På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.

Svein Lund:

Heahtečoavddus Ákŋoluovttas ja Goahteluovttas

Dát lea ovtta dakkár olbmo muitalus guhte lea bargan sámegiella nubbingiellan heahteoahpaheaddjin. Dát lea maiddái muitalus eavttuid birra maid sámegieloahpaheaddjit ja -oahppit sáhttet vásihit dáruiduvvan oasis Sámis nu maŋŋit go 2000-logus.

Svein Lund lea Sámi skuvlahistorjjá váldodoaimmaheaddji ja presenterejuvvui 2. girjjis. Son muitala dás dan birra go son skuvlajagi 2005-06 barggai oktiibuot 3 mánu Ákŋoluovtta ja Goahteluovtta skuvllaid sámegieloahpaheaddjin.

Muhtin beaivvi borgemánus 2005 logan Finnmark Dagblad-aviissas : «Hasvik kommune: Ledig engasjement som larer i samisk». (Ákŋoluovtta suohkan: Rabas gaskaboddosaš sámegieloahpaheaddji virgi.) Sii eai lean ožžon ohcciid sámegieloahpaheaddji oassevirgái, ja dalle geahččaledje čohkket olles skuvlajagi oahpahusa moatti mánnui olles virggiin.

Áidna ohccin in dárbbašan vuordit guhká ovdal go ožžon vástádusa. Mus han lei formálalaš vuođđu dohkkehuvvot oahppan oahpaheaddji virgái ja bálkái. Muhto in báljo leamaš vuođđoskuvllas dan rájes go ieš ledjen oahppin, ja mu áidna vásáhusaš sámegieloahpahusas lei ollu boarráset ohppiiguin. Dál mus galge leat oahppit 2.,5.,7. ja 8. luohkás. Ja mii guoská fágalaš doarjagii ja ovttasbargui – rektorat celkkiiga čielgasit ahte ii oktage oahpaheaddji sudno skuvllain máhttán namuhanveara sámegiela.

In diehtán ollu Ákŋoluovtta suohkana birra, ja in báljo maidege suohkana sámiid birra. Barggadettiin sámi skuvlahistorjjáin ledjen gávdnan ovtta dieđu Ákŋoluovtta birra. Dat lei iskkadeapmi 1943:s sámi mánáid birra Finnmárkku suohkaniin. Dat lei iskkadeapmi jagis 1943 mas dieđihuvvui ahte suohkanis eai lean eambbo go vihtta sámi máná, buohkat Dutnjesvuona skuvlabiirres. [1] Vaikko Dutnjesvuona skuvla lea áigá juo heaittihuvvon ja Ákŋovuona suohkana olmmošlohku fas issorasat njiedjan, de ledje goit 2005 čavčča ovcci sámi máná dieđihuvvon sámegieloahpahussii, suohkana 130 oahppi gaskkas. Oahpahus galggai čuovvut plána «Sámi giella ja kultuvra». Dát lei measta visot maid dihten ovddalgihtii.

Sámegieloahpahusa iđut

Ii lean álki gávnnahit makkár sámegieloahpahus ovdal lei leamaš. Ii lean čállon gostege makkárge čoahkkáigeassu, muhto dađistaga gávdnen moadde báhpára ja bessen gullat veahá váhnemiin ja oahpaheddjiin.

1990-logu álggus ledje moadde Ákŋoluovtta skuvlla váhnenpára sávvan sámegieloahpahusa mánáidasaset, geat dalle ledje smávvadásis. Dattetge fertejedje dát oahppit vázzit olles vuođđoskuvlla almmá sámegieloahpahusa haga.

Lei leamaš veahá sámegieloahpahus guovtti áigodagas, 1990-logu gaskkamuttus ja 2003-2005, guvttin oahpaheddjiin. Soai leigga goappašagat nissonat, oruiga Goahteluovttas, leigga bajásšaddan Guovdageainnus ja sudnos lei sámegiella eatnigiellan, muhto ii makkárge oahppu bargat sámegieloahpaheaddjin. Goappašagain ledje mánát skuvlaagis, ja álggos soai oahpaheigga mánáideaskka, ja dađistaga serve eará oahppit maid. Goappašagat fárriiga maiddái eret suohkanis oalle oanehis áiggi das maŋŋil go sámegieloahpahus lei álggahuvvon.

Sámegieloahpahus 1990-logu gaskkamuttus ja skuvlajagi 2003-04 lei dušše fal Goahteluovttas. Skuvlajagi 2004-05 álggii oahpahus maiddái Ákŋoluovttas. Muhto oahpahus álggahuvvui easka golggotmánus, ja guovvamánus oaččui oahpaheaddji barggu eará báikkis ja fárrii.

Sáhttá leat váttis háhkat sámegieloahpaheddjiid suohkaniidda dego Ákŋoluokta, muhto ferten dadjat ahte ii suohkan gal lean nu ollu rahčan ge dainna. Moatti háve lei almmuhuvvon sullii 20 % virgi sámegieloahpaheaddjin. Muhto dainna ii oktage sáhte eallit ii ge dieđusge oktage ohcan.

Bessen gullat ahte muhtin eará skuvlla oahpaheaddjit ledje váidalan go skuvla ii dahkan eambbo háhkat sámegieloahpaheaddji. Ledje cealkán ahte sin mielas skuvllas lei lágalaš geatnegasvuohta, ja sáhttá áššáskuhttot go ii addán sámegielfálaldaga vaikko váhnemat gáibidedje dan.

Go suohkan jagi ovdal go mun álgen fertii virgáibidjat sámegieloahpaheaddjin olbmá geas ii lean oahppu ii ge oahpahusvásáhus, de bálkáhii sámegieloahpaheaddji Álttás bagadallin. Dat šattai buorrin munnje nai.

"Borat go goikebierggu?" Bivnnuhis geavatlaš sámegiellaoahppu. Julianne 2. luohkás čájeha ahte son gal máhttá niibbi geavahit.
(Govva: Svein Lund)

Hasviika vai Ákŋoluokta?

Ovdal go álgen de fitnen bagadalli luhtte Álttás ja ožžon ávkkálaš dieđuid ja oahpponeavvuid. De mannen Sámi allaskuvlii ja čoggen dieđuid dan birra mo oahpahit sámegiela nubbingiellan.

De muhtin mánnodaga golggotmánus álgen. Vuosttaš diibmu lei smávvadásis. Guokte unna binna nieiddaža, nu unnit ahte fertejin čeagŋut vai sáhtten buorástahttit. Eaba ipmirdan nu ollu sámegiela, nu ahte dárogiella šattai veahkkegiellan, aisttan boares giellainstruvssa, «uomgjengelig fornodent» (vealttakeahttá dárbbašlažžan). Go jerren maid máhtiiga sámegillii, logai nubbi ahte násti mearkkaša stjerne, ja de eaba fuomášan eambbo. Muhto čađaheimmet gal «Mii du namma lea? – Mii su namma lea? – Eadni ja áhčči» ja de oaččuiga goabbáge bearpma maidda sárgguiga sámi leavgga, čáliiga Sámegiella ja namaideaskka. Jerren maid dagaiga jagi ovdal, ja deháleamos sudno mielas lei lávlun ja dánsun. Dasa liikuiga ja čuojahin Suga-suga-su - CD [2], ja dalle lávlluiga mielde.

De lei nuoraiddássi, guokte 8.-luohkkálačča. Go bohten sisa luohkkálatnjii lei nubbi juo čállime távvalii: «Bures, olmmái». Oahpásmuvadettiin jerren «Gos don orut?» ja go vástádus lei «Hasviikkas», de fertiimet seammás váldit Sállana sámi báikenamaid. Mun orun Ákŋoluovttas – Don orut Goahteluovttas. Lihkus mis lei Sállan-kárta[3] sámi báikenamaiguin.

Dát oahppit ipmirdeigga eambbo sámegiela go unnorašguovttos, muhto dás fertejin maiddái dávjá geavahit dárogiela veahkkegiellan. Soai háliideigga oahppogirjji, ja beasaiga geahččat Boađe mu mielde[4] , maid dohkkeheigga. Muđui háliideigga ráhkadit sámi borramuša ja dahkat praktihkalaš barggu. De ságastalaimet sámegillii váhnemiid, vieljaid, oappáid, áhkuid ja ádjáid, beatnagiid ja bussáid birra.

Ii mannan nu bures oahppogirjjiin nuoraiddásis. Eaba máhttán nu ollu sámegiela go mun ledjen jáhkkán, girjjis ii lean jorgaleapmi dárogillii ii ge ohppiin lean sátnegirji. Dasa lassin ledje dán girjji bargobihtát beare mánálaččat nuoraiddásis. Oppanassiige gávnnahin ahte ii gávdno vuogaš oahppogirji ohppiide geat easka nuoraidagis oahppagohtet sámegiela. Oanehis áiggi maŋŋil gávnnaheimmet danin ahte fertiimet geavahit eará bargovugiid.

Buohkat háliidit sámeláibbi

Nuoraiddási oahppit háliideigga sámi borramuša. Muhto mii bat dat lei? Bohccobierggu lei váttis háhkat ja bohccovara vel vearrát. Mearrasámi mállásiin ledjen gal gullan guohpparmállása ja guhtamága birra. Muhto eai lean meađđemat dalle čakčat, eai ge mus lean iežan vásáhusat dákkár borramušain. Álggiimet danin sámeláibbiin, mii lei álki ráhkadit ja visot maid dárbbašeimmet gávdnojit skuvlagievkkanis dahje ain juo rámbuvrras. Lihkostuvai bures. Oahppit muitaledje vieljaide, oappáide ja ustibiidda, ja dalle mii fertiimet láibut buot njealji joavkkus. Dan maŋŋil fertejin čállit čilgehusa dárogillii ruovttudoallooahpaheddjiide, vai buot oahppit besse láibut sámeláibbi. Dát dagai sámegieloahpahusa beakkánin skuvllas ja oaččuimet veahá árvvu go leimmet gáldun dasa maid buohkat háliidedje. Maŋŋil háhken lihttara bohccovara ja bohccobiergobihtá, main šadde varrabánnogáhkut ja biđus. Dát lei seamma bivnnut, muhto vuođđoávnnasváilli geažil eat sáhttán málestit olles skuvlla várás.

Mii láibut sámeláibbi.
(Govva: Svein Lund)

Lean sápmelaš – leat go don?

Okta unna nieiddaš logai juoga munnje maid in sáhte vajálduhttit: – Mun lean sápmelaš, leat go don? Fertejin dieđusge mieđihit ahte in lean, ja dalle bođii dakkaviđe dát gažaldat: – Mo dalle sáhtát leat sámegieloahpaheaddjin? Dál ledje buorit rávvagat divrasat, sáhtten dubmehallot dohkketmeahttun oahpaheaddjin ovdal go albma láhkai ledjen álgán ge. Muhto dihten ahte oahppit ledje oahppagoahtán maid eŋgelasgiela. De vástidin vuostegažaldagain: – Na ba du eŋgelasgielaoahpaheaddji, gos son lea eret – Eŋglánddas vai Amerihkás? ja ožžon vástádussan ahte ii goappáge sajis, son han lei norgalaš. Na, dadjen, jus norgalaš sáhttá oahpahit eŋgelasgiela, iigo dalle dáža sáhte oahpahit maid sámegiela? Na, dat han dohkkehuvvui logihkalaš jurddaboađusin.

Oahpponeavvu sáhttá leat feara mii

Dološ áiggis, dahje badjel logi jagi áigi, ledjen searvan Sámegiella lea somá -nammasaš veahkkebearpma ráhkadeapmái. Das leat moadde spealu maid sáhttá geavahit sámi sániid ja dajaldagaid hárjehallamii, ja dál gávnnahin ahte lei áigi váldit daid fas atnui. Berbmii leimmet ráhkadan árkkaid maid oahpaheaddjit sáhtte máŋget ja dasto čuohppat. Visot lei čáhppes/vilges, jus háliidii ivnniid fertii ieš ivdnet. Muhto nubbi Sámegiella lea somá čálliin lei dan maŋŋil bargan sámi giellaguovddážis, ja bidjan moadde min spealu ja vel moadde ođđa spealu internehttii [5]. Ii lean go viežžat dihtorii, čálihit ivdnečálániin, bidjat árkkaid laminerenmašiidnii ja čuohppat. Ja de lei áibbas gárvvis oahpponeavvu mii doaimmai buorebut go buot oahppogirjjit. Muhtin spealuid sáhtten geavahit buot dásiin, nuppit fas ledje beare váddásat unnimusaide.

Spealu, maid eanemusat geavahin, ledjen ieš ráhkadan; «Leavgaspeallu»[6] , mas lea breahtta ja koarttat sámi ivnniin. Koarttain leat gažaldagat. Muhtin oahppi gávnnahii mo sáhtii geavahit dan spealu maiddái systemáhtalaš grammatihkka-oahpahussii. Son čorgii koarttaid jearransániid mielde, mii, maid, gii, makkár, galle jna. Muhtumin válddiimet bottu spealus ja mun mannen távvalii ja čilgejin erohusa mii ja gii gaskkas, mun lean ja mus lea, jna.

Dalle go mun bohten Ákŋoluovtta skuvlii ožžon bearpma mas ee. lei boares koartaspeallu maid Sámi oahpahusráđđi lei sádden skuvllaide moaddelogi jagi áigi. Dán mii maid geavaheimmet buriin bohtosiin.

Loahpas geavahin koarttaid maiddái geahččaleapmin; čuhppen govaid ja sániid sierra, seaguhin visot ja de galge oahppit bidjat daid oktii fas.

Goahteluovtta skuvlla sámegieloahppit spellet "leavgaspeallu". Gurut bealde:Susanne Hansen, Inger Lise Pedersen, Benedikte Gamst ja Thomas Hansen
(Govva: Svein Lund)

Háhken ja heŋgejin seaidnái sámi plánššaid; guollenamaid, sohkatávvala, Sállan-kártta ja sámegávttiid. Sohkatávvala vuođul ráhkadedje oahppit iežaset sohkatávvaliid, mii lei buorre vuođđu ságastallat ohppiid sámi ruohttasiid birra. Gávnnaheimmet oktasaš oahpes olbmuid ohppiid muotáid ja čeziid gaskkas, ja go sáhtten muitalit ahte ledjen oktii deaivan dovddus máttarádjá-rohki[7] , de lei hui hearvái.

Eará buorre oahpponeavvu lea bearpma man namma lea Gulat go giela?[8] Das leat govat, teavsttat ja gažaldagat sihke báhpáris ja CD:s. Soaitá heivet buoremusat gaskadássái, muhto maiddái nuorat ja boarrásat oahppit sáhttet geavahit dan. Lea erenoamáš vuogas dalle go leat oahppit iešguđet dásis, go dalle sáhttet muhtin oahppit bargat dainna iešheanalaččat.

Ieš in leat čeahpes lávlu, muhto ovtta lávlaga han nagodin lávlut ovttas buot ohppiiguin; Čalbmi, čalbmi, njunni, njálbmi...[9], mas čujuha iešguđet rumašoassái dađe mielde go lávlu dan birra. Muđui geavaheimmet CD:id main ledje sámi lávlagat, ja lávlluimet mielde nu bures go máhtiimet. Nuoraiddásis logaimet ja guldaleimmet measta olles girjji Lávlagat ja luođit [10] ja jorgaleimmet teavsttaid dárogillii.

Jus galggašin geassit čoahkkái mat ledje mu deháleamos oahpponeavvut, dajašin spealut, távval ja govvenapparáhtta. «Távvaloahpaheapmi» lea min áiggis šaddan measta cielossátnin «ođđaáigásaš» pedagogaid gaskkas. Sáhttá dieđusge geavahit távvala dološ vuogi mielde, mas oahpaheapmi manná ovtta guvlui ja oahppit čállet girjái maid oahpaheaddji čállá távvalii. Muhto távval sáhttá maiddái leat hui ávkkálaš veahkeneavvu čilget dan mainna bargá, čájehit mo sánit čállojuvvojit jna. Ja buot buoremusat doaimmai go oahppit ieža besse sárgut távvalii ja čállit sámegiel sániid dasa.

Govvaalbuma diehtojuohkintávvalii

Goalmmát skuvlabeaivvi galggai Ákŋoluovtta gaskadásis leat guolástusprošeakta, ja válden iežan digitála govvenapparáhta mielde dokumenteret dan. Váccedettiin ruggui ovttas ohppiiguin fuomášin govvestallat áđaid maid oinniimet, ja maid namaid oahppit dihte sámegillii, dahje galge oahppat. Jerren ohppiin: – Maid oaidnibehtet dás dakkára maid diehtibehtet sámegillii? – Skuvla. Govvejin skuvlla. – Beana. Ránnjáviesu beana govvejuvvui. – Cizáš. Das ii lean nu álki váldit gova, muhto loahpas lihkostuvai. Váccedettiin ja govvedettiin čálle oahppit iežaset báhpáriidda sámi sániid, ja mun stávejin go lei dárbu: g-e-a-đ-g-i. De oahppit besse ieža govvet. Seavtanbuvrris mun maid fertejin geahččalit seaktit, ja oahppi govvii. Dan botta go mu oahppit bivde guliid ovttas eará ohppiiguin govvejin sin ja guliid.

Govain ráhkadin albuma; teakstagieđahallanprográmmas bidjen guhtta gova ain árkii ja čálihin govvačálániin. Maŋit diimmus čálle oahppit sámegiel teavstta dasa. Maŋŋil dahken sullásaš govventuvrraid eará joavkkuiguin. Bohtosiid heŋgiimet feaskárii. Eará oahppit ja oahpaheaddjit bohte geahččat ja sámegieloahppit fertejedje jorgalit teavsttaid sidjiide. Erenoamážit unnimusat čevllohalle go sáhtte muitalit oahpaheddjiide juoidá maid dat eai máhttán

«Mii orrut Sállanis»

Maŋŋil go leimmet heŋgen govaid seaidnái bođii jurdda ráhkadit girjji das. Ságastallen ohppiiguin ja soabadeimmet ahte galggaimet ovdanbuktit Sállana sámegillii, go dan ii oktage lean dahkan ovdal. Ieš čállen sámegiel teavstta ja doaimmahin girjji, muhto oahppit ledje olles áiggi mielde; sii evttohedje fáttáid, ohce historjjálaš dieđuid girjerádjosis, válljejedje govaid ja govvejedje maid veahá. Muhtimat jorgaledje sámegiel teavsttaid dárogillii, nuppit fas sárgo dahje čálle teavsttaid dihtorii. Nuoraiddási bargun lei analyseret Friisa etnográfalaš kárttaid [11], mat muitaledje gos sámit ja dážat orro Sállanis dološ áiggis. Muhtumat ohce dieđuid suohkana kantuvrrain, omd. gallis Ákŋoluovtta suohkanis ledje sámi jienastuslogus. Dát dagahii ahte buot oahppijoavkkut dovde girjjáža iežaset oktasaš bargun. Muhtin ohppiid fuolkkit veahkehedje maiddái dieđuiguin ja govaiguin.

Girjjáš oaččui nama Mii orrut Sállanis, ja das ledje 24 siiddu. Beasaimet nuvttá čálihit 100 girjjáža suohkana ivdnečálániin. Daid vuvddiimet skuvlamátkki buorrin. Go ieš girjjáš lei sámegillii, ja unnán olbmot Sállanis máhtte lohkat dan, de ráhkadeimmet maiddái dárogiel teakstagirjjáža maid vuvddiimet sidjiide geat dárbbašedje.

Váhnenoktavuohta

Go bohten Ákŋoluktii in dovdan ovttage váhnemiin ja ádjánii veháš ovdal go ožžon oktavuođa singuin. Goalmmát vahkus sáddejin reivve ohppiid mielde mas lei gohččun váhnenčoahkkimii. Mus lei áigumuš ságastallat dan birra mo váhnemat ja skuvla sáhtášedje ovttasbargat sámegieloahpahusain. Dát plána šattai váttisin čađahit go eai boahtán go golbma váhnema, ja ii oktage sis máhttán namuhanveara sámegiela.

Maŋŋil gohččon váhnemiid ja ohppiid ovttas, ja dalle bohte ollu eanet. Go viimmat ožžon oktavuođa váhnemiiguin, gávnnahin ahte eatnasat beroštedje sámegieloahpahusas ja háliidedje searvat máŋgga láhkai, omd. báikkálaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja skuvlamátkki lágideapmái. Juste ovdal go heiten oahpaheaddjin, de bovdejin sihke ohppiid geain lei leamaš sámegiella, sin váhnemiid ja sin geat ledje mearridan válljet sámegiela maŋit jagi. Geahčaimet govaid skuvlamátkkis, ja váhnemat ja oahppit besse cealkit makkár sávaldagat sis ledje boahtteáiggi sámegieloahpahussii.

8-diibmosaš beaivi ohppiide

Sámegiella galggašii leat fága diibmoplánas nugo buot eará fágat. Muhto nu ii sáhte leat go buot diimmut jagis galget čađahuvvot golmma mánus. Ákŋoluovttas dat čađahuvvui guovtti láhkai, main guktuin leat iežas lágan čuolmmat. Sullii bealli diimmuin biddjojuvvojedje ohppiid dábálaš skuvlaáiggi maŋŋá. Smávvadásis dat šattai leat 5.-6. diibmu ja gaska- ja nuoraiddásis fas 7.-8. diibmu. Dát mearkkašii ahte sámegieldiimmut álge dalle go oahppit juo ledje váiban ja dábálaččat livčče galgan mannat ruoktot. Máŋgii vajálduhtte oahppit sámegieldiimmuid. Muhtumin deiven sin feaskáris ja muittuhin ahte otne mis lea sámegiella, muhtun háviid manne ruoktot ovdal go ollejin bissehit sin.

Eará háviid mis lei sámegiella olles skuvlabeaivvi; 4 diimmu smávvadásis, 5 diimmu gaskadásis ja 6 nuoraiddásis. Moatti háve deive sihke olles beaivásaš oahpahus ja liigediimmut leat seamma beaivvi, nu ahte vearrámus lági mielde šattai juobe 8 diimmu sámegiella, mii duođaid lea beare ollu sihke ohppiide ja oahpaheaddjái. Fertejin dalle lonohallat iešguđetge oahpahusvugiid gaskkas, áinnas vázzit tuvrra dahje leat moadde diimmu skuvlagievkkanis.

Luohkkálanjat ja veahkkeneavvut

Ledjen sávvan ovtta lanja guđege skuvllas gos beasaimet heŋget sámi plakáhtaid ja ohppiid barggu seinniide, nu ahte dat šattašii oktasažžan buot sámegielohppiide. Muhto duohta dilis fertejedje joavkkut geavahit máŋggalágán lanjaid, eat ge sáhttán álo heŋget seinniide oppanassiige. Eat mii beassan álo geavahit lanjaid ge maid álggos leimmet ožžon. Dávjá fertiimet vuorddekeahttá fárret girjerádjosii dahje muhtin joavkolatnjii, gos eai lean reaiddut maid dárbbašeimmet. Ovdamearkka dihtii váillui távval, nu ahte fertiimet viežžat jorre-távvala dahje «flip-over» eará lanjas. Girjjit ja eará oahpponeavvut ledje dieđusge nuppi luohkkálanja skábes, nu ahte fertejin vuordit dassái go lei boddu vai bessen viežžat dan maid dárbbašin.

Šattai álkit go beasaimet geavahit lanja mas lei távvál. Ja oahppit áinnas áigot deavdit távvála ieža. Gurut bealde Inger Lise Pedersen ja Benedikte Gamst.
(Govva: Svein Lund)

Min áiggis dihtorteknologiija lea diehttelas oassin oahpahusas, ja prinsihpalaččat dat galggašii maiddái guoskat sámegieloahpahussii. Muhto eanaš lanjain gosa sámegieloahpahus biddjojuvvui, ii gávdnon oktage dihtor, dahje ledje boares dihtorat maiguin ii sáhttán čállit sámegillii. [12] Dušše fal ovtta lanjas ledje dihtorat maiguin sáhtii čállit sámegillii, dan latnjii beasaimet easka maŋŋil dii. 1400.

– Vel okta dákkár mátki!

Árrat čakčat celke oahppit ahte háliidedje skuvlamátkái. Muhtimat háliidedje Guovdageidnui, nuppit fas Kárášjohkii. Mannebat ii goappašat báikái, dadjen – go juo vuos mannat dan guvlui. Muhto leigo vejolaš – vuosttaldedje muhtimat – mátkkoštit 7–14-jahkásaš ohppiiguin ja čađahit seamma prográmma buohkaide? Ja njeallje ija lášmmohallanlanjain ja luohkkálanjain – seaŋggaid haga? Ja mo galggaimet ruhtadit? Ledje doarvái vuosttaldeamit, muhto mii han leimmet mearridan.

Oaččuimet ruđaid goappáge skuvllas ja «kultuvrralaš skuvlalávkkas», muhto stuorimus ruhtagáldu lei dattetge Mii orrut Sállanis-girjjáža vuovdin. Guokte eatni ja okta muottá serve, ja go dasa lassin oaččuimet bussevuoddji gean buohkat dovde, de vulggiimet buorremielain 11 sámegielohppiin oktiibuot 12 oahppis.

Skuvlamátki lei jagi deháleamos dáhpáhus. Dá boradit Láhpoluoppal skuvllas. Gurut bealde beavddi birra:Thomas Hansen, Ingunn Utsi (muotta), Benedikte Gamst, Susanne Hansen, Marita Pedersen, Ristiinná Loso, Liv Marit Somby (eadni), Julianne Isaksen, Ronja Antonsen, Christoffer Isaksen Lantto, Dag Henrik Nilsen.
(Govva: Svein Lund)

Mátki manai álggos Guovdageidnui, gos beasaimet vuos oahpásmuvvat Sámi joatkkaskuvlii, ja de ijastallat doppe. Dasto finaimet gilišiljus ja Sámedikki oahpahusossodagas. Ja de vuoddjáimet Láhpoluobbalii, gos ijastalaimet skuvllas ja iđedis beasaimet deaivvadit ohppiiguin ja oahpaheddjiiguin ja geahččat maid sii ledje ráhkadan. Dan maŋŋil jotkkiimet nuorttas duoddara badjel. Jergulis bisáneimmet oahpes olbmuid luhtte, ja beasaimet mielde biebmat hui lojes bohccuid gárddis. Viidáseappot Kárášjohkii; Sámediggi, Sámiid Vuorká-Dávvirat ja Sámi joatkkaskuvla. Olliimet velá finadit Suoma bealde. Dan maŋŋá vuoddjáimet Levdnjii gos oaččuimet njeallje-diibmosaš duodje- ja giellakurssa Sámi giellaguovddážis. Oahppit besse goarrut alcceseaset sisteseahkažiid. Čuovvovaš bisánanbáiki lei Rávttošnjárgga luondduvistti. Dasto maŋŋá gaskabeaivvi beasaimet dan jagi vuosttaš turistan gállit neavrresdálkkis Smiervuona mearrasámi gilišilju gođiid ja návsttuid gaskkas. Dasto doapmaleimmet gilivissui, gos guovtti oahppi áhkku guossohii mállásiid. Maŋimuš ijastallan lei Ruoššanjárgga skuvllas, gos maid deaivvadeimmet sámegielohppiiguin ja sin oahpaheddjiin ovdal go dolliimet guhkes mátkái ruovttoluotta Sállanii.

Mátkki boađusin lei 19-siidosaš raporta mas ledje govat ja dieđut buot báikkiid birra gos leimmet fitnan. Oahppit leat ieža čállán eanaš teavstta. Sii leat govven beali govain ja mearridan makkár govat galget leat mielde. Raporta lea čállon dárogillii, muhto juohke ásahusa birra leat sámi namat ja muhtin sámi sánit. Dalle go mus maŋimuš vahkus lei čoahkkin ohppiiguin ja váhnemiiguin ja jerren maid sávve čuovvovaš jagi sámegieloahpahusas, celkkii muhtin oahppi ná: – Vel okta dákkár mátki!

Jergulis bisáneimmet bohccogárddi lusa, ja beasaimet buorástahttit Bambbiin, mii lei erenoamáš lojes čearpmat.
(Govva: Svein Lund)

Ja maŋŋil?

Ovdal skuvlajagi 2006-07 sáddejuvvui vuosttáš háve buot suohkana ohppiide ja váhnemiidda gažaldat háliidit go sámegieloahpahusa. 20 oahppi dieđihuvvojedje. Ieš ledjen dalle áigá juo cealkán suohkanii ahte mus ii lean vejolašvuohta joatkit šat maŋit skuvlajagi, ja ahte fertejedje dahkat juoidá oažžun dihte bistevaš čovdosa. Lihkus lei suohkanii fárren oahpaheaddji geas lei oahpaheaddjioahppu, muhto geas ii lean bistevaš virgi. Suohkan dalle lohpidii sutnje bistevaš virgáibidjama dainna eavttuin ahte oahpai sámegiela. Muhto dallege lei gelbbolaš bistevaš sámegieloahpaheaddji ain moatti jagi geahčen. Dan gaskkas almmuhuvvui 60 % gaskaboddosaš virgi sámegieloahpaheaddjin. Dat han leige doarvái háhkat sámegieloahpaheaddji čavčča rájes, muhto ii lean doarvái sihkkarastit su báhcit bistevaččat. Dalle go dát oahpaheaddji gasku skuvlajagi oaččui 100 % virggi iežas ruovttusuohkanis, de son fárrii. Ja oahppit ledje sámegieloahpahusa haga vuot oktii. Skuvlajagi loahpa rádjái šattai muhtin lágan heahtečoavddusin bidjat sámegieloahpaheaddjin dan oahpaheaddji, guhte dassážii lei geargan lohkat sámegiela jahkebeali, ja dan láhkai máhtii veahá eambbo go oahppit.

Ii oktage ohcan sámegieloahpaheaddjivirgái skuvlajahkái 2007-08, ii oktage lean fuomášan ge áigemeari ohcat doarjaga gáiddusoahpahusa várás, dasgo suohkana surgadis ruhtadilli lei dagahan ahte skuvlakantuvrras ii bargan oktage. Oahpaheaddji, gii galggai lohkat sámegiela, lei ožžon olles virggi eará fágaide, ja go skuvla čakčat álggii, ii oktage riekta diehtán maid dainna sámegieloahpahusain galggai dahkat. Nuoraidskuvlaohppiin lei sámegiella diibmoplánas, muhto fertejedje eanáš bargat iešheanalaččat. Eará ohppiid ektui lei sámegieloahpahus maŋiduvvon. Čakčat válddii skuvla oktavuođa muinna jearran dihte sáhtášin go veahkehit juoga láhkai. Soabaimet geahččalit ordnet oahpahusa áigodat- ja gáiddusoahpahussan. Muhto dán čáledettiin dat ii leat vel skuvlahistorjá muhto baicce boahtteáigi, ja mo de geavvá it oaččo diehtit dán girjjis.


[1] Dán girjjis lea eambbo dán iskkadeami birra artihkkaliin Bihtážat Ákŋoluovtta sámi skuvlahistorjjás, Guorráneapmi ja dáruiduhttin Fálesnuoris ja Historjjákeahtes gieldda skuvlahistorjjás. Sierra artihkal dán iskkadeami birra galgá maiddái boahtit ma??elis Sámi skuvlahistorjjás.
[2] Suga suga su lea sámegiel lávllagirji CD:in, maid Elisabeth Utsi Gaup lea doaimmahan, ja man DAT-lágádus almmuhii 1989:s
[3] Hans Ragnar Mathisen ráhkadii 1992:s Sállan-kártta sámi báikenamaiguin, eanaš namaid lea viežžan girjjis Just Knud Qvigstad: De lappiske stedsnavn i Finnmark og Nordland fylker. Aschehoug 1938
[4] Berit Johnskareng: Boađe mu mielde. Davvi Girji 1991. Oahppogirji sámegielas nubbin giellan, jurddašuvvon vuosttažettiin 3. luohká ohppiid várás, geat juo leat oahppan sámegiela ovtta dahje guokte jagi
[5] http://www.kafjord.kommune.no/sami-giellaguovdda.2862.se.html
[6] Leavgaspeallu ii gávdno vel interneahtas, muhto sáhttá má?get dan bearpmas Sámegiella lea somá, maid sáhttá di?got Sámedikki oahpahusossodagas
[7] Ivar Utsi, su muitalus lea girjjis Sámi skuvlahistorjá 2.
[8] Gulat go giela? lea oahpponeavvu maid Maja Hatta lea ráhkadan ja Sámediggi lea almmuhan.
[9] Mari Boine lea čállán dan lávlaga ja almmuhan dan kaseahtas Min máilmmis.
[10] Lávlagat ja luođit lea girji mii álggos almmuhuvvui 1991:s, Haldis Balto, Randi Johansen ja Oyfrid Solbakken leat doaimmahan dan. 2003:s dat almmuhuvvui maiddái CD:n.
[11] http://www.dokpro.uio.no/friiskartene/1861/1861oversikt.html
[12] Dát mearkkaša ahte dihtoriin lei operatiivavuogádat Windows 98. Čállin dihte sámegiela dain, ferte installeret sierra fonttaid ja dát čoavddus ii leat oktiiheivvolaš ođđaset Windowsiin iige eará operatiivavuogádagaiguin. Jus galgá čállit sámegillii dálá kodatabealla mielde, ferte leat juogo Windows 2000 dahje ođđasut, dahje eará operatiivavuogádat.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3