Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 3-girjái. Davvi Girji 2009.

Hans Eriksen

Sámigiel álgo-oap'po

Hans J. Eriksen
(Gova luoikan Hans J. Eriksen)

Dát artihkal prentejuvvui sámegillii ja dárogillii Ságat-aviissas 04.10.1968. Fuomaš ahte teaksta ii leat juste seamma sámegillii ja dárogillii, erenomamázit maŋimus bihtás.

Čálli Hans Eriksen lei dálle Finnmárkku skuvladirektevrra konsuleantan, ja sus lei erenoamáš ovddasvástádus sámegiel álgoohppui. Son lea muitalan iežas vásáhusaid birra Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis, artihkkalis "– Olles eallimis bealuštan sámegiela".

– Dárogiella gietaduvvu nu må vierrogiella ja oappahuvvu åđđa giella-oappahan vuogi miel'de.
– Låkkan ja čállin oappahuvvu ædnigiela båk'te – nu må ærá mánáide Norgas.

"Sámigiel ál'go-oappo" læ vuttiivál'dujuvvun hui bures sikke oappahæd'djiin siskit Finnmarkos ja sámigiel vánhemiin. Ådne – dušše ovta jagi maŋŋá gå Gir'ko- ja oappahusdepartemen'ta almohii "Sámigiel ál'go-oappo", læ åk'ti-buot 127 máná guđet čuvvut dan åđđa skuv'lavuogi.

Oappahæd'djiid kur'sa čielgadii "Sámigiel ál'go-oappo" sisdoalo

43 oappahæd'dji čåkkuhalle skuvlabæŋkas vakko áigi Kárášjågas dan čavča ja åž'žu dieđo ja oappo "Sámigiel ál'go-oappo" birra. Kur'sa læi bid'djun jåttui Gir'ko- ja oappahusdepartementas ja oappahæd'djit leddje boattán sikke Guov'dagæino-, Kárášjoga-, Dæno-, Unjárga- ja Porsáŋgo gieldain ja maidái Ruoŧa riikas. Dát oappahæd'djit læt dál manadan sin skuvla-báikiide ja sáttet vánhemiide čielgadit "Sámigiel ál'go-oappo" sisdoalo. Buokkat gæt čuvvu dán oappahæd'djiid kursa, læt åž'žun fárrui 3 assás dárogiel oappahan girji mat læt rákkaduvvun dáid mánáid várás guđet čuvvut "Sámigiel ál'go-oappo"

De læ min doai'vo ja sávaldat atte dat åđđa skuv'la-vuokke åk'tanaga bures oap'pan oappahæd'diiguin dålvušii sámmánáid nu gukkás atte sámemánát maidái dárogiela dáfos boađášeddje dás'sálágáid dárogiel hál'li mánáiguin min riikas.

Hans Eriksen
skuv'lakonsulenta

Sámi skuvlahistorjá 3