norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Svein Lund:

Dáruiduhttima bealušteamis sámi gáibádusaid jietnaguoddin

Oahpaheddjiidsearvi ja oahpahus sápmelaččaide 1850–1979

Sámás: Elle Márjá Vars

Oahpaheaddjit Norggas leat leamaš organiserejuvvon sierra servviide juo 1800-logu álgogeahčen, muhto diet searvvit organiserejuvvojedje riikkadássásažžan easka loahpageahčen 1800-logu. Oahpaheddjiidorganisašuvnnaid beroštupmi lea leamaš bargat bálká-ja bargoeavttuiguin, ja dasa lassin vel pedagogihkain ja skuvlapolitihkain, ja dávjá sis leamaš garra oaivilat ja siskkáldas digaštallamat molsašuddi skuvlapolitihka hárrái, earet eará giellagažaldagain.

Dán artihkkalis govvidit veaháš dan movt Norgga oahpaheddjiidsearvi (Norges lærerforening / Norsk lærerlag) gieđahalai sámiid oahpahusa álggu rájes gitta loahpageahčái 1970-logu. Mii leat dán organisašuvnna válljen čalmmustahttit, danin go eat leat gávdnan maidege mii čájehivččii ahte eará oahpaheddjiidorganisašuvnnain leamaš dadjat juo mihkkege beroštumiid áŋggirdit sámi ohppiid oahpaheami bealis dien áigodagas.

Vuosttaš «skuvlaoahpaheddjiid searvi» Davvi-Norggas vuođđuduvvui Romssas 1855:s, ja vuosttaš searvi Finnmárkkus vuođđuduvvui 1860:s. Álggos ii lean vuođđu ásahit sierra servviid earret go gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin. Easka 1892:s čoahkkanedje báikkálaš oahpaheddjiid searvvit Norgga oahpaheddjiid searvái, muhto juo 1867:s lei Norsk Skoletidende, riikkaviidosaš áigečála oahpaheddjiide, álggahuvvon.

«Seaibin skuvladirektevrii»

Norsk Skoletidende-bláđis 1896:s čálii Johannes Haaheim[1], gii lei oahpaheaddjin Njávdámis Mátta-Várjjagis, dáruiduhttinbarggu birra, ahte «dat ferte fámuin jođihuvvot.» Lydolf Lind Meløy buktá diesa čuovvovaš mearkkašumi: «Čálus čilge oainnu mii dan áiggi lei dábálaš oaidnu oahpaheddjiin.»[2]

Norgga oahpaheddjiidsearvi viiddiduvvui dađistaga ja ásahuvvojedje biiret mat čoahkkanedje oktasaščoahkkimii okte jagis. Norsk skoletidende ja Skolebladet čálle dávjá referáhtaid diein oktasaščoahkkimiin. Oarje-Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvi vuosttaš biirečoahkkin lei 1904:s. Čoahkkimis ledje olles gávcci fáttá ságastallamii, máŋga diein fáttáin guske dáruiduhttinpolitihkkii. Gažaldagaid hábmen čájeha ahte sii eai divvon gažaldaga politihka váldojurdagii, muhto galge dušše digaštallat movt dan sáhttá čađahit:
2. Man láhkái sáhttet oahpaheaddjit buoremusat ovddidit dáruiduhttinbarggu Finnmárkkus?
3. Movt olahit buriid bohtosiid dáruiduhttinbarggus giellaseaguhusguovlluin?
4. Movt galggašii buoremusat nákcet oahpahit kveana-sámi álbmoga máhttit hálddašit dárogiela čálalaččat?
7. Norggahistorjáoahpaheami našunála mearkkašupmi kveana-sámi álbmogii.

Álggahanságastallamat ja digaštallamat ledje eanas dan birra ahte galggašii go geavahit kveanagiela dahje sámegiela veahkkegiellan, dan muddui go instruksa attii lobi, vai lei go buoremus geavahit dušše dárogiela.

Okta álgoságastalliin, oahpaheaddji Mardal [3], dajai earet eará: «Oahpaheaddjit eai oppa galggaše ge máhttit kveanagiela eai ge sámegiela, vai eai fillašuva oahpahusa čađahit dieid gielaide.» Nubbi álgoságastalli, oahpaheaddji Bartnes [4], oaivvildii ges ahte lea buorre jus oahpaheaddjit máhttet mánáid eatnigiela, ii unnimustá danin «vai sáhttet váhnemiiguin ságastallat dáruiduhttima ávkki birra ja oahppat dovdat sin jurddašanvuogi».

Haakon H. Bartnæs lei oahpaheaddjin Deanus, Leavnnjas ja Honnesvágis, guokte maŋimus báikkis maiddái skuvlastivrrárin. Su Honnesvági-áiggis mii leat gávdnan dán gova, mas son searvá Honningsvåg dramatiske foreninga čájálmassii "Til seters" (Geassebáikái). Bartnæs gurut ja ovddabealde govas.
(Gáldu: Einar Richter Hansen: Nordkapp – en fiskerikommune)
Johan H. B. Johansen lei oahpaheaddji Fálesnuoris ja Oarje-Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvi jođiheaddji.
(Govva luoikan Harald Moe)

«Ovdaolmmoš, girkolávlu Johansen[5], Fálesnuoris, dovddahii ahte son lei buoremuddui ovttaoaivilis álgoságastalliin, Mardalain, ahte lea gal buorre jus oahpaheaddji máhttá kveanagiela ja sámegiela, muhto son ii berre daid gielaid geavahit.» Oasseválddiid searvvis lei dušše okta áidna oahpaheaddji, fálesnuorrilaš Anders Larsen [6] gii divui gažaldaga dáruiduhttinpolitihka ulbmilii.

Nuorta-Finnmárkku oahpaheddjiid searvvi 1906 biirečoahkkimis mannagođii digaštallan veaháš eará dásis. Doppe lei fáddán «Finnmárkku oahpaheaddjit ja riikkagiella», ja gažaldahkan lei ahte nagodii go riikkagielain dahje ođđadárogielain ovddidit dáruiduhttinmannolaga, vai billistii go dan ovdii. Ii oktage ođđadárogiela bealušteaddji oahpaheddjiid gaskkas oaidnán makkárge parallealla ođđadárogiela ja sámegiela nannema gaskkas.

Unjárgga oahpaheaddji Isak Saba válljejuvvui 1906:s Stuoradiggái, ja dan oktavuođas jearahalai Skolebladet makkár oaidnu sus lei dáruiduhttinpolitihkkii. Sihke skuvladirektevra ja máŋga oahpaheaddji reagerejedje garrasit dien jearahallamii, ja dat vuolggahii ságastallama mas ledje goittot unnimustá logi čállosa. [7]

1907:s mearridii Oarje-Finnmárkku oahpaheddjiidsearvi, ovtta jiena vuostá, doarjut ahte Romssa seminára nuvttásadjeortnet heaittihuvvo. [8]

Lydolf Lind Meløy čoahkkáigeassá ná: «Oppalaččat sáhttá lohkat ahte Finnmárkku oahpaheddjiid organisašuvnnain ii oba lean ge iežaset politihkka áššis mii guoskkai fylkka unnitlogugielaide. Diein gažaldagain doibme oahpaheddjiid searvvit skuvladirektevrra seaibin, ja dorjo su dáruiduhttinbarggu.»

Eai hálidan nuppástusa

Báhppa Jens Otterbech čálii 1916:s artihkkala Kirke og Kultur-áigečállagii gielladilálašvuođa birra Finnmárkkus. Das son moittii garrasit dáruiduhttinpolitihka, ja čálii ahte dat jođihuvvui «prøysalaš vuogi mielde». Ja de bođii cealkámuš Oarje-Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvis, mii čájehii ahte oahpaheddjiidsearvi ii dušše dohkkehan stivrejeaddjifámuid dáruiduhttinpolitihka, muhto bealuštii dan áŋgirit ja fallehii garrasit sin geat duste dasa buktit moaitámušaid:
«Searvi atná váidalahttin go diekkár boasttu čuoččuhusat ovddiduvvojit mat eai leat duođat, ja searvi ferte dovddahit ahte imašta go báhppa, girku bálvaleaddji, lea sivalaš diesa. Áidna mainna su sáhttá šállošit, lea ahte behtolaš diehtojuohkkit sáhttet sutnje muitalan áibbas boastut. Ieš gal ii sáhte hearrá Otterbech, gii lei muhtun jagiid báhppan ovtta gilis Finnmárkkus, ja lea fárren doppe eret sullii 15 jagi dás ovdal, vásihan finnmárkkuskuvllaid dálá dili.»

Jagi maŋŋil almmuheigga Jens Otterbech ja oahpaheaddji Johannes Hidle girjji Fornorskningen i Finmarken (Dáruiduhttin Finnmárkkus), masa leigga čállán maiddái Finnmárkku oahpaheaddjiguovttos Per Fokstad ja Anders Larsen.

Dá čuovvu oanehaš čálus Nordkap-aviissas 19.07.1918:

Oahpaheaddjičoahkkin Dálbmeluovttas

Mii eat leat vel ožžon referáhta dán earenoamáš bures lihkostuvvan čoahkkimis. Muhto mii doalahit vuos dan cealkámuša giellagažaldagas mii mearriduvvui, danin go dasa lea juste dál beroštupmi. Dat mearriduvvui maŋŋá ovdaolbmo Ola Berg [9]álgoságastallama, ja go ollugat geain lei sáhkavuorru, ledje vuđolaččat dan digaštallan, sin searvvis maiddái olbmot geat guhkes eallináiggi leat leamaš bálvalusas giellaseaguhusguovlluin. Cealkámuš čuojai ná:

«Oarje-Finnmárkku Oahpaheddjiidsearvi, čoahkkanan jahkečoahkkimii, doarju cealkámuša maid Nuorta-Finnmárkku Oahpaheddjiidsearvi lea mearridan Finnmárkku giellagažaldatáššis.

Oahpaheddjiid vásáhus lea ahte maŋemus 10-15 jagi dáruiduhttin lea hui bures ovdánan, ja ahte dálá bargovuohki lea rievttes vuohki. Danin ferte ge garrasit vuostálastit ahte oahpahusprinsihpat mat dán rádjái leamaš, galggaše rievdaduvvot, dat livččii dušše vahágin sihke sámi ja kveana álbmogii, ja maiddái dáru álbmogii dáppe.»

Cealkámuš dohkkehuvvui ovttajienalaččat.

Go parlamentáralaš skuvlakommišuvdna 1926:s buvttii giliálbmotskuvlii guoskevaš láhkaevttohusa, de sii ledje váldán XVI kapihttalii; Skolen i de sprogblandede distrikter (Skuvla giellaseaguhusguovlluin) ollu cealkámušaid iešguđetlágan orgánain ja eaŋkilolbmuin. Finnmárkku skuvladirektevra, Chr. Brygfjeld, lei okta sis gii garrasepmosit bealuštii dan ahte dáruiduhttinpolitihka ii galgga moktege rievdadit. Dan oktavuođas geavahii son oahpaheddjiidservviid cealkámušaid doarjjan iežas oidnui.

Vuostálasti jienat

Vuosttaš mearkkat mat čájehit ahte olbmot vuosttaldišgohte, lea Nuorta-Finnmárkku biirečoahkkimis 1924:s, gos Hans Baukop doalai logaldallama «Dáruiduhttin álbmotskuvllas». Baukop lei Buolbmágis oahpaheaddjin ja geavahii ieš ollu sámegiela oahpahusas ja lei ge riidaleamen skuvladirektevrrain [10]. Skuvlabláđđi čállá ná:
«Oahpaheaddji H. Baukop álggahii áššeságastallama logaldallamiin: «Dáruiduhttinbargu Finnmárkkus». Ságastalli doalahii oaivilis, ahte nu go álbmotskuvlla oahpaheapmi dál čađahuvvo giellaseaguhusguovlluin Finnmárkkus – almmá sámegiela haga veahkkegiellan – de das ii leat masage ávki. Son áiggui evttohit ahte ásahuvvoše fas nuvttásajit Romssa oahpaheaddjiskuvlii, ja ahte sámegiella váldojuvvošii atnui veahkkegiellan sámi mánáid oahpaheamis. Su sáhkavuoru čuvvo ollu oaivillonohallamat, mii duođaštii ahte dien gažaldahkii leat oahpaheddjiin oalle iešguđetlágan oainnut..»

Eará vuostejienat eai oro beassan albmosii ovdal soađi. Maŋŋel soađi beasai Per Fokstad mielde Skuvladoaimmahaga ovttastahttinlávdegoddái; (Samordningsnemnda for skoleverket), ja váikkuhii doppe garrasit dasa ahte diet lávdegoddi evttohii rievdadit skuvlapolitihka mii guoskkai sápmelaččaide. 1950-logus doalai Fokstad guokte sáhkavuoru Nuorta-Finnmárkku biirečoahkkimiin: 1953:s sáhkavuoru «Olmmoš guovddážis» ja 1954:s sáhkavuoru «Sápmelaččaid váldováttisvuođat».

Mii váldit dás mielde muhtun cealkagiid maŋemus čoahkkima referáhtas: «Fokstad čilgii čoahkkinoasseváldiide miellagiddevaččat sámiid váldováttisvuođaid. ... Fokstad dubmii garrasit sápmelaččaid bággodáruiduhttima ja ávžžuhii oahpaheddjiid searvat sápmelaččaid luovosinbeassan rahčamiidda.»

Čoahkkin mearridii dasto ovttajienalaččat čuovvovaš mearrádusa: «Norgga oahpaheddjiidsearvvi Nuorta-Finnmárkku biire ávžžuha Norgga oahpaheddjiidsearvvi juolludit kr. 15 000,- dahje eambbo, doarjjan almmuhit girjjálašvuođa sámegillii.» Jagi maŋŋil lágiduvvui oahpaheddjiidčoahkkin Kárášjogas, ja doppe doalai sámekonsuleanta Hans J. Henriksen logaldallama Sámiid skuvlagáibádusa birra.

Go čoahkkáigeassit vuosttaš logemat jagiid maŋŋel soađi, de oaidnit ahte sihke stivrejeaddjit, oahpaheaddjit ja sin organisašuvnnat árvvoštallagohte ođđasit skuvlapolitihka mii jođihuvvui sámiid ektui. Áŋgiris sámepolitihkkárat barge oažžut rievdadusaid duoppil dáppil, muhto lea váttis dadjat gii ovddemus jorggihii, stáhta vai oahpaheddjiid organisašuvnnat. Oppalaččat orro leamaš parallealla ovdáneapmi.

Oahpaheddjiidsearvvi vuosttaš sámi ovdaolmmoš

1970:s válljejuvvui Finnmárkku oahpaheddjiidsearvái vuosttaš geardde sámi oahpaheaddji ovdaolmmožin, Kárášjoga oahpaheaddji Kristian Nymo. Lassin sutnje lei bargolávdegottis mielde sámi oahpaheaddji, deatnulaš Albert Johansen.

Kristian Nymo lei oahpaheaddjin Kárášjogas ja Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvi vuosttaš sámi ovdaolmmoš.
(Gova luoikan Kristian Nymo)

Dál álggii minsttarplánabargu, mii áiggi mielde šattai M74[11]. Go oahppoplánaevttohus lei sáddejuvvon gulaskuddamii, de bukte golbma oahpaheddjiidsearvvi cealkámuša sámi skuvlagažaldagaid birra. Deanu, Kárášjoga ja Porsáŋggu servviid mearkkašumiid vuođul ráhkadii Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvi stivra dákkár mearrádusa:
1. Sámegiella berre váldojuvvot mielde fágan ođđa normalplánii
2. Normalplánas berrejit leat njuolggadusat mat nevvot makkár oahppofáttát sámi mánáide galget leat olles vuođđoskuvllas.
3. Sámi historjá ja kultuvra berre ruovttuoahpus ja servodatfágas biddjojuvvot dássálaga eará amas kultuvrraiguin, ja oainnusindahkkojuvvot vel nannoseappot, danin go sámi kultuvra maid lea oassi min iežamet kultuvrras.
4. Normalplánas berre leat sierra diibmojuohkintabealla skuvllaide gos lea sámegiella oahpahusas.
[12]

Dieinna mearrádusain lei Norgga oahpaheddjiidsearvi vuosttaš geardde bidjan čielgasit gáibádusaid dasa makkár árvu sámegielas ja kultuvrras galggai leat skuvllas, go dat maid stáhta álggos lei oaivvildan. Oahpaheddjiidsearvvi gáibádusat bohte oalle mihá muddui mielde loahpalaš 1974-plánii. Ja go plána lei váldojuvvon atnui, de čuovvolii oahpaheddjiidsearvvi pedagogalaš lávdegoddi maid dan, ja buvttii gáibádusaid mat fertejedje čađahuvvot vai sáhtii plána áigumuša čuovvut sámi ohppiid ektui:
«Fertejit ráhkaduvvot oahppogirjjit, oahpponeavvut ja oahpahusdahkosat mat leat heivehuvvon iešguđet birrasiidda, main earenoamážit deattuha doahpagiid ovddideami ja mat leat veahkkin verbála gulahallamii.

Oppalaš diibmolohku eatnigiela oahpaheapmái ferte nannejuvvot, leaš dal dárogiella, suomagiella dahje sámegiella eatnigiellan.

Giellaseaguhusguovlluid oahpaheddjiide ferte lágidit lassioahppofálaldaga mas eandalii deattuhit daid earenoamáš váttisvuođaid mat suohkanis leat.

Oahpaheddjiid vuođđooahpahusa dárogieloahppu ferte nannejuvvot. Giellaovddideapmi ja dat maid ferte bargat mánáiguin geat eai oaččo doarvái arvvosmahttima galgá leat guovddáš áššin.

Ferte farggamusat bargat juoidá konkrehtalaččat vai nagoda bissehit stáđismeahttun oahpaheaddjidili giellaseaguhusguovlluin.»

Dán oktavuođas gal oažžu lohkat ahte ledje oalle láivves gáibádusat daid dárbbuid ektui mat ledje jus áigumuš lei ovddidit skuvlla gos lei sámegieloahppu ja sámi sisdoallu. Dás ii leat mihkkege mii spiehkasta Girko- ja oahpahusdepartemeantta linnjás: Dárogiella galggai leat skuvlla váldogiellan maiddái sámegielat ohppiide, vaikko sii sáhtte ge oažžut álgooahpu sámegillii. Ii oro leamen ahte diet mearrádus mieđihii bearehaga «giellaseaguhusguovlluid» oahpaheddjiidservviid gáibádusaide.

Meløy čállá oahpaheddjiidsearvvi sámi áššiid meannudeami birra :
«Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvis lei dađistaga šaddagoahtán sihke beroštupmi ja miehtemiella giellaseaguhusguovlluid oahppováttisvuođaide. Liikká dovde dieid guovlluid oahpaheaddjit dávjá ahte eai olahan doarjaga iežaset gáibádusaide ja oainnuide. Danin ovddidedje giellaseaguhusguovlluid oahpaheaddjit áššin ahte galggaše ásahit sierra ossodaga oahpaheddjiidsearvái man bargun galge leat pedagogalaš gažaldagat mat ain bohte ovdan.»

Dát čoahkkáigeassu čájeha makkár duppalrolla dain ossodagain ja lávdegottiin lei mat dađistaga ásahuvvojedje oahpaheddjiid servviide. Dat ahte organisašuvdna válljii sierra organiserema sámi skuvlagažaldagaide, čájehii ahte organisašuvdna muhtun muddui ipmirdii sámi gáibádusaid ja ahte dat lei dehálaš bargosuorgi. Muhto sihke ášši vuolggaheaddjit ja sii geat dieid orgánaid jođihedje, ledje áinnas olbmot geat hálidedje dien barggu jođihit viidábut go dat maid eanetlohku ja dábálaš organisašuvdnaorgánat ledje gárvásat hálddašit. Dat dagahii ahte sámi ossodagat ja orgánat ožžo veaháš earalágan doaimma go organisašuvnna eará lávdegottit, ja nu sáhtte ge čuožžilit riiddut gaskal sámi orgánaid ja organisašuvnnaid gaskii mat guske skuvlapolitihkalaš ja sámepolitihkalaš prinsihpaide.

Kárášjoga oahpaheddjiidsearvi ovddidii 1977:s evttohusa ásahit sierra sekšuvnna sámi oahpaheddjiide, ja 1979:s mearridii Finnmárkku oahpaheddjiidsearvvi fylkajahkečoahkkin ahte galgá ásahuvvot sierra sámi sekšuvdna.

Meløy čállá čuovvovaččat sekšuvnna mearkkašumi birra: «Go Finnmárkku oahpaheddjiidsearvi lea dohkkehan ahte galgá ásahuvvot sierra sekšuvdna fylkasearvái, de lea searvi maid formálalaččat bidjan oahpaheddjiid geain lea sámi ja dáru duogáš seamma dássásažžan. Nuppástus vuosttaš stuora skuvlačoahkkima rájes, mii lei Álttás 1904, otnážii lea áibbas nuppeguvlui nuppástus. Sekšuvdnaásahemiin lea Finnmárkku oahpaheddjiidsearvi váldán badjelasas dan barggu ahte leahkit sámi gáibádusaid jietnaguoddi pedagogalaš gažaldagain. Sámi oahpaheddjiid ovddasvástádus lea bearráigeahččat ahte vuoiggalaš gáibádusat ovddiduvvojit.» (s. 168.)


[1] Johannes Haaheim birra muitaluvvo dán girjjis Marie Bekkala muitalusas ja artihkkalis nuortalaččaid skuvlahistorjjá birra.
[2] L.L.Meløy: Ein organisasjon blir til. Finnmark Lærerlag 80 år. 1982.
[3] Meløy ii almmut Mardala ovdanama dahje dan gos son lei oahpaheaddjin. Jáhkkimis dás lea sáhka B. O. Mardala birra, gii Finnefoanddaarkiivva dieđuid mielde barggai oahpaheaddjin Joganjálmmis/Fállejogas Álttás 1903-04.
[4] Haakon H. Bartnæs (1873–1935) čađahii oahpaheaddjioahpu Romssa semináras. Son oahpai sihke sámegiela ja kveanagiela. Son lei oahpaheaddjin Juovlavuonas Deanus, lei internáhttahoavda Leavnnjas ja oahpaheaddji ja skuvlahoavda Honnesvágis.
[5] Johan Hartvig Bang Johansen (1865-1922) lei oahpaheaddjin oktiibuot njealji skuvllas Fálesnuori suohkanis. Su birra lea čállojuvvon Sámi skuvlahistorjá 3:žis Fálesnuori artihkkaliin.
[6] Anders Larsen lei oahpaheaddjin máŋgga skuvllas Fálesnuoris, ja lei maid sámi aviissa Sagai Muitalæggje doaimmaheaddji. Su birra lea čállojuvvon máŋggain artihkkaliin Sámi skuvlahistorjá 3:žis ja 4:žis.
[7] Sáhkavuorut leat lassidiehtun Sámi skuvlahistorjá 4;žis.
[8] Romssa seminárii váldojuvvojedje oahppit álggu rájes gitta 1904 rádjái iešguđet lágan eavttuid vuođul. Juohke jagi ožžo muhtun oahppit nuvttásajiid, mii mearkkašii ahte sii eai dárbbašan ieža máksit skuvlagoluid. Diet oahppit galge de lohkat sámegiela dahje kveanagiela lassin eará fágaide, ja ledje geatnegahtton bargat vissis jagiid giellaseaguhusguovlluin. Álggos ledje eanas sámi ja kveana oahppit geat ožžo nuvttásajiid, muhto maŋŋil rievdaduvvojedje njuolggadusat nu ahte eanas nuvttásajiid ožžo dáru oahppit geain ledje buorit árvosánit.
[9] Ola Berg lei oahpaheaddjin ja internáhtahoavdan Ákšovuonbađas ja Láhpi suohkana sátnejođiheaddji 1917-42.
[10] Geahča Jon Ole Andersena muitalusa (Sámi skuvlahistorjá 1:žis) ja Chr. Brygfjeld váidaga Baukopa vuostá, lassidieđut Sámi skuvlahistorjá 4:žis.
[11] Minsttarplána ovddideami birra lea čállojuvvon artihkkalis Sápmelaččat ja Norgga oahppoplánat, Sámi skuvlahistorjá 5.
[12] Dán ja čuovvovaš sitáhta lea váldán L. L. Meløy čállosis: Ein organisasjon veks fram. Finnmark lærerlag gjennom 80 år.


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis