På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.
Johan Tore Eira, Máze 2007 |
Johan Tore Eira lea riegádan 1944:s Mázes, ja doppe son váccii vuođđoskuvlla. Dan maŋŋá son váccii joatkkaskuvlla (framhaldsskole) Guovdageainnus ja álbmotallaskuvlla Kárášjogas. Sus lea industriijamekanihkaroahppu Álttá rávesolbmuidoahppoguovddážis ja barggai veahá Biedjovákki ruvkkiin. Dan maŋŋil son lea jođihan bearraša šibitdálu. |
– Ledjen gietkkamánná go mu bearaš fertii báhtarit Ruŧŧii. Doppe oruimet golbma jagi Johkamohkis ovdal go beasaimet ruoktot.
In álgán skuvlii ovdal go ledjen 8 jagi boaris, 1952:s. Guokte vuosttaš jagi leimmet bráhkas, 3. luohká rájes lei albma skuvla gárvvis, mas maiddái lei internáhtta. Mii dálumánát vácciimet moadde mánu čakčat ja fas moadde mánu giđđat. Olles dálvvi lei mis friddja, dan botta go boazodoallománát ledje skuvllas. Dalle veahkehin váhnemiiddan šibitdoaluin, ledjen mielde meahcis bivddus, murremis ja nu ain. Oruimet skuvlla lahka ja bessen orrut ruovttus olles álbmotskuvlaáiggi.
|
Johan Tore var bare komsebarn da familien hans høsten 1944 måtte rømme til Sverige. Her er han i komsa sammen med andre flykninger i Jokkmokk. |
Go álgen skuvlii, in máhttán dárogiela, ja eanas oahpaheaddjit eai máhttán sámegiela. Easka go ledjen 5. dahje 6. luohkás ipmirdin dan mađe dárogiela ahte ožžon ávkki oahpaheamis. Skuvllas lei dušše okta oahpaheaddji gii máhtii sámegiela, Anders O. Eira, gii lei Mázes eret. Son oahpahii min risttalašvuođaoahpus, ja dat lei áidna fága man oahpaheaddjis lei lohpi oahpahit sámegillii. Mis ledje maiddái sámegiel biibalhistorjágirjjit. Jáhkán ahte Ánte maiddái humai eambbo sámegiela skuvllas go galggai dalá njuolggadusaid mielde.
Buot eará oahpaheaddjit ledje dáččat ja rivgut, ii oktage sis orron oahppan olus sámegiela. Sii oahpahedje dego livččii gos dal muđui ge Norggas. Adde midjiide leavssuid, mii dábálaččat lei oahppat sullii siiddu oahppogirjjis bajil. Áidna mas beroštedje lei leimmet go mii oahppan dan bajil, eai beroštan das ipmirdeimmet go mii maid logaimet. Dábálaččat ipmirdeimmet hui unnán.
– Go eat máhttán leavssu de lei ráŋggáštus. Dávjá fertiimet čuožžut «skammekrokenis» – heahpatčiegas. Muhtin oahpaheaddjit huško min gieđaid čujonasain dahje spežžejedje bealljái. Dat dieđusge ii lean lohpi, muhto váhnemat eai duostan váidalit. Máŋga váhnema, nu go mu áhčči ja eadni, máhtte maiddái hui unnán dárogiela, eai ge dovdan lágaid ja njuolggadusaid. Danne lei hui hárve ahte bohte váidalusat skuvlastivrii dahje eará eiseválddiide. Ii báljo lean oktavuohta váhnemiid ja oahpaheddjiid gaskkas.
Muittán go álgen 3. luohkkái. Dalle logai oahpaheaddji ahte galggaimet čállit stiilla. Muhto mun in ipmirdan mii dat stiila lei, áidna maid dihten lei ahte go njuikejedje sabehiin, de ožžo «stiilla», muhto in ipmirdan mo dan čállit. Nu ahte in čállán maidege, ja de ráŋggáštuvvojin go in lean bargan leavssu.
Vearrámus lei dárogiella, rehkenastin manai buorebut, go dalle ipmirdin eambbo. Dennjen, duodji ja lášmmohallan manai bures, dain fágain mus ledje buorit árvosánit, muhto teoriijafágain ledje hui heittohat.
Min skuvlaluohkás lei oahppi gii máhtii dárogiela ovdal go álggii skuvlii, Sámmol Hætta. Son dulkui midjiide maid oahpaheaddji dajai, dat lei stuora veahkkin midjiide.
Oahpaheaddjit gozihedje juohke beaivvi ahte mánát ledje basadan. De lei muhtin giđđa go lei hui buorre dálki ja beaivváš báittii. Mun ledjen leamaš moadde beaivvi ovttas áhčiin meahcis ja bivdán guliid, ja ledjen áibbas áfáiduvvan. De bođii oahpaheaddji, muhtin lullirivgu, dárkkistit basadeami. Son doaivvui mun ledjen duolvvas ja doaškkui mu go máhkaš in lean basadan. Mun dieđusge muitalin dan fearána eadnái. Son dajai «jallas rivgu!», muhto ii duostan váidalit, ii ge diehtán mot ja gosa váidalit ge.
Ledjen 6. luohkás. Bottus láviimet čiekčat spáppa. Lei nu ahte maŋimus gii manai sisa galggai álo váldit spáppa mielde. Go mun mannen sisa, de doaivvui oahpaheaddji ahte mun dat ledjen maŋimus ja jearai gos spábba lei. Mun vástidin ahte in lean maŋimus, muhto oahpaheaddji ii jáhkkán dasa ja čorbmadii mu niskái nu ahte mannen galmmas. Mun suorganin nu ahte dan maŋŋil in duostan mannat skuvlii golmma vahkkui. Dalle mu eadni bivddii mu stuoravielja čállit váidalusa skuvlastivrii. Ja skuvlastivra válddii dan duođas ja mearridii ahte oahpaheaddji fertii bivdit ándagassii dahje lihccojuvvot. Loahppa lei ahte mu viellja doalvvui mu skuvlii ja oahpaheaddji ánui ándagassii.
Muhtin oahppit hui dávjá ráŋggáštuvvojedje. Muittán ahte oahpaheaddji válddii muhtin oahppi olggos feaskárii ja buohkat gulaimet go speaččui. Vearrámusaid gaskkas lei oahpaheaddji gii lei leamaš nasistan soađi áigge. Muittán váhnemat lohke ahte dan dihtii son ii šat beassan bargat oahpaheaddjin doppe gos ovdal lei leamaš, ja danne son lei boahtán deike. Buot oahpaheaddjit eai lean seamma garrasat, muittán mis lei muhtin rivgu gii lei hui siivui.
|
Skuvlamánát ja oahpaheaddji Karles Lund.
|
|
Guovdageainnu joatkkaskuvla (framhaldsskole), 1958 |
Ollesdálveskuvlla ožžon easka go jagi maŋŋil mannen Kárášjohkii vázzit Sámi álbmotallaskuvlla. Doppe ledje guokte skuvlameašttirgilvvu; duojis ja falástallamis. Ieš vuiten duojis, ja ožžon iežan nama pokálii. Dan skuvllas mis lei buoremus oahpaheaddji gii mus lea leamaš, Paul Ryan. Sus ohppen hui ollu, muhto dađi bahábut son lei eret maŋŋel juovllaid, ja dalle oaččuimet sadjásačča gii ii dohkken masage. Álbmotallaskuvllas ožžon vuosttaš háve oahpahusa sámegielas. Hans Eriksen dat lei sámegieloahpaheaddji. Lei eanas lohkan- ja čállinoahppu, muhto ledje unnán diimmut eat ge oahppan nu ollu.
|
Sámi álbmotallaskuvla, 1960 |
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3