På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
 Solfrid Fossli |
Solfrid Fossli riegádii 1957:n ja sattei bejás Ruŋggun. Dat lea akta deis hárve sámiis Loabágis erii dan buolvvan, gižža oaččui halip oahpu/skovllá. Dat lea bargan doaktárin Loabágis ja Kárášjogan. Solfrid lea leahkám akta deis sámesevrrin gižža lea gáibidam sámegiel oahpadusa Ruŋggu mánáiden. Jearadallam lea dagaduvvum 2003:n. |
Delle go mo sadden bejás lii sámegiella beare giella mii gullui váksenolmuis. Eadnám muitalii aht mo hollem sámi gitta ležžem 4-jahkásažžan. Im ies gal dan muitte. Muht muittám dobddu ja seagudusa go geit-dinnak jorgalen iežá gillii.
Mennjel ožžum čilgedusa danne mii dáhpáduvei. Mennjel go skovlá jodiduvvui Dennjii 50-logun, de ii váldám skovlá vuhtii mánáid giela. Geit-diin oahpadus lii dárrui. Sámi mánák bážadalei skovllá ektui. Váhnemak vuollánen ja čoahkkimis Ruŋggun árrat 60-logun váhnemak soabadin gaskanasak aht galgen dárustisgoahtit mánáidasasak. Váhnemiid mielan ii lean iežá ráddi. Heanemus oassi váhnemmiis čuvvun dan mearrádusa earret soames buivviid. Dat giella meid mii leimmek gullam dan rájin go riegádeimmek ja meid oahpaijeimmek hoallat lii heakkadaga saddam lobigetten mižženiidda hoallat. Eap mii ožžum lobi sámi hoallat ja mii eap galgam sámi ge ipmirdit. Mižženiidda geak dan vásideimmek, sattai mennjel measta veažžemeattun sámi hoallat ja ipmirdit. Váikku oainu dál lea nuppástuvvam, gávnu hein buoddu hoallat sámi.
Áiggi mielde ii leak leahkám váttis hoallat iesgudelágán vieres gieleid. Muht sámi hoallat lea hein váttis dobdduid ektui, váikku gullem sámi váksenolmuis mun siiddan čada áiggi go saddem bejás ja váikku mun gállis ja mun mánák hollen sámi miin siiddan.
Akta Ruŋggu nisolmmus gižža lea logi jegi boarrasup go mo sattei bejás beare sámegielein siidabirrasis. Go skovlái álggii 50-logu álggun de mannen máŋga jegi ovdalgo ipmirdisgodii dáru. Váikku dat lea bargam dan nala aht mánáidis galgen oažžut sámegiel oahpadusa, dat ii naga ies sámástit mánáidisgu.
Lii akta gaska aht máŋggas sihten healbadit sámi. Olmmus ii boahtám guhkás sámegielein dajaduvvui. Leam gullam sámiid birra nuppiis sámi giliis geak bolden goveid váhnemiis ja boaresváhnemiis jus deis lii gákti nalde goveis. Ruŋggugak leak vuosedam sámivuodasak guhke ovdal go iežá sámik dáisttanasak dusten vuosedit deid sámivuoda. Dan dihtii leak ruŋggugak leahkám erenoamážiid merkeduvvum. 1970-logun Ruŋggu sámiid sevri álggaduvvui, ja nuorra buolva ja váksenak ruvkugohten vastek gákttiid. Rádnágielddan Rivttágis lea sámi ássi oalle easkká boahtám bordái, ja Siellága sámik eai leak hein oinusis sámi ássi ektui. Lohkem gieskak ládin aht akta Siellága sápmi hástalii doppesámiid vuosedisgoahtit sámivuodasak. Verál gal manná ovddusgovlui.
 |
Sámi mánáidgárdi Ruŋgogierragis. |
– Mon doalam iežam risttagažžan. Mon jáhkám ráfálas bálgán lea buorimus vájaldit. Sáhttá leahkit váttis eallit risttagas oskkun ja vuoigŋŋan jus mii váldip beali politihkalas bellodageis ja iesgudelágán organisasuvnneis jna. Dájvá leam oainám aht dakkár doimmak buktet riidduid ja luoddanemiid giliis ja bearrážiis. Jáhkám meid aht lea sihke dárbbaslas ja riekta bargat dan nala aht sámegiella ja sámi kultura galgá beassat eallit ja ovdánit, diekka dáid govlluis Sámis.
Mii leap saddam bejás deinna málliin aht mii eap galgga gáibidit meiddek. Mut mii leap meid oahppam aht sámegiella lii lobigettes giella aht mii galggaijeimmek heahpanit miin sápmelas duogáža dihtii. Lii dan dihtii harmat imas go mii sáhtiijeimmek bežžánit ja čuoččadit ja gáibidit sámegiel oahpadusa skovllán mánáidasamek.
Solfrida mánák leak deid gaskkan Ruŋggun geak leak guovttegielagak dan geažil go mánáid áhčči lea Kárášjogan erii ja hoallá sámi mánáigu.
– Go neidan, Signe skovlái álggii 1991:n, mon bivdem álggun oažžut beare soames sámegiel diimmuid vahkun dase. Muht akta iežá etniis Ruŋggun árvalii aht mii galggeijeimmek bivdit sámegiela vuosttas giellan mánáiden. Lii veahá nuvt aht jus mii gáibidap nu holu, de mii sáhttip leahkit vissis danne aht mii oažžup nuogis.
Miin mánáis lii sámegiel vuoddu siiddan go ožžun sámegiel oahpadusa skovllán, mut máŋggas nuppiis mánáis lii binnip sámi máhttu siidda rájin. Muht mis ležže čielga jurdagak gokte sámegiel oahpadus galggei čadaduvvut. Mii jurddasteimmek dan aht jus mánáis hehttujen leahkit sámegiella geit-diin fágein, de verhtiijen goit-dál binnuža oahppat. Muht simmás lii dárbbaslas aht mánák ožžun oahpadusa goappas gillii.
Galggei leahkit guokte skovluga ja nubbi galggei dárustit. Muht nuvt ii leat saddam, deinnago eai leak leahkám nuogis návččak dase. Mun oainu lea hein aht jus sámegiel oahpadus lihčulii váladuvvum deinna málliin, de mánák lihččule saddam guovttegielalažžan.
 |
Dál lea viimmat sámi namma Ruŋgu almmolaččat dohkkehuvvon luoddagalbbain, seamma dásis go dárogiel namma Spansdalen. |
Mii sáveijeimmek sierra skovllá. Skovládirektøra logei aht mii galggeijeimmek oažžut sierra skovllá, muht gaskaboddusas galgen skovlámánák miedidit aht »Grønnskolen»1 nammasas visti galggei divuduvvuk ja saddat Sámiskovlán ohppiiden. Dat gaskaboddusas dilli lea dál saddagoahtimen fásta dillin ja jurdda sierra skovllá birra Ruŋggun lea jávkam. Mii eap sáhte go jahttit aht mii dobdap iežajeamek beahtiduvvum. Dade vearebuk leat váhnemak bážallam sierra sámegielak luohkáid ja sámiskovllá ektui 90-logun. Loabága Sámiskovllán ii leat sierra hovda ja dál lea sámiskovllá ovdáneapmi rektura, skovláhovdda, sátnejodideažži ja rádolmá duogin geis ii leak berustupmi Sámiskovllá dillái. Dak mannek čoahkkimiidda gonne rámidit Sámiskovllá olggubeal guldaležžiiden, muht eai dak beros skovllá ovdáneamin dege aht deis lea aktavuohta sámi váhnemiis.
[1]
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3