På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
26. oassi - prentejuvvon Ávviris 04.02.2012
|
Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s ja 2010:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit artihkkaliida main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|
Dát leat oasit guhkit artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis
Finnmárkku ja Davvi-Romssa álbmogis evakuerejuvvojedje sullii 2/3 miehtá Norgii. Gávpogiin ja guollevearain evakuerejuvvojedje eanaš olbmot, muhto duoddaris báhtaredje eatnasat meahccái.
Eai buohkat sáhttán vuolgit davás dakka maŋŋel go Norga beasai eret Duiskka vuolde. Ollugat báhce daidda báikkiide gosa ledje fárrehuvvon, ja sii oro doppe dassážii go šadde buoret dilálašvuođat davvin.
Sii geat báhtaredje meahccái, diehttelasat eai beassan vázzit skuvlla. Ferteje vuordit dassážii go Norga beasai eret Duiskka vuolde, ja dávjá vel guhkit ovdal go ožžo oahpahusa.
Finnmárkku nuorttamus guovlluin ledje muhtun skuvllat seilon, ja muhtumat dain ledje measta olles doaimmas skuvlajagi 1944/45.
 | Finnmárkku skuvlamánát Runášši-leairras. (Govva: Bernhard Slagstad / Sør-Troms Museum) |
Danne go eai galle skuvlla lean vel álgán 1945-46 dálvvi, de vižže bivdofatnasat Finnmárkkurittu ohppiid Vuotnabahtii. Ii lean álki čohkket nu stuora guovllu mánáid, guovllut maidda jur ledje fas huksegoahtán viesuid, kájáid ja telefuvdna-oktavuođaid maŋŋel boaldima. Geavahedje omd. radio, mii sáddii dieđu skuvladirektevrras gos ja goas bođii fanas viežžat mánáid Vuotnabađa internáhtii.
Leairraid visttit ja biergasat sáhtte leat sihke heitohat ja buorebuččat. Vuotnabađa visttit gal ledje buorebut, go dan leairra lei huksejuvvon duiska soalddáhiid váste. Ollu dain eará leairrain ledje dahkkon fáŋggaid váste, ja bráhkat ledje issoras heitohat. Čuoikamuotkkis dadjet oahpaheaddjit ahte skuvllat eai lean anihahttit skuvlan «dálvet čoaskáseamos áiggiid». Doppe ledje nu heajos bráhkat ahte dearvvašvuođabearráigeahčču gilddii daid atnimis ovdal go dat divvojuvvojit. Runášši leairras dieđihii vuosttaš skuvlahoavda ahte sus lei hirbmat doaibma oažžut skuvlabráhkaid dan muddui ahte sii sáhte lágidit oahpahusa doppe.
Biergasiid ja oahppogirjjiid sii rábidedje feara gos, ja girjerádjui ožžo leairaskuvllat girjjiid oahpaheddjiid Girkonjárga-foanddas. Biktasat ja skuovat mánáide ledje maiddái vátnásat, ja skuvlainspektevra čállá našuvnnalaš veahkkeásahussii (Nasjonalhjelpen) ja sihtá skuovaid, suohkuid, bieggajáhkaid, buseriid ja buvssaid ohppiide.
Biirečoahkkimis 20/7-46 ledje buohkat mielas dasa ahte ii oktage dan 32 skuvlamáná váhnemiin mieđit sáddet mánáideaset Vuotnabahtii skuvlii. Mii gáibidit deike skuvlabráhka man gieldda eiseválddit lohpidedje. Jos dat ii menestuva, de orroset min mánát ruovttus. Mii doalahit min ovddeš ohcama ahte oažžut skuvlabráhka deike Breannjái. Mii čujuhit dasa ahte bággofárren dál lea nohkan. Mii leat gullan ahte galgat suodjalit mánáid dearvvašvuođa. Muhto sáddet mánáid dohko šeittáin dehe dakkáriin. Dan ii sáhte gohčodit mánáid dearvvašvuođa suodjaleapmin. Ii mánáide leat mihkkege buriid dakkár mátkkis. Min eiseválddit leat sivahallan min ahte mii eat leat gárron suvdit skuvlabráhka gáddái. Dat ii leat duohta. Skuvlabráhkka ii leat sáddejuvvon ge deike Breannjái, jos leaččai Siskkit-Billávuonas mannan dálvvi. Mii áigut suvdit skuvlabráhka deike. Dakkaviđe go dat sáddejuvvo Breannjái.
 | Skuvlabráhka Fuglenesas Hámmárfeasttas, 1945 čavčča (Govva: Hammerfest historielags kalender 1996) |
1946 rájes ceggejedje skuvlabráhkaid ollu báikkiide. Bráhkaid ledje ceggestan hoahpus, ja dain ledje heajos ávdnasat ja unnán skoađđasat. Bráhkain ledje dušše dábálaš skuvlalanjat, eai lean erenoamáš lanjat duodjái, ruovttudollui ii ge lášmmohallamii. Ledje dahkkon gaskaboddosaš čoavddusin, muhto goitge bráhkka-áigi bisttii guhkit go eanas olbmot ledje doivon. Árrajagi 1947:s ledje dahkan dehe dahkame 70 bráhka main ledje 1-14 skuvlalanja. Vuosttaš albma bistevaš skuvlaviessu lei Láhpi skuvla, dan geavahišgohte juovlamánu 2. b. 1950. Vuosttaš albma bistevaš internáhtat dahkkoje Kárášjohkii ja Bissojohkii 1951:s. Romssa fylkka finnmárkoskuvllaid ovddeš inspektevra Harald Lunde álggii Finnmárkku skuvladirektevran 1951:s. 1951/52 skuvladoaimmaid dieđáhusas son čállá ná:
«Fylkka 9550 mánás šaddet 7550 máná ain vázzit skuvlla bráhkain, dušše 2000 máná besset vázzit skuvlla báhcán dehe ođastuvvon, bistevaš skuvlaviesuin. Ollugat min fylkka skuvlamánáin eai leat goassege čohkkán albma skuvlalanjas, eai ge beasa dan bargat álbmotskuvlla váccidettiin. Ollu skuvlabráhkat leat heajos skajat.» Skuvladirektevrra čilgehusa mielde radios 01.06.1955 ledje 60 bistevaš skuvlaviesu doaimmas, dain 9 internáhttaskuvlla. Ledje hukseme 17 gieldaskuvlla ja 3 stáhtainternáhta. 18 gieldaskuvlla ja 9 stáhtainternáhta eai lean vel dahkagoahtán. Badjel 40 % Finnmárkku ohppiin vázze ain skuvlla bráhkkaskuvllain badjel logi jagi maŋŋel go Norga beasai friddjan.
 | Oahpaheaddjit, nu go earát ge, šadde duhtat oktageardánis orrundilis áramus maŋŋásoađeáiggi. Dá lea Anna Mørk orrunsajistis Kárášjogas, mas orui 1945 geasi rájes ja goit 1946 lohppii. (Govva: Finnmarkskontoret / Finmarksbiblioteket) |
Skuvllaid ođđasit huksedettiin de lasihuvvoje skuvlafálaldagat sakka vel dan čieža jagi skuvlii masa eatnasat ledje šaddan duhtat ovdal soađi. 1955 rádjái ledje olles 16 suohkana álggahan jahkásaš framhaldskuvlla, ja bealli dain gielddain ledje mearridan framhaldskuvlla bákkolaš skuvlan. Realskuvllat ledje lassánan golmma skuvllas logi skuvlii, ledje ásahuvvon guokte gymnása ja golbma fidnoskuvlla. Stáhta oahpporusttet guolleindustriija váste Várggáin lei huksejuvvon fas ođđasit, ja Stáhta guolástanfágaskuvla lei álggahuvvon Honnesvágis. Fylkka golbma álbmotallaskuvlla ledje fas huksejuvvon.. Evakueren lei iešalddis dáruiduhttán sápmelaččaid danne go fárrehuvvon sápmelaččat ja kvenat ohppe buoret dárogiela, ja ollugat álge dan áigge dárostit mánáidisguin. Skuvlla dáruiduhttindoaibma maŋŋel soađi ii lean nu čielggas, eai ge skuvladirektevran lean šat dakkár olbmot geat ovddidedje dáruiduvvama. Muhto sisdoalu dáfus ii lean skuvla rievdan. Skuvlla giella galggai dárogiella ja vierut galge dáččaid vierut, dat lei šaddan juo nu diehttelassan ahte eai gallis šat dan eahpidan. Ja jos soames eahpidišgođii ge dan, de eai buohkat háliidan makkárge rievdadusa.
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain
23. artihkal: Váhnemiid rahčan sámegieloahpu várás
24. artihkal: Vuosteháhku ja jávkan
25. artihkal: Skuvla soađi áigge
26. artihkal: Ođđasishuksen ja bráhkkaskuvllat
27. artihkal: Oahppoplánat - dáruiduhttimii ja sámi skuvlla várás
28. artihkal: Stuora oahppoplánariidu
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjá 5
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
