På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
17. oassi - prentejuvvon Ávviris 10.09.2010

Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?

Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra, ja Ávvir jotkkii dan ráiddu 23.05. - 04.07.2009. Artihkalráidu vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".

Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji 2007:s, 3. girji 2009 ja 4. girji boahtá 2010 geasi. Oktiibuot galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde historjjás, muhto lea dál bargu jođus viiddidit Supmii, Ruŧŧii ja Ruššii vai šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján.

Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán geasi buktit 6 artihkkala iešguđet fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit dalle girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.

Ipmil ii ipmir sámegiela

Dan rájes go vuosttaš oahpahus sámiide álggahuvvui Norggas 1700-logu álggus, lei riidu dan birra man gillii galge sámit oaččut oahpahusa. Stáhtas ja girkus ledje olles 1700- ja 1800-loguin fámolaš olbmot vuostálagaid ja boađus lei ahte muhtin áigodagat lei eanaš oahpahus sámegillii, eará áigodagain fas dárogillii. Anton Hoëm lea cealkán ahte bismmat ja báhpat geat vuoruhedje Ipmila háliidedje addit evangeliuma sámegillii, sii geat vuoruhedje Gonagasa áigo addit dan dánskkagillii. Goappašiid bealde ákkastalle áŋgirit ja giivát, aviissain, girjjiin ja reivviin alit eiseválddiide.

Dán artihkkalis mii áigut čájehit dáruiduhttiid ákkaštallama, mihton ovdamearkkaiguin 1700- ja 1800-loguin. (Buot sitáhtat SSH-4)

Vuosttaš fámolaš dáruiduhttima bealušteaddji lei Peder Krog. Son lei bisma Nidarosas, mii dalle fátmmastii olles Trøndelaga ja Davvi-Norgga. Lei su áiggis ahte Gonagas ja Miššonkollegia Københámmanis álggahii stuora miššon- ja oahpahusbarggu sámegillii, Thomas von Westena jođiheami vuolde. Muhto bismá vuosttildan dán barggu, ja celkkii ahte son ii jáhkan ahte "lihkostuvvá oažžut sápmelaččat dahkat jorgalusa dainna gieskat álggahuvvon kateketiseremiin".

Katekismus lei máŋga jagi dehálaš oahppogirjjiid gaskkas, ja dávjá fertejedje sámi oahppit lohkat dan dárogillii.
(Govva: Porsanger museum)

«Sámegiela galgá duššadit buoremus lági mielde»

Vaikko bismmain lei miehtemiella sámegillii 1743–73 áigodagas, de čađat fámolaš olbmuin stáhtahálddahusas lei áibbas eará áigumuš. Sin searvái gulai ámtamánne Gunder Hammer, gii 1758:s sáddii miššonvirgegoddái sámi nuoraid oahpahusa ja konfirmašuvnna guoskevaš evttohusa. Su mielas dat galggai dárogillii ja báhpat galge gieldit konfirmeremis sin geat eai lean oahppan risttalašvuođa dárogillii. Maiddái moanat báhpat ja miššonearat oaivvildedje nu, ea. ea. proavas Hans Frugård Álttás, gii sáddii miššonvirgegoddái evttohusa ahte «sámegiela galggašii duššadit buoremus lági mielde». Ollu miššonearain lei várra dakkár oaivil danne go sii eai ieža goassege lean nagodan oahppat sámegiela, nu go sin geatnegasvuohta lei ovtta gaskka. Ámtamánne Christen Heiberg ja proavás Christopher Garmann evttoheigga ahte sápmelaččaid galggai gieldit náitaleamis jos eai lean oahppan dárogiela.

1774:s šattai dánskalaš Markus Frederik Bang bisman, ja son lei birgemeahttun garra sámegiela vuosttaldeaddji ja dajai ahte Ipmil ii gula sámegiel rohkosiid. Son daguhii ahte Seminarium lapponicum heaittihuvvui gonagasa mearrádusain 1774:s, ja das daddjo: «... Seminarium lapponicum lea heaittihuvvon, ja dasto galgá dárogiella šaddat sápmelaččaid giellan nai, ja nuorat galget gohččojuvvot oahppat risttalašvuođaset dárogillii.» Bang lei nu garas gohččut dárogiela (dánskkagiela) oahpahusgiellan ahte son skuldui báhpaid ja miššonearaid geat ain atne sámegiela searvegottiineaset, ja son bearráigeahčai čavgadit ahte gonagaslaš «Gohččun ahte sámi nuorat gohččojuvvojit oahppat risttalašvuođaset dárogillii, galgá čuvvojuvvot».

Bisma Johan Christian Schønheyder lei sámegiela garraset vuostálastiid gaskkas.
(Gova luoikan Nidaros bismagoddi)

"Dat oahppameahttun olbmot"

Son guhte šattai bisman Banga maŋis, Johan Christian Schønheyder, vuosttaldii maiddái sámegiela hui garrasit. Čilgehusastis gonagassii juovlamánu 18.b. 1790 son čállá: «Maŋŋel gonagaslaš gohččuma skábmamánu 3.b. 1774 mainna Seminarium Lapponicum heaittihuvvui, de lea ja berre leat mearriduvvon, ahte lea áibbas duššás bargu oahpahit sápmelaččaide risttalašvuođa sámegillii, ja nu maiddái dikšut sin giela dan dáfus. Danne go sin giella ii leat adnon iige heivehuvvon vuoiŋŋalaš jurddašeapmái, dat ii dohkke earágo dan oinnolaš moatti dillái maid dat oahppameahttun olbmot dárbbašit sin ovttageardánis gáržžes luonddugeavahusas ja gorutbargguin. Sivvan sápmelaččaid diehtemeahttunvuhtii ja vátna risttalašvuhtii logai son «dat bahálačča giella mii doalahii Ipmilbálvalusa ja oskkolaš oahpahusa sis eret» ja son cuiggodii báhpaid go «čigŋáivuođaineaset ledje ráhkásnuvvan sápmelaččaid gillii.»

1800-álggus rievdadedje oainnut fas ja báhpat F.W. Deinboll ja N.V. Stockfleth barge visalit nannet sámegiela oahpahusgiellan 1800-logu vuosttaš bealis.

Dáruiduhttima áŋgirat goitge eai eisege lean vuollánan, ja Stockfleth šattai gierdat ollu garra vuostehágu. Ovdamearkan dasa lea dat namakeahtes čálus mii lei Tromsø Tidende-aviissas nr. 73-1840: «Go dál obage beroštit sápmelaččaid gielas lea aivve ja dušše ovtta olbmá sivva, son guhte lea rahčagoahtán dan johtti álbmoga ovddas. Muhto ollugat eahpidit lea go dálá ráđđehusa dahku politihkalaččat riekta, nu go maiddái lea luonddu iežas vuostá doalahit dakkár giela heakkas man hupmet dušše dat olbmot geat garraseamos lági mielde vuosttaldit bisánit dáluássin geat mákset servodahkii vearu.»

"Duššefal dáža oahpaheaddjit!"

1800-logu gaskkamuttus de fas jorggihii ášši nuppe guvlui. Áŋgireamos dáruiduhttiid gaskkas lei Álttá proavás Julius Aars. Stuoradiggeáirrasin son evttohii álggahit nu gohčoduvvon "overgangsdistrikter" (rievdadusguovlluid), gos oahpahus maiddái sámiide ja kveanaide galggai leat dárogillii. Seammás gáibidedje dáruiduhttit rievdadit oahpaheaddjioahpu Davvi-Norggas, mii dan rádjái lei deattuhan sámegiel- ja kveanagieloahpahusa ja sámi ja kveana oahpaheaddjiohppiid bestema. 1850-logu loahpas čálii Romssa fáldi Martinus Drejer Romssa seminára jođiheaddji Fredrik Hvoslefii: " ... Skuvlaoahpaheddjiid hárrái ferte danin ođđasit guorahallat gažaldaga mii juo miššonáiggis lei digaštallon; leat go dážan riegádan skuvlaoahpaheaddjit geat leat sámegiela oahppan, dahje sápmelažžan riegádan skuvlaoahpaheaddjit geat leat dárogiela oahppan, geaidda galgat luohttit oahpahit sápmelaččaid dáin báhppagielddain mat gohčoduvvojit rievdadusguovlun? Doppe lea juo sápmelaččaid giella dárogillii báinnahallan, ja sámegiella lea jávkatbealde danin go sápmelaččat nu olu ovttastallet sin dáža ránnjáiguin. Vástádus dán gažaldahkii berre sihkkarastit ahte dárogiella ii šatta juoga dakkár maid sápmelaččat bákkus fertejit badjelgeahččat, dahje juoga dakkár maid sápmelaččat eai oba beasage geavahit. ...

Berrešii nappo biddjot njuolggadussan ahte dušše dážan riegádan skuvlaoahpaheaddjit dahje dušše olbmot, geat leat riegádan dážan ja dasa lassin máhttet sámegiela, besset rievdadusguovlluid skuvlaoahpaheaddjin sápmelaččaid várás."

Dan vuođul čállá Hvoslef fas Bismagoddedirekšuvdnii. Son mieđihii ahte sámi ohppide berre leat dáža oahpaheaddjit. Maŋŋil šattai Hvoslef bisman ja dainna lagiin ieš mielde Bismagoddedirekšuvdnii, mii 1862 rájes 1880 rádjái mearridii ain garraset giellanjuolggadusaid mat galge sihkkarastit oahpahusgiela rievdadusa sámegielas dárogillii.

Fredrik W. Hvoslef
(Govva: Claus Knudsen / Riksarkivet)

Ledje go válljenvejolašvuođat?

Maŋimus áiggis leat muhtimat čuoččuhan ahte dan áiggis eai lean válljenvejolašvuođat, lei dárbu oahpahit dárogillii sámegielat oahpaheddjiid ja oahppogirjjiid váilevuođa dihtii. Muhto jus manná gálduide, de oaidná báicce ahte lei čielga politihkka mii galggai hehttet sámiid gazzat oahpaheaddjioahpu, lonuhit sámegiel oahpaheddjiid dárogielat oahpaheddjiiguin ja hehttet sámegielat čállosiid prentemii. Go dasa lassin lei dárbu olles njeallje háve ráhkadit njuolggadusaid vai sihkkarastit ahte dárogiela šattai oahpahusgiellan, de dat orru čájeheame dan guvlui ahte livččii vejolaš válljet eará politihkka, man mielde sámegielat oahpaheaddjit beasašedje oahpahit sámi ohppiid sámegillii sámegiel oahppogirjjiiguin.

Ja dalle sáhtášii dálá gielladillii leamaš áibbas eará.

1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain

Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu