På norsk
Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 3-girjái. Davvi Girji 2009.
| Dábálaččat lea jahki 1967 oidnon sámegiel oahpahusa álgun Norggas. Dan jagi oahpahuvvui almmolaččat sámegillii norgga vuođđoskuvllas čuođi jáhkái. Muhtin 1. luohká oahppit Kárášjogas ja Guovdageainnus ožžo dalle sámegiel álgooahpu.
Sámi álgooahppu ii lean jurddašuvvon skuvla ulbmila ollislaš rievdadussan, muhto báicce pedagogalaš doaibma dárogieloahpahusa várás. Dan birra čállo guovtti artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 2-girjjis. Jon Eldar Einejord čállá: "Ulbmilin dasa, ahte go 1967 rájes šattai lohpi addit dárogielahis skovláálgiide vuođđoskovllá álgooahpu sámegillii, lei oainnat áiggi mielde buoridit sin oahppama dárogielas ja dárogillii. Ulbmilin dasa, ahte go 1967 rájes šattai lohpi addit dárogielahis skovláálgiide vuođđoskovllá álgooahpu sámegillii, lei oainnat áiggi mielde buoridit sin oahppama dárogielas ja dárogillii." (s. 417). Jon Todal lea gohččodan dan "nuppastuhttinmodeallan", man ulbmil lei "Litna ja guhkilmas assimileren". (s. 432) Sámi álgooahpu birra muitaluvvo máŋga artihkkalis Sámi skuvlahistorjá-girjjiin, ee. Edel Hætta Eriksen, Sverre Hatle, Trygve Madsen ja Inez Boon 1. girjjis. Asta Balto ja Trygve ja Randi Madsen 2. girjjis ja Ellen Turi Guttormsen 3. girjjis. 1967/68 dálvi álggahii Finnmárkku skuvladirektevra diehtojuohkima sámi álgooahpu birra váhnemiidda geain mánát galge álgit skuvlii boahtte čávčča. Reive sáddejuvvui váhnemiidda vástidanlihpui maid galge sáddet skuvlastivrii. Dát bođii sihke sámegillii ja dárogillii. Mii bájuhit teavstta dás juste nu go lei prentejuvvon. Mii oaidnit ahte teavsttas lea deaddiluvvon ahte sámi álgooahppu galgá nannet dárogieloahpahusa ja galgá nu ollu go vejolaš sulastahttit "dábálaš" dáru oahpu. Olles teaksta, earret vástidanlihpu, prentejuvvui aviissain Ságat 05.12.1967 ja Nordkalott 10.01.1968. |
Buot vánhemat dahje vánhensadjásažžat gæin læt sámigielalas mánát, besset dás maŋás val'ljet sin mánáide goabbá fal juo guovte skuv'lenvuogis. Dat åđđa skuv'len-vuokki maid Gir'ko- ja oappahusdepartemen'ta åv'dandivvo buot sámi-mánáide, læ åž'žun nama «Sámigiel ál'go-oap'po». Vuolabæl'de læ dat åđđa skuv'la-doaimahus bid'djun báldalagaid dala skuv'len-vugiin vai oainát eruhusa dán guok'tas:
Eruhus dán guovte oap'pan-vuogis bis'tá gaskamud'dui 2. klasse. Dalle gal'get dát gæt læt čuvvun sámigiel al'go-oappo, læt joav'dan nu gukkás dárugiela dáfos atte bures bittet čuovvot dábálaš skuv'la-vuogi, muttu ain liika oappahuvvu dárugiel hállan erenuomážit.
Stuorámus eruhus
Stuorámus eruhus læ dát atte sámimánát åp'pet låkkan- ja čállin-addáldagaid sámigiela båk'te ja dárumánát fas dárugiela båk'te. Vii'dásab'but læ eruhus dat atte «Sámigiel al'go-oap'po» giettada dárugiela nu má vierro-giela ja ad'dá sámimánáide vejulašvuođa oap'pat dárugiela hállat, dan sadjái gå «Dábálas skuv'len-vuokki» giettada dárugiela nu må ædnigiela ja adde dárugiel hállamii hár'jehallan-vejulašvuođa.
Stuorradiggidieđáhus nr 21:
«Sæmmálákkái gá dárugiella læ vuoddon vierro-giela oappo dáfos æra sajiin skuvlain min riikas, de fer'te læt sámigiella vuođđon sámigielalaš mánáin jås vánhemat dan sávvet.»
Odelstingsprop. nr 59
(Vuođđo-skuv'la lákka): «Mánát gæin læt vánhemat mat dárbašit sámigiela bæiválažžat, gal'get oaž'žot oappo sámigillii jås vánhemat dan gái'bidit.»
Hans Eriksen, Skuv'ladirektørkontuvras, Čáccesullus (telefon Čáccesullus: 51761 dahje Kárášjågas: 189) sát'tá ad'dit æmbu dieđo dán hárrái. Eriksen sát'tá maidái čielgadit dán ášši sikke skuv'lastivrain, vánhemiid- ja oappahæd'djiid čoak'kimiin.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Jås dån it læt sik'kar ja dáttot skuv'la vál'ljet dan klássa du mánnái mii hei've dása buoremusat, de čáles X njællječiekkasa sisa □
Jås dån oaivildat atte du mánná ii dárbaš čuovvot "sámigiel ál'go-oappo", čálestat dån ii njællječiekkasa sisa □
Jås dån dáttot du máná čuovvot "sámigiel ál'go-oappo", de čáles juo njællječiekkasa sisa □
Dán čállusa sád'det dån skuv'lastiv'rii nu jåttilit gå vejulaš, muttu åv'dal fal .................... Dan dattun maŋŋá gal ferte skuv'la mærridit klás'salistaid.
Dáttun: ....................... Vánhem namma ............................