På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.
Sámás: Issát Sámmol Heatta
Trygve Lund Guttormsen, 2006 |
Trygve Lund Guttormsen lea riegádan 1933:s ja bajásšaddan Gávvuonas Álttás ja Oslo-guovllus. Son váccii vuođđoskuvlla Gávvuonas ja Nesoddenis, realskuvlla Álttás, gymnása maiddái doppe ja Oslos, ja oahpaheaddjiskuvlla Tromssas. 1961:s son bođii Mázii oahpaheaddjin. Jagi maŋŋil son álggii son stivrejeaddjin, dat bargu sus lei 1973 rádjái. Maŋŋel dan son doaimmahii guossedálu muhtun jagiid, 1970-logu loahpageaži rájes son lea bargan ollesáiggi govvadáiddáriin. Trygve Lund Guttormsen lea leamaš Guovdageainnu suohkanstivrras ja ovdagottis, ja Sámi kulturráđi miellahttun. Son lea náitalan nuppiin muitaleddjiin, Dure Niillasa Dure Elliin, Ellen Turi Guttormseniin. |
– Áhččán lei sámegielat, lei guhká doaimmaheaddjin sámi aviissas Nuorttanasttes. Eadni gal lei dárogielat, ja min ruovttus dušše dárosteimmet. Danne máhtten áibbas unnán sámegiela go bohten Mázii 1961:s, dušše moadde álkes sáni. Danne in orron iežan mielas obage dohkálaš oahpaheaddjin deike.
Áiggi mielde gal lean oahppan ipmirdit sámegiela ja máhtán hupmat go juo ferten, muhto dárostan ain eandalii. Dalle eai doivon olbmot sáhttit hupmat guokte giela joavkkus, ja vaikko eamidan lei sámegielat, moai dárosteimme mánáidasame. Jurddašeimme maiddái ahte gal dat mánát ohppet sámegiela gilis go juo oruimet Mázes. Ipmirdit sii gal sámegiela, muhto dárostit eandalii, nu go mun. Dán áigge gal diehtit lihkus eanet, dál eanas mánát geain leat goabbatgielat váhnemat ohppet goappašat gielaid ruovttus.
|
Boares skuvlabráhkka čuožžu ain 2007:s (Govva: Svein Lund) |
– Go álgen bargui Máze skuvlii, ledje doppe gávcci oahpaheaddji, ja dušše guovttis sis máhtte sámegiela; namalassii Ellen Turi Guttormsen ja Anders Eira. Áiggi mielde gal lassánedje, muhtumat gili olbmuin leat mannan oahpaheaddjioahpa, mis eai leat leamaš gallis eará guovlluid sámegielat oahpaheaddjit.
Mis lei Margarethe Wiiga guovttegielat ABC, muđui eai gal lean sámi oahpponeavvut.
Álgoáigge lei ain dat politihkka ahte oahpahus galggai dárogillii. Oaččuimet lassediimmuid guovttegielatvuođa dihte, muhto dat galge adnot dárogiela oahpahussii. Lei hui váttis plánet oahpahusa, eat diehtán goassege ovdal ollu diimmuid mii oaččuimet. Fertiimet ohcat departemeanttas jahkásaččat. Álot biddjojedje ođđa olbmot virggiide, ja dat eai diehtán ja ipmirdan áššiid. Omd. eai diehtán sii ahte mii jagi ovdal juo leimmet ožžon dohkkehuvvot buoret luohkkájuogu. Nu sii juolludedje midjiide unnit diimmuid, muhto go váidaleimmet, oaččuimet fas juohkindiimmuid ruovttoluotta. Danne mii šattaimet divvut diibmoplána moatte geardde skuvlajagis. Dat dagahii issoras ollu barggu lasi.
– Dan rájes go deike huksejuvvui skuvla maŋŋel soađi, lea maiddái leamaš internáhtta. Skuvlla stivrejeaddji lei maiddái internáhta hoavdan, ja sutnje gulai guhká internáhta rehketdoallu nai.
Internáhtas orro sihke johttisámi mánát ja dálusámi mánát. Go skuvlajahki nogai, galggai skuvla rábidit mánáid ruoktot oadjebasat, ii ge lean álki sáddet 7-8-jahkásaččaid okto mátkái. Johttisámi mánát galge dohko gos sin joavku lei. Giđđat ledje dávjá juo ollen geasseorohahkii, dat soittii guhkkin mearariikas. Sáhtut ja fievrrut ledje vátnát. Skuvlla stivrejeaddji fertii doaibmat johtolatfitnodahkan ja lágidit sihke heargesáhtu, fanassáhtu, ruktofatnasa, girdi ja drošše. Dávjá šattai muhtun oahpaheaddji mieđuštit mánáid gitta sin ruoktot. Muittán go muhtun oahpaheaddji gii mieđuštii mánáid Jáhkogohppái Sievjjus, jávkkai measta vahkku. Nu fertejedje maiddái dávjá viežžat skuvlamánáid mearrariikas go dálveskuvla lei álgime.
Go álgen deike, lei ain vuorroskuvlavuogádat. Dálumánát vázze skuvlla giđđat ja čakčat, ja boazosámi mánát ges dálveskuvlla. Dáhpáhuvai ahte skuvla nogai juste dalle go johttájedje, ja de muhtun joavkkut ožžo sáhttomávssu, ja de johttájedje buohkat joavkkus fárrolaga. Nu sáhtii skuvlasáhttomáksu váldot jovkui dienaslassin. Ii hal dan sáhte dattege cuiggodit, dalle ledje boazodoalus ollu hejotbirgejeaddji olbmot.
– Moadde jagi maŋŋel go fárrejin deike, gullostii šolžasáhka ahte muhtumat áigo čohkket oahpaheddjiid ja dutkiid guorahallagoahtit sámi skuvlagažaldagaid. Mii geavaheimmet dan liibba bovdet sin deike, ja nu šattai ge 1964:s dollojuvvot «Davviriikalaš sámi oahpaheddjiid čoahkkin» Mázes. Dan čoahkkima referáhtta lea ge maŋŋil almmuhuvvon girjin.[13] Dát čoahkkin lei okta dain vuosttaš gerddiin go geahččaledje čohkkegoahtit oahpaheddjiid ja eará fágaolbmuid ovddidit buoret skuvlla sámi mánáide. Oasseváldiid searvvis leigga ee. Anton Hoëm ja Thor Frette.
Oahpaheddjiid sámegielamáhttu ii adnon dan áigge nu árvvus, dat eai vuhtiiváldon báljo go bidje virgái ođđa oahpaheddjiid. 60-logu loahpageahčen ozai muhtun dáčča oahpaheaddjibarggu Guovdageainnu suohkanis. Son lei oahppan sámegiela ja čálii ohcama sámás. Skuvlastivra ii jáhkestuvvan ahte son jur máhtii sámegiela. – Ii hal diet dáidde eará go vearálašvuohta, dadje ja bidje virgái dakkár ohcci gii ii máhttán sámegiela.
-Skuvla šaddagođii fargga gáržilágan, mis ledje ovtta gaskka 170 oahppi. Internáhtas orro muhtumin čieža máná lanjas mii lei dahkkon njealje mánnái. 1967 leimmet jur ožžon dohkkehuvvot skuvlla stuorideami, muhto de bulii sihke skuvla ja internáhtta. Buollimis dušše maiddái skuvlla beavdegirjjit, danne mis eai leat dál šat báhpiriid alde stuora oasit skuvlla ovddeš historjjás.
Moadde beaivvi maŋŋil álggaheimmet fas oahpahusa dan boares skuvlabráhkas. Internáhttan aniimet bráhka, buhcciidvisoža ja olbmuid viesuid. Lei mu geatnegasvuohta skuvlla stivrejeaddjin dieđihit buollima birra, álggos suohkana skuvlahovdii, dasto skuvladirektevrii. Skuvladirektevra Trygve Johnson dajai dakkaviđe ná: – Dál mii gal sirdit olles skuvlla Guovdageidnui.
Eat mii mázelaččat gal vuollánan jur nu álkit, ja suohkan maiddái garrasit gáibidii ođđa skuvlla dahkkot Mázii. Diđiimet ahte Máze skuvlla huksen galggai gieđahallot fylkkadikkečoahkkimis Hámmárfeasttas. Dohko bođii maiddái skuvladirektevra. Mii beasaimet de čilget ášši iežamet bealis, moai skuvlastivraovdaolbmuin Gunnar Bø:in dat leimme. Skuvladirektevra vuosttaldii čađa ja bahohalai. Go ášši galggai gieđahallot, fertejedje mannat ohcat su. Son dušše guovlalii dennjegiidda ja dadjalii: – Eat mii dán gal sáhte dohkkehit. Goitge dohkkehii fylkkadiggi ahte mii beassat huksehit ođđa skuvlla. Ovdal lei skuvla ja internáhtta leamaš gittalaga. Danne mánáid mielas sii ledje álo skuvllas. Go dál dahkagođiimet ođđasa, galggai skuvla ja internáhtta goabbat sajis, ja internáhtta ceggejuvvui ge oalle guhkás eret skuvllas.
Kárášjogas álggahuvvui nuoraidskuvla 1950-logu loahpageahčen juo, ja muhtun oahppit ohce de beassat joatkit Kárášjogas go gerge 7. jagiin. 60-logu gaskkamuttus mearriduvvui nuoraidskuvla Guovdageainnu suohkanii. Álggus lei nuoraidskuvla dušše Guovdageainnu márkanis. Máze skuvlla stivrejeaddjin bargen garrasit dan badjelii vai Máze mánát beasašedje vázzit buot 9 jagi dáppe Mázes, ja dan mii olaheimmet muhtun jagiid geahčen. Go šattai nuoraidskuvla, ii lean diehttelas ahte dalá skuvlastivrejeaddji galggai beassat joatkit virggistis. Galgen biddjot virgái fas, muhto ođđa virgegáibádusaid mielde nuoraidskuvlla stivrejeddjiide in lean šat formálalaččat dohkálaš virgái, go mus lei dušše oahpaheaddjiskuvla. Suohkan goitge bijai mu virgái, ja skuvladirektevra dohkkehii dan. Departemeanta ii gal dohkkehan virgáibidjama ja máhcahii ášši suohkanii. Nu dáhpáhuvai buot mearrideaddji dásiin. Sáddejin de ášši siviláittardeaddjái, muhto dat ii áigon bargat maidege dainna. Loahpas šadden heaitit skuvlla stivrejeaddjin ja joatkit dábálaš oahpaheaddjin.
– Vuosttaš jagiid go bargen dáppe lei ain vuorroskuvlavuogádat. Dálumánát vázze oktiibuot 14 vahkku čakčat ja giđđat, boazosámi mánát vázze skuvlla skábmamánus gitta beassážiidda. Máŋgga dáfus dat lei hui buorre vuogádat boazosámi mánáide. Dat besse mielde sihke čakča- ja giđđajohtimis ja ohppe de boazobarggu. De 60-logus ásahuvvui miehtájagiskuvla, dalle sullii go bággoskuvla guhkiduvvui 7 jagis 9 jahkái. Dat ii lean gal buorre boazosápmelaččaid mielas, sii fuomášedje ahte skuvla dat han hehtte sin mánáid oahppamis dan maid fertejit máhttit boazodoalus. Muittán go muhtun váhnemat bohte beanta gopmárdallat ja ánuhit eai go sin mánát beasašedje skuvllas dan botta go sii johtet, ja eará guovddáš doaimmaide boazodoalus. Váhnemat ákkastalle ahte jos sin mánát dál eai beasa oahppat boazobarggu, de eai oahpa dan šat goassege. Sihke mun ja skuvlastivra leimmet mielas dakkár permišuvnnaide, muhto ii lean nu álki. Skuvlamánát galge bargat skuvlabargguid jođidettiin, muhto gii bat jur giđđajohtimis ges astá bargat dakkáriid? De šaddet buohkat bargat veahkkin. Go dat mánát máhcce fas skuvlii, ledje duot eará mánát ollen mihá guhkkelii fágain. Muhtun ohppiide daguhii dat ahte sii vuollánedje čuovvumis mielde muhtun fágain. Mu mielas livččii galgan bisuhit muhtun oasi dan ovddeš vuogádagas, omd. ahte olles skuvllas livččii friddja giđđajohtinbotta.
– 70-logus lei internáhtta goasii loahpahuvvome. Mis lei stuora internáhtta measta áibbas guorosin, ja munnje bođii jurdda álggahit guossedálu dan oasis internáhtas mii ii lean šat anus. Mii doaimmaheimmet guossohan- ja idjadanbáikki 1974-79. Álgojagiid ledjen ain belohahkii barggus skuvllas, geahččalin bargat sadjásažžan, muhto dat lotnolasbargu šattai váttisin, ja nu mun heiten áibbas oahpaheaddjin. 1978:s ásaheimmet Sámi dáiddajoavkku ja válddiimet badjelasamet nuppi internáhttaviesu. Eanemusat barge doppe 6-7 govvadáiddára.
|
Vaikko Trygve áigá juo lea ollen ealáhatahkái, de son lea ain doaibmamin dáiddárin. Dáinna govain son lea kommenteren nuoskideami Muolkkuhis 2007:s . (Govva: Svein Lund) |
Go árvvoštalan dálá skuvlla, baladan guđe guvlui dat rievdá boahtteáiggis. Dál galget ollet nu olu go vejolaš oanehis áiggis. Ii mihkkege galgga šat dáguhuvvot ja geardduhuvvot, muhto čehppodatfágaide goit ferte geavahit áiggi. Lea áibbas boastut gohčodit dan dási buorráneapmin ja máhttoloktemin, go skuvlla dássi niedjá ja niedjá, ii dat badján.
[13]
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3