot, sávzzat ja gusat guhto ovttas. Ii lean goassege riidu min gaskkas.
Áhpenjárggas leat leamaš unnán leastadialaččat. Muhto mis leat leamaš ollu johttisárdneolbmát. Sii bohte erenoamážit njuovvanáiggis, láviimet gohčodit sin «biergopredikantan». Sii lávejedje orrut min geahčen, ja sáhtte orrut máŋga beaivvi ja doallat čoakkalmasaid. Eatnasat bohte Sámemiššovnnas. Muhtumat ledje sámegielagat, muhto eatnasat hupme dušše dárogiela.
Danin máhtten sihke sámegiela ja dárogiela dalle go 1962:s álgen skuvlii Jáhkovutnii. Doppe leimmet golbma máná geat humaimet sámegiela. Dat guokte eará máná bođiiga unna báikkážiin Jáhkovuonas. Mii láviimet sámástit gaskaneamet, muhto dan fertiimet dahkat suoli, go sihke internáhtas ja skuvllas gilde min sámásteames. Go lean álggu rájes hupman sihke sámegiela ja dárogiela, de eai sáhttán gullat mu dárogielas ahte mus lea sámegiella eatnigiellan.
 | Jáhkovuona internáhtas (Gova luoikan Jáhkovuona mearrasámi musea.) |
Dálueamit lei oalle váttis, jus nie galggaš dadjat. Muittán bures go mii láviimet duhkoraddat, de son bođii ja logai: – Dii lehpet dego vilda indiánat. Ja go čohkkáimet jaskat, de son váidalii ahte eat maidege bargan. Eat mii diehtán maid galggaimet, go juohke diŋga maid dagaimet lei boastut. Mu oambealli barggai internáhtas biigán. Muhto son lei maiddái dálueamida gohččuma vuolde.
Mii bárehuoččat galggaimet geassit stuora gielkkáin guliid guollebruvkkas skuvlii. Dat lei hui guhkes gaska. Fertiimet maid viežžat mielkki, ja muhtumin deaivvai leat hui garra dálki.
Internáhtas lei gievkkan, boradanlatnja ja stoahkanstohpu. Mii bártnit oruimet vuollin. Nieiddain lei oađđenlatnja badjin, mii bártnit eat beassan dohko mannat. Mis lei okta «lærerinna» (nissonoahpaheaddji) guhte orui internáhta geažis, muhto muđui oahpaheaddjit eai lean internáhtas.
 |
Dát boares oahppibeavdi Jáhkovuona skuvllas lea dál Jáhkovuona mearrasámi musea čájáhusas.
(Govva: Svein Lund) |
Oahpaheaddji beaskidii min oivviid dálvit. Dat lei bággu midjiide geat bođiimet geafes dilis, dakkár «underklasses» (vuolleseađus). Muhto giehmánni bárdni Áhpenjárggas eret ii dárbbašan beaskidit oaivvi. In leat goassege gullan manne lei nu.
Eanaš oahpaheddjiin lei hui unnán oktavuohta giliolbmuiguin. Skuvllas eai goassege hupman dan birra ahte mii oahppit leimmet sámit, eat ge oahppan maidege mearrasámiid birra. Ii goassege gullon sátni ge min birra. Oppanassiige in muitte maidege báikkálaš diliid birra, mo dáppe lei ovdal ja dainna lágiin. Ja oahpaheaddjit várra eai diehtán ieža ge. Mis lei kárta mas oinniimet gos Kárášjohka ja Guovdageaidnu lei, muhto ii das lean gal mihkkege oktavuođaid min diliide.
Muittán bures ahte lei nu somá go beasaimet siidii. Láviimet hirbmadit čierrut go fertiimet skuvlii fas. Galge fievrridit min bivdofatnasiin skuvllas lávvordaga ja ruoktot skuvlii fas sotnabeaivvi. Muhto dan áigge bivde guliid birra jagi ja dávjá eai astan viežžat min, dahje lei dakkár dálki ahte eai sáhttán boahtit. Dalle eat beassan siidii ja muhtumin fertiimet orrut internáhtas moadde mánu háválassii. Go lei buorre dálki, vácciimet muhtumin Jáhkovutnii. Dat lei guhkes mátki, olles 18 km.
Ii báljo lean oktavuohta oahpaheddjiid ja váhnemiid gaskkas. Oahpaheaddjit dušše čálle váhnemiidda dieđu go galggaimet siidii. Sii čálle go leimmet veahá bahánihkkánin. Muhto sáhtii mannat guhká ovdal go beasaimet siidii, ja dalle váhnemat eai beroštan nu ollu das maid oahpaheaddjit čálle.
 |
Jáhkovuona skuvla 2007. Soadji mas leat guokte gearddi lea ovddeš internáhtta. (Govva: Svein Lund) |
Ráhkkerávjjus ledje maiddái buoret oahpaheaddjit go Jáhkovuonas. Mis lei hui buorre lášmmohallanoahpaheaddji. Mun liikojin hui bures vuodjat basseaŋggas ja šadden oalle buorre vuodjat.
Lean máŋgii jurddašan ahte ii lean nu ártet ahte leimmet veahá vildasat go viimmat beasaimet dan garra internáhtas. Mun ledjen veahá dákkár «spilloppmaker» (hilbošeaddji). Lávejedje gohčodit mu «Chaplinin».
Muhto vaikko nuoraidskuvla lei veahá buoret go mánáidskuvla, de mun in beroštan skuvllas. Áidna mii mus lei oaivvis lei guollebivdu, ja skuvllas eat oahppan maidege mii livččii ávkkálaš bivdui. Dávjá oahpaheaddjit bohte ja vižže mu skuvlii. In oaidnán makkárge siva joatkit, ja go ledjen geargan 8. luohkás, de dadjen juste ovdalaš geasseluomu ahte mun in boađe šat boahtte jagi. Maŋŋil lean beare bivdán, in leat vázzán makkárge skuvlla.
Maiddái eará oahpu lean ožžon olggobealde skuvlla. Go heiten skuvllas in máhtán go moadde sáni eŋgelasgielas, vaikko mus lei eŋgelasgiella fágan skuvllas máŋga jagi. Dan maid máhtán lean oahppan easka máŋga jagi maŋŋil. Go oaččuimet TV:a, de lávejin eŋgelasgiela filbmaráidduid geahččat ja dalle mun dađistaga čoggen sániid nu ahte dál mun birgen eŋgelasgillii maid.
Sáhtán dadjat ahte mus lea leamaš sámegiella bargogiellan. Humaimet sámegillii sihke guolástusneavvuid, dálkki ja bivdobáikkiid birra, nugo Čalmmibáhkka, Guommabáhkka, Gobar, Háhkabáhkka, Čussaboađđu, Gaskačohkalas jna. Dál eai leat šat nu ollu olbmot geat dovdet daid sániid, ja danin lean maŋimus jagiid muitalan ja čilgen dáid sániid nu ahte dat leat čállojuvvon boahtteáigái. Ieš in máhte čállit sámegiela, in báljo lohkat ge. Lean geahččalan lohkat sámegiel aviissaid, ja ipmirdan muhtin muddui, muhto lea lossat.
Dál lean maiddái beroštišgoahtán eambbo báikkálaš historjjás ja lean ilus go viimmat gávdnojit olbmot geat háliidit čoaggit ja čállit min historjjá dáppe.