På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
27. oassi - prentejuvvon Ávviris 11.02.2012
|
Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s ja 2010:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit artihkkaliida main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|
De eai soaitán diehtit buorebut dalle? Ii oktage soaitán jurddašan dan birra? Gal, jurddašedje fal, ja juo 1920-logus gáibidedje sihke skuvlla sámegillii ja sámegiel sisdoalu skuvllas, ee. Per Fokstada čállosis Nogen antydninger til forslag til samisk (lappisk) skoleplan, maid son ovdanbuvttii parlamentáralaš skuvlakommišuvdnii. Kommišuvnna evttohusas 1926:s lea sierra kapihtal sámi ja kveana skuvladili birra. Das bájuhuvvojit iešguđet oainnut, ee. Fokstada plána. Kommišuvdna nammadii sierra lávdegotti árvvoštallat dan gažaldaga, muhto lávdegoddi hilgui Fokstada evttohusa nie: Gáibádus lea eará sániiguin nu, ahte Norga galgá ovdánahttit sámi vuoiŋŋalaš kultuvrra, juoga mii ii vel gávdno. Sáhtášii várra gal gohčodit čáppa jurddan; muhto lea dattetge veadjemeahttun jurdda. ... Eai sámit gal leat ieža ovdánahttán sierra kultuvrra mii heive fásta ássamii, muhto dušše dakkára, mii lea hui lahka čatnasan nomádaeallimii. Eai ge leat vásáhusat čájehan ahte obanassiige livččii vejolaš eará sámekultuvrra oaččuhit; eai leat dakkár dilit; obbalohkái álbmoga iešvuohta ja vuođđomáhttu ii doalvvut dien guvlui gal, ... Jus áššálaččat geahččá dili, ferte gal dadjat ahte eai sámit dáppe min riikkas sáhte saji gávdnat kultureallimis jus eai oahpa norgga kultuvrra, ja vuosttažettiin fertejit oahppat dárogiela hálddašit. ... Lávdegoddi ferte dán olis doalahit ahte giellaseaguhusguovlluid barggut juohke láhkái jotkojit nu mo dássážii leat leamaš.
 | 1939 oahppoplána ii oba muitalan maidege sámiid birra. |
Dárogielplána čilge álggus: «Mánát galget oahppat: 1. Eatnigielaset hupmat lunddolaččat, bures ja čielgasit – roavváset jietnadan- dahje giellaoahppameattáhusaid haga.» Eai váldde man ge láhkái vuhtii ahte skuvllas livčče oahppit geain livčče eará eatnigielat go dárogiella.
Ain lea dárogiella seammá go eatnigiella. Ain lea nu ahte sámit ja sámi guovllut uhtes eai namuhuvvo. Servvodatfágas lea mihttomearri earret eará «ovdánahttit gierdavašvuođa ja árvvusatnima olbmuide eará liikeivnniin, gielain, oskkuin, vieruin ja servvodatgovain». Liikká mielddisbuktá oahppoplána áibbas eará go gierdavašvuođa/ suovalašvuođa/soabalašvuođa ja árvvusatnima Norgga sámiid ja sámi ohppiid hárrái, go daid badjelgeahččá álfárot. Dušše fal geografiijas namuhuvvojit sámit oktii, 7. skuvlajagis, mas vejolaš oahppibargobihttá lea: «Čilge sisdoalu muhtun girjjis a) sámiid birra, b) eskimoaid birra, c) Afrihká-negeriid birra, d) Amerihkká-negeriid birra».
 | 1974 oahppoplána lei vuosttaš mas ledje sámi fáttát máŋgga fágas. |
Sivva dasa ahte sámit oba namuhuvvon vuosttaš čilgehusas 1970:s, lei ahte Anton Hoëm, gii gieskat lei guorahallan sámi skuvladiliid, sihke jearai dan normalplánalávdegottis, ja ieš čálii teakstaevttohusa. Girjjis «Forarbeid til normalplan for grunnskolen». lei dalle guokte siiddosaš kapihtal sámegielat ohppiid birra. Das čujuhuvvo 1969 vuođđoskuvlaláhkii mii addá vuoigatvuođa sámegieloahpahussii. Muhto lávdegoddi áigu maŋidit ášši dassái go normalplána lea gárvvis ja de ráhkadit lasáhusa. Danin lávdegoddi normalplána evttohus ii namuhan sámi ohppiid diliid. Ii ádjánan guhká ovdal go bohte reakšuvnnat. Ovddimus lei Guovdageainnu skuvlaráđđi, mii celkkii earret eará:
«a. Plánas ii boađe ovdan ahte gávdnojit sámegielat oahppit Norgga skuvllas ja sámekultuvra Norggas.
b. Sámegielagiid oahpahus ii leat guoskkahuvvon.
c. Dáru/Sámi guovttegielatvuođa mihttomearri ii leat guoskkahuvvon, eai ge čuolmmat nu gohčoduvvon giellaváttisvuođaid ektui.»
Guovdageainnus boahtán kritihkka lei gal várra mielde váikkuheamen dasa ahte 1971 gaskaboddosaš plána (M71) oaččui guovttesiiddosaš oasáža «Oahppit giellaseaguhusguovlluin», vaikko vel sisdoallu guhkin eret govččai dan maid kritihkkarat ledje sávvan. Dán oasážis čilgejuvvo ahte sámi oahppit sáhttet oažžut álgooahpahusa sámegillii, muhto «Lea vuoiggalaš jurdda ahte lea eanáš sámegiella ja sámi kultuvra vuođđoskuvlla vuolit dásiin, ja ahte dárogiella ja kultuvra váldá seammá sajádaga vuođđoskuvlla alit dásiin.» Iešguđet fága vuolde leat sápmelaččat namahuvvon dušše oktii. Lea orienterenfágas 4. luohká várás. Fáttás Eallin galbma guovlluin namuhuvvojit «Duottar, Ruonáeanan, Kanada: Eskimoat, Davvi-Skandinavia - sápmelaččat.»
Sámi skuvlabirrasat nannejedje kritihka, ja bijai ollu návccaid rievdadit loahpalaš oahppoplána. Giđđat 1972:s lei stuora seminára Guovdageainnus Minsttarplána árvalus ja sámiid skuvladili birra. Seminára bijai cealkámuša Stuoradikki girko- ja oahpahuslávdegoddái.
Kritihkka M71 vuostá fátmmastii sihke sámegiela ja dárogiela sajádat oahpahusas ja iešguđet fágaplánaid váilevaš sámi sisdoallu. Vuosttaš fáttá olis eai lean áktánas bohtosat. Cealkka mii čilgii ahte dárogiella dađistaga galggai šaddat váldogiellan, bisuhuvvui. Muhto sámegiella šattai oahppoplána oassin, ja bohte maid mielde viehka máŋga čuoggá sámi diliid birra máŋgga fágas.
Ii oahppoplána ráddjen man ge láhkái mat fáttát galge leat sámi guovlluid várás, ja muđui riikkas. Buot oahppit riikkas galge prinsihpas oažžut dán oahpahusa sámi diliid birra, muhto go oahpaheaddjit ja oahppogirječállit váillahedje dieđu fáttáin, de lei várra dávjá nu ahte dát fáttát eai oahpahuvvon.
 | Vuosttaš sámi oahppoplána, M87 lasáhus. (Govva: ) |
Sámi oahpahusráđi vuođđudemiin ledje sámi skuvlabirrasat ožžon virggálaš rolla skuvlahálddahusas, mii mielddisbuvttii ahte sámit buorebut besse báidnit oahppoplánabargguid. 1980-logu oahppoplánaođastusa olis lei oahpahusráđđi sierra sámi oahppoplánaid váldojođihanfápmun. Oahpahusráđi vuosttaš direktevra, Edel Hætta Eriksen, muitala:
«Sámi oahpahusráđđi gulai ahte Minsttarplána vuođđoskuvlii galggai ođasmahttojuvvot ja čálii Girko- ja oahpahusdepartementii. Čállosis árvalii ahte livččii áigi ráhkadit sierra sámi oahppoplána. Sámi oahpahusráđđi bovdejuvvui ráhkadit oahppoplánaid, vuosttažettiin sámegielas vuosttašgiellan ja nubbingiellan. Sámi oahpahusráđđi mieđai dasa, muhto seammas gáibidii ráhkadit sierra sámi oahppoplána buot fágaide. ... Vaikko šattaimet bidjat dáža plána M87 vuođđun, de almmatge lei vuosttaš sámi oahppoplána.» (SSH1)
1989:s almmuhuvvui Minsttarplána 2. oassi sámi fágaplánaiguin čieža vuođđoskuvlafágii. Das eai leat njuolggadusat mat máinnašit geat galget oahppoplána čuovvut, dat lei gielddaid ja skuvllaid duohken. Plána geavahuvvui muhtun muddui Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu ja Unjárgga skuvllain, ja de vel moatti Deanu-skuvllas ja erenoamáš sámeskuvllain Málatvuomis, Aarbortes ja Snoasas. Muhto eai doppe ge buohkat geavahan ollásit sámi plána. Muhtin skuvllat geavahedje dušše osiid plánas dahje dušše sámegiel luohkáin.
Našunála oahppoplánain ledje ain oasážat sámiid birra muhtun fágain. Eará fágain sihkkojuvvojedje sámi fáttát. Dat elle viiddáseappot duššefal sámi plánain. Našunála oahppoplánain, maid mielde eanáš sámi oahppit oahpahuvvojedje, lei uhcit sisdoallu sámi diliid birra M87:s go M74:s.
Muhto 1987/89 plánat eai beassan guhká doaibmat ráfis. 1990:s juo bođii ođđa ministtar departementii, ja son áiggui sámi plánaid jávkadahttit oalát. Dan birra sáhtát lohkat boahtte artihkkalis.
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain
23. artihkal: Váhnemiid rahčan sámegieloahpu várás
24. artihkal: Vuosteháhku ja jávkan
25. artihkal: Skuvla soađi áigge
26. artihkal: Ođđasishuksen ja bráhkkaskuvllat
27. artihkal: Oahppoplánat - dáruiduhttimii ja sámi skuvlla várás
28. artihkal: Stuora oahppoplánariidu
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjá 5
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
