På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.
| Dát lea ovtta dakkár olbmo muitalus guhte lea bargan sámegiella nubbingiellan heahteoahpaheaddjin. Dát lea maiddái muitalus eavttuid birra maid sámegieloahpaheaddjit ja -oahppit sáhttet vásihit dáruiduvvan oasis Sámis nu maŋŋit go 2000-logus. Svein Lund lea Sámi skuvlahistorjjá váldodoaimmaheaddji ja presenterejuvvui 2. girjjis. Son muitala dás dan birra go son skuvlajagi 2005-06 barggai oktiibuot 3 mánu Ákŋoluovtta ja Goahteluovtta skuvllaid sámegieloahpaheaddjin. |
Muhtin beaivvi borgemánus 2005 logan Finnmark Dagblad-aviissas : «Hasvik kommune: Ledig engasjement som larer i samisk». (Ákŋoluovtta suohkan: Rabas gaskaboddosaš sámegieloahpaheaddji virgi.) Sii eai lean ožžon ohcciid sámegieloahpaheaddji oassevirgái, ja dalle geahččaledje čohkket olles skuvlajagi oahpahusa moatti mánnui olles virggiin.
Áidna ohccin in dárbbašan vuordit guhká ovdal go ožžon vástádusa. Mus han lei formálalaš vuođđu dohkkehuvvot oahppan oahpaheaddji virgái ja bálkái. Muhto in báljo leamaš vuođđoskuvllas dan rájes go ieš ledjen oahppin, ja mu áidna vásáhusaš sámegieloahpahusas lei ollu boarráset ohppiiguin. Dál mus galge leat oahppit 2.,5.,7. ja 8. luohkás. Ja mii guoská fágalaš doarjagii ja ovttasbargui – rektorat celkkiiga čielgasit ahte ii oktage oahpaheaddji sudno skuvllain máhttán namuhanveara sámegiela.
In diehtán ollu Ákŋoluovtta suohkana birra, ja in báljo maidege suohkana sámiid birra. Barggadettiin sámi skuvlahistorjjáin ledjen gávdnan ovtta dieđu Ákŋoluovtta birra. Dat lei iskkadeapmi 1943:s sámi mánáid birra Finnmárkku suohkaniin. Dat lei iskkadeapmi jagis 1943 mas dieđihuvvui ahte suohkanis eai lean eambbo go vihtta sámi máná, buohkat Dutnjesvuona skuvlabiirres. [1] Vaikko Dutnjesvuona skuvla lea áigá juo heaittihuvvon ja Ákŋovuona suohkana olmmošlohku fas issorasat njiedjan, de ledje goit 2005 čavčča ovcci sámi máná dieđihuvvon sámegieloahpahussii, suohkana 130 oahppi gaskkas. Oahpahus galggai čuovvut plána «Sámi giella ja kultuvra». Dát lei measta visot maid dihten ovddalgihtii.
1990-logu álggus ledje moadde Ákŋoluovtta skuvlla váhnenpára sávvan sámegieloahpahusa mánáidasaset, geat dalle ledje smávvadásis. Dattetge fertejedje dát oahppit vázzit olles vuođđoskuvlla almmá sámegieloahpahusa haga.
Lei leamaš veahá sámegieloahpahus guovtti áigodagas, 1990-logu gaskkamuttus ja 2003-2005, guvttin oahpaheddjiin. Soai leigga goappašagat nissonat, oruiga Goahteluovttas, leigga bajásšaddan Guovdageainnus ja sudnos lei sámegiella eatnigiellan, muhto ii makkárge oahppu bargat sámegieloahpaheaddjin. Goappašagain ledje mánát skuvlaagis, ja álggos soai oahpaheigga mánáideaskka, ja dađistaga serve eará oahppit maid. Goappašagat fárriiga maiddái eret suohkanis oalle oanehis áiggi das maŋŋil go sámegieloahpahus lei álggahuvvon.
Sámegieloahpahus 1990-logu gaskkamuttus ja skuvlajagi 2003-04 lei dušše fal Goahteluovttas. Skuvlajagi 2004-05 álggii oahpahus maiddái Ákŋoluovttas. Muhto oahpahus álggahuvvui easka golggotmánus, ja guovvamánus oaččui oahpaheaddji barggu eará báikkis ja fárrii.
Sáhttá leat váttis háhkat sámegieloahpaheddjiid suohkaniidda dego Ákŋoluokta, muhto ferten dadjat ahte ii suohkan gal lean nu ollu rahčan ge dainna. Moatti háve lei almmuhuvvon sullii 20 % virgi sámegieloahpaheaddjin. Muhto dainna ii oktage sáhte eallit ii ge dieđusge oktage ohcan.
Bessen gullat ahte muhtin eará skuvlla oahpaheaddjit ledje váidalan go skuvla ii dahkan eambbo háhkat sámegieloahpaheaddji. Ledje cealkán ahte sin mielas skuvllas lei lágalaš geatnegasvuohta, ja sáhttá áššáskuhttot go ii addán sámegielfálaldaga vaikko váhnemat gáibidedje dan.
Go suohkan jagi ovdal go mun álgen fertii virgáibidjat sámegieloahpaheaddjin olbmá geas ii lean oahppu ii ge oahpahusvásáhus, de bálkáhii sámegieloahpaheaddji Álttás bagadallin. Dat šattai buorrin munnje nai.
 |
"Borat go goikebierggu?" Bivnnuhis geavatlaš sámegiellaoahppu. Julianne 2. luohkás čájeha ahte son gal máhttá niibbi geavahit. (Govva: Svein Lund) |
De muhtin mánnodaga golggotmánus álgen. Vuosttaš diibmu lei smávvadásis. Guokte unna binna nieiddaža, nu unnit ahte fertejin čeagŋut vai sáhtten buorástahttit. Eaba ipmirdan nu ollu sámegiela, nu ahte dárogiella šattai veahkkegiellan, aisttan boares giellainstruvssa, «uomgjengelig fornodent» (vealttakeahttá dárbbašlažžan). Go jerren maid máhtiiga sámegillii, logai nubbi ahte násti mearkkaša stjerne, ja de eaba fuomášan eambbo. Muhto čađaheimmet gal «Mii du namma lea? – Mii su namma lea? – Eadni ja áhčči» ja de oaččuiga goabbáge bearpma maidda sárgguiga sámi leavgga, čáliiga Sámegiella ja namaideaskka. Jerren maid dagaiga jagi ovdal, ja deháleamos sudno mielas lei lávlun ja dánsun. Dasa liikuiga ja čuojahin Suga-suga-su - CD [2], ja dalle lávlluiga mielde.
De lei nuoraiddássi, guokte 8.-luohkkálačča. Go bohten sisa luohkkálatnjii lei nubbi juo čállime távvalii: «Bures, olmmái». Oahpásmuvadettiin jerren «Gos don orut?» ja go vástádus lei «Hasviikkas», de fertiimet seammás váldit Sállana sámi báikenamaid. Mun orun Ákŋoluovttas – Don orut Goahteluovttas. Lihkus mis lei Sállan-kárta[3] sámi báikenamaiguin.
Dát oahppit ipmirdeigga eambbo sámegiela go unnorašguovttos, muhto dás fertejin maiddái dávjá geavahit dárogiela veahkkegiellan. Soai háliideigga oahppogirjji, ja beasaiga geahččat Boađe mu mielde[4] , maid dohkkeheigga. Muđui háliideigga ráhkadit sámi borramuša ja dahkat praktihkalaš barggu. De ságastalaimet sámegillii váhnemiid, vieljaid, oappáid, áhkuid ja ádjáid, beatnagiid ja bussáid birra.
Ii mannan nu bures oahppogirjjiin nuoraiddásis. Eaba máhttán nu ollu sámegiela go mun ledjen jáhkkán, girjjis ii lean jorgaleapmi dárogillii ii ge ohppiin lean sátnegirji. Dasa lassin ledje dán girjji bargobihtát beare mánálaččat nuoraiddásis. Oppanassiige gávnnahin ahte ii gávdno vuogaš oahppogirji ohppiide geat easka nuoraidagis oahppagohtet sámegiela. Oanehis áiggi maŋŋil gávnnaheimmet danin ahte fertiimet geavahit eará bargovugiid.
 |
Mii láibut sámeláibbi. |
Spealu, maid eanemusat geavahin, ledjen ieš ráhkadan; «Leavgaspeallu»[6] , mas lea breahtta ja koarttat sámi ivnniin. Koarttain leat gažaldagat. Muhtin oahppi gávnnahii mo sáhtii geavahit dan spealu maiddái systemáhtalaš grammatihkka-oahpahussii. Son čorgii koarttaid jearransániid mielde, mii, maid, gii, makkár, galle jna. Muhtumin válddiimet bottu spealus ja mun mannen távvalii ja čilgejin erohusa mii ja gii gaskkas, mun lean ja mus lea, jna.
Dalle go mun bohten Ákŋoluovtta skuvlii ožžon bearpma mas ee. lei boares koartaspeallu maid Sámi oahpahusráđđi lei sádden skuvllaide moaddelogi jagi áigi. Dán mii maid geavaheimmet buriin bohtosiin.
Loahpas geavahin koarttaid maiddái geahččaleapmin; čuhppen govaid ja sániid sierra, seaguhin visot ja de galge oahppit bidjat daid oktii fas.
 |
Goahteluovtta skuvlla sámegieloahppit spellet "leavgaspeallu". Gurut bealde:Susanne Hansen, Inger Lise Pedersen, Benedikte Gamst ja Thomas Hansen |
Háhken ja heŋgejin seaidnái sámi plánššaid; guollenamaid, sohkatávvala, Sállan-kártta ja sámegávttiid. Sohkatávvala vuođul ráhkadedje oahppit iežaset sohkatávvaliid, mii lei buorre vuođđu ságastallat ohppiid sámi ruohttasiid birra. Gávnnaheimmet oktasaš oahpes olbmuid ohppiid muotáid ja čeziid gaskkas, ja go sáhtten muitalit ahte ledjen oktii deaivan dovddus máttarádjá-rohki[7] , de lei hui hearvái.
Eará buorre oahpponeavvu lea bearpma man namma lea Gulat go giela?[8] Das leat govat, teavsttat ja gažaldagat sihke báhpáris ja CD:s. Soaitá heivet buoremusat gaskadássái, muhto maiddái nuorat ja boarrásat oahppit sáhttet geavahit dan. Lea erenoamáš vuogas dalle go leat oahppit iešguđet dásis, go dalle sáhttet muhtin oahppit bargat dainna iešheanalaččat.
Ieš in leat čeahpes lávlu, muhto ovtta lávlaga han nagodin lávlut ovttas buot ohppiiguin; Čalbmi, čalbmi, njunni, njálbmi...[9], mas čujuha iešguđet rumašoassái dađe mielde go lávlu dan birra. Muđui geavaheimmet CD:id main ledje sámi lávlagat, ja lávlluimet mielde nu bures go máhtiimet. Nuoraiddásis logaimet ja guldaleimmet measta olles girjji Lávlagat ja luođit [10] ja jorgaleimmet teavsttaid dárogillii.
Jus galggašin geassit čoahkkái mat ledje mu deháleamos oahpponeavvut, dajašin spealut, távval ja govvenapparáhtta. «Távvaloahpaheapmi» lea min áiggis šaddan measta cielossátnin «ođđaáigásaš» pedagogaid gaskkas. Sáhttá dieđusge geavahit távvala dološ vuogi mielde, mas oahpaheapmi manná ovtta guvlui ja oahppit čállet girjái maid oahpaheaddji čállá távvalii. Muhto távval sáhttá maiddái leat hui ávkkálaš veahkeneavvu čilget dan mainna bargá, čájehit mo sánit čállojuvvojit jna. Ja buot buoremusat doaimmai go oahppit ieža besse sárgut távvalii ja čállit sámegiel sániid dasa.
Govain ráhkadin albuma; teakstagieđahallanprográmmas bidjen guhtta gova ain árkii ja čálihin govvačálániin. Maŋit diimmus čálle oahppit sámegiel teavstta dasa. Maŋŋil dahken sullásaš govventuvrraid eará joavkkuiguin. Bohtosiid heŋgiimet feaskárii. Eará oahppit ja oahpaheaddjit bohte geahččat ja sámegieloahppit fertejedje jorgalit teavsttaid sidjiide. Erenoamážit unnimusat čevllohalle go sáhtte muitalit oahpaheddjiide juoidá maid dat eai máhttán
Girjjáš oaččui nama Mii orrut Sállanis, ja das ledje 24 siiddu. Beasaimet nuvttá čálihit 100 girjjáža suohkana ivdnečálániin. Daid vuvddiimet skuvlamátkki buorrin. Go ieš girjjáš lei sámegillii, ja unnán olbmot Sállanis máhtte lohkat dan, de ráhkadeimmet maiddái dárogiel teakstagirjjáža maid vuvddiimet sidjiide geat dárbbašedje.
Maŋŋil gohččon váhnemiid ja ohppiid ovttas, ja dalle bohte ollu eanet. Go viimmat ožžon oktavuođa váhnemiiguin, gávnnahin ahte eatnasat beroštedje sámegieloahpahusas ja háliidedje searvat máŋgga láhkai, omd. báikkálaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja skuvlamátkki lágideapmái. Juste ovdal go heiten oahpaheaddjin, de bovdejin sihke ohppiid geain lei leamaš sámegiella, sin váhnemiid ja sin geat ledje mearridan válljet sámegiela maŋit jagi. Geahčaimet govaid skuvlamátkkis, ja váhnemat ja oahppit besse cealkit makkár sávaldagat sis ledje boahtteáiggi sámegieloahpahussii.
Eará háviid mis lei sámegiella olles skuvlabeaivvi; 4 diimmu smávvadásis, 5 diimmu gaskadásis ja 6 nuoraiddásis. Moatti háve deive sihke olles beaivásaš oahpahus ja liigediimmut leat seamma beaivvi, nu ahte vearrámus lági mielde šattai juobe 8 diimmu sámegiella, mii duođaid lea beare ollu sihke ohppiide ja oahpaheaddjái. Fertejin dalle lonohallat iešguđetge oahpahusvugiid gaskkas, áinnas vázzit tuvrra dahje leat moadde diimmu skuvlagievkkanis.
 |
Šattai álkit go beasaimet geavahit lanja mas lei távvál. Ja oahppit áinnas áigot deavdit távvála ieža. Gurut bealde Inger Lise Pedersen ja Benedikte Gamst. |
Min áiggis dihtorteknologiija lea diehttelas oassin oahpahusas, ja prinsihpalaččat dat galggašii maiddái guoskat sámegieloahpahussii. Muhto eanaš lanjain gosa sámegieloahpahus biddjojuvvui, ii gávdnon oktage dihtor, dahje ledje boares dihtorat maiguin ii sáhttán čállit sámegillii. [12] Dušše fal ovtta lanjas ledje dihtorat maiguin sáhtii čállit sámegillii, dan latnjii beasaimet easka maŋŋil dii. 1400.
Oaččuimet ruđaid goappáge skuvllas ja «kultuvrralaš skuvlalávkkas», muhto stuorimus ruhtagáldu lei dattetge Mii orrut Sállanis-girjjáža vuovdin. Guokte eatni ja okta muottá serve, ja go dasa lassin oaččuimet bussevuoddji gean buohkat dovde, de vulggiimet buorremielain 11 sámegielohppiin oktiibuot 12 oahppis.
 |
Skuvlamátki lei jagi deháleamos dáhpáhus. Dá boradit Láhpoluoppal skuvllas. Gurut bealde beavddi birra:Thomas Hansen, Ingunn Utsi (muotta), Benedikte Gamst, Susanne Hansen, Marita Pedersen, Ristiinná Loso, Liv Marit Somby (eadni), Julianne Isaksen, Ronja Antonsen, Christoffer Isaksen Lantto, Dag Henrik Nilsen. |
Mátki manai álggos Guovdageidnui, gos beasaimet vuos oahpásmuvvat Sámi joatkkaskuvlii, ja de ijastallat doppe. Dasto finaimet gilišiljus ja Sámedikki oahpahusossodagas. Ja de vuoddjáimet Láhpoluobbalii, gos ijastalaimet skuvllas ja iđedis beasaimet deaivvadit ohppiiguin ja oahpaheddjiiguin ja geahččat maid sii ledje ráhkadan. Dan maŋŋil jotkkiimet nuorttas duoddara badjel. Jergulis bisáneimmet oahpes olbmuid luhtte, ja beasaimet mielde biebmat hui lojes bohccuid gárddis. Viidáseappot Kárášjohkii; Sámediggi, Sámiid Vuorká-Dávvirat ja Sámi joatkkaskuvla. Olliimet velá finadit Suoma bealde. Dan maŋŋá vuoddjáimet Levdnjii gos oaččuimet njeallje-diibmosaš duodje- ja giellakurssa Sámi giellaguovddážis. Oahppit besse goarrut alcceseaset sisteseahkažiid. Čuovvovaš bisánanbáiki lei Rávttošnjárgga luondduvistti. Dasto maŋŋá gaskabeaivvi beasaimet dan jagi vuosttaš turistan gállit neavrresdálkkis Smiervuona mearrasámi gilišilju gođiid ja návsttuid gaskkas. Dasto doapmaleimmet gilivissui, gos guovtti oahppi áhkku guossohii mállásiid. Maŋimuš ijastallan lei Ruoššanjárgga skuvllas, gos maid deaivvadeimmet sámegielohppiiguin ja sin oahpaheddjiin ovdal go dolliimet guhkes mátkái ruovttoluotta Sállanii.
Mátkki boađusin lei 19-siidosaš raporta mas ledje govat ja dieđut buot báikkiid birra gos leimmet fitnan. Oahppit leat ieža čállán eanaš teavstta. Sii leat govven beali govain ja mearridan makkár govat galget leat mielde. Raporta lea čállon dárogillii, muhto juohke ásahusa birra leat sámi namat ja muhtin sámi sánit. Dalle go mus maŋimuš vahkus lei čoahkkin ohppiiguin ja váhnemiiguin ja jerren maid sávve čuovvovaš jagi sámegieloahpahusas, celkkii muhtin oahppi ná: – Vel okta dákkár mátki!
 |
Jergulis bisáneimmet bohccogárddi lusa, ja beasaimet buorástahttit Bambbiin, mii lei erenoamáš lojes čearpmat. |
Ii oktage ohcan sámegieloahpaheaddjivirgái skuvlajahkái 2007-08, ii oktage lean fuomášan ge áigemeari ohcat doarjaga gáiddusoahpahusa várás, dasgo suohkana surgadis ruhtadilli lei dagahan ahte skuvlakantuvrras ii bargan oktage. Oahpaheaddji, gii galggai lohkat sámegiela, lei ožžon olles virggi eará fágaide, ja go skuvla čakčat álggii, ii oktage riekta diehtán maid dainna sámegieloahpahusain galggai dahkat. Nuoraidskuvlaohppiin lei sámegiella diibmoplánas, muhto fertejedje eanáš bargat iešheanalaččat. Eará ohppiid ektui lei sámegieloahpahus maŋiduvvon. Čakčat válddii skuvla oktavuođa muinna jearran dihte sáhtášin go veahkehit juoga láhkai. Soabaimet geahččalit ordnet oahpahusa áigodat- ja gáiddusoahpahussan. Muhto dán čáledettiin dat ii leat vel skuvlahistorjá muhto baicce boahtteáigi, ja mo de geavvá it oaččo diehtit dán girjjis.
[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
[6]
[7]
[8]
[9]
[10]
[11]
[12]