norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Marie N. Logje Eira:

Dulka eará ohppiid ja dálueamida gaskkas

Muitalan Svein Lundii

Márjá iežas ruovttus Guovdageaidnu 2004
(Govva: Svein Lund)

Guorahaladettiin dološ skuvladokumeanttaid Sámi arkiivvas Guovdageainnus gávnnaimet reivve maid Márnuori (Maursund) skuvlla oahpaheaddji 1931:s čálii Guovdageainnu skuvlastivrii. Reive muitala boazosámenieiddaža birra, gii giđđat ja čakčat lei vázzán skuvlla mearragáttis. Reive lei nu miellagiddevaš ahte fertiimet ohcat dan nieidda, gii ain orru Guovdageainnus.

Marie Nilsdatter Logje Eira (Niillas Márjá) lea riegádan 1923:s. Dá son muitala iežas skuvlaáiggi birra 1930-logus, go váccii skuvlla sihke Guovdageainnus ja mearragáttis. Son lea olles eallima bargan boazodoalus ja vaikko dál juo guhká lea leamaš penšunistan, de johtá ain mearragáddái geasset.

Jearahallan lea dahkkon 2005:s.

Giđđat ja čakčat Márnuoris

– Mu bearrašis lei geasseorohat Gávviris, dárogillii Kågen dahje Kågøya. Mis lei doppe unna barttaš, maid áhčči lei huksen. Bohccot mis ledje Árdnisullos, dárogillii Arnøya. Gávvirii fertiimet dalle mannat lokalfatnasiin, dál lea tunealla doppe. Doppe mis lei iežamet fanas, nu gohčoduvvon nordlandsbåt. Dan áiggi ii lean mohtor, fertiimet suhkat. Stohken doppe dárogielat mánáiguin juohke geasi ja danin ohppen bures dárogiela ovdal go álgen skuvlii.

Beaggán girječállii Carl Schøyen lei Márjjá siidda fárus johtime, ja čálii dan birra girjjis I Sameland. Son govvedii maiddái ollu, ja dát govva mii lea dán girjjis čájeha Márjjá ovttas gáiccain ja vielljáin.
(Govva: Carl Schøyen)
Reive, maid Márjjá oahpaheaddji Márnuori skuvllas sáddii Guovdageainnu skuvlastivrii.
(Deaddil gova vai stuoridit.)

Doppe lei unna skuvllaš, Maursund skole. Dat čuožžu ain doppe, muhto lean gullan ahte galget gaikkodit dan, go lea nu heittot.[1]Dat lei Maursund gård lahka, mii dál gullá Davvi-Romssa museii. Oruimet nu lahka ahte sáhtiimet vázzit skuvlii.

– Gal lei somá oaidnit dan reivve. Muittán fal dan oahpaheaddji, láviimet gohčodit su Bellan. Vázzen doppe skuvlla moadde jagi. Dat lei dološ skuvla, fertiimet oahppat ollu bajiloaivvi; sálbmavearssaid, biibalbihtáid jna. Dat biibalhistorjá lei mu mielas suohtas.

Mun ledjen áidna sámegielat oahppi doppe. Lei buorre dilli mánáid gaskkas, ii lean makkárge hárdin.

– ja maŋŋil Ráissas

– Maŋŋil molssuimet geasseorohaga, ja dan maŋŋá oruimet geasset Ráissas, Hánsagietti (Storslett) lahka. Doppe vázzen maid skuvlla moadde giđa ja čavčča. Dat skuvla lei maiddái guovttesuorat ja min oahpaheaddji doppe lei Emil Hansen. Boares Storslett skole ain ceaggá. Doppe lei mu viellja maid, son lei moadde jagi mus nuorat. Muđui eai lean sámegielat mánát, muhto máŋggas hupme suomagiela. Ja doppe ohppen suomagiela mánáin. Ráissas lei maiddái buorre dilli mánáid gaskkas. Mus lea skuvlaoabbá Storslett skuvllas, gii dál orru Muoffies (Mo i Rana). Láven deaivvadit suinna Ráissas juohke geasi, son láve dalle lohkat: «Leimmet nugo oappážagat dan áiggi.»

Dálvet fas internáhtas

– Min dálveorohat lei Goahteluobbala davábealde. Go jođiimet dohko, fertejin čađat orrut internáhtas. Mii geat oruimet dan mađe guhkin márkanis eret eat beassan ruoktot dan áiggi go dálveskuvla bisttii, juovllaid rájes beassážiid rádjái. Muittán ahte juovllaid maŋŋil álggii skuvla ođđajagemánu 2. beaivvi, nu ahte ođđajagebeaivvi fertiimet vuodjit internáhttii.

Leimmet dalle dušše fal boazosápmelašmánát internáhtas, go dálonmánát vázze skuvlla čakčat ja giđđat. Danin mii boazosápmelašmánát eat oahpásmuvvan dálonmánáiguin oppanassiige.

Vuosttaš jagi mis lei dat garra Aarsetha oahpaheaddjin. Man láhkái son lei garas? Na, in mun gille visot muitalit! Lihkus mun máhtten juo dárogiela. Lei váttis ohppiide geat eai máhttán, vaikko Aarseth gal máhtii sámegiela ja geavahii dan maid. Muhto leavssuid galggaimet lohkat ja máhttit dárogillii. Olbmot dáppe Guovdageainnus máhtte unnán dárogiela dalle. Mis ii lean nu ollu oktavuohta olgomáilmmiin, go eai lean vel luottat. Dušše mii geain lei geasseorohat dárogielat guovlluin mearragáttis oahpaimet dárogiela doppe. Eai lean nu galle boazosápmelašmáná ge, geat geasset orrot dákkár báikkiin ahte heivii vázzit skuvlla doppe.

Internáhtas mis lei muhtin Kathrine dálueamidin álggos. Maŋŋil lei Gunhild Olsen. Son ii máhttán sámegiela, ja mun fertejin dávjá dulkot su ja eará mánáid gaskkas, go eai gulahallan njuolga.

Mus leat maiddái leamaš Lydolf Lind Meløy ja Trygve Kvåle oahpaheaddjin. Dat ledje šiegat ja čeahpit. De mus lei «Frøken Daleng», gii maŋŋil náitalii Grønolenin. Son ii máhttán ovttage sámegiel sáni.

Márnuori skuvlla oahppit, oahpaheaddji ja dáloeamit moadde jagi maŋŋil go Márjá lei doppe. Oahpaheaddji Bergljot Solem olgeš bealde.
(Govva: Signe Hansen Tretten / Nord-Troms museum)
Skuvladuođaštus čájeha ahte Márjá lea ožžon hirbmat buriid árvosániid, vaikko ii vázzán go 6 jagi vuođđoskuvllas. Oahpaheaddji gii lea čállán vuollái, Lydolf Lind Meløy, šattai maŋŋil ee. Kárášjoga skuvlahoavdan, Finnmárkku skuvladirektevran ja Norgga Oahpaheaddjisearvvi jođiheaddjin.
(Deaddil gova vai stuoridit.)

Buorit árvosánit

Skuvladuođaštus čájeha ahte Márjá lea ožžon hirbmat buriid árvosániid, vaikko ii vázzán go 6 jagi vuođđoskuvllas. Badjel beali fágain sus lea buot buoremus árvosátni, Særdeles godt = Erenoamáš buorre.

– Dat ii livččii vejolaš jus in livčče oahppan dárogiela ovdal go álgen skuvlii. Sii geat eai ipmirdan go sámegiela go álge, sis ii lean vejolašvuohta ollet nu guhkás dan skuvllas mii dalle lei.

Ieš oahppan sámegiela lohkat ja čállit

Vuođđoskuvlla duođaštus lea áidna duođaštus maid Márjá lea ožžon. Ii lean dalle oba sáhka ge vázzit eambbo skuvllaid, earret rihppaskuvlla, mii lei 3 vahku ođđajagemánus, jagi maŋŋil go gearggai skuvlla.

– Lei báhppa Sofus Wangberg gii oahpahii. Son lei siivos báhppa. Humai veahá sámegiela, muhto eanaš dárogiela.

Skuvllas Márjá ii beassan oahppat iežas eatnigiela lohkat ja čállit. Muhto go čájehan sutnje sámegiel báhpáriid, de oainnán ahte son lohká daid álkit ja jođánit.

– Lohkat ja čállit sámegiela dan gal fertejin ieš oahppat. Logan gal sihke boares ja ođđa čállinvuogi, muhto čálán dušše fal dan boares čállinvuogi mielde, dakkár mii geavahuvvo biibbalis ja sálbmagirjjis.


[1] Boares Maursund skole gáikojuvvui moadde jagi maŋŋil jearahallama (doaim.).


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis