På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
18. oassi - prentejuvvon Ávviris 08.10.2010

Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe.
Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info.

Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Dáruiduhttiid oaivilat

Dáruiduhttinpolitihka ii boahtán iešalddis. Ovdal go dáruiduhttin vuittii 1800-logu loahpas lei guhká leamaš sámegiel oahpahus ja oba áiggi ledje olbmot geat ákkastalle dan bealis ahte sámit galge oažžut oahpu eatnigillii. Dáruiduhttit fertejedje danin ákkastallat manne sámit ja kveanat galge dáruiduhttojuvvot, ja dan sii dáhke áŋgirit girjjiin, aviissain ja reivviin eiseválddiide. Ovddit artihkkalis mii čájeheimmet mo sii barge 1700- ja 1800-logus. Dá leat moadde ovdamearkka áigodagas 1915-57, muhto sáhtášii gávdnat ollu eambbo, sihke ovdal ja maŋŋil dan áiggi.

Intet kultursprog

Johannes Reiersen lei Nuortta-Finnmárkku ámtaskuvlla rektor ja son almmuhii 1915:s girjji Skolen i Finmarken. Kortfattet fremstilling av skolevæsenets utvikling i Finmarken 1814-1914. Dán girjji váldoulbmil orru leamaš bealuštit eiseválddiid dalá skuvlapolitihka, dáruiduhttima.

Vuosttaš fámolaš dáruiduhttima bealušteaddji lei Peder Krog. Son lei bisma Nidarosas, mii dalle fátmmastii olles Trøndelaga ja Davvi-Norgga. Lei su áiggis ahte Gonagas ja Miššonkollegia Københámmanis álggahii stuora miššon- ja oahpahusbarggu sámegillii, Thomas von Westena jođiheami vuolde. Muhto bismá vuosttildan dán barggu, ja celkkii ahte son ii jáhkan ahte "lihkostuvvá oažžut sápmelaččat dahkat jorgalusa dainna gieskat álggahuvvon kateketiseremiin".

Ii han sámegiella leat ge kulturgiellan; ii das leat girjjálašvuohta. Váilot veahkkeneavvut mat sáhttet addit čuvgehusa ja oahpu álbmogii. Stockfleth jáhkii su áiggis ahte livččii vejolaš duddjot sámegielat girjjálašvuođa, viehka jođánit maid, ja Skaar gusto oaivvildii ahte lei doarvái go ledje jorgalan muhtun sálmmaid ja risttalaš girjjiid sámegillii.

Muhto dát lei stuorra meattáhus. Lei ja lea ain, nu mo bismagoddedirekšuvdna celkkii, sámi našuvnna iežas beroštumi mielde go skuvla bargá dárogielmáhtu lávdadeami beallái. Dát, man birra ášši lea leamaš ja ain lea, ii leat unnit go sápmelaččaid loktet seammá kulturdássái go dáža álbmot vai sápmelaččat eai báze dážaid vuollásažžan, muhto šaddet buorit dássái. Dalle sáhtášedje sápmelaččat gilvvohallat dážaiguin seammá dásis ja fidnet seammá vuoigatvuođaid ja ovdamuniid go dážat, sihke stáhtas ja gielddas. ...

Dáruiduhttinbargu ja álbmotčuvgehusbargu leat mannan giehtalagaid. Danin lea nu, ahte dat albmát geat leat leamaš álbmotčuvgehusbarggu buoremus ságadoallit, leat maiddái leamaš dáruiduhttima bealde; go sii leat hálidan seammá skuvlla ja seammá čuvgehusa buot olbmuide min riikkas; ii galgan leat erohus olbmuid gaskkas. ...

Sii geat baicce leat hálidan doahttalit sápmelaččaid sávaldaga fidnet nu olu oahpahusa go vejolaš sámegillii, sii eai leat leamaš álbmotčuvgehusa ovdamannit, muhto leat baicce hehtten dan. Sáhtášii dadjat ahte sin barggu lea leamaš vuođđuduvvon boasttu eavttuide, ja sin oainnut leat fuomáškeahttá leamaš vuođđuduvvon návccahisvuođas ja fuollameahttunvuođas. (SSH-4)

Dološ jurddašanvuohki, vuolggahan nissonlaš vuoiŋŋamaččain

1918 almmuhuvvui unna girjjáš, mii maŋŋil lea measta vajálduvvon, vaikko čálli lei beaggán girječálli. Girjji namma lei "Smaa breve fra Finmarken", ja čálli namma lei Nils Collett Vogt, gii lei dovddus diktačalli. Son lei sosialista ja čálii lávlluid bargiidlihkadussii, muhto go finai Finnmárkkus de sus lei oktavuohta dušše fal alla hearráiguin. Su čálus čájeha mo dáruiduhttit ákkastalle ja mo sii bilkidedje sin geat bealuštedje oahpahusa sámegillii ja kveanagillii.

Okta giella Finnmárkkus! Dat lea mihttomearrin. Vássán moattilot jagis, ja erenoamážit go huksejedje internáhtaid deike, de lea dáruiduhttin doaibmagoahtán duođas. Dál leat ollen nu guhkás ahte nuorat dárostit álkit, ja jos ná ain ovdána, de soaitit ollašuhttán ulbmila moattilot jagis. Vikkahit sámegiela ja láttegiela norgga skuvllaide dán dilis lea njulgestaga bázahalliid dološ jurddašanvuohki, vuolggahan nissonlaš vuoiŋŋamaččain lulde … (SSH-4)

Bjarne Hofseth
(Govva: Porsanger museum)

Suddat oktii seahkálasnállin

Máŋggas ákkastalle - ja muhtimat ákkastallet ain - ahte sámit ja kveanat leat jávkame, go buohkat leat suddame oktasaš álbmogii, dieđusge dáža kultuvrra vuođul. Áŋgireamos digaštalliid gaskkas lei Bjarne Hofseth, gii 1920 almmuhii girjji Finmarkens fremtid, mas mii bájuhit:

Doaivvun dan seahkálasnállái mii dáppe lea šaddame ferte addit vejolašvuođa ovdánit nu guhkás go dat orru sáhttime ovdánit moatti buolvvas.

Mihttomearrin ferte leat ovdánahttit deike dearvvaš, ahtanuššan ja lihkolaš oasi Norgga álbmogis.

Leat leamaš soahpameahttunvuođat, ja dat lea oalle imaš, giela dáfus go galggašii nevvodit ja čuvgehit álbmoga nu bures go lea dárbu. Muhtumat áiggoše vurkkodit boazosápmelaččaid dego vuorkádávvirin main ii galgga váldit eret maidege mii gullá doložii. Ii oktage hálit bidjat stáli Harald Hårfagre áiggi ákšui, ođasmahttit dan, nađđadit dan ođđasit ja čuollagoahtit dainna. Dan hálida vurkkodit dávvirvuorkkás ja suodjalit dan billahuvvamis. Nu áiggoše dat olbmát maiddái meannudit sápmelaččaiguin – hearvás vuorkáimašin maidda várra ferteše oahpahit katekismusa ja báhkkomiid čilgehusaid, muđui dat láhppoše mátkkisteaset manadettiin Ipmila háldui. Ale fal duohtat daid eanet go jur dárbu veahkehettiin Ipmila go son áiggošii čuvgehit ja láidet daid olbmuid agálaš ráfái. Čoavddus lea: Sárdnidit sidjiide Ipmilsáni sámegillii – ja dasto diktit sin jápmit ráfis. Ii galggaše eahpádus ge dan dáfus ahte ovdáneapmi galgá dárogiela vuođul, ja Norgga stáhta ásahusa ja kultuvrralaš veahkkeomiid vuođul.

Bjarne Hofseth jotkkii riiddus sámegiela vuostá, ja čálii Finmarkens amtstidende nammasaš aviissas 1935:

Oainnán dál lea bohciidan ođđa ja vel bahát giellamoivi go de go šattaimet njiellat ođđadárogiela obbačoddagii.
Orjješnorgalaččat leat nu duhtavaččat giellageahččaladdamiiguin ja háliidivčče joatkit geahččalemiid ja buktit midjiide ođđa ja vel fiidnát riikagiela Finnmárkui – sámegiela. Sávan buohkat geat áiggoše Finnmárkui buori boahtteáiggi vuosttaldit dakkár jallošemiid. Finnmárkkus leat namalassii dušše okta álbmotčeardda, norgalaččat.Máhcahehkot daid árvvohisságaid bázahallan mongolalaš álbmoga birra mii galgá gieđahallot ja dáruiduhttot erenoamáš vugiiguin.
Bargot dan badjelii ahte buot sámivuođain meannuduvvo nu go dološ bázahusaiguin galgá ge. Addot goitge nuoraide vejolašvuođa beassat juolggi ala ja ovttadássásažžan eará nuoraiguin Norggas.

Dan sadjái go ásahit muhtunlágán erenoamáš sámi skuvlla galggaše baicca ollašuhttit dan plána man mun evttohin girjjistan «Finmarkens fremtid» (Finnmárkku boahtteáigi) 105.–107. siidduin, internáhta mas Finnmárkku doaresbeale báikkiid nuorat ožžot oahpahusa gitta artiuma rádjái. Dan mii dárbbašit. Sámi nuoraidskuvla ii daga earágo bahá buot earáide go sárdneolbmáide. Boazosámi nuorat ja diehttelasat buot eará Finnmárkku ealáhusaid nuorat dárostit dál bures. Buohkat galggaše vuosttaldit dan go áigot ásahit muhtunlágan sierra sámi čállingotti. Bajidehket baicca bajitinšenevra Fixdala áigumuša hukset buriid viesuid riikageainnu gurrii. Su jurdda lea ahte dat galggaše adnot turisttaide idjasadjin geasset. Ja adnoset dasto daid viesuid buorren skuvlainternáhttan dálvet. (SSH-4)

Finnmárkku eanemus bázahallan ja gealbboheamos álbmogii

Christen Brygfjeld lei Finnmárkku skuvladirektevran 1923-33. Ii báljo oktage ámmátolmmoš Norggas lea cealkán nu ollu negatiiva sániid sámiid vuostá go son. Dá leat moadde ovdamearkka:
«Gáibádus álggahit sámi álbmotallaskuvlla ii leat álggos boahtán Finnmárkku sámiin, muhto dážain fylkka olggobealde, geat eai báljo dieđe maidege dán guovllu diliid birra. Sii oaivvildit ahte sii sáhttet gilvalit dán unna, bieđgguid ássan luondduálbmoga ja rievdadit dan kulturálbmogin sin iežaset giela vuođul. Sámiin eai leat leamaš návccat ii ge dáhttu geavahit sin giela čállingiellan.»
"Sámiin eai leat leamaš návccat iige dáhttu geavahit iežaset giela čállingiellan. (...) "

Diet moadde olbmo mat velá gávdnojit álgosámi čearddas leat dál nu goarránan čearda ahte ii leat báljo doaivva oččodit sin buoret dillái. Sii leat vártnuheamit ja gullet Finnmárkku eanemus bázahallan ja gealbboheamos álbmogii ja sin álbmot leat stuorámus joavku seahkemielagiid ja heaigomielagiid skuvllaide.» (SSH-1)

Christen Brygfjeld lei áŋgiris dáruiduhtti, sihke oahpaheaddjin ja skuvladirektevran
(Gova luoikan Finnmárkku fylkkamánnis)

Sámi álbmot galgá suddat dáža álbmogii

Hans Rønbeck lei suohkanpolitihkar Kárášjogas 1950-70-logus. Dát sitáhta lea jearahallamis Lofotpostenis 1957.

- Mun in čiegat ahte mu loahpalaš ulbmil lea ahte sámi álbmot galgá suddat dáža álbmogii - dan dat liikká dahká beroškeahttá maid mii háliidat - ja ahte dárogiella vuoitá eanet ahte eanet sámegiela badjel. ...

- Dás ii leat sáhka sámiin eatnigiela rievidit, muhto mii fertet áddet ahte sii, dilálašvuođaid oktavuođain, bággejuvvojit dárogiela geavahišgoahtit, ja mun oaivvildan ahte mađe johtileappot dáruiduhttinmannolagat dáhpáhuvvet, dáđi buoret sámiide. (SSH-1)

Kárášjoga gielddastivra, Hans Rønbeck lea viđát olgeš bealde
(Gova luoikan Sámiid vuorká-dávvirat)

Olggoštuvvon servodagas

David Stubseid lei oahpaheaddjin Kárášjogas 1944 rádjái. Son lei garra dáruiduhttima bealušteaddjin. Maŋŋil soađi barggai Fredrikstads ja go Skuvladoaimmahaga ovttastahttinlávdegoddi 1948:s evttohii oahpahus sámegillii, de son čálii guhkes reivve Girko- ja oahpahusdepartementii ja vuostálastii dan evttohusa:
Jos sámegiella fas dál fievrreduvvo skuvlii giellaseaguhusguovllui, de sápmelaččat olgguštuvvojit joatkkaoahpahusas man sii oččoše dáčča skuvllain, sáhttá dadjat ahte sápmelaččat šaddet olgguštuvvot servodagas. Sápmelaččat geat leat ožžon oahpahusa iežaset eatnigillii, ja dasa lassin šaddan oahppat amas giela – dárogiela – sii eai sáhte oahppat dan amas giela nu bures ahte sii birgeše gilvvus dáčča ohppiiguin, geain lea dárogiella eatnigiellan ja leat bargan dušše dainna skuvllas. (Ii vel almmuhuvvon)

1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain

Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu