På norsk In English

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Edel Hætta Eriksen:

Skuvlavásáhusat

Edel Hætta Eriksen

Edel Hætta Eriksen sámi skuvlakonferanssas Romssas 2003
(Govva: Svein Lund)

 Edel Berit Kristine Klemetsdatter Hætta Eriksen (Lemet Edel) lea riegádan 1921 Guovdageainnus. Son lea vázzán joatkkaskuvlla (middelskole = realskole) Čáhcesullos, oahpaheaddjioahpu Nesnas ja Romssas ja sus lea lassioahppu giehtaduojis ja sámegielas. Son lei sadjásaš oahpaheaddjin Guovdageainnus moadde jagi ovdal go gearggai oahpaheaddjioahpus ja fas bistevaš virggis mánáidskuvllas ja nuoraidskuvllas 1949-68. 1969-76 son lei mánáidskuvlla rektorin. 1977-89 jođihii Sámi oahpahusráđi čállingotti.

Edel Hætta Eriksenis leat leamaš lohkameahttun ollu doaimmat iešguđet almmolaš stivrrain, ráđiin ja lávdegottiin, daid gaskkas leat Guovdageainnu skuvlastivra, suohkanstivra ja fidnolávdegoddi, Finnmárkku fylkkaskuvlastivra, Skuvllaid geahččaladdanráđđi, Norgga kulturráđđi ja Árvokomišuvdna.

Organisašuvdnabarggus son lea ee. leamaš Norgga Sámiid Riikkasearvvi stivralahttu ja jođihan Guovdageainnu sámiid searvvi, historjásearvvi ja Finnmárkku penšunistasearvvi. Edel lea ožžon máŋga bálkkašumi, dáid gaskkas sihke Guovdageainnu suohkana ja Sámiráđi kulturbálkkašupmi ja Gonagasa St. Olav bálkkašupmi. Sámi allaskuvlla nammadii su 1990:s gudnestudeantan.

Mun lean eallilan olmmoš ja skuvla lea čuvvon mu olles eallima, dahje mun lean čuvvon skuvlla. Lean bargan oahpaheaddjin ja rektorin Guovdageainnu vuođđoskuvllas lahka 30 jagi, ja das maŋŋil jođihin Sámi oahpahusráđi badjel 12 jagi. Dás muittašan vásáhusaid iežan bargoeallimis.

Guovdageainnu vuođđoskuvla

Mánnán ohppen sihke sámegiela ja dárogiela ja nu ii šaddan skuvla váttisin munnje. Mun liikojin skuvlii, ja 12-jahkásažžan mearridin šaddat oahpaheaddjin. Eanaš mánát Guovdageainnus dieid áiggiid eai máhttán dárogiela, ja skuvla šattai ge noađđin. Eai mánát eai ge váhnemat oaidnán ávkki skuvllas. Skuvla baicca hehttii mánáid oahppamis dábálaš bargguid, nu go boazobarggu, dálubarggu ja meahcásteami.

Guovdageainnu skuvlla oahppit ja oahpaheaddjit 1934:s, go Edel devddii 13 jagi.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)

Orron máhttime dárogiela ja lei ge oalle bahča go oahpaheaddji joatkkaskuvllas čálii mu čállinmeattáhusaid távvalii ja juohke háve dadjalii: "Det er ikke så rart, du er jo finn" (Ii leat nu ártet, don han leat sápmelaš). Ovtta gaskka jurddašin heaitit skuvllas, muhto de čuggii millii ahte diet olmmái ii galgga beassat mu duolbmut. Ohppen dárogiela nu ahte birgejin. Maŋŋil gullen ahte oahpaheaddji lei mearrasápmelaš. De muhtimat ges jerre gos sápmelaččat bohtet. Diet lei imaš gažaldat ja vástidin: "In dieđe, muhto mun boađán Guovdageainnus.“ Maŋit áiggiid go ledjen oahpásnuvvan sámiid historjái, ja go diekkár jearaldagat bohte, de vástidin: "Gos dáččat bohtet?" De jávohuvve.

Vuosttaš lávki

Mun ledjen deavdán 18 jagi ja aitto geargan joatkkaskuvllas, go Guovdageainnu vuođđoskuvla bivddii mu sadjásaš oahpaheaddjin. Dat lei mu miela mielde, ja illudin go bessen geahččalit bargat oahpaheaddjin. Vuordámušaiguin vulgen skuvlii. Doppe ožžon diibmoplána ja moadde girjji ja mannen skuvlalatnjii. Mun buorástahtten ohppiid, sii ledje sullii 12-jahkásaččat.

De álggii mu vuosttaš oahpaheapmi - luonddufágas. Oahppit muitaledje sis lea leaksu luonddufága girjjis muhtin šattu birra man namma lea "åkersennep". Mun jearralin: "Máhttibehtet go leavssu?" Muhtin bártnáš geigii gieđa. Son čuoččahii ja logai leavssu bajiloaivvi sánis sátnái dárogillii. Mun de jearahallen sámegillii šattu birra, muhto ii oktage diehtán ii ge ipmirdan leavssu sisdoalu, ii son ge gii máhtii leavssu bajiloaivvi. Nie lei dilli. Oahppogirjjit ledje dárogillii ja oahppit ledje sámegielagat, ja oahpaheaddji galggai oahpahit dárogillii.

Oahppan oahpaheaddjin

Golle máŋga jagi ovdal go gergen oahpaheaddjin ja bohten ruovttoluotta Guovdageainnu vuođđoskuvlii. Dilli ii lean rievdan, dárogiella lei oahpahangiellan ja oahppogirjjit ledje dárogillii, muhto biibbalhistorjá lei sihke sámegillii ja dárogillii, ja nu maid katekismus.

Mun ožžon vuosttaš luohká, ja seamma luohkás ledje sihke sámegielat ja dárogielat mánát. Movt dál? Oahpaheaddjiskuvllas in lean oahppan movt galgá go ohppiin lea iešguđet giella, nu go dáppe. Muhtin mánát máhtte dušše sámegiela, ja earát fas dušše dárogiela. Vuosttaš maid fertejin dahkat lei čuohppat ja sárgut govaid ja heŋget seaidnái, sániiguin mat ledje álgogirjjis, ja de oahpahit sámegielat ohppiide dárogiel sániid. Dán fertejin dahkat ovdal go ožžo oahppogirjji, ABC.

Dárogielat mánáid bidjen sárgut ja feara maid bargat. Manai bures álggos, muhto go vahkkuid šadde aivve sárgut ja stoahkat, de álge jearahallat girjji. Váhnemat maid álge jearahallat goas oahppit ožžot girjji. Mun čilgejin dili váhnemiidda.

Viimmat bođii beaivi go oahppit ožžo girjji ja lohkanoahpaheapmi álggii. Girjjis ledje fiinna ivdnegovat. Mánát dovde govaid, go ledje seamma go seaidnegovat. Lei dieđusge álkit dárogielagiidda oahppat lohkat. Muhtin eadni muitalii ahte su bártnáš orui vuolláneame go muhtin beaivvi šuohkehii: "Eadni, mun lean nu čuorbi ja diet dárogielat mánát leat nu čeahpit". Mun viggen jeđđet eatni. Bártnáš ii leat čuorbi, muhto lea váttis oahppat lohkat amas gillii. Mun hupmen maiddái bártnážiin ja geahččalin movttiidahttit su, ja muitalin ahte ii leat čuorbi, muhto dárogiella dagaha váttisvuođaid.

Ii lean lohpi oahpahit sámegillii, ja šadden álggos muitalit dárogillii gednen dihte lága, ja de sámegillii vai mánát galge ipmirdit. Muhtin skuvlajođiheaddji dieđihii munnje ahte ii leat lohpi oahpahit sámegillii. Mun jerren: "Maid galggan dahkat go mánát eai ipmir dárogiela?" Vástádus lei: "Don galggat hupmat, hupmat dárogiela, loahpas de ohppet!" De gal dadjalin: "Oaččut dadjat maid hálidat, muhto duoji goit in sáhte oahpahit dárogillii!"

Edel Hætta Eriksen luohkáinis 1950:s.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)

Mun in leat orron internáhtas, muhto ollu jagiid lei oahpaheddjiid ovddasvástádus bearráigeahččat internáhta mánáid maŋŋelgaskabeivviid, logahit leavssuid, stoahkat ja duddjot áiggegollun. Internáhta bálvváid bargu lei ráhkadit biepmu ja čorget. Diet orui boastut, ii hal internáhtta šaddan ruoktun mánáide go galge leahkit oahpaheddjiid hálddus miehtá beaivvi. Áiggi mielde rievddai diet ge dilli. Internáhtta bálkáhii oahppan ovdaskuvlaoahpaheaddji váldit vára internáhta mánáid friddjaáiggis.

Oahpaheddjiin lei maid lossa dilli. Vaikko barggaimet vurrolagaid internáhtas, de šadde guhkes beaivvit. Skuvla bisttii guhtta diimmu guhtta beaivvi vahkkus ja dasa lassin vel bargu internáhtas. Muhtin bargobeaivvit biste diibmu gávcci rájes iđđedis gitta čieža rádjái eahkedii.

Váivvimus vásáhusat ledje go 7-jahkásaččat álge skuvlii. Váhnemat fertejedje guođđit mánáideaset internáhttii, amas báikái ja amas olbmuid lusa. Mánát báhce dasa čierrut, ja váhnemat vulge ruoktut lossa váimmuin.

Skuvlastivračoahkkin Mázes 1954:s: Karles Lund, Edel Hætta Eriksen, Johan M. Hætta, Ola Aarseth, Johan O. Hætta, Per N. Sara, Ragnhild Tufto, Svanhild Lund, Alfred Larsen.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)

Dilli rievdagođii

Dáruiduhttin lei garas, ja soames sámi váhnemat ja sámi oahpaheaddjit ledje duhtameahttumat. Guhká vigge dien muitalit eiseválddiide. Departemeanta bijai lávdegotti, Skuvllaid ovttastahttinlávdegotti (Samordningsnemnda for skoleverket), guorahallat dili. Lávdegoddi gearggai bargguin 1948:s, ja árvalii buoridit oahpu sámi mánáide. Doppe sáhttá lohkat: Sámegielat mánát berrejit oažžut oahpu sámegillii. Áiggit manne ii ge dáhpáhuvvan mihkkege.

Logenare jagi maŋŋil, 1959:s bođii ođđa skuvlaláhka sierra paragráfain: Go departemeanta mearrida, de sáhttá addit oahpu sámegielas. Muhto lágas ii lean áhpu nu guhká go lei departemeantta duohken mearridit, ja skuvllat šadde ge čuovvut 1898-mearrádusa mas gilde sámegiela skuvllas.

Seamma jagi, 1959:s, ilmmai Sámelávdegoddi evttohus. Evttohus lei buorre. Suohkanat ožžo buktit cealkámuša evttohussii, nu maiddái Guovdageainnu skuvlastivra. Skuvlastivra válljii lávdegotti ráhkadit cealkámuša. Lauri Keskitalo, Hans Jakob Samuelsen ja mun, mii leimmet lávdegottis. Mii buvttiimet cealkámuša maid skuvlastivra dohkkehii. Cealkámušas deattuheimmet ee: Mánát galget oahpahuvvot sámegillii. Easka go máhttet lohkat, de galget oahppat dárogiela amasgiellan. Lea dehálaš lágidit heivvolaš oahppogirjjiid, unnidit ohppiid logu luohkáin, bálkáhit ovdaskuvlaoahpaheddjiid fitnat ruovttuin ja oahpásnuvvat guđajahkásaččaiguin, ásahit dili nu ahte guđajahkásaččat besset fitnat skuvllas ovdal go álget skuvlii, vai internáhtta ii leat nu amas sidjiide.

Moadde jagi maŋŋil bođii Stuoradiggedieđáhus 21 (1962/63). Dat šattai oalle biibbal skuvllaide ja oahpaheddjiide geat vigge buoridit skuvladili sámi ohppiide. Stuoradiggedieđáhus árvalii ee. guhkidit skuvlla sámi guovlluin ovttain jagiin, 10 jahkái.

Skuvlaguhkideapmi ii gal boahtán ságaide ge Guovdageainnus, muhto skuvlastivra ozai diimmuid bovdet skuvlaálgiid skuvlii ovtta vahkku giđđat, giđa ovdal go álge skuvlii, oahpásnuvvat skuvllain ja internáhtain. Diet geahččaladdanskuvla lihkostuvai oalle bures ja bisttii ollu jagiid. Dilli šattai buoret sihke mánáide ja váhnemiidda.

Sámegiella skuvlii

De viimmat 1967:s attii departemeanta skuvllaide lobi geavahit sámegiela skuvllas, ja Guovdageainnus álggaheimmet sámegiela oahpahusa 1967/68. Finnmarkku skuvladirektøras lei konsuleanta gii finai muitaleame sámegiela oahpu birra. Oahpaheapmi sámegielas galggai dušše vuosttaš luohkáin, ja deattuhii ahte ulbmil sámegiela oahpahemiin lei buoridit oahpu dárogielas. Vuođđoskuvlaráđis lei ovddasvástádus lágidit oahpu, ja ráhkadahtii ge muhtin oahppogirjjiid.

Guovdageainnus válljejedje gosii buot sámegielat váhnemat mánáidasaset sámegiela. Skuvla sirrii sámegielat ohppiid ja dárogielat ohppiid ieš guđet luohkáide. Gal maŋŋil sáhttá smiehttat lei go diet rievttes vuohki, muhto go leimmet vásihan man váttis lei oahpahit sihke sámegielat ohppiid ja dárogielat ohppiid seamma luohkás, de šattai nie.

Lea álki ipmirdit manne eadni válljii nie. Nuorran hálidii son eambbo oahpu gazzat, muhto go ii máhttán dárogiela, de dat bissehii su. Su mánná ii galgan seamma dillái go son. Áiggit ledje rievdan, sámegiella ii šaddan hehttehussan. Dát mánná beasai sihke joatkkaskuvlii ja alit ohppui ja oaččui vel alla virggi.

Oahpaheddjiide lei oalle geahpádus go ožžo oahpahit mánáid eatnigillii. Amas gielain sáhtte jagit mannat ovdal go buohkat ohppe lohkat. Dál ohppe buohkat lohkat vuosttaš luohkás.

1969:s bođii ođđa vuođđoskuvlaláhka. Lága mielde sáhtte sámegielat váhnemiid mánát geat beaivválaččat hupmet sámegiela, oažžut oahpu sámegielas go váhnemat gáibidedje. Guokte máŋemus jagi vuođđoskuvllas sáhtte sámegielat oahppit válljet oahpu sámegielas ođđadárogiela sadjái. Lei almmatge departemeanta mii mearridii, ja go oahppit geat ledje ožžon sámegiela oahpu vuosttaš luohká rájes ollejedje 4. luohkkái 1970:s, de fertii skuvlastivra ohcat liige diimmuid sámegillii departemeanttas. Dan de ožžo.

Minsttarplána

Departemeantta álgojurdda lei addit oahpu sámegielas dušše álgoohppui. 1971:s bođii gaskaáigasáš Minsttarplána. Deattuhuvvui ahte váldoulbmil sámegiela oahpuin lei buoridit dárogiela oahpu, ja čálle ee. ná: - Lea lunddolaš bidjat váldodeattu sámegillii ja sámi kultuvrii álgojagiid, muhto oahpaheapmi galgá dađimielde doaibmat dárogillii ja dárokultuvra biddjo vuođđun oahpaheamis, muhto goappašagat galget mielde čađat.

Minsttarplána deattuhii ahte 3. luohká rájes galggai dárogiella váldogiellan ja sámegiella dušše fágan. Oahpaheaddji galggai lágidit oktavuođaid gaskal sámegielat ja dárogielat ohppiid nu ahte oahppit besset gullat dárogiela maiddái friddjaáiggis ja leahkit dáru birrasis. Dáruiduhttin lei ain eallime!

Giđđat 1972:s lei stuora seminára Guovdageainnus gosa čoahkkanedje oahpaheaddjit, universitehtaolbmot ja olbmot Skuvllaid geahččaladdanráđis. Semináraváldofáddá lei Minsttarplána árvalus ja sámiid skuvladilli. Seminára ráhkadii cealkámuša mas ee. bivde rievdadit unohis cealkámušaid Minsttarplánas. Deattuheimmet addit stuorit árvvu sámegillii, sámi historjái ja sámi kultuvrii. Seminára bijai joavkku Osloi gos besse deaivvadit Stuoradikki girko- ja oahpahuslávdegottiin, ja dohko geigejedje cealkámuša. Mun ledjen mielde joavkkus.

Ođđa Minsttarplána gárvánii 1974:s. Muhtin cealkámušat ledje rievdan, muhto sisdoalus lei ain dáruiduhttinvuoigŋa. Ain deattuhuvvui ahte 3. luohká rájes galggai dárogiella váldogiellan oahpaheamis, sámegiella galggai fágan.

Norgga historjá ja Norgga kultuvra lei guovddážis skuvllas, sámiid historjá ja sámi kultuvra ii gullon. Muhto skuvla álggii dađimielde oahpahit maiddái sámi historjjá ja kultuvrra.

Dalle go kristtalašvuohta ollii Sápmái, de gilde báhpat ja sárdnideaddjit dološ oskku. Sin oaivil lei ahte luohti ja juoigan gulai eahpeipmilbálvalussii, ja gilde juoigama. Juoigangielddus lei Guovdageainnu vuođđoskuvllas gitta 1980 jagiid lohppii.

Muhtin fearán juoigama birra: Guovdageainnu mánáidskuvlii bođii skuvlarivgu Lulli-Norggas. Son lei gullan mánáid juoigame, ja su mielas orui nu suohtas. Muhtin skuvladiimmus siđai son mánáid juoigat. Mánát juige, ja go ollejedje ruoktot muitaledje dieđusge ahte sii leat ožžon lobi juoigat skuvllas. Váhnemat hirpmástuvve ja gáibidedje váhnenčoakkáma. Mun ledjen rektor ja guldalin váhnemiid. Váhnenčoakkámis váidaledje go mánát ohppet juoigat skuvllas, ja sivahalle oahpaheddjiid. Muhtin váhnenbáras lei 5-jahkásaš bártnáš mielde. Son stoagadii láhttis. Fáhkkestaga rohttii luođi. Digaštallan jaskkodii. Mun in máššan ja dadjalin: "Ii suige skuvla leat dien máná oahpahan juoigat".

Sámegiella dárogielagiidda

Nu go lean namuhan, de besse dušše sámegielat váhnemat válljet sámegiela. 1972:s ledje muhtin dárogielat váhnemat geat álge jearahallat sámegieloahpu sin mánáide. Go orro sámi suohkanis, de lei sin mielas lunddolaš ahte sin ge mánát ohppet sámegiela. Ledje unnán sámegielat oahpaheaddjit ja unnán oahppogirjjit, muhto lohpideimmet geahččalit lágidit oahpu nu go váhnemat sávve. Sámegielas ii lean alla árvu, go dárogielagat maid ohppe sámegiela, de dat soittii loktet árvvu.

Skuvlajahkái 1972/73 ozai Guovdageainnu skuvlastivra departemeanttas 2 liigediimmu vahkkui dien váste. Golle mánut ovdal go bođii vástádus. Departemeanta hilggui ohcama. Skuvlastivra sáddii ođđa ohcama. Ii gullon mihkkege, ja go skuvla álggii, bijaimet almmatge oahpu johtui. Easka golggotmánus 1972:s bođii čálus. Girko- ja oahpahusdepartemeanta vástidii ná: "Guovdageainnu suohkan lea áidna suohkan mii lea ohcan diimmuid oahpahit dárogielat mánáide sámegiela. Lea jáhkkimis ahte jus dán dohkkeha, de bohtet sullasaš ohcamat maiddái eará suohkaniin. Ohcan hilgojuvvo."

Skuvlastivra ii vuollánan ja sáddii goalmmát ohcama mas vel dárkileappot čilgii dárbbu. Guovvamánus 1974 dohkkehii departemeanta ohcama, vaikko ii lean skuvlalága mielde. Moadde jagi maŋŋil, 1975:s, rievddai vuođđoskuvlaláhka nie ahte buot oahppit geat orro sámi guovlluin sáhtte oažžut oahpu sámegielas.

Skuvllaid geahččaladdanráđđi

Semináras Guovdageainnus 1972:s ledje almmatge bohtosat. Seamma giđa nammadii Skuvllaid geahččaladdanráđđi lávdegotti mii galggai plánet movt ovdánahttit skuvlla sámi guovlluin. Lávdegottis ledje mielde Odd Mathis Hætta, Per Jernsletten, Trygve Madsen ja mun. Čálli lei Geahččaladdanráđi bargi Arne Solstad. Plána gárvánii 1974:s, ja das ledje ollu áigumušat, ee. árvalii lávdegoddi sierra orgána sámi skuvlaáššiid váste, sámi pedagogalaš guovddáža, mas lei stivra dahje ráđđi ja sierra hálddahus.

Soittii ávkin go bessen ráđđelahttun Geahččaladdanráđđái. Doppe bođii dilálašvuohta váikkuhit lávdegotti ja sámiid áigumušaid skuvlla ektui. Geahččaladdanráđi jođiheaddji, Hjalmar Seim, lei hui positiivvalaš oaččuhit sierra orgána sámi skuvlaáššiide. Geahččaladdanráđđi doalai čoakkámiid Finnmárkkus ja moai Hjalmar Seimiin finaime áššiin Girko- ja oahpahusdepartemeanttas. Boađus lei Sámi oahpahusráđđi.

Hoëm-lávdegoddi

Jagis 1972:s dáhpáhuvai vel eambbo mii lei ávkin sámi ohppiide. Čakčamánus nammadii Oahpaheaddjioahpahusráđđi lávdegotti mii galggai evttohit movt buoridit oahpaheaddjidili. Anton Hoëm lei jođiheaddji ja čálli, ja lávdegotti namman šattai ge Hoëm-lávdegoddi. Eará mieldelahtut ledje Odd Mathis Hætta, Nils Jernsletten, Trygve Madsen ja mun. Anton Hoëm lei čeahppi ja jođán čállit. Árvalus válbmanii moatti mánus, ođđajagimánus 1973:s.

Váldoárvalus lei cegget sierra sámi pedagogalaš allaskuvlla. Vuosttaš lávki lei ásahit oahpaheaddjioahppo-ossodaga sámi guovlluid várás allaskuvlii Áltái dahje Nuorta-Finnmárkui. Sámi oahpaheaddjioahpahusas galggai sierra hálddahus ja sierra fágalaš ovddasvástádus. Ossodat ceggejuvvui ge allaskuvlii Áltái 1974:s.

Vuođđoskuvlaráđđi

Vuođđoskuvlaráđđi doaimmahii sámi oahpaheami ja lágidii oahppogirjjiid sámegiela ohppui. Ledje moadde girjji álgoohppui, muhto ollu girjjit váilo. 1970 jagiin lei TV-sátta Guovdageainnus. Mun ledjen Guovdageainnu mánáidskuvlla rektor, ja bovdejedje mu mielde TV-sáddagii. Go jearahalle oahppogirjedili, de muitalin man váilevaš dat lei. Beaivvi maŋŋil riŋgii muhtin olmmoš Vuođđoskuvlaráđis ja logai mu gielistan TV-sáddagis, ja lasihii vel ahte sis livččii girji mii galggašii prentejuvvot, muhto ruhta, sullii 300 000 ruvnno váilu. Mun galgen Osloi maŋit vahkku, ja jerren lobi fitnat ságain. Dan gal ožžon.

Go bohten Vuođđoskuvlaráđđái, de ledje olbmot čoahkkanan muhtin latnjii. De bođii jođiheaddji, ja son guttii olles guba girjjiid ja árvalii: "Gea man ollu girjjit!" Mun geahčadin daid. Ledje moadde oahppogirjji ja de ledje girjjit sámiid birra dárogillii, eai ge lean otnáš girjjit. Vuođđoskuvlaráđis muitaledje man váttis lea oažžut ruđaid sámi oahppogirjjiide. Dasa gal jáhkken. Šattai almmatge oalle buorre čoakkán ja mii beasaimet guorahallat sámi skuvlaáššiid.

Mun muitalin iežan šiehttan deaivvadit Girko- ja oahpahusdepartemeantta stáhtačálliin, ja gal mun doppe muitalan din ruhtadárbbu. Áigo bidjat konsuleantta fárrui. Mu vástádus diesa lei: "Dii hal gal sáhttibehtet deaivvadit stáhtačálliin vaikko goas, muhto mun lean hárve Oslos, ja go dál beasan dohko, de manan okto!" Doppe luovvanii 300 000 ruvnno. Vuođđoskuvlaráđi jođiheaddji lea maŋŋil muitalan mu birra ahte ledjen nu suhtus go bohten sin lusa "su pontifikalaiguin" (sámibiktasiiguin), muhto go suinna oahpásnuvai, de ii lean bahá ge.

Nissonolmmoš rektorin

Dieid áiggiid eai lean galle nissonolbmo jođihanvirggiin dáža máilmmis. Muittán hui dávjá go telefuvdna čuojai ja mun vástidin, de dáhtto rektora telefuvdnii. Go mun lohken iežan rektorin, de eai orron jáhkkime ja jáhkke mu leaikkastallame. Doivo mu kontorbargin, ja geardduhedje oažžut rektora telefuvdnii.

Dás lean veháš muittašan iežan vásáhusaid Guovdageainnu vuođđoskuvllas. Bargu lei miellagiddevaš ja suohtas. Ii lean goassege váivi vuolgit skuvlii!

Dál lea "Guovdageaidnu skuvla"- galba stuorimus ja bajimus, muhto boares "Kautokeino skole"- galba lea báhcán áiggis gos dát lei áidna dohkkehuvvon namma ja dárogiella áidna dohkkehuvvon giella.
(Govva: Basia Głowacka)

Sámi oahpahusráđđi

Álggaheapmi

Gonagasa resolušuvdna 8. beaivvi juovlamánus 1975 mearridii ásahit Sámi oahpahusráđi. Girko- ja oahpahusdepartemeanta nammadii vuosttaš ráđi 1976:s: In dieđe man vuođul válljejedje ráđđelahtuid, muhto sii geat besse ráđđái ledje guhká bargan skuvllas dahje sámi skuvlaáššiiguin.

Hans Eriksen jođihii čállingotti vuosttaš áiggiid. Sámi oahpahusráđđi árvalii mu váldit badjelasan jođihit čállingotti gaskaboddosaččat. Mun ohcen virgelobi Guovdageainnu vuođđoskuvllas, ja njukčamánu 22. beaivvi 1977:s álgen čállingotti gaskaboddosaš jođiheaddjin iežan ruovttus.

Moadde vahkku maŋŋil almmuhii Girko- ja oahpahusdepartemeanta jođihanvirggi ja vel moadde eará virggi. Go mearridedje Guovdageainnu čállingotti kontorbáikin, de ohcen ja ožžon jođihanvirggi. Ledje sii geat lohke mu alccesan hutkan virggi. Ii lean goit stuora gilvaleapmi go ledje dušše guokte ohcci, muhtin oahpaheaddjistudeanta ja mun. De celken eret virggi vuođđoskuvllas gos ledjen bargan lahka 30 jagi. Mun mannen eret Sámi oahpahusráđi lahttun, ja mu sádjái bođii Per Jernsletten, Deanus.

Ruth Hætta, mu kontorbargi vuođđoskuvllas, álggii kontorbargin, ja Jan Henry Keskitalo, mu oahppi vuođđoskuvllas ja maŋŋil oahpaheaddji Guovdageainnu vuođđoskuvllas ja Álttá allaskuvllas, oaččui konsuleantavirggi. Jan Henry ii sáhttán álgit ovdal borgemánus, ja su sadjásaš lei Johan Klemet K. Hætta.

Čállingotti kontuvrraid ásaheimmet muhtin Biedjovággevissui. Sámi oahpahusráđis lei čállinmášiidna ja kopimášiidna, muhto minddar šattaimet vuođus hukset kontuvrraid. Muittán go moai Ruthiin goaruime láseliinniid, ja Juhán Lemet bijai čoahkkái bevddiid ja stuoluid. Kontorbáiki lei seamma viesus gitta 1981 rádjái, de fárrii čállingoddi suohkana kulturvissui.

Departemeanta - SOR ja SUR

Dilihisvuođa máilmmis ii astta čállit guhkes namaid, daid ferte oanidit moatti bustávii. Departemeanta siđai Sámi oahpahusráđi oanidit ráđi nama. Sámegillii árvaleimmet SOR ja dárogillii SUR. Departemeanta dohkkehii SOR, muhto SUR ii lean sin mielas vuogas. Soite muhtimat doaivut min suvrrisin. Sámi oahpahusráđđi ii vuollánan, ja loahpas fertii departemeanta dohkkehit SUR.

Sámi oahpahusráđđi lei vuosttaš sámi ásahus maid Girko- ja oahpahusdepartemeanta bijai johtui. Álggos lei ge sáhka bidjat čállingotti Osloi, muhto dasa ii miehtan Sámi oahpahusráđđi go čállingoddi livččii šaddan doaresbeallái sámiid ektui. Čállingoddi ásahuvvui Guovdageidnui.

Ii lean álki oažžut Girko- ja oahpahusdepartemeantta olbmuid ipmirdit ja beroštit min jurdagiin ja gáibádusain, erenoamážit vuosttaš áigodagas. Vuhttui ahte eai váldán min duođas. Dávjá vajáldahtte ahte sis lei ráđđi olggobealde Oslo. Šattaimet muittuhit departemeantta go fuomášeimmet kurssaid, sámi skuvlaáššiid ja nu ain, masa livččii luonddolaš Sámi oahpahusráđđái searvat. Min oktavuođat departemeanttain lei olbmuiguin konsuleantadásis geat eai beroštan ja geain eai lean návccat ovddidit min áššiid. Šattaimet dávjá gáibidit beassat alit dássái áššiiguin.

Ii hal alit dásis ge gulahallan álohii. Sámi oahpahusráđis lei muhtumin čoakkán Oslos, ja de finaimet dieđusge Girko- ja oahpahusdepartemeantta ministara luhtte. Mun ledjen ožžon direktøranama, seamma go jođiheaddjit eará skuvlaráđiin, muhto bálká lei vuolit dásis. Go dal ráđđelahtut deaivvadedje ministariin, de válde dien áššin, ja jerre manne sin direktøras lea unnit bálká go eará ráđiid direktørain, ovdamearkka dihte Vuođđoskuvlaráđis. De vástidii ministar: "Ii hal Sámi oahpahusráđđi leat nu dehálaš go eará ráđit!" Ráđđelahtut cuiggodedje ministara sániid. De mieđihii iežas diehtit unnán sápmelaččaid birra, muhto son lea vuolgime Finnmárkui, amma son de oahppá.

Muhtumin lei Sámi oahpahusráđis ráđđečoakkán Álttás, ja lei vel lávvordat. Laila Somby Sandvik gii lei ráđi várrelahttu, barggai Čáhcesullos, ja lei ruovttus dušše lávvordagaid ja sotnabeivviid. Son vulggii mu mielde Guovdageidnui. Go olliimet Guovdageidnui, de Laila čuojahii isidii viežžat su, muhto ii ožžon vástádusa. Daid áiggiid ii lean mobiltelefuvdna. Busse Kárášjohkii ii mannan ovdal mánnodaga. Na maid dál? Diet orui dohkkemeahttun. Vuos čohkkát čoakkámis olles lávvordaga ja de ii beasa ruoktot. Mun diŋgojin drošše sutnje vai beassá juobe ovtta ge beaivvi leahket ruovttus. Mun dáhtton drošševuoddji sáddet rehkega departementii. Mánu maŋŋil ledjen departemeanttas. De boahtá rivgu, bábir gieđas, bahámielas ja bealkkestuvvá go Sámi oahpahusráđđi lea atnán drošše mii mávssii máŋga čuođi ruvnno. Mun čilgejin ášši, ja de mieđihii máksit rehkega.

Go guossit fitne čállingottis, de láviimet guossohit gáfe nu go lea vierru. Dasa osttiimet gáfiid. De bođii mearkkašupmi riikarevišuvnnas. Vaikko eai lean galle ruvnno, de ii leat dohkálaš oastit gáfiid almmolaš ruđaiguin. Mii vástideimmet ahte go mis ii leat kantiidna, de fertet nie dahkat. Maŋŋil eai šat boahtán mearkkašumit. Lihkus ledjen oahpis Skuvllaid geahččaladdanráđđái. Doppe bálkáhedje olbmo vuoššat gáfe sihke bargiide ja gussiide.

Mii lea sámi guovlu?

Ledje ollu sámiguovllut gos ii lean oahpaheapmi sámegielas. Lága mielde lei vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa "sámiguovllus". De bođii ges jearaldat mii lea sámiguovlu. Eiseválddiid oainnu mielde lei Sis-Finnmárku sámiguovlu. Mun muittán go sámit Skániin gáibidedje sámegiela oahpu skuvlii, de lohke muhtimat ahte Skánit ii lean sámiguovlu. Skániid sápmelaččat eai vuollánan, ja ožžo oahpu sámegielas. Sámiguovlu viidánii dađimielde go eambbo guovllut gáibidedje ja ožžo sámegieloahpu skuvlii.

Hástalusat

Hástalusat ledje máŋga, nu go láhčit saji sámegillii sihke vuođđoskuvlii, joatkkaskuvlii ja oahpaheaddjiskuvlii. Eai skuvlalágat addán sámi ohppiide doarvái vuoigatvuođaid. Vuođđoskuvlalága rievdadeapmi bisttii ge jagiid, muhto vehážiid, vehážiid mihte eiseválddit rievdadit lága. Diibmojuohkinplánat eai addán saji sámegillii, ja diimmuid fertii váldit eará fágain, vuosttažettiin ođđadárogielas, muhto maiddái eará fágain. Diet lei maid oalle doarrumuš.

Stuorámus hástalus lei go váilo oahppogirjjit sámegillii. Dieid áiggiid rievddai dávvisámegiela čállinvuohki. Girjjiid, mat juo ledje, vaikko eai lean galle, fertiimet transkriberet ođđa čállinvuohkái, muhto stuorimus bargu lei ráhkadit ođđa girjjiid, ii ge dušše sámegiela oahpaheapmái, muhto maiddái eará fágaide.

Oahpaheaddjit ledje juo sullii 10 jagi ráhkadan oahpponeavvuid iežaset atnui. Sámi oahpahusráđđi bálkáhii oahpaheddjiid ráhkadit almmolaš oahpponeavvuid. De skuvllat ges váidaledje go Sámi oahpahusráđđi válddii daid vátna sámegielat oahpaheddjiid bargui. Lei váidalahtti, muhto guhkit áigái bođii bargu skuvllaide ávkin. Girjeráhkadeapmi lei oahpaheddjiid duohken.

Sámegieloahppu lullisámiguovllus ja julevsámiguovllus lei oalát bázahallan. Sámi oahpahusráđđi oaččui buori oktavuođa Snoasa ja Árborte sámiskuvllaiguin. Ráđđelahttu Ella Holm Bull lei Snoasa sámeskuvlla rektorin. Mikal Urheim Divttasvuonas lei Sámi oahpahusráđi ráđđelahttu, ja son šattai ge min ofelaš Divttasvuonas.

Lullisámegiela čállinvuohki dohkkehuvvui, ja nu maiddái julevsámegiela čállinvuohki. Dat moadde sámegielat oahpaheaddji barge viššalit ráhkadahttit oahpponeavvuid. Sámi oahpahusráđđi ceggii guovlokontuvrraid lullisápmái ja julevsápmái, ja konsuleanttat doppe ožžo ovddasvástádusa ovddidit skuvlaáššiid diein guovlluin.

Dáid áiggiid fertii Sámi oahpahusráđđi girjeovddideami lassin maiddái leat lágádussan.

Biibbalhistorjá ja katekismus

Skuvladilli dološ áiggi ii lean fávdnát, muhto guokte girjji ledje báhcán muitui, katekismus ja biibbalhistorjá davvisámegillii. Muhtin váhnenčoakkámis mas maiddái Sámi oahpahusráđđi lei fárus, ávžžuhii muhtin váhnen min ođasmahttit katekismusa ja biibbalhistorjá. Mii válddiimet árvalusa vuhtii ja transkriberiimet dien guokte girjji ođđa čállinvuohkái. Muhtin oahpaheaddjit nimmoredje go diekkár boares girjjiide bijaimet bargonávccaid, ja dan dihte ráhkadeimmet bargogirjjiid mat čuvvo ođđaáigásaš oahpahanvuogi. Bargu lihkostuvai, ja mun jáhkán diet lei muhtin geaidnu oažžut buoret oktavuođa gaskal váhnemiid ja skuvlla.

Girjedohkkeheapmi

Girko- ja oahpahusdepartemeanttas lei váldi dohkkehit oahppogirjjiid. Go vuosttaš girjjit Sámi oahpahusráđis gárvánedje, de válddiimet oktavuođa departemeanttain girjedohkkeheami birra. Min konsuleanta doppe siđai min jorgalit girjjiid dárogillii ovdal go sii sáhtte daid dohkkehit. Šadden vuohon váldit oktavuođa olbmuiguin bajit dásis. Departemeanta ii vuollánan álggos, muhto Sámi oahpahusráđđi biehttalii jorgaleames girjjiid dárogillii. Máŋga jagi šadde ge skuvllat geavahit girjjiid mat eai lean dohkkehuvvon. Easka 1985:s oaččui Sámi oahpahusráđđi vuoigatvuođa dohkkehit oahppogirjjiid.

Tearpmat

Skuvlafágatearpmat váilo go álggiimet ráhkadit oahpponeavvuid, ja 1978 álggii Nils Thomas Utsi giellakonsuleantan. Son barggai sullii 8 jagi giellakonsuleantan, ja ráhkadii buori vuođu tearbmabargui davvisámegielas. Sus lei oktavuohta eará ásahusaiguin, maiddái rastá rájiid, vai seamma tearpmat boađáše atnui miehtá suopmanguovllu. Mii doalaimet kurssaid dulkkaide, seammas ledje dulkkat ávkin min tearbmabarggus.

Bargu badjel rájiid

Go Sámi oahpahusráđđi lei ásahan čállingotti, de bovdii Sámi instituhtta davviriikkalaš čoakkámii hutkat ovttasbarggu. Ii lean dušše vuolgit, fertiimet álggos ohcat lobi departemeanttas rasttidit rájiid. Lobi mii gal oaččuimet, muhto vuhtiimet váttisvuođaid ovttas ovddidit áššiid. Riikkain ledje iešguđetlágan oahppoplánat ja skuvlalágat.

Finaimet skuvlaeiseválddiid ságain sihke Helssegis ja Stockholmmas. Doppe lei unnán beroštupmi bargat ovttas sámi oahpahusáššiiguin. Muhtin eiseváldi Stockholmmas logai juo njuolga sin ovttasvástádussan jođihit sámi skuvlaáššiid sin sámiide ii ge dáhtton ovttasbarggu. Muhtin oahpponeavvoprošeavttat bohte almmatge johtui.

Sámekonferánssain láviimet čábbát ságastallat man dehálaš lea bargat ovttas, muhto go duođaid geahččaleimmet, de gal ledje rájit ruoksadat, ja daid lei váttis rasttidit.

Ovttas bargat

Lei dehálaš doallat buriid oktavuođaid eará skuvlaráđiiguin. Sis lei ovdalaččas lagas oktavuohta eiseválddiiguin. Ásaheimmet oktasašlávdegottiid sihke Vuođđoskuvlaráđiin, Joatkkaoahpahusráđiin ja Oahpaheaddjioahpahusráđiin.

Muittán ovtta fearána. Lávdegoddi gaskal Joatkkaoahpahusráđi ja Sámi oahpahusráđi lei mátkkošteame Divttasvuonas, ja leimmet maiddái Hápmira joatkkaskuvllas. Mii doalaimet čoakkáma ohppiiguin ja oahpaheddjiiguin. Čoakkámis lei oahppi gii árvalii sámegiela fágan sin skuvlii. Das de lohpideimmet ahte jus gártet 5 oahppi, de oažžubehtet sámegiela fágan. Moadde vahkku maŋŋil lei oahppu jođus.

Sámegiella lei deddojuvvon, ja ledje váhnemat geat vigge eret sámivuođas ja sámegielas. Diet fearán šattai ge politiáššin go muhtin váhnemat váide oahppi čállán nama eará ohppiid ovddas. Politiášši nogai dasa ja sámegieloahppu bisuhuvvui ja lea otná dán beaivvi bistime.

Oahpaheaddjioahppu - Ovdakurssat

Álttá oahpaheaddjiskuvlii álggahuvvui sámi ossodat 1974:s, muhto lei váttis oažžut doarvái ohppiid. Eai lean nu gallis geain lei joatkkaskuvlasuorgi mii gáibiduvvui beassat oahpaheaddjiskuvlii. Mis lei oalle buorre oktavuohta Álttá oahpaheaddjiskuvllain ja árvaleimmet álggahit ovdakurssaid nu ahte eambbogat ožžo vuođu álgit oahpaheaddjiskuvlii. Álttá oahpaheaddjiskuvla mieđai váldit formálalaš beliid ja Sámi oahpahusráđđi doaimmahii praktihkalaš beliid. Mis lei maiddái buorre oktavuohta Bådåddjo oahpaheaddjiskuvllain ja Levanger oahpaheaddjiskuvllain buoridan dihte oahpaheaddjidili lullisámi ja julevsámi guovllus.

Vuosttaš ovdakursa lei skuvlajagi 1978/79, ja kurssas ledje 15 oahppi. Gaskal 1978/79 ja 1987/88 ledje oktiibuot 9 ovdakurssa, 2 kurssa Kárášjogas, 1 kursa Guovdageainnus, 2 kurssa Hápmiris ja 4 kurssa Álttás. Ledje oktiibuot sullii 50 studeantta dain kurssain, ja eatnasat válde oahpaheaddjioahpu dahje ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu.

Oahppoplána vuođđoskuvlii 1987 ja 1989

Sámi oahpahusráđđi gulai ahte Minsttarplána vuođđoskuvlii galggai ođasmahttojuvvot ja čálii Girko- ja oahpahusdepartementii. Čállosis árvalii ahte livččii áigi ráhkadit sierra sámi oahppoplána. Sámi oahpahusráđđi bovdejuvvui ráhkadit oahppoplánaid, vuosttažettiin sámegielas vuosttašgiellan ja nubbingiellan. Sámi oahpahusráđđi mieđai dasa, muhto seammas gáibidii ráhkadit sierra sámi oahppoplána buot fágaide.

1985:s bovdii Vuođđoskuvlaráđđi ráhkkananseminárii Osloi. Doppe juhke oasseválddiid joavkkuide. Ledje bidjan sámi áirasiid ja sirddolaččaid seamma jovkui. Diet suhttadii min. Eai sámit leat sirddolaččat dahje sisafárrejeaddjit, sámit leat Norgga álgoálbmot. Dien ožžo gullat, ja beasaimet sierra jovkui.

Anton Hoëm lei veahkkin Sámi oahpahusráđđái čállit ovdaprošeavtta ja Sámi oahpahusráđđi bálkáhii olbmuid čállit plána. Vaikko šattaimet bidjat dáža plána M87 vuođđun, de almmatge lei vuosttaš sámi oahppoplána.

Vuođđoskuvlaráđđi áiggui prentet sámi oahppoplána seamma girjái go dážaplána, muhto girji šattai nu stuoris ahte departemeanta biehttalii prentemis sámi oahppoplána. Ášši manai Stuoradikki jearahallanboddui. Ášši rievddai. Sámi skuvlaplána ilmmai 1989:s, sierra girjin čállon davvisámegillii ja dárogillii. Diet lei historjjálaš dáhpáhus, ja dán oktavuođas lei preassakonferánsa mas stáhtaráđđi Mary Kvidal oasálasttii ja vel Sámi oahpahusráđi jođiheaddji Jan Henry Keskitalo.

Musihkkaplánas lei maid sámiid álbmotmusihkka, luohti, fárus. Muhtin suohkaniin lei juoigan gildojuvvon skuvllas, muhto go skuvlastivrrat dohkkehedje oahppoplána, de seammás dohkkehedje juoigama.

Sámi oahpahusráđi dilli lea rievdan vehážiid vehážiid jagis jahkái. 1977:s ledje čállingottis golbma bargi ja bušeahtta lei 488 000 ruvnno, 10 jagi maŋŋil ledje 13 bargi ja bušeahtta lei 5,7 mill. ruvnno. Lassin fásta bargiide bálkáhii Sámi oahpahusráđđi prošeaktabargiid.

De jovssahallen penšunistaahkái ja fertejin heaitit Sámi oahpahusráđis l989:s. Mus lei buorre oktavuohta ráđiin ja maiddái bargiiguin. Diekkár ásahusas lea dehálaš ovttas bargat nu ahte juohke bargi beassá geavahit iežas gelbbolašvuođa. Juohke bargobeaivi lei gelddolaš.

Oahpahusráđđi fápmudusaid haga

Nugo Edel Hætta Eriksen muitala artihkalistis, de ii lean Sámi oahpahusráđis álggos seamma árvu go Girko- ja oahpahusdepartemeantta eará ráđiin. Ii dát lean unohas dušše ráđđemiellahtuid mielas. Departemeantta arkiivvas, mii dál lea Riikkaarkiivvas, gávnnaimet dán notáhta, maid mii bájuhit dás, Harry Kvalvika lobiin. Kvalvik lei Joatkkaoahpahusráđi vuosttaš direktevra ja maŋŋil Romssa oahpahusdirektevran. Svein Lund lea jorgalan notáhta sámegillii.

NOTÁHTA

Beaivádeapmi 24.4.79

Geasa: Oss.dir. Borgvad, GOD
Geas: Dir. Kvalvik, Joatkkaoahpahusráđđi

Sámi oahpahusráđđi - INSTRUKSA

Dát galgá gehččot masá priváhta oktavuođaváldimin, - ja sivva lea ahte lean gieskat leamaš čoahkkimis Sámi oahpahusráđis. Dát ráđđi lea gieskat ožžon instruvssas. Dán oktavuođas leat moadde ášši maid háliidivččen bivdit du geahččat:

SOR:i lea addon ovddasvástadus sámi oahpahussii "gietkama rájes gitta hávddi rádjái", - ollu viidásat suorgi go eará áššedovdi ráđiin. Das lea unna čállingottáš ja dat bargá lossadit. Muhto dat dárbbaša vissis árvvu. Mu ipmárdus dán instruvssas lea ahte dát ráđđi lea eambbo "guovddážis stivrejuvvon" go eará áššedovdi ráđit - ja instruksa orru maiddái dahkkon buorremuddui "vuođđoskuvlaeavttuin". Praktihkalaččat; Beaivválaš jođiheaddjis ii leat mávssihanfápmudus. Dat lea ovdaolmmái, gii dábáleamus lea Oslos. Dát dagaha stuora praktihkalaš váttisvuođaid. Manne? Buot eará ráđiin lea beaivvalaš jođiheaddjis mávssihanfápmudus.

Nubbi lea njuolggadus ahte mátkkiid riikka rájiid olggobealde ferte departemeanta dohkkehit. Joatkkaoahpahusráđis lea direktevrras fápmudus dohkkehit olggoriikkamátkkiid bušeahttarámma siskkobealde. SOR dárbbaša oktavuođa ráji rastá Supmii/Ruŧŧii (Gárasavvon, Johkamohkki jna). Dat lea ollu oanehit go mátkkoštit Romssa gávpogii. Divtte sin oažžut veahá saji bušeahttarámma siskkobealde! Unnimusat Davvikalohtas. Goalmmádin (unna áššáš, muhto dat guoská árvui eará ráđiid ektui): Instruvssa 4.§: Vuoigatvuođa nammadit unna lávdegottážiid bušeahttarámma siskkobealde ferte dát ráđđi doaimmahit "ovttasráđiid departemeanttain". Manne?

Vel muhtin áššáš. SOR čállingoddi lea ožžon dieđu ahte oktavuohta departemeanttain galgá leat vissis vuođđoskuvlaossodaga konsuleantta bokte. SOR beaivválaš jođiheaddjin gáibidivččen dieđusge vuoigatvuođa váldit oktavuođa buot departemeantta instánssaiguin maid oaivvildan dárbbašlažžan (earret stáhtaráđiin ja politihkalaš jođihemiin). Dát ášši ii guoskka munnje. Muhto mun beroštan "sámi áššiin" máŋgga dáfus. Sii han dárbbašit doarjaga. Ándagassii go ledjen nu njuolggočoalat.

Ustitlaš dearvvuođaiguin
Harry Kvalvik

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1