På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
25. oassi - prentejuvvon Ávviris 28.01.2012
|
Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s ja 2010:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit artihkkaliida main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|
Álgoáiggis jotke oahpaheaddjit oahpahusa nu movt ovdal, muhto dađistaga čavgejedje nasisttat skuvlla sisdoalu eambbo ja eambbo. Oahpaheddjiide biddjui garra deaddu oahpahit nasisttalaš ideologiija, muhto dása bođii garra vuosteháhku. Ságas lei fievrridit áibbas ođđa oahppoplánaid ja oahppogirjjiid skuvlii, muhto ođđa oahppoplánat eai boahtán goassege. Duššefal soames ođđa oahppogirjjit ráhkaduvvojedje, báidnojuvvon NS-ideologiijain, ja eará girjjit fas «dohkkehuvvojedje skuvlla geavahussii». ...
1942:s mearridii Quislinga ráđđehus ahte buot oahpaheaddjit galge leat mielde sin fágasearvvis, «Norsk Lærersamband», maid NS ollásit stivrii. Jus ii searvan sáhtii lihcohallan oahpaheaddjin.
Finnmárkkus maid organiserejuvvui Lærersambandet: Láidesteaddjiprinsihpa mielde nammadii riikahoavda Orvar Sæther reivves 21.02.42 oahpaheaddji Lars Augestada, Čáhcesullos, Finnmárkku lærersambanda fylkkajođiheaddjin. Riikahoavda bivdá Augestada sáddet evttohusa biirejođiheddjiide: «Sii galget áinnas leat NS, jus gávdno oktage gii lea dohkálaš dása. Muđui sáhttá geavahit miehtemielalaš olbmuid geat leat dáhtolaččat rabasvuođain bargat seađu ja álbmoga buoredili ovdii ođđa njuolggadusaid mielde.»
 | Den norske skole lei Norges lærersambanda bláđđi. Sáddejuvvui buot oahpaheddjiide, muhto máŋggas eai dohkkehan ahte adnojuvvojedje NLS miellahttun. Sii čuvvo Heimefrontena čuoladága máhcahit bláđi. Daid gáhppálagaid gaskkas maid mii leat girjerádjosiin gávdnan, de leat moadde mas lea ruossa čujuhusa nama badjel, čállosiin «Máhcahuvvo. Ii leat diŋgojeaddji.» |
Augestad sáddii 08.04.1942 biirejođiheddjiide evttohusa ja vahkku maŋŋil bođii diehtu ahte olbmot lea nammaduvvon. Augestad čálii 15.04.1942 reivve Toralv Tveitenii, Girkonjárggas, gii lei nammaduvvon Nuorta-Finnmárkku biirejođiheaddjin. Reivvestis son čujuha iežas leat nammaduvvon fylkkajođiheaddjin ja dovddasta oalle rahpasit man váttis lei bargat NS / Lærersambanda ovddas ja man unnán álbmogis lei doarjja dasa:
«Mun hálidan ahte nammaduvvošii čeahpit olmmoš go mun. Muhto nu movt don dieđát, de leat unnán oahpaheaddjit dán guovllus searvan NS:i, eatnasat vuosttaldit dan mii lea ođas, ja go nu unnán olbmuid gaskkas sáhttá válljet, de dovddan geatnegasvuođa heajos árjjaiguin veahkehit «váikkuhit ceaggás álbmoga». ... dát bargu lea maid oalle «uria-bargu» midjiide dál álggus: olbmot leat skilgon midjiide, olbmot mannet «meattá», bargooktavuohta mii bieđgana, ustitmeahttunvuohta jna. Muhto dán mii fertet gierdat, dát dáidá leat oassin dan loahppagiččus man čađa mii fertet mannat vai áššit njulget.»
Seammá reivves son čállá váikkuhusa mii lei go oahpahit besse dušše dat oahpaheaddjit geat ledje Lærersambanda miellahtut:
«Telegrámmajearaldagas Girkodepartementii das ahte sáhttá go skuvllaid álggahit beassážiid maŋŋil go oahpaheaddjit leat dáhtolaččat, de ožžon dán vástádusa: Skuvllat sáhttet joatkit duššefal oahpaheddjiiguin geat leat Lærersambanda miellahtut.
Maŋŋil leat muhtimat dáppe geahččalan garvit mu vai skuvllat sáhttet álggahuvvot, muhto dat ii leat lihkostuvvan. Muhtin nissonoahpaheaddji lei álggahan realskuvlaohppiid oahpahit iežas priváhta orrunviesus. Odne mun bissehin skuvlla, ja oahppit fertejedje mannat ruoktot.
Ii leat somá nu meannudit ja bargoskihpáriiguin vuostálaga šaddat, muhto dan ferte maid bargat.
Ja dal galggat don ges, nu bures go sáhtát, geahččat, dego mun, ja áicat gos «civnnista», bearráigeahččat, nu bures go lea vejolaš iskkadit guovlluid (Nuorta-Finnmárkku) ja oaidnit lea go doppe juoga mii ii leat riekta.»
19.12.1942 čálii Augestad fas reivve Tveitenii, ja govvidii oahpaheddjiid1 vuostemielalašvuođa Finnmárkkus:
«... Ságastallen oahpaheddji Lillevikain luohttámušolbmuid čoahkkimis. Son muitalii Donjevuonas leat olu garranáhkit. Lean maiddái gullan (dieđut Guovdageainnus skuvladirektevrii, omd.) ahte oallugat leat streiken ja eai dáhto čállit kartotehka-goarttaide. – Ii fal, eat leat vuos geargan áššiin. Giččus geavahit juohkelágan gaskaomiid. Skuvladirektevra muitalii ahte Deanu sátnejođiheaddji dáhttu eret buot oahpaheddjiid ja lihccut muhtimiid, nu ahte doppe lea vissa dilli čavddis. ...
Heil og Sæl
Lars Augestad».
 | Lyder Aarseth lei skuvladirektevra 1933 rájes muhto nasisttat lihcco su 1942:s (Govva: Tromsø museum) |
28.11.1942 čálii skuvladirektevra Kvammen NS servviidjođiheddjiide ja luohttámušolbmuide Finnmárkkus:
Departemeanta dáhttu dieđuid ahte gávdnojit go oskkáldasmeahttun oahpaheaddjit maid berre lihccut virggiin, suspenderet dahje sirdit eará doibmii lága mielde 16/4 1942 gč. Reichskommissára láhkaásahusa dáhtomis 4/10 1940. Mun bivddán du din suohkanis iskat nu várrogasat go sáhttá leat go oskkáldasmeahttun oahpaheaddjit geaid berre lihccut virggis, suspenderet dahje sirdit eará sadjái. ...
Finnmárkkus dáiddii nasisttaid skuvladirektevra Bjarne Lillevik ožžon garraseamos duomu. Son dubmejuvvui bággobargui 5 jahkái, massii rivttiid 10 jahkái ja dubmejuvvui eret oahpaheaddjivirggis almmá áigeráji haga. Su sisaboahtu maid dinii skuvladirektevran, gessojuvvui ruovttoluotta. Finnmárkku skuvladirektevra ráhkadii 05.05.47 «Bajilgova álbmotskuvlaoahpaheddjiin geat ledje NS dahje geat čájehedje erenoamáš heajos našunála miellaguottuid». Dán listtus ledje 17 olbmo, muhto guorahallamat fátmmastedje dađistaga beali eambbo oahpaheddjiid. (SSH5)
 | Bjarne Lillevik ovttas duiskka offisera Wilhelm Brüggemann, Donjevuonas 1942 čakčamánu (Govva: Wilhelm Brüggemann, arkiv Rune Rautio) |
Madsenis lei radio, ja mii beasaimet gullat radio muhtumin. Dat lei hui ártet. In lean goassege oaidnán radio ovdal. Fertejin iskat dan nu dárkilit, go háliidin oaidnit gos bat dat olmmoš gii humai lei. Dábálaš olbmuin ii lean lohpi leat radio soađi áigge, dušše sii geat ledje nazisttat. Ja Madsen lei nazista, dat lei dakkar maid buohkat dihte, vaiko eat duostan hupmat nu ollu dan birra. Ledje oktiibuot 4–5 olbmo Guovdageainnus geain lei radio, dat mearkkaša ahte ledje nazisttat.
De čakčat bođii evahkko, ja dalle ii šaddan skuvla. Ávževuomis eai boaldán, muhto duiska soalddáhat ledje doppe ja fáktejedje, ja mii fertiimet báhtarit Suoma beallái, Bievrrašjávrái, mii lei juste nuppi bealde ráji. Doppe ledje bivdoviesut dahje barttat ja oruimet doppe dassái go beasaimet boahtit ruoktot 1945' giđđadálvi. (SSH5)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain
23. artihkal: Váhnemiid rahčan sámegieloahpu várás
24. artihkal: Vuosteháhku ja jávkan
25. artihkal: Skuvla soađi áigge
26. artihkal: Ođđasishuksen ja bráhkkaskuvllat
27. artihkal: Oahppoplánat - dáruiduhttimii ja sámi skuvlla várás
28. artihkal: Stuora oahppoplánariidu
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjá 5
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
