På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
24. oassi - prentejuvvon Ávviris 21.01.2012
|
Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s ja 2010:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit artihkkaliida main dat lea váldon, vai sáhttibehtet lohkat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|
Lea velá čállon girjji davvi-norgalaš mánáid jávkama birra 1800-logus: Edmund Edvardsen: Den gjenstridige almue, ja muhtin studeanta lea čállán váldofágabarggu: Nordnorsk skulk og vestlandsk skoleglede. Mu dieđu mielde ii leat oktasaš statistihkka, mii čájeha mo jávkan lea leamaš áiggiid čađa, muhto lea čielggas ahte mánáid ja váhnemiid skuvlamovttiidahttin lea leamaš unnit davvin go lulde. Dát bihtát sáhttet muitalit veahá dan birra mat leat leamaš sivat dasa.
Dain protokollain maid lean geahčadan, leat njeallje giliskuvlla ohppiid dieđut 1914-24 áigodagas. ... Gehččot dál čuovvovaš jávkanjoavkkuide dehe sivaide: jávkan bivttasváni geažil, skuovvaváni ja borramušváni geažil, buozanvuođa geažil, heajos fievrruid ja gulahallangaskomiid geažil, jávkan ruovttu bargguid geažil ja loahpalaččat, dat daddjon lobihis jávkan.
Jávkanmerkemiid čállinbáikkiin leat ollu cealkagat mat muitalit jávkama bivttasváni, skuovvaváni ja borramušváni geažil. Čálán dása moadde ovdamearkka: «Jávkan vuosttaš vahkku lei bivttasváni, skuovvaváni ja borramušváni geažil.» Dán erenoamáš dilis ledje olles 11 lohkkojuvvon 23 jávkamis borramuš- dehe bivttasváni geažil. Ovcci oahppi eai lean boahtán skuvlii obanassiige dálveskuvlla vuosttaš vahkku. Čuovvovaš cealkka lea ges muhtun eará skuvlla oahppi birra: «Nr. 16 N. N. ii leat leamaš skuvllas 8 vahkkui. Sivvan dasa lea go su váhnemat leaba issoras geafit eaba ge nákce háhkat biktasiid ja borramušaid alcceseaskka ja mánáidasaseaskka. Dasa lassin lea sin ruovttus leamaš ollu buozanvuohta.» Ii lean nu hárve go oahppit jávke skuvllas eret olles skuvlaáigodaga, dl. 4 vahkku danne go borramuš ja biktasat ledje vátnát. ...
Oahpaheaddjit dábálaččat dihte bures makkárat ruoktodilálašvuođat ledje, danne go sii ieža, ja skuvla, ledje oassin lagas birrasis. Sii dihte geafivuođa eai ge sáhttán eará go dohkkehit bivttas- ja borramušváni dohkálaš sivvan jávkamii.
Buozanvuođa sivaid ii sáhte diehtit nu juste danne go dat eai leat namuhuvvon erenoamážit protokollain. ... Dakkár dilis čujuhii oahpaheaddji áinnas doaktára čilgehussii. Gehččot mat dál guovtti dakkár čilgehussii: «N. N.a nieida R ii sáhte boahtit skuvlii dán dálvvi buozanvuođa geažil.» «N. N. nieida L ii sáhte boahtit skuvlii dán čavčča buozanvuođa geažil.» Makkár dávda son dain ohppiin lei go nu guhká šadde jávkat boađekeahttá skuvlii? Soaitá muhtumin leamaš dat ilgadis álbmotdávda, deret. Dat lovttii ollu joavkkuid dalle, sihke Bálága suohkanis, ja riikkas muđui nai. ...
Ollu sajiin protokollas oidno ahte heajos fievrrut leat sivvan jávkamii. Moadde ovdamearkka: «vuosttaš vahkku de hal ii lean gal skuvla obanassiige, siivvu geažil eai beassan rasttidit jogaid.» Dehe ná: «juovlamánu 2., 3. ja 4. bvd ii šaddan skuvla danne go Coagesjávrri jiekŋa lei nu rašši ja oahpaheaddji ii beassan sáddet oahpahusdávviriidis mat ledje Njallavárddus.» Oahpahusdávviriidis, gárta- ja girjegiissá, fertii oahpaheaddji namalassii fievrredit mielddis skuvllas skuvlii. ... 400>
Eai nu hárve šaddan skuvlamánát jávkat skuvlii boađekeahttá go fertejedje bargat ruovttus. Sii fertejedje bargat duoid dáid bargguid návehis ja viesuin, dehe sii fertejedje veahkehit lájuiguin ja šaddočohkkemiin. Dávjá lei hui ollu jávkan čakčat buđetčoaggináigge. Muhtumin dáhpáhuvai ahte olles 8 oahppi 13 oahppis jávke vuosttaš skuvlavahkku miehtá. ...
Lea áibbas čielggas ahte ollu sivat jávkamii eai oidno skuvlaprotokollas. Skuvlačalmmástuvvan ja váiban omd. ii namuhuvvo ge. Skuvla lei 80 jagi dassái dakkár báiki gos mánát šadde čohkkát jaska ja guldalit mihá eanet go dálá skuvllas. Bajiloaivvi oahppan deattuhuvvui. Dalle lei girjeskuvla mii lei áibbas earálágan go dálubargu. Skuvlaáigodat ii lean gal guhkki, goitge dat lei lossat eanas mánáid mielas. Skuvlavázzin lei sin mielas aivve bággodilli. Ja dasa lassin lei skuvlii mannan ollu mánáide issoras lossat – guhkes mátki rušu eatnamiid mielde, vuvddiid čađa, jekkiid ja jogaid rastá. Fertet maiddái muitit ahte dábálaš olbmuide ii lean skuvlavázzin dárbu birgejumi dihte. Sidjiide ii lean goitge rabas geaidnu alla oahpuide. Vátnadili olbmuide lei dušše okta vejolašvuohta, namalassii giehtabarggut. Sii gal sáhtte roahkka jearrat mii ávkkiid beaivválaš skuvlavázzimis lei sidjiide. (SSH-5)
Porsáŋggus bearráigeahččit ledje dábálaččat sáme- dahje kveanagielalaččat, ja sii čálle dávjá váhnemiid vástádusaid dan gillii mii hállui. ... Dá leat muhtun váhnenvástádusat go jerrojuvvojit manne mánát eai leat boahtán skuvlii:
Billávuotna 1899: Son gaddi atte dat læ bæssan Skuvlas Luomu
Billávuotna 1903: Ole j Magga læiga goabbašak sidas, ja mon celkin sudnuidi dam maid lægjik munnje čalan, ja fastedæiga atte neida manna skuvli jos soai bidjoba, muttu jos soai æba datto bigjat de i dak manna gal dalle.
Billávuotna, ii leat jahkelohku: Magga sælka atte i sust læk dillalašvuotta bigjat nieda skuvli daina go i læk dille ig borramuš i asta ge satte biebma dallos doalat skuvli.
Čuđegieddi 1906: Dat læ sivvan att læ unnan borramuš ja ganda i læk riekta mielas vuolget skuvli.
Čuđegieddi 1906: Sivva dat atte unnan læ biktasak ja unnan læ borramuš i læk suvle laibai.
Čuđegieddi 1906: Sivva læ dat ate i læk borramuš æra dafost gal bijaši ganda skuvli.
 | Porsáŋggu musea skuvlačájáhusas čájehedje muhtun váhnemiid čilgehusaid manne sin mánát eai lean boahtán skuvlii. Oaidnit ahte muhtun čilgehusat leat sámegillii, earát ges dárogillii. (Govva: Porsanger museum) |
Leat maid vuorkkás moadde reivve maid váhnemat leat čálán oahpaheddjiide. Dát reive lea 1918:s, maŋimuš jagis mas gávdnojit dokumeanttat Čuđegietti skuvlastivrra árkiivvas.
Herr A. B. Arild
Kistrand
Mu ganda ilæn skolas 9. ja 10. januar dainago lei nuft buolaš ja uccan bigtasat, ilæn vejolaš vuolget skoli, ja gute dam i jakeš de galga mannat dolli das oaidna manen šadda. Mon galgan læt sivva hæbme dai beivi diti, dainna go mon læn addan dietevassi ovdalgo skola læ algan, ja daton saddet dam maid skola styra data makset bæivai, vai ganda oaččo bigtasi, mon læn vuordan manga vako juo, jåst læš vejolaš dam maid skolastyra sata maksit. De ainas darbašivčen oaččot.
Dam bahpara galgat bajidek skolastyri.
Goradak den 15-1-18
Amund Aslaksen
Jahkečuođibeale dan maŋŋa ii lean ollu buoret: «Čájehan dihte ovdamearkka šaddá muhtin jábálaš boazosápmelaš, Aslak Nilsen Kvænangen, máksit sáhku 2 dala, dalle go son ii leat buktán mánáideaset skuvlii 1853:s ii ge 1854:s.» 1860:s sáhkohalle olles 35 olbmo. 1901:s cealká leansmanni Pleym, gii lei skuvlastivrra miellahttun, «ahte ii šat sáhttá dohkkehit sáhkkohallama skuvlajávkama dihte, go eiseválddit eai leat gozihan ahte leat ortnegat mat dahket dábálaš skuvlavázzima vejolažžan». Dán áigge lei johttiskuvla heaittihuvvon, muhto ii lean vel boahtán dohkálaš buhtadus, ja ii lean orrunsaji buot mánáide márkanis. Muhto 1907:s lei internáhtta gárvvis, ja dalle álggahuvvui fas vierru sáhkohallat váhnemiid.
1900-logu álggus prentejuvvojedje sierra beavdegirjjit maidda galge čállit «Sáhkut skuvlajávkama dihtii». Dákkár beavdegirji lea seailon Guovdageainnus. Dasa leat čállon sáhkut eanaš jagiid 1913 rájes 1941 rádjái, jávkán ohppiid ja váhnemiid namaiguin, galle beaivvi sii leat jávkán ja galle ruvnno galget máksit sáhkkun. Jus eai máksán sáhku, de lei molssaeaktu «giddagasbeaivvit». ja vejolaš jándora giddagasas čállojuvvui maid beavdegirjái. Jagis 1918 leat olles 36 máná čállon Guovdageainnu beavdegirjái, dat lea alimus lohku mii lea registrerejuvvon ovtta skuvlajagis. Daid gaskkas leat sullii bealli leamaš eret olles skuvlaáigi. Sáhkut leat 5 ja 120 ruvnno gaskkas. Maŋimus summá lei oalle stuora ruhta dan áigge. Molssoevttolaš giddagasbeaivvit ledje 3 rájes gitta 30 rádjái. Beavdegirjjis lei sierra čuolda «Goas dieđihuvvon bolesii», ja dás lea visot muitaluvvon. Čuolddas mearkkašumiide lea čállon ahte guokte váhnema leat dohkkehan sáhku. Dat dáhpáhuvai easkka 1 ½ jagi maŋŋá go ožžo sáhku. Ii muitaluvvo beavdegirjjis mii dáhpáhuvai earáiguin. Buot jávkan lea čállon beavdegirjái cuoŋománus, dat geazuha ahte lea dušše sáhka johttisámemánáin, go dii gerge skuvllas beassášáigge. (Ii vel almmuhuvvon)
 | Guovdageainnu internáhtta (Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkáldat) |
Vuosteháhku joatkkaskuvlii bođii maiddái ovdan dan láhkái ahte ollu oahppin jávke skuvllas. 1957:s čilgii Guovdageainnu skuvlahoavda man ollu oahppit eai mannan bákkolaš joatkkaskuvlii, ja čálii:
Muđui ferte farggamusat sáddet gohččuma buot ohppiide, geat galget álgit dálveskuvlii, áinnas dainna áitagiin ahte sáhkkohallet, goit daidda váhnemiidda geat leat čájehan berošmeahttunvuođa ovdal. Dat dáidá mearkkašit eatnasiid Máze skuvlabiires. (SSH-2)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain
23. artihkal: Váhnemiid rahčan sámegieloahpu várás
24. artihkal: Vuosteháhku ja jávkan
25. artihkal: Skuvla soađi áigge
26. artihkal: Ođđasishuksen ja bráhkkaskuvllat
27. artihkal: Oahppoplánat - dáruiduhttimii ja sámi skuvlla várás
28. artihkal: Stuora oahppoplánariidu
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjá 5
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
