På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Anne Wuolab:

Muhtun feaskáris, muhtun lanjas, muhtun nieida

Muitalus Tromssa sámeskuvllas

Anne Wuolab, Likšu, 2010
(Govva: Pia Sjögren)

Anne Wuolab (Ánddáid Ánne) lea riegádan 1970:s Áhkkánjárggas (Narvikas) ja bajásšaddan Bálágis, gos su bearaš bargá boazodoaluin. Son váccii mánáidskuvlla Bálágis, nuoraidskuvlla Tromssa sámeskuvllas, joatkkaskuvlla Tromssas ja lea lohkan journalistaoahpu Oslos, davvisámegiela ja feministtalaš jurddašeami Upmis ja álgoálbmotdiehtaga Sámi allaskuvllas. Son lea kulturjournalista, ja lea earret eará leamaš mielde álggaheamen Gába-čállaga. Dál son orru Likšus (Lycksele) Ruoŧa bealde ja jođiha iežas fitnodaga ja duddjo sániiguin.
Dá son muitala iežas vásáhusaid nuoraidskuvlaoahppin Tromssa sámeskuvllas ja internáhtas.

Mun heŋgen guhkes láseliinniid. Dat galgaba juohkit lanja guovtti oassái. Nuppi oasis galggan leavssuid lohkat ja oađđit, nuppi oasis fas basadit. Internáhtalanjas lea basadanbáiki, skábe, seaŋga, seaŋgabeavdi, čállinbeavdi ja stuollu. Seainnit leat vielgadat, ja dáhkki maid. Láhtti lea ránis ja ođas. Latnja lei guoibmái vaikko láseliinnit eai leat miela mielde. Alit liinnit láses eai oro šat heivemin go heŋgen daid guhkes vilges liinniid gasku lanja. Dain lea vel stuora ruoná hearvvat. Ná, mo eará ládje sáhtán dáhkat dan 10 njealjádasmehter sturrosaš lanjas? Mus viimmat lea sierra latnja ja beasan čiŋahit juste nu go miella ain sihtá. Dássážii lean juogadan lanja eará nieiddaiguin. De ii lean sáhka maid mun háliidan, de ferte dušše soabahallat ja juogadit beivviid ja ijaid – vai bálle leavssuid lohkat.

Mun čuojahan Culture Club kaseahta ja darvvihan pláhkkahiid main lea Boy George, Duran Duran ja Paul Young govat. Young lea áidna dain dievdoartisttain geas lea dievdohápmi ja -ámadeadju. Son ii stoaga androgynitehtain. Son lea maid dat áidna «mu artisttain», gii ii lávllo pop. Son lávlu soul. Váibmu jur cuovkana guladettiin su lávlagiid. Su musihkka gullo dušše dalle go lossamiella deaddigoahtá ja go váivi ja negatiiva jurdagat levvet millii. Son čierru muinna ovttas go roaves jienain lávlu bahča ráhkisvuođas. Nu dovdo goit. Su lávlagiin liikon eanemus «Wherever I Lay My Hat». Diet lávlla lea mu birra, jurddašan álo. Lea nie go jođán ruovttu ja skuvlla gaska ja ealán guovtti kultuvrras. Ja go in leat šat mánná, muhto aŋkke in ollesolmmoš, ja vel mu stuorámus sávaldat ja ohcaleapmi; leat sihke nieida ja bárdni oktanaga.

Mun heŋgen vel maŋemus pláhkkaha. Lea Cindy Lauper govva. Mun lean báidnán vuovttaid seammá ruoksadin go son. Ledjen su gova váldán mielde vuoktačuohppi lusa ja bivdán seammálágan ivnni ja hámi . – Don leat oalle tøffa dál, logai vuoktačuohppi. Son orru duđavaš iežas bargguin. Mun oidnen ahte ivdni ja frisyra ii gárvvohan mu. Muhto in beroštan. Mus lea ivdnás fuolpu, ullobuvssat, lestat ja joggeskuovat. Ullobáidi lei dego rákkas ja lean ieš gođđán dan loahpaláiggiiguin. Jua, mun gal heiven dien freak-gárvodanmállii.

«Do you really want to hurt me» lávllun ovttas Boy George:in. Mun dánssun reggaetávttain. Lean nu duđavaš go lea iežan latnja. Dál beasan dánsut goas háliidan ja biehttalit luoitimis earáid látnjii go dange háliidan. Dovdo dego máilbmi fas lea mu ustibin šaddamin. Mun geahpedan musihka veaháš, ja čorgestaddan biktasiid duolvabivttassehkkii. Dat lea luoddaneamen ja áigi livččii bassaladdat. Muhto ii vuos. Dál áigon vuos navddašit iežan lanja ja oktovuođa. Mun čohkkedan seŋgii ja geahčadan pláhkkahiid ja mo lanja lean hábmen. Dás sáhtán orrut.

Mun ledjen beannot jagi orodan internáhttaskuvllas. De manai bures. Mun liikojin dábiide, nu go árrat lihkkat iđđes ja juohke iđida bures boradit valljodagas: láibbit, yoghurt, vuosttát, biergosuvllit, šattut, mielkkit ja máihllit. Ja skuvla lei nuppi viesus, ii lean vázzingaskage. Iige dárbbašan muitit skuvlagirjjiid lávkii coggat. Bottuin gearggai viežžat leaksobihtáid, čállosiid ja skuvlagirjjiid.

Skuvla lei álki, mu mielas. Mun liikojin buot fágaide, ii lean fal mihkkege skuvlabargguid mii dolkadahttii.

Muhtumin rahčen bihtáiguin ja muhtumin medden. De gal čuozai iešdovdui, mun han galgen leat perfeakta. Mun han galgen leat buoremus, čeahpimus ja čeavlái. Mun han gal birgen! Mun baicce moddjájin go bártidin, go de bessen leat ráfis. Mojit ledje mu vearjjut ja vel suodji go iešluohttámuš gárgidišgođii.

Muhtun beivviid in gillen maidege. Inge háliidan oahppat. Mun eahpidin iežan attáldagaid ja lohkanoaivvi. Mun in jáhkán iežan leat mange veara, navden ahte ii giige beroštan mus. Gii liiko doavkái, gii liiko heahttái, gii liiko munnje? Diekkár beivviid sáhtášin jávkat, go gii ohcalivččii?

Vánhemat fertejit ráhkistit mu, mun lean sin nieida. Muhto gii eará berošta? Vieljat, oappát? Maiddái sii bákkus ráhkistit. Muhto gii skuvllas? Dáppe ii oktage fuomášivčče jus jávkkašin.

Nu go diet bárdni. Diet gii bargá musihkkagávppis gilis, dieppe gos dávjá burggán ođđa musihka. Son lea sihke ustitlaš ja veahkkái. Son lea fuobmán makkár musihkkii mun liikon ja árvala dávjá skearruid. Oaidnágo son mu? Oaidnágo son mu nieidan, ii ge kunddarin? Ledjego su nástečalmmit ja geahčastagat signálat ahte livččen moarselágan? Ii, son sihkkarit lea gávpeolmmái ja áŋgir vuovdit skearruid. Mun de galmmihan iežan. In jienat olus. Hilgugoađán ja lean tøffa, nu go vuoktačuohppi logai.

Beaškkeha fáhkka. Kaseahtta bisánii. Mun suorganan. Čohkkádettiin seaŋggas oainnán mánáid viegadeame stoahkanšiljus. Čuorvun lea ja eallin. Muhtun sugada garrasit. Lea čáppa čakčadálki. Fiertu ja ruški herve muoraid ja suinniid. Mánát galget leat olgun boradanáigái. Go roŋke čuodjá de mii mánát ja bargit čoahkkanit boradanlatnji mállásiidda.

Juste go čuožžilan molsut kaseahta čuojanasas, de boŋkila seaidnái. Ja oktii vel. Mun mojohalan. Lea Márjá ránnjálanjas. Son bálku matematihkkagirjjiid seaidnái. Mun vázzilan su latnjii. Son čohkká čállinbeavdeguoras ja njaŋgá stuolus.

– Dárbbašatgo veahki, jearan mun.

– In, vástida Márjá. Son lea duskkis.

Mun oainnán Márjá ii fuola veahkis. Muhto mun vieččan girjjiid láhttis ja ozan bihtáid maiguin lea bargamin. Čohkkedan seŋgii ja oainnán girjjis mainna bártida.

– Manne galgat oahppat buotlágán golmmačiegaid, njealječiegaid, areálaid, volymaid ja eará duššiid? Márjá lei ain duskkis.

– Daid čovdosiid ferte dušše oahppat, dajan mun vuollegaččat.

Skuvlaoabbá lea boarka ja dovddan dávjá iežan unnin go son duoldá. Mun maid háliidivččen duldet. Suhttat. Čájehit ja gullot go dovddan eahperehálašvuođa. Muhto mu suhttu lea jaskes ganjal ja Márjjá suhttu lea fámolaš boršu gorži. Mun lahkonan čállinbeavddi ja lebben girjjiid. Mun bagadan čovdosiid, čájehan mo árvvoštallat bihtáid ja rehkenastit daid. Mun geahčan go bargá. Son čállá jođánit ja sihkkarit.

– De gergen leavssuiguin, dadjá Márjá. Son mojohallá munnje ja lea duđavaš. Márjá berrešii leat duđavaš. Son lea čeahppi, mu mielas. Son duostilit ákkastallá diimmuin ja lea viššalis oahppi. Ja álo fávru. Jurddaš, son sáhttá čilget masa ii liiko, nu go mállásiidda dahje bivttasmotii. Mun in jáhke mun goassege lean oaidnán Márjjá fasttit gárvodan dahje ártegit beaskidan vuovttaid.

- Mun lean beatnatbiigá veaigin, vuolggášitgo mielde, jearrala Márjá. Dan gal háliidan, ja nu de šiehtadalle deaivvadit maŋŋel mállásiid.

Mun vázzilan tv-latnjii. Hakso várás gáffe.

– Siđatgo gáfe? jearrá Ingrid, muhtun bargi. Son lea guhká bargan internáhtas. Liika guhká go mu viellja, Lemet. Mun ledjenge Lemeha ohcamin.

Ingrid geige munnje gohpu. Válddán vuostá dan ja čohkkedan beavdegurrii. Dás láve álo gii nu čohkohallat. Gii nu logada áviissaid dahje sárggoda govaid.

- Gos Lemet lea? jearan mun.

- Son vuoddjái buvdii muhtun mánáiguin, muitala Ingrid. Ja lasihastá ahte sávvá sin joavdat mállásiidda.

Perfeakta gorut. Mun in diehtán eará nissona go Ingrid geas lei áibbas deahkkás ja hámálaš gorut. Son sáhtii borrat vaikko maid iige buidon. Ingrid liiko mállásiidda, njálgáide iige goassege valáštallan. Jurddaš jus mun sáhtášin baskkes biktasiid coggát, nu go Ingrid! Mu gorut lei fasti ja unohas. Mus ledje menddo stuora čiččit, čoavji bullái ja čoarbbealit ledje govdadat ja deahkkái. Gieđat maid ledje gassadat, mu mielas. Ii, mun gal ferten gárvodit rággasiin ja čiehkat fastivuođa.

Mun gurren gáffegohpu ja vázzilan iežan latnjii. Mun váccán feaskáriid ja ossodagaid mielde. Doppe gos unnoraččat ođđet, gos stuorit mánát ja nuoraidskuvlla oahppit ođđet. Dies lea vel bargiid vuoiŋŋastanlatnja ja ráhppa geallárii ja bassaladdanlatnjii. Ja de vel feaskkir munno Márjjáin lanjaide.

Moai letne guovttá nieiddat ja boarrásepmosat. Mii leat guhtta oahppi nuoraidskuvllas ja juogadat luohkkálanja, čihččet, gávccát ja ovccát luohkkálaččat. Manai bures juogadit lanja, muhto muhtumin mun láittastuvven. Go oahpaheaddji bagada čihččet luohkkálaččaid de in gille guldalit. Ii dat hástal ja in mun das oahpa. Moai Márjjáin dávjá barge skuvlabargguid guovttá. Ain logaldalle olles luohkkái ja ain gerge guhkebuš čállosiiguin. Mun in hárján logaldallat. Ja inge ahte buohkat gehččet munnje. Mun in leat makkárge oahpaheaddji, eaigo ieža sáhte lohkat ja oahppat?

– Don leat muitaleaddji ja buorre gulahallat, dadjá oahpaheaddji. Ja go gillet, de leat dárkil ja čeahppi. Ale fal láikkohala, neavvu son. Mun in liiko go ná cuiggoda mu Márjjá guladettiin. – Mun in leat láiki, vuosttildan mun.

– De leat. Don láikkohalat. Don jávkkat diimmuin. Várut fal ahte jávkan ii njeaidde du árvosániid. Oahpaheaddji geahččá munnje duođalaš čalmmiiguin. Mun in dieđe šat maid dadjat. Moraštan eanemus maid son Márjá jurddaša mu birra dál. Mun in duostta geahčastit sutnje. Mun gulan oahpaheaddji rámideamen Márjjá skuvlabarggu ja go lea áŋgir diimmuin. Soai gulloba plánemin mo oahpahus šaddá dassážii go eksámenat álget. Mun háliidan iežan latnjii.

– Don leat ohcan mu? jearrá mu viellja, Lemet, go boahtá mu latnjii. Son geahčada mu láseliinniid ja seaidnegovaid. Mun geahpedan musihkas jiena.

– Manne dus leat dakkár govat seinniin? Leatgo ovdagovat? jearrala son.

– Jo, de leat, vástidan mun.

– Mo leat? Lemet geahčada munnje. Muhto oainnán čalmmiin eahpádusa. Oainnán maid ahte ii liiko dasa mo gárvodan ja mu doaladupmái.

– Sii veahkehit mu leat earálágan, dajan mun. Lea vuosttáš háve mun rehálaččat vástidan.

– Dát artisttat leat iešheanalaččat ja máhttet vuosttildit. Sii eai geahččal heivehit iežaset dihto minstariid mielde, čilgen jođánit.

– Eai. Sii geahččalit baicce spiehkastit. Itgo oainne ahte sii nektet ja leat háhkan alcceseaset amas ámadeaju, dadjá Lemet. Son čohkkeda stullui.

– Gula mat, mu mielas galggat heaitit njáhkamis márkanii eahkediid. Eará bargit gullojit hupmamin ja áigot čuojahit eadnái. Lea dušši su váivvidit fas, oaivvildan mun.

– Gos don leat leamaš dan háve? Lemet, lea ráhkislaš vielja. Son morašta mu nai, vaikko iežas bearaš gáibida searaid ja áiggi. Mun in galggaše leat su ovddasvástádussan.

– Mun ledjen nuoraid diskos. Ledjen ruovttus ovdalaš gaskaija, čilgestalan. Ja jua, mun ledjen ráhpan láse ovdal go guđđen internáhta.

– Háikejitgo? Lemet jearrá jaskadit. Mun nivkkuhan ja jeđđen, ahte dat han gal manná bures.

– Gea, dá lea čoavddagihppu mii mus lea lummas, sihkkarvuođa dihte. Lean guoktelogi neare čoavdagiid váldán ruovttus ja čohkken gihppun. Lea lossat, dá lea mus giehtavearjun.

Moai dihte goappašagat ahte stoagan várálašvuođain. Guovllus leat militearaleairrat ja ollu soalddáhat. Sáhttá lea várálaš nuorra nieiddaide johtit akto olgun maŋŋit.

– Mun in juga, dajan mun. Mun in daga dan, jeđđen. Dán háve lean rehálaš.

Muhtun eahkeda gávnnahallen internáhta idjaváktii. Ledjen goargŋumin láseráigge ja gárremin vel. Son lei gullán go biila goazastii šiljus ja lei láseráigge oaidnán mu ja muhtuma sallalagaid vázzimin biillas ja internáhta duogábeallái. Lei de fuobmán ahte mun goarkŋun láseráigge. Mu veahkki lei viehkalan biilii fas ja savkalan «giitu otnážis», go oinnii idjavávtta mu lanjas vuordimin. Idjavákta veahkehii mu sisa ja gohččui velledit dakkaviđe. Váibmu julkkii garrasit go nuoladin ja velledin seŋgii. Latnjaustit, Risten, lei maid gullán go vákta veahkehii mu láseráigge latnjii.

– Mo lea, jearrá son ja skužista.

– Gal dat jo lea buorre, vástidan mun ja mojohalan. Muhto ii leat gal áibbas duohta. Mun jurddašan eatni ja mo son galgá bealkit mu dál. Oaivvis jurrá go lean vuolaid juhkan gárremiidda ja go biillas lei musihkka jitnosit. Mun lean balus nai. Balan maid bargit dadjet ihttin. Maid oahpaheaddjit ja rektor jáhkket dál.

Iđđes bođii idjavákta latnjii.

– Don beahtát mu. Maid don leat hommemin dál? Amma ipmirdat, mun ferten čuojahit du eadnái?

Son ii beroš gullat mu čilgehusaid. Mun suhtan ja lean soardašuvvan. Mun dáhtun čilget ahte mun han gal dieđán maid barggan. Eadni han gal diehtá! Mun lean rávásmuvvamin ja birgen ieš. Mun vurden guhká ovdal go lihkken dien beaivvi. Mun heahpadin. Heahpat lei dovdat gomáid ja heahpat lei gávnnahallat. Muhto in mun gáhtan gal. Ja de manai nu go ballen.

Eadni belkkii ja logai behtohallan. Viellja fertii fáktet mu vel eanet. In šat beassan gohcit guhkibuš vahkkoloahpa eahkediid bargiiguin, inge beassan akto finadit rámbuvrrain. Boarrásepmosa ovdamunit internáhtas váldoje mus eret.

Muhto vel vearrát ráŋggáštus lei go buohkat internáhtas ja skuvllas dihte. Maiddái nuoramusat. Sii gehčče munnje, árvvoštalle ja duššin atne.

Muinna leat eahperehálaččat meannudan, ja leange váivvis. Risten gii lei jagi mus boarrasut, lea maid finadan vuojašeamen bártniiguin ja boahtán gárremiin internáhtii. Mun rahpen uvssa sutnje. Ja go idjavákta jearai maid mun lean ihkku vánddardeamen feaskáris, de mun gielistin.

Lemet geahčada mu. Son guorahallá mu iige luoitte čalmmiid.

– Leago duohta ahte it juga? jearrá son. Mun šuohkehan. Dieđusge lea duohta. Gieđas leat moadde joatkkaskuvllaid ja álbmotallaskuvllaid gihppagat. Son dearpala daiguin mu oaivái. Ii garrasit iige bávččadahttin dihte. Lea eanet dego ráva: geavat oaivvi ja geavat jierbmát. Dego dajai: gal hal don dieđát buoret go lahttet ná. Gullá! Ja guođđá gihppagiid beavdái ja vázzila lanjas.

Mus ledje buorit árvosánit eksámeniin go gergen nuoraidskuvllas. Go páhkken pláhkkahiid ja láseliinniid ja iežan diŋggaid lanjas, de lean gearggus vuolgit máilbmái. Internáhtta lei lállehan mu ja dál lean šaddan nuorra nieidan. Mun ledjen unna lanjažis orron, ja viesus gos álo ledje olbmot geat gáibidedje mus, muhto maid moraštedje munnje buori. Internáhtta lei leamaš ruoktu ja bearaš nuoraidskuvlla áigge. Mun ledjen oahppan beroštit earáin ja ovddasmorraša čájehit. Mun ledjen šaddan olmmošeaddjái. Mu latnja lei leamaš bádji jurdagiidda. Ja mu iešvuohta nanosmuvai das.

Skuvla láidestii mu iežan kultuvrii ja historjái, muhto maiddái stuorát servodahkii ja kultuvrraide. Das mu iešdovdu, attáldagat ja iešheanalašvuohta geahččaluvvui ja heidnejuvvojedje bastilin. Ahte lean nieida ii šat mearkkaš maidege.

De lei oktii muhtun feaskkir, muhtun latnja ja muhtun beallešat nieida.

Mus lei lanja láse olgo-oahpahusa guvlui ja gullen dávjá go nuorat oahppit stohke dahje sis lei olgo-oahpahus.
(Gova luoikan Per A. Siri)
Sámiskuvlla dovdomearkka, lávu cegget. Nu go miige "huksiimet" identitehta skuvllas.
(Gova luoikan Per A. Siri)
Buoremus muittut go boagusteimmet, hutkaimet ja leimmet čeahpit. Go skuvla doaibmá buoremusas, de maid mánát leat kreatiiva ja duostilat.
(Gova luoikan Per A. Siri)


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis