På norsk
Artikkel i boka Samisk skolehistorie 1. Davvi Girji 2005.
 Anne Kirsten Østby |
Anne Kirsten Østby (Soffá-Per-Jovnna Anne Kirste) riegádan Anárjogas Kárášjogas 1943:s, lea bargan internáhtas Kárášjogas ollu jagiid, ja maŋŋá Sámi álbmotallaskuvllas ja boradanlatnjajođiheaddjin Kárášjoga nuoraidskuvllas.
1990-logu loahpageahčen jearahalai ovddeš NRK-journalista Ingjerd Tjelle Finnmárkku internáhtaid ovddeš ohppiid ja bargiid. Internáhttamánáid muitalusat deaddiluvvojedje girjái Bortsendt og internert. Møter med internatbarn (Polar lágádus 2000), muhto internáhttabargiid jearahallamat eai leat ovdalis almmuhuvvon. Mii leat ožžon lobi deaddilit Ingjerd Tjelle jearahallama Soffá-Per-Jovnna Ánne Kirsttiin. |
Vaikko guokte maŋimus internáhta Finnmárkkus heaittihuvvojedje geasset 1999:s, de liikká gávdno internáhtta Soffá-Per-Jovnna Ánne Kirstte oaivvis. Son namalassii vástida "Internáhtta, leage buorre" go čuojahit su bargosadjái mii lea skuvlla boradanlatnja Kárášjogas. Son maiddái meaddá vástidit "internáhtta" go olbmot čuojahit sutnje ruoktot. Internáhttaeallin lea su čuvodan nu guhká ahte lea váttis fáhkkestaga botket čatnagasa. Olbmui váikkuha go lea leamaš internáhta oahppi ja bargi eallinagi - juogahan gal báhcá das.
50 jagi dás ovdal dat álggii. Čiežajahkásaš sámenieiddaža Anárjogas fertejedje sáddet internáhttii Kárášjohkii. Nugo máŋga eará sámegielahálli máná, de son unnán áddii dahje ii maidige ádden das mii klássalanjas dáhpáhuvai.
- Imaštalan go mun in muitte maidige das mii klássalanjas ja diimmuin dáhpáhuvai. Dábálaččat mus ii leat váttisvuohta muittuin, muhto justa diekko gal in muitte maidige. Maŋŋá lean gávnnahan ahte dát ferte leat dan sivas go mun in ádden maidige das mii doppe dáhpáhuvai. Fertii leat botnihisvuohta min ohppiid ja dáža oahpaheddjiid gaskkas.
| Rája skuvlla nieiddat. Gurut bealde: Marie Anna Krokmo (Anti), Ellen Ingrid Ulvenes, Ingrid Moeng (Boine), Berit Anne Anti (Laiti), Marit Boine (Østby), Anne Kirsten Boine (Østby), Sigrid Lund (Boine).
(Gova lea Anne K. Østby luoikan) |
Liikká lea illu muittohisvuođas - 5. luohkás Ánne Kirste oaččui oahpaheaddji gii máhtii sámegiela. - Mii leimmet lihkolaččat go áddehalaimet. Luohká oahppit ilosmuvve ja muhtumat duste velá almmáštallat ja gávandoallat go dovde iežaset oadjebassan, muitala Ánne Kirste gii váccii 5. luohká rádjái Kárášjogas, ja muđui 6.-8. luohká fas Rájá internáhttaskuvllas.
Muittut dáppe ledje earret eará ahte johtti geaidindáiddáris lei čájáhus internáhttakealláris ja viessohoaiddár ja su moarsi geat muitui leaba báhcán. Lanjat ledje lohkas olles beaivve, nu ahte sii fertejedje geavahit hutkáivuođa jos galge asttuáigge loaktit. Duhkorasat eai gávdnon erret go oahpaheaddjiid mánáin ja daid mii luoikkaheimmet muhtumin.
Borramušaid ektui Anne Kirste muitá buoremusat suohkada mii lei sohkarlágas ja hávvarmáli man čáziin vušše. Son nirvu go muitala dán birra - borramušat eai leat dat maid mielas muittaša. Soaitá leat dán bahča hávvarmáli sivva ahte son maŋŋá šattai internáhta dáloeamida veahkkebargin, dálueamidin ja gievkkanhoavdan?
Konfirmašuvdna Kárášjogas 1958:s. |
- Oahpaheddjiide bidje vilges beavdeliinni ja albmaláhkai herskuid ráhkadedje. Sii ožžo álo buoremus borramuša ja dávjá herskuid ohppiid ektui, muitala Ánne Kirste ja lasiha ahte dát njeallje jagi Rájá internáhtas ledje buorit ja ahte sii ollu servvoštalle mánáiguin.
- Mii geat barggaimet internáhtas časkkiimet ollu spáppa ja spealaimet yatzy ohppiiguin, ja sii maiddái ollu gallestalle min lanjain.
 
|
- Dál lei ollu eanet oktavuohta mánáiguin. Sii ledje hui dávjá gievkkanis ja mis lei eanet áigi sidjiide. Borramušbušeahtta lei ollu stuorát go ovdal, ja dan mii fuomášeimmet go oinniimet borramuššlájaid.
- Mun oidnen ahte ollusiin lei lossa dilli. Eai buohkat birgen go fertejedje fárret váhnemiid luhtte eret. Sii soite leat hujut ja eai loaktán. Mun lean danin jeđđen jeđđekeahtes mánáid, ja máŋgii lean ieš háliidan čierrut singuin ovttas. Ánne Kirste ii eahpit ahte leat ollusat bargan Finnmárkku internáhtain geat eai goassige livčče galgan doppe bargat. Son oaivvilda ahte sii eai gal heiven vuogádahkii ja ahte sii unnán beroštedje mánáin.
- Vealahit ohppiid das ahte liiko dahje ii liiko sidjiide, dahje váhnemiid sajádaga vuođul, lei maiddái dábálaš. Mun muittán erenoamážit ovtta dáhpáhusa mii mu váimmu bávččagahtii ja mii muitala veaháš dan birra ahte ledje maiddái muhtun oahpaheaddjit geat eai livčče berren bargat skuvllas. Muhtun iđit internáhttafeaskáris oainnán mun oahppi gii fiŋgá oahpaheaddji badjeváhkás ja gillju. Mun in dovdda dáhpáhusa duogáža, muhto mun oainnán ahte oahpaheaddji gaikkihii nieidda luovosin ja šlivgii su feaskkerláhtti mielde jienajávohaga. Oahpaheaddjit geat čovde váttisvuođaid dán láhkai eai livčče várra berren leat doppe, Ánne Kirste imaštallá.
| Internáhta gievkkanis lea Ánne Kirste bargan máŋga jagi.
(Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Liisá) |
- Máŋgga ruovttus lei unnán borramuš ja ruhta, ja danin lei buorre ollu váhnemiidda go sáhtte sáddet mánáid internáhttii moatti vahkkui. Jos galggan vástidit lei go internáhttaeallin buorrin munnje, de vástidan miehtemielas. Mus lea leamaš fiinna bargosadji buriin bargobirrasiin.
Ánne Kirste ii čiegat ahte lei váivi go geasset 1999:s guokte maŋimus internáhta Kárášjogas ja Guovdageainnus heittihuvvojedje. Áigodat lei vássán, ja boahtteáiggi eahpesihkkarvuohta givssidii Ánne Kirstte ja eará internáhttabargiid Kárášjogas. Muhto son fargga fidnii barggu Sámi Allaskuvllas Kárášjogas. Liikká son heittii oanehis áiggi maŋŋá dannego skuvllas lei eahpesihkkaris boahtteáiggi. Gili nuoraidskuvla háliidii su ruovttoluotta skuvlla boradanlatnjajođiheaddjin, ja nu lei riekkis ollašuvvan. Dál lea son fas ruovttoluotta boares internáhtas, ja sáhttá fas dahkat dan maid son buoremusat máhttá - namalassii borramuša mánáide dárjjodit. Dál dat gal lea mánáide, geat eai dárbbaš internáhtas orrut.
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1