På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
11. oassi - prentejuvvon Ávviris 23.05.2009
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra. Daid vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii 2007:s, ja 3. girji 2009 geassemánu. Dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján. Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán giđa ja geasi buktit 6 artihkala iešguđetge fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin. Ovddit artihkalat leat prentejuvvon 28.09.2007, 05.10.2007, 12.10.2007, 19.10.2007, 26.10.2007, 02.11.2007, 16.11.2007, 28.11.2007, 14.12.2007 ja 25.01.2008 |
Dán artihkkalis leat muhtin muitalusat áigodagas 1940-67, ovdal go sáttai sámegieloahpahus skuvllas.
Vaikko Finnmárkkus 1933 rájes lei skuvladirektevra, gii lei eambbo mielas sámegillii go ovddit garra dáruiduhttit, de lei ain dáruiduhttinplakáhta fámus ja oahpaheaddjit eai galgan oahpahit sámegillii. Lei molsašuddi man garrasit dulkojedje njuolggadusa ahte sámegiela sáhtii leat veahkegiellan, máŋga sájis eai orron sámi oahpaheaddjit duostán dadjat sáni ge sámegillii skuvllas.
Álggos muitalit muhtin oahppit mo sii leat vásihan sin oahpaheddjiid
Lei dušše okta oahpaheaddji skuvllas gii humai sámegiela. Su namma lei Hans Baukop, ja son lei Porsáŋggus eret. Son lei hui buorre oahpaheaddji ja somás olmmoš. Son máinnastii midjiide sámegillii ja logai ipmilsáni sámegillii. Go son máinnastii, de lei hui ealas ja geavahii olles rupmaša ja jiena maiddái nu ahte muittán oktii bođii eará oahpaheaddji eará lanjas jearrat mii lea dáhpáhuvvan. Dat han lei hui buorre oahpaheaddji midjiide. Muhto sus ii lean lohpi sámástit, ledje hirbmat garra mearrádusat - ii dušše fal ohppiide, muhto maiddái oahpaheddjiide. Maŋŋil lean gullan ahte eará oahpaheaddjit badjelgehčče su danin go lei sápmelaš ja ahte sus ledje váttisvuođat skuvlaeiseválddiiguin danin go geavahii sámegiela skuvllas. Muhto dalle mii eat diehtán maidege dan birra. Son ii orron internáhtas, sus lei dállu nuppi bealde Deanu.
Lei vel okta oahpaheaddji gii máhtii sámegiela, Jens Eriksen, muhto son ii duostan hállat go dárogiela.
(Jon Ole Andersena muitalus, SSH-1)
- Álgen skuvlii giđđat 1944, muhto ledjen dušše moadde beaivvi skuvllas ovdal go internáhtta bulii. De šattaimet mannat ruoktut. Muittán ahte duiskalaččat čikče min. Muittán maiddái ahte oahpaheaddji ii dohkkehan ahte mánát sámástedje, ja son dohppii min niskái. Ja dat lei oahpaheaddji gii ieš lei sámegielat.
(Ole Larsen Gaino muitalus, SSH-1)
– Sijdan Tjierrekluovtan ettjin aktak etján gå julevsámegielav bæjválattjat sáhkada. Ettjin ga Måsken heva ietjá gielav sáhkada vuostasj jagijt gå danna skåvlån vádtsiv. Dalloj lidjin miján dåssju sámegielak åhpadiddje. Elin Urheim lij muv vuostasj åhpadiddje. Elin ja suv boaddnje Mikal goappátja oahppijda sámástijga, klássalanjan aj. Nav aj Kaia Kalstad guhti lij sadjásasj åhpadiddje midjij oanegis ájgev. Mujttet Magnar Kintel ja Ivar Urheim aj sámástijga.
Girje lidjin dárogiellaj, valla tjielggijga sábmáj. Navti de buorebut dárogielav dádjadahtjajma. 4. klássa rájes lij miján muorraduodje, ja duodjeåhpadiddje lij dárogielak. Manáj suohkanav birra, ja lij soames vahko juohkka sajen. Miján lij de tjoahkkájgiesedum duodjeåhpadus soames vahkov ájgen. Esski gå 5. jali 6. klássan vádtsiv oattjoma åhpadiddjev mij lij dåssju dárogielak. Dárustit de sunji hæhttujma. Sån lij Roandemis, ja sujsta dárogielav åhpajma. Ja bállotjiektjamav.
Dalloj gå mån skåvllåj álggiv lidjin ájn da njuolgadusá fámon ma javllin åhpadus dáro giellaj galgaj liehket. Njuolgadusáj milta ij lim loabálasj majt mijá åhpadiddje dahkin. Iv jáhke skåvllåoajválattja diehtin man ednagav sámegiella aneduváj. Måsske lij ham rahtedis sijdda, ja skåvllåoajvve dåssju vantsajn máhtij boahtet. Ij lim álu Måsken, ja gå boahtet galgaj, de juo diedijma. Dan biejve de åhpadiddje dåssju dárustij.
(Kalle Paulsena muitalus, SSH-2)
 | Måskke skuvla (Govva: Randi Sjølie) |
De muitalit muhtin sámegielat oahpaheaddjit mo sii leat vásihan skuvlla giellagáibádusa.
Mun ledjen deavdán 18 jagi ja aitto geargan joatkkaskuvllas, go Guovdageainnu vuođđoskuvla bivddii mu sadjásaš oahpaheaddjin. Dat lei mu miela mielde, ja illudin go bessen geahččalit bargat oahpaheaddjin. Vuordámušaiguin vulgen skuvlii. Doppe ožžon diibmoplána ja moadde girjji ja mannen skuvlalatnjii. Mun buorástahtten ohppiid, sii ledje sullii 12-jahkásaččat. De álggii mu vuosttaš oahpaheapmi - luonddufágas. Oahppit muitaledje sis lea leaksu luonddufága girjjis muhtin šattu birra man namma lea "åkersennep". Mun jearralin: "Máhttibehtet go leavssu?" Muhtin bártnáš geigii gieđa. Son čuoččahii ja logai leavssu bajiloaivvi sánis sátnái dárogillii. Mun de jearahallen sámegillii šattu birra, muhto ii oktage diehtán ii ge ipmirdan leavssu sisdoalu, ii son ge gii máhtii leavssu bajiloaivvi. Nie lei dilli. Oahppogirjjit ledje dárogillii ja oahppit ledje sámegielagat, ja oahpaheaddji galggai oahpahit dárogillii.
Golle máŋga jagi ovdal go gergen oahpaheaddjin ja bohten ruovttoluotta Guovdageainnu vuođđoskuvlii. Dilli ii lean rievdan, dárogiella lei oahpahangiellan ja oahppogirjjit ledje dárogillii, muhto biibbalhistorjá lei sihke sámegillii ja dárogillii, ja nu maid katekismus.
... Ii lean lohpi oahpahit sámegillii, ja šadden álggos muitalit dárogillii gednen dihte lága, ja de sámegillii vai mánát galge ipmirdit. Muhtin skuvlajođiheaddji dieđihii munnje ahte ii leat lohpi oahpahit sámegillii. Mun jerren: "Maid galggan dahkat go mánát eai ipmir dárogiela?" Vástádus lei: "Don galggat hupmat, hupmat dárogiela, loahpas de ohppet!" De gal dadjalin: "Oaččut dadjat maid hálidat, muhto duoji goit in sáhte oahpahit dárogillii!"
(Edel Hætta Eriksena muitalus, SSH-1)
 | Skuvlastivračoahkkin Mázes 1954
(Gova luoikan Edel Hætta Eriksen) |
 | Gunvor Dahl Rasmussen Toartna skuvlla luohkáin (Gova luoikan Gunvor Dahl Rasmussen) |
- Vaikko dáruiduhttin Ruovdevuonas lei joavdan nu guhkás ahte ii oktage mánná šat hállan sámegiela, de Gunvor oaččui guokte ovttagielat sámegielat oahppi. Soai leigga currežat (jumežat) geat rievtti mielde gulaiga Fossheim skuvlii Njávdámis. Soai leigga álgimin vuosttaš luohkkái, eaba máhttán ovttage dárogiel sáni go bođiiga. Sudno eadni, guhte lei jierpmálaš ja oaidnilis nisu, lei gullan ahte Tordnii lea boahtán sámegielat oahpaheaddji. Son oaivvildii ahte lei buoret jos nieidda guovttos oaččuiga oahpahusa olbmos guhte máhtii sámegiela. Máŋgga ášši dáfus lei dát eadni ovddabealde iežas áiggi, son oaivvildii ahte mánát galge oahppat dárogiela, seammás go lei dehálaš ahte sii seailluhedje sámegiela. Nieidda guovttos leigga nuoramusat stuorra mánnáčorragis, nu ahte eadneolbmos lei guhkit áiggi vásáhus dáinna ahte sáddet mánáid dárogielat internáhttaskuvlii. Muhtimiidda su mánáin lei leamaš váttis oahppat dárogiela, juoidá mii eatni mielas bođii das ahte oahpaheaddjit eai máhttán sámegiela. Gunvora ovdamunni sámegielhállin lei ahte son máhtii čilget áššiid máná guoktái sámegillii ja seammás muitalit sudnuide mii dat lei dárogillii. Maŋit áiggis oaivvildii máná guoktá eadni ahte buot iežas mánáin, de leigga currežat oahppan dárogiela johtilepmosit ja čielgasepmosit. Lei dušše sáhka njálmmálaš sámegielas, veahkkegiellan, vai soai oahpaiga dárogiela. Dan áiggis eai lean álgán geavahit čálalaš sámegiela skuvllas. ...
Easkka 1980-logu gaskkamuttus Gunvor álggii oahpahit sámegiela Kirkonjárgga nuoraidskuvllas ja Kirkonjárgga joatkkaskuvllas, maŋŋá go ieš lei lohkan sámegiela vuođđofága Romssa universitehtas. Dat lei uhca jovkkoš mas ledje guokte, golbma oahppi. Oahppit bohte sámegielat ruovttuin, dahje goitge lei sis okta sámegielat váhnen, ja ledje fárren juogo Kárášjogas, Deanus dahje Unjárggas. Ain golle máŋga jagi ovdalgo fállojuvvui sámegieloahpahus maiddái oahppiide geat eai máhttán juo sámegiela.
Maŋŋá lean gullan ahte earát maid livčče háliidan sámegieloahpahusa, dadjá Gunvor, muhto dat ožžo vástádussan skuvllas ahte oahpaheaddjit eai gávdnon. Dattetge mus ii jerrojuvvon oahpahit eanet joavkkuid.
(Mátta-Várjjaga sámi skuvlahistorjjás, SSH-2)
– Go gergen oahpaheaddjiskuvllas de ožžon barggu Máze skuvllas, ja dan virggis ledjen 37 jagi. Go mun álgen oahpaheaddjin ožžon dieđu ahte ii lean lohpi sámegiela hupmat skuvllas. In dieđe gos dát bođii, muhto buohkat dihte ahte lei nu. Mun geahččalin dárostit mánáide, muhto sii eai ipmirdan, ja oidnen ahte fertejin sámástit jus sii galge oahppat. Danin mun áŋke sámástin. Oahppit galge oahppat lohkat dárogillii, muhto dalle fertejin jorgalit visot vai mánát ipmirdedje. Muhto eanetlohku oahpaheddjiin eai máhttán sámegiela, nu ahte sii geavahedje dušše dárogiela.
(Ellen Turi Guttormsena muitalus, SSH-3)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
