Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Jon Ole Andersen - Váldofágasensor geas ii leat go 7 jagi skuvla

Muitalan Svein Lundii

Jon Ole Andersen, Kárášjohka, 2003
(Foto: Svein Lund)

Jon Ole Andersen (Erkke Ándarasa Ánderijá Jovnna Ovllá) lea riegádan 1932:s, Horpmás, Deanus ja álggii skuvlii 1939:s. Son muitala dás iežas skuvlafearániid birra Buolbmát skuvllas ja mo son formálalaš oahpu haga lea ollen dan rádjái ahte lea doaibman duoji váldofága sensorin.

Jon Ole Andersen lea bargan viessohoaiddárin ja museumpreparántan ja lea maŋimus 15 jagi olles áiggi bargan duojárin ja dáiddárin. Su duojit leat leamaš máŋggain čájáhusain ja son lea ožžon máŋga bálkkašumi iežas duojis ja dáidagis.

Mu skuvlaáigi? Dat lei nu váivi ahte dan in goassege vajálduhte.

Áiggun vuos muitalit mo dilli lei ovdal go mun álgen skuvlii. Mun lean bajásšaddan Horpmás, mii lea 4-5 km eret Buolbmát skuvllas. Mu váhnemat leigga smávvadálolaččat, mis ledje moadde gusa ja sávzza. Muđui bivddiimet guliid, murjiimet ja bivddiimet. Olbmot ledje čeahpit birget unnánaččain, muhto gal lei geafivuohta juohke sajis. Horpmás ledje dalle 9 dálu, ja ledje hirbmat ollu mánát. Muhtin dáluin ledje nuppelot máná, min ruovttus eat lean go guđas. Buot mánát stohke ovttas ja lei hui buorre biras. Mu áhčči jámii go ledjen 11-jahkásaš ja eadni bázii okto, ovddasvástádusain stuora mánnajoavkku ovddas.

Dušše fal hearrát dárostedje

Horpmás ii oba gullon ge go sámegiela dalle. Buolbmágis eai lean gallis geat dárostedje - ledje leansmánni, poastaalmmái, gávpealmmái ja oahpaheaddjit. Suomagielat olbmot eai lean dan áigge. Mis ledje fuolkkit Suoma bealde, muhto singuin humaimet dušše fal sámegillii. Eadni máhtii veahá dárogiela, son lei bargan biigán Várggáin. Áhčči máhtii hui unnán dárogiela. Mu váhnemat gal máhtiiga lohkat sámegiela, muhto dárogiela eaba lohkan. Soai láviiga lohkat Nuortanástte. Eadni gal sáhtii midjiide čilget muhtin dárogiel sániid maid dat mákset.

Go álgen skuvlii eai lean vel geainnut doppe. Fertiimet vázzit bálgáid geasset ja Deanu mielde dálvet. Lei váttis giđđat go galggaimet skuvlii vázzit. Muhtin sajiin lei dakkár hirbmat láirá, fertiimet goargŋut bajás. Mus lei viellja, gii lei jagi boarraset ja gii juo lei vázzán skuvlla jagi ja oahpásmuvvan internáhttaeallimii. Muhto mus ii lean nu miella vuolgit dohko, vaikko doppe ledje ollu oahpes mánát. Go eadni doalvvui mu skuvlii, in áigon báhcit dohko ja de čirron miehtá dan beaivvi. Lei hui losses dilli skuvllas. Skuvlalanjas ii lean go dárogiella ja mun in ádden sáni ge. Eat duostan hállat go bođiimet sisa. Sámegiela eai suovvan min hállat ja dárogiela eat máhttán. Čohkkáimet ja guldaleimmet vaikko eat ádden. Ádjánii moadde jagi ovdal go áddegohten veahá. Dat geat máhtte veahá dárogiela dieđusge ahtanušše hui johtilit skuvllas.

Eanaš oahpaheaddjit ledje lullinorgalaččat. Jáhkán ahte lei hui váttis dilli oahpaheddjiide maid. Sii eai bisson nu guhká min skuvllas. Eatnasat ledje jagi ja de vulge eai ge boahtán fas goassege.

Sámegielat oahpaheaddji ii beassan sámástit

Lei dušše okta oahpaheaddji skuvllas gii humai sámegiela. Su namma lei Hans Baukop, ja son lei Porsáŋggus eret. Son lei hui buorre oahpaheaddji ja somás olmmoš. Son máinnastii midjiide sámegillii ja logai ipmilsáni sámegillii. Go son máinnastii, de lei hui ealas ja geavahii olles rupmaša ja jiena maiddái nu ahte muittán oktii bođii eará oahpaheaddji eará lanjas jearrat mii lea dáhpáhuvvan. Dat han lei hui buorre oahpaheaddji midjiide. Muhto sus ii lean lohpi sámástit, ledje hirbmat garra mearrádusat - ii dušše fal ohppiide, muhto maiddái oahpaheddjiide. Maŋŋil lean gullan ahte eará oahpaheaddjit badjelgehčče su danin go lei sápmelaš ja ahte sus ledje váttisvuođat skuvlaeiseválddiiguin danin go geavahii sámegiela skuvllas. Muhto dalle mii eat diehtán maidege dan birra. Son ii orron internáhtas, sus lei dállu nuppi bealde Deanu. Lei vel okta oahpaheaddji gii máhtii sámegiela, Jens Eriksen, muhto son ii duostan hállat go dárogiela.

Seahtoerohusat internáhtas

Dan áiggi huksejedje internáhtaid dohko gos eai lean ollu olbmot, vai besse dáruiduhttit ohppiid buorebut. Leimmet 4-6 vahkku ain hávil internáhtas ja de moadde vahkku ruovttus ovdal go manaimet fas internáhttii. Doppe boradeimmet stuora boradanlanjas, 12 oahppi juohke beavddis. Oahpaheaddjit borre maid doppe, muhto sii ožžo buoret borramuša go mii. Muhtin oahppit, nugo gávpeolbmá mánát, ožžo maid eambbo láibebajožiid go earát. Mis lei dábálaččat dušše vuodjaláibi. Dalle gal mii oahpaimet ahte lea erohus gefiid ja riggáid gaskkas, nugo lohket dárogillii: "klasseskille" (seahtoerohusat). Internáhttabiiggát bassaladde min biktasiid, ja eahketmállásiin sii dolle buhtes biktasiid bajás ja čurvo ja mii fertiimet boahtit ovdan ja viežžat daid. Nu buohkat besse oaidnit makkár biktasat guđege oahppis ledje. Go olbmot ledje geafit dat ledje ráhkadan biktasiid feara mas. Lei okta gánda, sus ledje sisbuvssat maid su eadni lea gorron duiskka jáffoseahkain, mas oidnojedje dakkár roahkkeruossat. Go biigá čuorvvui: "Geasa dát gullá?", de gánda ii jienadan maidege.

Internáhtas juhke basson biktasiid buohkaid oaidnut. Buohkat eai lean seamma ilolaččat go čájehedje sin sisbiktasiid almmolaččat.
(Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Stuora-Ovllá.)

Bahás rivgut

Internáhttabiiggát ledje álggus dušše dárogielagat. Maŋimus jagiid dohkkehedje eambbo sámegielat biiggáid ja muittán ahte maŋimus jagiid mis ledje moadde sámegielat biiggá. Dalle gal šattai eambbo dakkár dilli ahte beasaimet sámástit skuvlla siskkobealde. Dálueamidat gal ledje rivgut, muhtimat hui bahás rivgut maid. Ledje máŋggas dan áiggi go mun ledjen doppe, in muitte eará nama go "frøken Lampe".

Soađi áigge lei rašoneren, ii lean vejolaš dábálaš vuogi mielde mannat gávpái ja oastit omd. jáffuid. Lei "Forsyningsnemnda" mii juogadii dan meari maid beasaimet oastit. Mii oahppit fertiimet guoddit daid skuvlii, 5 kg seahkat juohke oahppi nammii. Muittán ahte lei oalle lossat go 8-9 jahkásažžan fertejin guoddit jáffoseahka 5 km, go ii lean albma bálggis ge.

Duiskalaččat válde skuvlla

1942:s dahje 1943:s válde duiskalaččat skuvlla. Fertiimet leat jagi ruovttus, ja go skuvla rahppui fas, de leimmet vajálduhttán ollu dan unnán dárogielas maid leimmet oahppan. Duiskalaččat ledje bilidan ollu dan áigge go ledje skuvllas, ee. lei duodjelatnja áibbas billašuvvan. Ledje boaldán buot beaŋkkaid, eat ge beassan dalle duddjot, ja dat lei váivi go garraduodjediimmut ledje buot somámusat.

Buolbmát skuvlla garraduodjelatnja, gos Jon Ole Andersen oaččui álgooahpu muorraduojis ja gos son maŋŋil oahpahii earáide.
(Govva: Ivar Skotte)

1944 čavčča ledje duiskalaččat áigon boaldit Buolbmágis maid. Álletnjárgga ja Horpmá vuolábealde bolde visot, ja Buolbmágis dat ollejedje boaldit muhtin olggovisttiid. Muhto de šattai hirbmat hoahppu. Muhtin vuoras almmái lei leamaš meahcis ja oaidnán doppe ruošša fáŋgga gii lei báhtaran. De galggai muitalit duiskalaččaide ahte lei oaidnán ruošša dušše moadde kilomehtera das eret. Muhto go giela dihtii eai áddehallan nu bures, de duiskalaččat jáhkke ahte ledje ruoššasoalddáhat doppe. Danin dat báhtaredje olles fárttain ja eai ollen boaldit nu ollu. Mii leimmet juo ráhkkanan dasa ahte galggaimet evakueret. Leimmet buktán heasttaid meahccái, goivon ollu dávviriid eatnamii ja vuodján fatnasiid Detnui. Muhto go duiskalaččat jávke nu jođánit, beasaimet báhcit ruoktot.

Oahpaheaddji gii háliidii oahppat

Maŋŋil soađi bođii midjiide Harald Eidheim oahpaheaddjin. Mii hui bures liikuimet sutnje. Son ii boahtán miššunearan nu go ollu eará oahpaheaddjit. Son háliidii maiddái ieš oahppat ja asttai guldalit. Ipmirdan bures ahte sus šattai dutki. Son lei maiddái hui nuorra dalle, muđui mis ledje dušše fal vuoras oahpaheaddjit.

Rihppaskuvla

Rihppaskuvlla vázzen 1948:s. Dat dollui juohke nuppi jagi, nu ahte vázzen ovttas vieljain, gii lea jagi mus boarráset. Vácciimet girkui. Muhtin mánát fertejedje orrut verddiid luhtte dan botta. Báhppa hálai dušše dárogiela, ja oaččuimet bihtáid maid fertiimet máhttit bajil. Gal lei lossat oahppat nu ollu amas gillii. Dat bisttii sullii 4 vahkku. Konfirmašuvdna lei beassášáigge. Muittán ahte girku lei hui dievva ja šattai nu báhkka dan unna girkožis. Dáhpáhuvai ahte muhtin nuorra jámálgii ja fertejedje guoddit su olggos. Dat lei hui gelddolaš go lei dakkár issoras eksámen, measta nu go doavttirgráda. Go dainna leimmet gearggan, de mis ii lean miella vuolgit eambbo skuvlii. Moadde jagi dan maŋŋil oaččuimet buot dáluide fálaldaga vázzit Sámi álbmotallaskuvlla. In muitte gos dat reive bođii, leš go álbmotallaskuvllas vai skuvladirektevrras. Munnje maid bođii dakkár fálaldat, muhto mun jurddašin ahte in duostta vuolgit, go in lean oahppan nu bures skuvllas. Nu mun in gártan vuolgit. Eai lean nu gallis min guovllus geat vulge, dušše muhtimat.

Akšuvdna Sámelávdegotti vuostá

Go 1959:s bođii Sámelávdegotti čilgehus, de ledje moadde sápmelačča geat johte dáluid mielde ja vigge olbmuid oažžut vuostálastit Sámelávdegotti. Dat galge čállit vuollái ahte eai dohkkehan dan. Mu váhnemat eaba čállán vuollái, muhto muhtimat gal čálle vuollái. Mu mielas eatnigiella lea buot álbmogiidda deháleamus, ja dan áigo ovtta sárgáin eret sihkastit. Lihkus áigi lea nuppástuvván.

Snihkkárin ja viessohoaiddárin

Ledjen juo mánnávuođa rájes oahppan veahá muorraduoji. Buolbmátjávrris orui olmmoš gii lei náitalan mu siesáin, Jávrre-Juhán. Son lei hui čeahpes duojár ja duddjui feara maid: reagaid, leaŋggaid ja ollu eará. Ja go gergen skuvllas, de álgen snihkkárin. Lei dieđusge maŋŋil soađi hui ollu huksenbargu. Buohkat geat máhtte, dat huksejedje. Ja álggus vulgen earáid fárrui ja ohppen ja dađistaga huksegohten ieš. 1962-63 bargen snihkkárin go huksejuvvui Buolbmágii ođđa internáhtta ja oahpaheaddjivisti. Dalle ožžon fálaldaga álgit Buolbmát skuvlii viessohoaiddárin ja dan dahken. Dan botta go bargen doppe bessen čuovvut duodjekurssa, maid Lauri Keskitalo oahpahii Sieiddás. Dalle ráhkadin vuosttaš niibbi ja dan rájes álgen ieš duddjot. Mus lei miella bargat duodjeoahpaheaddjin, muhto formálalaš oahpu haga ii lean álki beassat oahpaheaddjiskuvlii. 1965:s ohcen Stáhta garraduodje- ja sárgunoahpaheaddjiskuvlii (Statens sløyd- og tegnelærerskole). Sihke Buolbmát skuvlla jođiheaddji ja Finnmárkku sámekonsuleanta čáliiga neavvaga, muhto ii dat ábuhan. Ožžon dušše vástádusa ahte ledje ollu ohccit ja fertejedje vuoruhit sin geain lei formálalaš oahppu. Nu mu niehku oažžut oahpaheaddjioahpu nogai.

Dalle go Jon Ole Andersen ozai hábmenoahpaheaddjeskuvlii, oaččui son dán duođaštusa Buolbmát skuvlla rektoris.
(Almmuhuvvon Jon Ole Andersena lobiin)

(Deaddil dokumeantta vai stuoridit)

Kárášjohkii

Dalle go 1966:s áigo heaittihit Buolbmát internáhta, ožžon fálaldaga boahtit Kárášjoga internáhttii. Muittán go 1969:s álggii joatkkaskuvla Kárášjogas. Dohko bohte sámi nuorat oahppin ja besse oahppagoahtit iežaset kultuvrra birra. Dat lei hirbmat ealaš áigi. Ledje juo ovdal leamaš sámi searvvit, muhto easka dál albmaláhkái dat ovdánisgođii. Dalle dáhpáhuvai ollu joatkkaskuvllas - dál lea nu jaskat ahte ii gullo ii mihkkege.

Dávvirvuorkkás preparántan

Go 1971:s huksejuvvui ođđa musea Kárášjohkii (Sámiid Vuorká-Dávvirat), ožžon barggu dohko, viessohoaiddárin ja preparántan. Dat lei hui fiinna bargosadji munnje. Bessen oahpásmuvvat ollu olbmuiguin, maiddái Ruoŧas ja Suomas. Barggadettiin museas bessen mielde ollu kurssaide; teknihkalaš konserveren, tekstilkonserveren, musea sihkkarastin jna. 1981-82 mus lei permišuvdna, go bargen jagi Sámi álbmotallaskuvllas oahpaheaddjin. Oahpahin duoji, lášmmohallama ja de ledje muhtinlágan sosiála doaimmat. Muhto dakkár teorehtalaš oahpu in oahpahan gal mun. Ledje hui guhkes beaivvit, in beassan ruoktot ovdal go buot oahppit ledje mannan nohkkat.

Duojárin ja dáiddárin

Moatte háve lean leamaš Johkamohkis duodjekurssas. Doppe sii ledje hui čeahpit. Dan botta go bargen museas lávejin ieš doallat duodjekurssaid. Go ledjen juo oahpahan logemat jagi, bođii jurdda geahččalit ieš bargat dujiin olles áiggi. Ja de heiten museas. De vuvden boares dálu mii mus lei doppe Horpmás ja huksejin deike viesu oktan bargolanjain. Jurddašin ahte jus in birge dáinna, de gal mun boares snihkkárin gávnnan muhtin barggu. 1985 rájes lean bargan duojárin. Lei buorre veahkki go bessen Sámi dáiddačehpiid searvvi miellahttun. De bessen searvat čájáhusaide. Go namma dakko bokte šattai veahá dovddusin, de šattai álkit munnje vuovdit dujiid. Lean birgen sullii seamma bures go dalle go mus lei fásta bargu.

Jovnna Ovllá máŋga duoji gaskkas stuorimusat leat muorra- ja náhkkefatnasat, maid lea duddjon báktesárgumiid málle mielde. Muhtin dáin lea dál Álttá museas. Dá son geahččala goalmmát fatnasa Deanus.
(Govva: Áššu)

Sensor formálalaš oahpu haga

Duoji fágareive? Livččen dieđusge sáhttán dan váldit, muhto jurddašan ahte lean dan mađe guhká eallán ja birgen dan haga, de gal birgen dáinna maid lean oahppan eallimis. Jus dat eai dohkket mu dan báhpira haga ... Nággar han lean leamaš. Muhto sensor lean leamaš máŋga jagi go earát leat váldán fágareivve Divttasvuonas, Unjárggas, Kárášjogas ja Guovdageainnus. Lean mielde Finnmárkku fylkka duodjeoahpahusa lávdegottis. Velá duoji váldofágas ge ledjen sensor go Gunvor Guttorm válddii dan. Gos leat dálá nuorat? 1970-logus lei dáppe hirbmat doaibma. Ii sáhte vuordit ahte olbmot geat ledje doaimmalaččat dalle galget ain bargat, in dieđe mo lea rekrutteren dál sámi servviide. Sáhtášii vuordit ahte nuorat beroštit eambbo searvat. Gávdnojit dieđusge nuoraidorganisašuvnnat, muhto dáppe báikkálaččat lea hui unnán mii dáhpáhuvvá. Ole Henrik Magga logai ahte dan botta go mii sápmelaččat leat jaskat, de eiseválddit barget vaikko maid min vuostá.

Oassi Jovnna Ovllá dujiin

Eallin leamaš buorre

Lean gal birgen eallimis, vaikko in leat vázzán go 7 jagi skuvlla ja amas gillii. Dađistaga lean oahppan rehkenastit ja lohkat. In leat nu hirbmat johtil lohkat, muhto dat gal manná. Dál logan sullii seamma bures sámegiela ja dárogiela. Sámegiela lean oahppan lohkat maŋŋil go bohte sámegiel aviissat. Muhtumin ferten maid girjjiid lohkat sámegillii. Ii mana nu johtilit, muhto mus ii leat nu hoahppu ge. Livččii gal buorre máhttit buorebut čállit. Go lean bargan sámi servviiguin ja dan sullasaččain de lean jurddašan ahte jus mus livččii eambbo oahppu, de livččen sáhttán vaikko maid bargat.

Dattetge ferten dadjat ahte mu eallin lea leamaš oalle buorre. Lean ráfálačat eallán ja go vádjolan dás eret de sáhtán jurddašit ahte olbmot eai leat ferten gillát mu dihtii. Mus leat hirbmat ollu ustibat juohke sajis ja lea leamaš hirbmat buorre dan láhkái.

Synnøve Persen lea čállán girjji duojára Jon Ole Andersena birra. Girjji namma lea "Muora ii galgga sojahit eambbo go gierdá", ja lágádus Iđut almmuhii dan 1999:s. Das muitala Jovnna Ovllá maiddái skuvlla birra, ja mii váldit dás mielde moadde bihtá girjjis:

Áidna oahpaheaddji gii minguin hálai sámegiela lei Hans Baukop. Son lei oalle erenoamáš. Muitalii midjiide makkár fápmu Ipmilis lea, ahte go son lei oktii vázzimin rastá ja bođii čázi ala, dakko lei suddi, dalle son čurvii: "Ipmiláhčci gájo mu!" ja nu beasai vácci čázi mielde gáddái. Mii dieđusge jáhkiimet ja go giđđa šattai galggaimet geahččalit. Dat ii mannan nu bures. ...

Dan áigge skuvllas lávejedje addit bálkkašumi, ruđa, vihttalot evrre, sidjiide geat ledje čeahpimusat dárogielas. Dovdu sattai ahte gii dárogiela ii máhttán ii lean man ge veara. Váikkuhus lei stuoris, ain juo sidjiide geat eai goassege ožžon dien ánssášumi. Mii leimmet fuonit. Ja dat dovdu lea bisánan olbmui eallinahkái. Oktii vissa dáhpáhuvai ahte okta sámemánná fidnii dien bálkkašumi, muhto eanaš dat lei dárogielat mánáide. ...

Moai boarráseamos vieljain fertiime vurrolagaid mannat skuvlii go eadni lei okto olu mánáiguin. Dan áigge eai lean makkárge doarjagat eará go dat maid birrasis veahkehadde. Eai ge lean mangelágan sosiálalaš veahkit mat dál leat. Dat dohkkehedje skuvllas ahte moai dagaime nie go dilli lei dakkár. Munno bargu lei muoraid čuollat, čáziid geassit ja eará beaivválaš barggut. Ovtta jagi lei nie. Maŋŋá moai gal leimme fárrolagaid skuvllas, golbma nuorat oappá maid sturro ja šadde eadnái ávkin.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1