På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Ellen Turi Guttormsen vever skalleband |
Ellen Turi Guttormsen (Dure Niillasa Dure Elle) lea riegádan 1933:s ja bajásšaddan Mázes. Son lea vázzán vuođđoskuvlla Guovdageainnus ja Mázes, álbmotallaskuvlla Kárášjogas, Runáššis ja Hurdalas ja oahpaheaddjiskuvlla Romssas. Elle lea bargan olles 37 jagi Máze skuvlla oahpaheaddjin, 1959–1996. Dan áiggis son lea váldán lasseoahpu duojis, sámegielas ja ruoktodoalus Álttá allaskuvllas. Son lea náitalan ovddit muitaleddjiin dán girjjis, Trygve Lund Guttormseniin. Su áddjá, Dure Niillas, Nils Thuresen Thure, lei skuvlastivramiellahttu ja vuosttaldii 1904:s mearrádusa heaittihit Máze skuvlla, loga čállosa Oasážat Máze skuvlahistorjjás ovdalis dán girjjis. |
– Lean bajásšaddan dáppe Máze gilis. Livččen galgan rievtti mielde álgit skuvlii 1940:s, muhto dalle bođii oahpaheaddji Anders Bongo Mázii muitalit ahte eat beassan álgit, go duiskalaččat ledje váldán internáhta. Jagi maŋŋil šattai dattetge 6 vahku skuvla, dalle orron ovttas mottiin eará skuvlamánáin giehmánni Morten M. Klemetsena dálus.
Oahpaheaddji lei Jan K. Lund. Son lei vissa oahppan sámegiela, muhto sus lei dakkár prinsihppa ahte skuvllas galggai dušše dárostit. Min skuvlaluohkás eai lean go moadde máná geat ipmirdedje dárogiela, mii earát eat ipmirdan das maidege. Min oahpaheaddji lei ollu eret skuvllas, ja dalle lei Ludvig Madsen ja muhtumin su nieida Rávdná sadjásaš oahpaheaddjin. Soai gal geavaheigga sámegiela veahkkegiellan, nu ahte dalle ipmirdeimmet eanet. 1942:s beasaimet orrut internáhtas, go duiskalaččat suvve min boahtit dohko. Go 1943:s giđđat leimmet jođus skuvlii, bođii diehtu ahte skuvla lea buollán. Duiskalaččat geahččaledje jeđđet ohppiid ja lohke: «Boahtte jagi mii hukset didjiide hui stuora skuvlavistti.» Muhto nie ii šaddan.
Go ii lean šat skuvla Guovdageainnu márkanis, lágiduvvui skuvla deike Mázii, Klemet Nilsen Turi viesus Hirsaluohkás. De jagi maŋŋil ges duiskalaččat bolde dan viesu ja measta buot eará viesuid dáppe, ja fertiimet báhtarit. Mii eat báhtaran nu guhkás. Guhkesjávregáttis mis lei bivdingoahti ja dohko manaimet heasttain ja guvttiin gusain. Oruimet dan goađis ja lávuin.
Soađi maŋŋá lei skuvla álggos priváhta viesus ja maŋŋil skuvlabráhkas dáppe Mázes. Dalle mus lei Alfred Larsen oahpaheaddjin. Mun gergen skuvllas 1948:s ja jagi maŋŋil konfirmerejuvvojin.
Easkka soađi maŋŋil ipmirdišgohten dárogiela. Ledje dalle guokte nuorra oahpaheaddji dáppe, Liv Oftedal ja Solveig Hansen. Soai dat oahpaheigga munnje dárogiela.
|
Álgoáiggis fertejedje guoddit čázi skuvlabráhkkái. (Gova luoikan Ellen Anne O. Hatta) |
– Ožžon oalle árrat jurdaga šaddat oahpaheaddjin. Háliidin oahppat, ja moraštin go soađi áigge muhtin háve ii šaddan skuvla. Go ieš ožžon nu unnán skuvlla, de jurddašin ahte háliidivččen vázzit oahpaheaddjioahpu. Jus fas šaddá soahti, de beasašin veahkehit mánáid. Muhto ii lean nu álki beassat oahpaheaddjiskuvlii, erenoamážit munnje gii in máhttán nu bures dárogiela.
1949:s vulgen Kárášjohkii, Sámi álbmotallaskuvlii, dahje nuoraidskuvlii nugo dalle gohčoduvvui. Dat lei skuvla gos mun buot eanemus lean oahppan, sihke čállima, lohkama, rehkenastima, gođđima ja borramuša ráhkadit. Mii geat leimmet mánát soađis eat oahppan málestit ruovttus, go lei nu unnán borramuš ahte mánát eai beassan stunžet dainna, danin álbmotallaskuvlla gohkkenoahpahus lei hui mávssolaš midjiide. Doppe beasaimet maiddái lohkat sámegiela, mis lei Kathrine Johnsen oahpaheaddjin.
Dan maŋŋil ledjen jagi ruovttus, de mannen Runášši álbmotallaskuvlii, Harstadas. Dan maŋŋá ohcen vuosttaš háve oahpaheaddjiskuvlii, muhto in beassan sisa. Lei garra gilvu beassat oahpaheaddjiskuvlii dan áiggi, muittán ahte ledje lagabui 200 ohcci 30 sadjái. De vázzen fas jagi álbmotallaskuvlla, dan háve Hurdalas, Akershusas. Ja de ohcen fas oahpaheaddjiskuvlii. In beassan sisa dalle ge, muhto in vuollánan. Bargen jagi rámbuvrras Mázes ja de giđđat vázzen guovtte mánnosaš «puggekurs» Øytun álbmotallaskuvllas. De viimmat bessen sisa Romssa oahpaheaddjiskuvlii. Doppe vázzen dalle 1954–59. Fertejin vázzit nuppi jagi guktii.
Ledje dalle prinsihpalaččat mearridan álggahit fas sámegieloahpahusa Romssa oahpaheaddjiskuvllii. Muhto ii mihkkege lean lágiduvvon go álggiimet. Fertiimet ieža gáibidit dan. Leimmet dalle 6-7 sámegielat oahppi skuvllas. Rektor gohčui min vurrolagaid su kantuvrii ja jearai: – Háliidat go lohkat sámegiela? Vuosttažat geat ledje rektora kantuvrras lohke ahte eai háliidan sámegiela, go šattašii beare ollu liigebargu. Muhto mun lohken ahte áinnas háliidan sámegiela. Ja dat geat ledje mu maŋis maid háliidedje, ja dalle šattai. Ja go juo šattai sámegieloahppu, de serve maiddái sii geat álggos ledje hilgon. Guokte jagi oahpaimet sámegiela, moadde diimmu vahkus. Oahpaheaddji lei báhppa Asbjørn Flokkmann. Oahppogirjjit eai gávdnon, ledje aivve stensiillat. Logaimet biibbala, muhto biibbalis lei eará čállinvuohki go dat maid mii galggaimet oahppat, Bergsland–Ruong, mii lei oalle ođđa dan áigge. Sátnegirjjit eai lean ge. Loahpas mis lei sihke čálalaš ja njálmmálaš eksámen. Eanaš ohppiin geat lohke sámegiela lei sámegiella eatnigiellan. Ledje maiddái moattis geat álge, geain lei dárogiella eatnigiellan, muhto sii vuollánedje fargga, šattai beare váttis sidjiide.
– Go gergen oahpaheaddjiskuvllas de ožžon barggu Máze skuvllas, ja dan virggis ledjen 37 jagi. Go mun álgen oahpaheaddjin, ožžon dieđu ahte ii lean lohpi sámastit skuvllas. In dieđe gos leaččai boahtán dat, muhto buohkat dihte ahte lei nu. Mun geahččalin dárostit mánáide, muhto sii eai ipmirdan, ja oidnen ahte fertejin sámástit jus sii galge oahppat. Danin mun goitge sámástin. Oahppit galge oahppat lohkat dárogillii, muhto dalle fertejin jorgalit visot vai mánát ipmirdedje. Eanetlohku oahpaheddjiin eai gal máhttán sámegiela, nu ahte sii geavahedje dušše dárogiela.
De rievdagođii áigi ja 1967 rájes rahpasii vejolašvuohta sámegiel álgoohppui. Máze skuvla lei vuosttáš skuvllaid gaskkas. Muittán ahte bohte Lásse ja Máhtte-girjjit, muđui ledje hui unnán oahppogirjjit ja fertiimet ráhkadit iežamet stensiillaid. Áiggiid mielde leat dáppe ráhkaduvvon hirbmat ollu stensiillat.
Dáppe Mázes lea eanetlohku álo leamaš sámegielat, muhto áiggi mielde bohte deike maid dárogielat oahppit. Lei 1. ja 2. luohkás sierra dárogiel luohkát – main eai lean go moadde oahppi. 3. luohká rájes ledje buohkat ovttas. Dalle ledje sámegielat oahppit oahppan veahá dárogiela ja dárogielat oahppit veahá sámegiela.
|
Ellen Turi (Guttormsen) Máze skuvlla oahpaheaddjin ovttas ohppiiguin: Nils Peder M. Sara, Mikkel A. Skum, Aslak M. Sara, John O. Hætta, Johan Mathis N. Sara, Johan Anders A. Sara, Johan Mikkel J. Eira (Govva: Trygve Lund Guttormsen, Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) |
– Álgojagiid go bargen dáppe, vásihin ahte váhnemat sáhkkohalle jus oahppit ledje eret skuvllas. Mii oahpaheaddjit fertiimet muhtumin searvat skuvlastivračoahkkimiidda. Doppe muittán ahte mearridedje sáhkkohit muhtin váhnemiid, muhto in dieđe mo maŋŋil manai. Jáhkán ahte sáhkkoheapmi jávkkai 1960-jagiid.
|
Máze "ođđa" skuvla 1970-logus lea juo oalle oamis ja dárbbaša sihke olgguldas ja siskkildas ođasmahttima. (Govva: Svein Lund) |
– Go bargen olles 37 jagi seamma skuvllas, de lean dieđusge vásihan ollu rievdadusaid, sihke skuvlaáiggi, oahpahusvugiid, oahpahusgiela ja ohppiid láhttema dáfus.
Álggos ohppiin ii lean go bealle skuvlajahki. Go lei nu oanehis skuvlaáigi, leimmet dušše klássalanjas. Eat dahkan eará go čuovvut normalplána, deháleamos lei lohkat ja čállit. Maŋŋil go šattai ollesjagi skuvla, de rievdadeimmet dađistaga oahpahusvugiid. Leimmet eambbo olgun. Stuorra oassi luonddufágaoahpahusas lei meahcis. Oahppit čogge guobbariid ja eará šattuid ja ohppe mo geavahit daid. Skuvllas lea fanas ja fierpmit nu ahte oahppit leat maiddái oahppan geassit nuohti.
Go mun álgen lei oahpahus fágain «håndarbeid» ja «sløyd» dušše fal Norgga normalplána mielde, seamma go buot eará sajiin. Dál lea sámi duodji mii lea deháleamos. Go min áiggis skuvla váldá olles jagi ja bistá 10 jagi, de oahppit eai šat beasa oahppat nu ollu sámi árbevirolaš barggu ruovttus. Danin lea dehálaš ahte skuvla oahpaha dakkár barggu.
Mu mielas skuvla lea buorránan máŋga láhkái. Mánát máhttet ollu eanet dál. Sii ohppet lohkat ja čállit sámegiela ja máhttet maiddái buorebut dárogiela ja eŋgelasgiela go ovdal. Lea stuora ovdamunni go oahpahus lea ohppiid eatnigillii.
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3