På norsk

Liigeartihkal girjái Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.

Ingar Eira:

- Bázahallat giellaguovllu ektui

Jearahalli: Torkel Rasmussen

Ingar Eira
(Govva: Torkel Rasmussen)

Artihkal prentejuvvui Sámi allaskuvlla 10 jagi ávvodeami oktavuođas, girjjážis 10 jagi gielain ja mielain.
            Ingar Eira lea Jáhkovuonas eret ja riegádii 1950:s. Sus lea oahppu Jáhkovuona mánáidskuvllas ja Ráhkkerávjju nuoraidskuvllas, .... ,  Son lea bargan máŋga jagi mašiidnavuodjin Stáhta geaidnodoaimmahágas / Mestas, gos maiddái lea luohttamušolmmoš.
Son lea guhká bargan sámepolitihkalaš bargguin ja lei 1989-93 sámediggeáirras NSR bealis.

- Soaitá orrut leamen fuoikun, muhto min guovllus lea geavvan nu ahte rahčamusat olahit mihttomeriid Sámegiela hálddašanguovllus leat váikkuhan nu ahte mii leat bázahallan.

Ingar Eira - mearrasápmelaš Finnmárkku rittus - lea máŋga jagi rahčan oažžut sámegieloahpahusa Jáhkovuona skuvlii ja dan doalahit. Dusse moadde jagi lea lihkostuvvan.
            - Mii šállosahttá, lea ahte ii oktage ora sáhttimin moktege veahkehit min, šlundu Eira.
Son lohká ollu eará sámegielguovllut olggobeal Sámegiela hálddašanguovllu, orrot leamen seammá dilis go sii.
            - Orru leamen nu ahte rahčamusat olahit mihttomeriid hálddašanguovllu siskkobealde váikkuhit nu ahte sámegiel guovllut olggobealde hálddašanguovllu oalát bázahallet.

 

Mearrasámi gilás

Ingar Eira buvttii ovdan dán jorggu dili go logaldalai Sámi allaskuvlla ávvosemináras. Logaldallama lei gohčodan Sámi giella ja sámi giela ovddidanvejolasvuođat olggobealde giellalága doaibmaguovllu.
            Eira ruovttubáiki Jáhkovuotna ii leat nu áibbas unna mearrasámi giláš Fálesnuori suohkanis. Doppe ásset 170 olbmo, geat eatnasat leat sápmelaččat - unnit dahje eanet. Sámegiella lea álohii leamas gili álbmoga eatnigiellan.
            - Sámegiella lea ain otne beaivválaš anus erenoamázit boarráset olbmuid gaskkas. Stuorra oassi nuorat olbmuin ipmirdit fas sámegiela, dusse hupmat eai máhte, muitala ovddes sámediggeáirras.
            - Midjiide geat háliidit sámegiela boahtteáiggis sihke oidnot ja gullot, lea hui surgat vásihit ahte min giella ja kultuvra dattetge orru nohkamin dade mielde go buolvvat nohket ja jávket, váidala Eira.

 

- Olu dahkan

Su mielas lea gili álbmoga beales oalle olu dahkkon goahcat dán maŋosmannama. Stuorámus bargu lea leamas oččodit sámegieloahpahusa skuvlii.
            - Mii oaččuimet suohkanstivrra mearridit ahte Jáhkavuona skuvllas galgá addot sámegieloahpahus nubbigiellan. Dát lei hui movttiidahtti, muhto dade bahábut dáhpáhuvai mis nai nu go máŋgga eará sajis. Fálaldat nogai sihke olmmošlaš ja ruđalaš ressurssaid geažil.
            - Vuosttas lea dávjá čadnon dan nubbái. Suohkan lei positiiva juste nu guhkás go láhka geatnegahtii, iige guhkkelii.

 

Caggan oahpahusa

Sámegieloahpahus ii deavdán eanet go njealját oasi ollesáiggi virggis. Danin ii oaidnán suohkan dárbbu geavahit eambbo návccaid ja ruđaid dasa. Danin šattaige gosii veadjetmeahttun oažžut oahpaheaddji.
            - Sajáiduvvan oahpaheaddjiin váillui oahppu čađahit sámegieloahpaheami.
Ii galgga dieđusge vuordit ahte oktage boahtá eará báikkiin váldit badjelasas barggu mas ii dine eambbo go njealjádas oasi ollesáiggi virggis, čilge Eira.
            - Liikká mii lihkostuvaimet bures moadde jagi dan dihte go gávdnui olmmoš guhte sáhtii boahtit min lusa. Sus lei eará bargu main na sáhtii kombineret. Muhto go son fárrii eret, de fierralii min sámegieloahpahus. Eat mii leat nagadan čuožžálahttit dan fas, šállosa Ingar Eira.

 

Ii duosttáš oahpahit

Manne lea nu váttis fidnet sámegieloahpaheaddji gilis gos sámegiella ain lea beaivválaš anus?
            - Vástádus lea ahte sámegiella nubbigiellan lea eksámenfágan. Danin ii duostta oktage dan váldit badjelasas. Olbmuin váilu formálalaš oahppu, eandalit čállingiela ektui, lohká Eira ja jearrala manin suohkanpolitihkkárat eai oro berošteamen prioriteret sámegieloahpaheami.
            - Sivat sáhttet leat máŋga. Stuorámus sivva lea eahpitkeahttá dáruiduhttinpolitihka váikkuhusat. Váikkuhusat mat dahket ahte vel ieža nai sápmelaččat, geat dávjá vel leat suohkanpolitihkkárat, navdet ahte sámegiella lea earáid eatnigiellan ii ge sin. Danin das eai beroš.
            - Dáruiduhttin lea joksan iežas mihttomeriid mihá eambbo go maid mii beaivválaččat várra jurddašit, fuomásuhttá Eira.
            Liikká ii loga stuorámus váttisvuohtan ahte ollogat čiegadit iežaset sápmelašvuođa.
            - Nu guhká go olmmoš eaktodáhtolaččat čiegada juoidá, de ieš goit dovdá duohtavuođa ja diehtá iežas duogáža. Mihá vearrát lea dat dilli go olmmoš jurdilkeahttá iežas beaivválaš duohtavuođas beahttá iežas.

 

Ásahusat eai veahket

Ingar Eira lea geahččalan oažžut veahki buoridit dili buot vejolaš ásahusain. Muhto ii leat velá ábuhan.
            - Ii oktage oro sáhttimin maidege dahkat veahkehan dihte min. Leamaš oktavuohta earret eará Sámi oahpahusráđiin. Ii dattetge leat veahkehan. Manne, dan in dieđe. Lea dego lean deaivan muhtinlágan Berlin-muvrra. Vai leago nu ahte min dilli lea eará máilbmi ja «sin»
váttisvuođat. Dat eai gula «midjiide».
            Sámediggi lea ásahus mii Eira oainnu mielde sáhtásii dahkat juoidá dienna diliin.
            - Dattetge ii leat Sámediggi nagadan hálddašit dán ovddasvástádusa nu bures go livččii galgan, oaivvilda Ingar Eira, guhte oaidná guokte čovdosa.

  Guhkes áigái: Ferte ásahit hástaleaddji ortnegiid mat leat nu beroštahttit ahte maiddái dáruiduvvan sámeguovllus duostagoahtá háhpohallat formálalaš gelbbolasvuođa čadahan dihte sámegieloahpaheami dohkálaš dásis.

  Oanehis áigái: Ferte geahččalit ásahit ortnegiid mat gaskaboddosaččat sáhttet veahkehit dán váttis dilis. Dát fertejit doaibmat dassái go mearrasámeguovlu lea ožžon dan váilevaš gelbbolašvuođa.
            - Lea aŋkke nu ahte loahpalaččat ferte luohttit siskkáldas fámuide. Muhto mii nai fertet oažžut veahki olggobealde dassái go leat nagadan cegget iežamet giellajoavkku, čilge mearrasámi giellaovddideaddji Ingar Eira.

 

Flere artikler fra Samisk skolehistorie 3