På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.

Lidvard Hytta:

Rihkku go skuvla sámi mánáid olmmošvuoigatvuođaid?

Studeantaguovttos geat finaiga Mázes 1964:s - govviduvvon Oslos 40 jagi maŋŋá . Gurut bealde: Lidvard Hytta ja Jan Johnsen.
(Govva: Svein Lund)

1964:s leigga guokte studeantta vuolgán Eik oahpaheaddjiskuvllas Tønsberggas oahppaladdat Máze ja Guovdageainnu. Nubbi sudnos čálii dalle dán čállosa, dat lea dás nu go deaddiluvvui sin skuvlaaviissas Ventilenis.

Čálli Lidvard Hytta lea riegádan 1936:s ja bajásšaddan Tunhovdas Numedalas (Buskerudas). Maŋŋel oahpaheaddjiskuvlla son lea bargan oahpaheaddjin ruovttuogilistis, 1984 rájes rektorin dassážii go oažžugođii penšuvnna. Lidvard Hytta lea čállán ollu girjjiid main muitaluvvo Numedala guovlluhistorjá. Dán čállosis lea Lidvard Hytta humadan Máze skuvlla dalá rektoriin, Trygve Lund Guttormseniin.

Ventilen faksimila

Leaččai go eallima vuorbi sádden munno Mázii, dan in gal dieđe. Ean lean goit álggos jurddašan dohko vuolgit, ean lean báljo gullan ge Máze nama. De soaittáhagas šattai riikkageaidnu Álttá ja Guovdageainnu gaskka gitta, ja nu moai gáiddaime dan miellagiddevaš servodahkii mannan geasi.

Mii Máze dagaha nu miellagiddevažžan? Na danne go dat lea okta dain čielgaseamos sámi giliin mii mis lea Norggas dán áigge.

Máze, gos leat su. 300 orru, gullá Guovdageainnu suohkanii, ja nu lea oassin riikka stuorámus suohkanis. Bálddastahttima dihte: Oslo, Akershus ja Østfold suohkanat livčče buohkat čáhkan dán stuora suohkana siskkobeallái.

Eanas olbmot ellet dállodoaluin ja boazodoaluin, nu dáppe leat ge sihke dálusápmelaččat ja boazosápmelaččat. Dáppe leat buorit bivdoeatnamat, ja dat ollu jávrrit ja jogat miehtá duottarguovllu leat hui guollát.

Gilis lea leamaš birrajagigeaidnu Áltái 2 jagi, ja áigumušat goit livčče ahte sii ožžot dan maiddái sin iežaset suohkana guovddáš márkanbáikái. Boahtte čavčča oažžu Máze elfámu, ja dasa gal leat gili olbmuin ollu vuordámušat.

10–15 jagi dassái huksegohte sápmelaččat nai viesuid, ja dađistaga eanebuin lea buoret orrunbáiki. Goitge orrot ain ollugat gámmiin ja gođiin.

Leažžá go beaivválaš eallin nu hearvái go «Laila»-girjjis čállo, dasa in áiggo dadjat goabbelii ge. Okta goit lea diehttelas; dat guhte áigu dáppe birget, sus berrejit nanu ruohttasat dán duottarguovllus.

Mot son skuvladilálašvuođat leat dán servodagas? Vai oččošeimme dasa vástádusa, de letne mannan gili čáppa internáhttaskuvlii. Doppe gávnnadetne moai skuvlla stivrejeddjiin Trygve Guttormseniin. Son lea Álttás eret, muhto son bođii dán skuvlii dakka maŋŋelaš go gearggai oahpaheaddjiskuvllas Tromssas. Soitet ollu čilgehusat dasa manne son válljii Máze, ja nu válddii badjelasas stuora ovddasvástádusa. Oktan sivvan dasa dáiddii gal dat go su eamit lea mázelaš. Son lea maiddái oahpaheaddji, ja dál áidna dan 9 oahpaheaddjis gii máhttá sámegiela.

– Ferte leat oba mihá stuora rievdadus daidda mánáide geat bohtet duoddaris vuopmái skuvlii ja fertejit hárjánit jegolažžan internáhttaskuvllas?

– Na lea dieđusge, dadjá Guttormsen. Sii leat luondduriikka mánát geat váldojit duoddara friddja eallimis ja biddjojit skuvlabeŋkii čohkkát. Eai dat leat hárjánan čuovvut diimmu dehe čohkkát jaska beavddi guoras golbma kvártta ain hávális. Vearrámus goitge lea giela dáfus. Ollugat sis eai máhte sáni ge dárogiela go bohtet. Ja dan 9 oahpaheaddjis dán skuvllas, nu go ovdal dadjen, lea dušše okta gii máhttá sámegiela. De gal diehttelasat šaddá váttisin roahkadit hupmat ja gulahallat. Mii oaidnit ahte mánát dađistaga dego jávohuvvagohtet, dego čiehkádit iežaset sisa.

Oahppogirjjiin lea dušše ABC sámegillii. Nu ahte ovdal go mánát obanassiige sáhttet ovdánit veaháge, de fertejit sii oahppat dárogiela. Ii ge dan oahpa oanehis bottas. Eatnasat bártidit gielain čađat daid jagiid go vázzet skuvlla. Go mii de jurddašit ahte dáppe mánáide addojit seamma eksámenbihtát go dárogielat mánáide, ja boađut mihtiduvvojit ovttalágán mihtuiguin, de ipmirda man vuoiggameahttumit mii láhttet sápmelaččaid vuostá. Ii leat imaš go sámi mánáid eksámenboađut leat mihá heajubut go eará mánáin dán riikkas.

Ii leat nu dušše dárogielas, rehkenastimis lea maiddái nu. Eanas rehketbihtáin lea čálus, ja dan ferte ipmirdit jos galgá máhttit vástidit ja rehkenastit riekta. Obalohkái lea surgat jurddašit makkár skuvlapolitihka eiseválddit leat lágidan sápmelaččaide, joatká skuvlastivrejeaddji Guttormsen. Ovtta gaskka ii lean obage lohpi sámástit mánáiguin. Olmmošvuoigatvuođaid mielde lea juohke mánás riekti oažžut oahpahusa eatnigiellasis. Ožžot go sámi mánát dan?

Skuvlla stivrejeaddji Guttormsen oaivvilda ahte mánát galget gal oahppat dárogiela, muhto álgo 3-4 jagi galggaše oažžut oahpahusa eatnigiellaseaset. Ja de galggaše leat eanet sámegielat oahpaheaddjit.

-Dáidá leat váttis dahkat buori oktavuođa ruovttuid ja skuvlla gaskka dákkár dilálašvuođain?

-Lea. Mánát orrot min luhtte guokte mánu ain hávális. Eat sáhte dalle sidjiide doaibmat dušše skuvlan mii addá sidjiide fágalaš oahpa. Mii galggašeimmet muhtun láhkái ruovttuid sadjásažžan. Mii doallat váhnenčoahkkimiid, ja sii geat orrot lahka gal bohtet daidda, muhto diehttelasat ii šatta buoremus oktavuohta de go leat guhkes gaskkat.

-Gal mánát dieđusge illudit go besset vuolgit ruoktot?

-Juo, dat gal lea sihkar. Dat leat dego girdileame. Áiggun gal lasihit dasa vel ahte mánát dohkkehit diliset hui stáđđásit. Sii hárve bihkot ja váidalit ruoktotvuolginmiela geažil ja go ohcalit váhnemiiddiset.

Go moai fas čuččodetne skuvlla olggobealde maŋŋel go letne humadan Guttormseniin ja geahčadetne duoddara guvlui, de orro moai dego oaidnime čikŋagas sámi mánáid boahtime skuvlii vuohččan, sidjiide lea dat amas báiki ja dilli. Dohko šaddet sii báhcit amas olbmuid lusa, áibbas amas vugiide ja vieruide. Sin váhnemat fertejit máhccat fas duoddarii ealu lusa. Ii leat imaš go mánát eai oaččostuva nahkáriid vuosttaš ija.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3