På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.

Marianne Storjord:

Sámi mánáidgárddiid historjá

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Marianne Helene Storjord, 2006
(Govva: Svein Lund)

Marianne Helene Storjord (riegádan 1958) lea eret Bådådjos ja lea orron Kárášjogas 1978 rájes. Son váccii ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu allaskuvllas Álttás (1979-82). Marianne lea bargan sámi mánáidgárddiin, skuvllas ja musihkkaskuvllas, ja son logai ovdaskuvlapedagogihka váldofága Troandimis jagis 2000. 1999:s son álggii oahpaheaddjin Sámi allaskuvllas, doppe son lei áigodagas 2003-2007 doavtterdutkkusstipendiáhttan.

Dán čállosa son čálii 2004:s iežas váldofágabarggu vuođul: «Fra nødhjelp til folkehjelp.» Opprettelse og utbygging av samiske barnehager i Norge i 1969–99. («Heahteveahkis álbmotveahkkin». Sámi mánáidgárddiid ásaheapmi ja huksen Norggas jagiid 1969-99).

Dán čállosis áiggun gieđahallat mánáidgárddiid dan davvisámi guovllus mii gohčoduvvo «sámi giela hálddašanguovlun». Hálddašanguovllus leat Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu, Unjárga ja Gáivuotna (Romssa fylkkas) [1]. Lágas mii mearriduvvui geassemánu 12. b. 1987 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra, daddjo ahte sámegiella ja dárogiella galgaba ovtta dásis dain namuhuvvon suohkaniin. Dan galget maiddái mánáidgárddit čuovvut.

Mánáidgárddis lea vuolgga áigahaččas, muhto mánáidgárddit sámi mánáid váste gal lea oalle ođđa ásahus, go árvvoštallá historjjá dáfus. Sámi mánáidgárdi lea vuolgán dáččaid mánáidgárdemálles, ja dat fas lea vuolgán riikkaidgaskasaš mánáidgárdedoaimmain.

1800-logu álgojagiid álggahuvvojedje vuosttaš mánáidasivllat. Dat ledje geafes olbmuid mánáid váste, geaid váhnemat dávjá barge fabrihkain. Norgga vuosttaš mánáidasivla ásahuvvui Troandimii jagis 1837.

Nuppi máilmmisoađi maŋŋil álge eiseválddit doaimmahit beaivválaš institušuvnnaid. De ii lean šat nu diehttelas ahte váhnemat ja ruovttut galge dušše ieža beassat geassit bajás mánáideaset. Dađistaga eanet mánát biddjojedje mánáidgárddiide. Nu lei maiddái sámi mánáid dáfus

Ovddemus sámi mánáidgárddit

60- ja 70-logus lassánedje oahpahusásahusat hirbmadit, ee. šattai ovccijagi oktasašskuvla, joatkkaskuvllaid huksen, universitehtat ja guovlluallaskuvllat. Oktanaga dainna dáhpáhuvai gávpotluvvan ja ovttastahttin. Bearašhápmi rievddai, ja náitalan nissonolbmot mannagohte bargguide. Eai lean šat nu stuora mánnájoavkkut, ee. ođđa sahkananeastadanvugiid geažil. Eanet mánát riegádedje almmá ahte váhnemat leigga náittosdilis, ja earráneapmi lassánii. 1960 rájes háliidedje dađistaga eanet beaivválaš mánáidinstitušuvnnaid, ee. danne go servodat dárbbašii eanet bargofámu, ja eadneváhnemat dárbbašedje sadjásaččaid beaivválaš barggus mánáideasetguin.

Maiddái sámi servodat rievddai sakka, ja mánáidgárddiid ásaheapmi ja ovdáneapmi ferte árvvoštallot buohtalaga servodaga rievdamiin obbalaččat. Sámiid organisašuvdnadoaibma nannejuvvui. Erenoamážit Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) lea leamaš njunušin sámi mánáidgárdepolitihkas ja sámi mánáid bajásšaddandili buorideames.

1969:s ásahuvvui vuosttaš sámi mánáidgárdi, dehe rievttibut: vuosttaš mánáidgárdi sámi suohkanis. Dat dáhpáhuvai Guovdageainnus. Mánáidgárddis ledje 20 saji 3–7 -jahkásaš mánáide. Mánáidgárddi vistti oaččui Guovdageainnu suohkan Norgga Álbmotveahkis (Norsk Folkehjelp), mii háliidii veahkehit sápmelaččaid, ja čálii: «Mánáidgárdi dahká sámegielat mánáide buoret álggu vai sii nai beasaše álgit skuvlii seamma eavttuid mielde go eará mánát Norggas.» [2] Orrot dego árkkálmastán sámi mánáid main ii lean nu buorre vuođđu go dáčča mánáin go álge skuvlii. Dat mánáidgárdi gohčoduvvo vuosttaš sámi mánáidgárdin oba historjjás. Doaibmagiellan, dat mii galggai adnot beaivválaččat, lei dárogiella, muhto eanas mánát ledje sámegielagat. Mánáidgárddi bargit máhtte sihke dárogiela ja sámegiela. Guovdageainnu vuosttaš mánáidgárdi gohčoduvvui sámi mánáidgárdin dušše danne go doppe ledje sámegielat mánát, bargit ledje sápmelaččat ja go doppe hupme sámegiela muhtun muddui.

Eai lean njuolggadusat dasa mot mánáidgárdi galggai jođihuvvot giela ja sisdoalu dáfus. Bargit hupme dárogiela dárogielat mánáiguin ja sámegiela sámegielat mánáiguin. Sin mielas dat lei hui lossat. Eai doppe lean duhkorasat, ávdnasat dehe girjjit mat ledje váldon sámi birrasis, ja nu lei dáruiduhttin dan dovdomearkan, nu go servodat muđui ge dalle.

Go mánáidgárdi lei doaibman golbma jagi, árvvoštallagođii Guovdageainnu mánáidgárdelávdegoddi dan. Daddjui ee. ahte dárogielat mánát ledje báidnán mánáidgárddi gielalaččat, ja dat sáhtii hehttet sámi mánáid sosiálalaš ovdáneami. Sámegielat mánát orrot áinnas hupmagoahtime sámegiela go ovttastallet dárogielat mánáiguin. Sámegielat váhnemat, erenoamážit boazosápmelaččat, balle dáruiduhttimis. Váhnemat eai lean buohkat nu mielas mánáidgárdái, ollugat eai háliidan bidjat mánáideaset dohko.
1971:s ásahuvvui Guovdageainnu suohkanii nubbi sámi mánáidgárdi. Dat lei johtti mánáidgárdi boazosámi mánáide masa čáhke 12 máná. Váhnemat eai ballan dan dáruiduhttit nu sakka go Guovdageainnu mánáidgárddi. Dat soaitá vuolgit das go doppe leat dušše sámegielat mánát, cealká mánáidgárdelávdegoddi [3]. Mánáidgárddis ledje duhkorasat mat ledje vuolggahuvvon lagas birrasis, nu go skohterat, gáktedohkát ja bordinspealut main ledje oahpes hearvvat ja govat. Mánáidgárddi hoavda dadjá ahte mánát besset dakkár mánáidgárddis oassin iežaset sámi birrasis, eai ge dárbbaš vuolgit institušuvdnii nuppi báikái.

Kárášjoga gielda oaččui vuosttaš mánáidgárddi 1972:s. Mánáidgárddis ledje njeallje ossodaga main ledje 56 máná. Mánáidgárddi ásahettiin lei unnán sáhka giela birra. Álggaheami mearrádusas ii celko mihkkege doaibmagiela birra, orru leamen dego diehttelas ahte dárogiela dat galggai mánáidgárddi giellan. 1978:s ásahii gielda bearašmánáidgárddi, ja buot mánát doppe bohte ruovttuin gos hupme sámegiela.

Porsáŋggu gieldda vuosttaš mánáidgárdi álggahuvvui 1974:s. Das ledje njeallje ossodaga. Álggu rájes ii lean mánáidgárdi definerejuvvon sámi mánáidgárdin. Goitge dohko váldoje mánát main lei sihke sámi ja látti duogáš. Doaibmagiella lei dárogiella. Leavnnja beaiveinstitušuvnna álggahettiin ii namuhuvvon mánáidgárddi giella obanassiige. Ii ge mánáidgárddi plánain čállon mihkkege sámegiela ja láttegiela birra.

1979:s ásahuvvoje guokte oanehisáiggemánáidgárddi Deanu gildii: Juovlavuona oanehisáiggemánáidgárdi ja Buolbmága mánáidgárdi. Goappašiin mánáidgárddiin barge váhnemat vurrolagaid. 1982:s válddii gielda badjelasas mánáidgárddiid, goappašagat ledje dárogiel mánáidgárddit.

Šattolaš áigi sámi mánáidgárddiide

Riikkadásis lassáne mánáidgárdesajit vel eanet 80-logus. 1980:s lei 21 % mánáin vuollel čieža jagi mánáidgárdesadji, dat lohku lassánii 34 % rádjái dan logijagi loahpas.

Maiddái sámi mánáidgárddiide lei dat áigodat šattolaš áigi. Sámi politihkalaš ja kultuvrralaš ealáskeapmi 70- ja 80-loguin lei ávkin maiddái mánáidgárddiide. Daid áiggiid čavggai birgejupmi maiddái vuođđoealáhusain, ja ollu boazosápmelaččat álge bálkábargguide ja bálvalusealáhusaide.

NSR áŋgirušai ain mánáidgárdedigaštallamis. NSR-riikačoahkkimis 1984 daddjui ahte sámi ovdaskuvlamánáid dilálašvuohta ii lean buorre. Suohkaniid mánáidgárddit eai deattuhan mánáid iešdovddu, giela ja kulturárbbi. Deattuhuvvui vel ahte erenoamáš váttis lei daid mánáid dilálašvuohta geat eai hupman sámegiela, sidjiide ledje váilevaš fálaldagat, dehe eai lean obage. Dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan ahte ollu sámi ovdaskuvlamánát leat govssahallan sámegiela dáfus, ja sidjiide galggašii maiddái dohkálaš pedagogalaš fálaldat. Riikačoahkkin evttohii ásahit sámi mánáidgárdekonsuleantavirggi, muhto dat ollašuvai easka logi jagi maŋŋil.

Vaikko ledje ge ásahuvvon eanet mánáidgárddit sámi mánáide, lei mánáidgárddi sisdoallu hui iešguđetlágán, ollu vulggii das makkár dilálašvuohta ja duogáš bargiin lei. Mánáidgárdelágas ii daddjon mihkkege sámi mánáid birra, eai ge lean oktasaš vuođđoguottut dan dáfus mot giella- ja kulturovddideapmi galggai sámi mánáidgárddiin.

Unjárgga vuosttaš mánáidgárdi lei gielddamánáidgárdi ja rahppui 1980:s. Dan mánáidgárddis ledje 18 saji, dat lei dáru mánáidgárdi, muhto dohko besse sihke sámegielat ja dárogielat mánát.

Unjárgga sámi mánáidgárdi rahppui 1984 golggotmánus. Dan eaiggádat ledje Unjárgga sámiid searvi, Unjárgga sámi nuoraid searvi ja Várjjaga boazosámi searvi. Mánáidgárdi oaččui stáhtadoarjaga sámi mánáid bajásšaddandili buorideami vuođul. Das ledje 10 saji mánáide gaskal 1½ ja 7 jagi. Mánáidgárddi ulbmilin lei ovdánahttit mánáid giela, iešdovddu ja kultuvrra.

Gáivuona suohkan Romssa fylkkas ásahii vuosttaš njeallje mánáidgárddi 80-logus. Buot dat mánáidgárddit álggahuvvoje dáččaid mánáidgárdin, dárogiella lei doaibmagiellan. Dál leat mánáidgárddit sámi giellalága vuollásaččat, leat geatnegasat ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. Guovtti mánáidgárddis lea goitge dárogiella doaibmagiellan, okta lea guovttegielat, ja ovtta mánáidgárddis lea ovtta ossodagas sámegiella doaibmagiellan.

Digaštallamat Gáivuonas leat leamaš earret eará dan birra ahte galge go geavahišgoahtit sámegiela mánáidgárddiin. Erenoamážit dárogielat mánáid váhnemat vuosttaldedje dan. Ollugat dain váhnemiin leat ieža sápmelaččat, muhto sii eai máhte sámegiela. Servodaga navdin ja soaibmanguottut leat leamaš daid riddoguovlluid dovdomearkan mat leat garrasepmosit dáruiduhtton. Dološ sámi giliin lea stuora erohus dáruiduhttima dáfus. Doaresbealbáikkiin máhttet ollugat sámegiela otná dán beaivve. Eará giliin, mat álggu rájes ledje čielga sámi báikkit, ii huma dál oktage šat sámegiela, eai ge doppe olbmot ane iežaset sápmelažžan.

Sámi mánáidgárddiid ásaheami digaštallan lea leamaš iešguđetlágán dan guđa suohkanis mat gullet sámi giellalága vuollái. Dat vuolgá ee. báikegottiid riidduin, mat maiddái leat dovdostallan mánáidgárddiin. Deanus, Porsáŋggus ja Gáivuonas leat vuosttaldan sámi mánáidgárddiid. Guovdageainnus ja Unjárggas leat digaštallan mot galggaše seailluhit sámegiela. Kárášjogas digaštalle ain 80-logus mánáidgárddiid giela ja sisdoalu. Váhnemiid dárbbut dat áiggis áigái mearride goabbá giella galggai adnot ossodagain. Kárášjoga vuosttaš mánáidgárddis (dálá Guolban mánáidgárdi) ledje buot golbma ossodaga dárogielossodagat álggu rájes. 1979:s váldui sámegiella atnui ovtta ossodagas. Maŋŋil dahkkoje giellabáidninváttisvuođat ja dárogielossodaga sirdin digaštallanfáddán. Čilgehus dasa lei ahte sámegielat mánát vajálduhttigohte sámegiela go gulle dárogiela stoagadettiin dárogielat mánáiguin. Dakkár juohkin goitge ii šaddan goassege, ja dál leat dan mánáidgárddis guokte sámegielat ja okta dárogielat ossodat. 80-logus digaštalle ain mii sámi vuohki lei ja mii dáčča vuohki lei, ee. digaštalle sámi skuvllaid sisdoalu, mii sámi ássanmálle lei, mii sámi dutkan lei jna. Mánáidgárddit serve maiddái dan digaštallamii, vaikko eai nu čielgasit go skuvllat. Sámit dárbbašedje dovdomearkkaid, ja dakkárat ihtigohte. Sápmelaččat hálidedje iežaset institušuvnnaid ja maiddái mearridit daid sisdoalu. Nu šadde sámi mánáidgárddit maiddái oassin sámi čearddalaš lihkadusas.
Unjárgga mánáidgárddis hárjehallet mánáid dakkár bargguid mat leat dábálaččat gilis. Dás vudjet muoraid.
(Govva: Unjárgga mánáidgárdi)

Čearddalaš lihkadus

Go digaštalle mii lea sámi ja mii lea dáru, šattai maiddái digaštallan dan birra makkár institušuvdna sámi mánáidgárddit galge leat. Mánáidgárddiid digaštallan 60- ja 70-loguin sulastahtii hui sakka servodatdigaštallama mii muđui lei dalle. Ee. lei das sáhka: lea go sápmelaš dehe ii sápmelaš. Politihkkárat digaštalle galget go sis leat mánáidgárddit obanassiige. 80-logus ledje mánáidgárddit dohkkehuvvon, muhto de ges jerrui geaid váste dat institušuvnnat galge. Doaba sápmelaš oaččui eará mearkkašumi, ja de čállui sámi mánáidgárddi ovddabeallái, ja nu šadde mánáidgárddit sámi mánáid váste. Hupmagohte sámi duhkorasaid birra, sámi veahkkeomiid ja veahkkeneavvuid birra, sámi borramuša ja sámi ivnniid birra. Easka 90-logus digaštallagohte mot galgá dahkat mánáidgárddiid buoremussan guovttekultuvrralaš ja guovttegielalašvuođa dáfus. Go bidje sámi namahusa mánáidgárddi nammii, de dohkkehuvvui ieš dat mánáidgárdi, ja máŋggalot jagis dat dahkkui institušuvdnan mas lei sámi hápmi giela ja kultuvrra dáfus.

Sámi stohkosat Badjemánáid beaiveruovttus, Kárášjogas
(Govva: Badjemánáid beaiveruoktu)

Rámmaplána – sámi mánáidgárddi geaidnoearru

Sámi guovllut báinnahalle dađistaga gávpoteallimii ja vieruide, teknologalaš rievdamii, ja stuoraservodaga ođđa málliide ja vieruide. Sámi nissonolbmot bargagohte eambbo olggobealde ruovttuid, ja dat daguhii maiddái rievdama sámi mánáid bajásšaddandilálašvuođaid dáfus. Oktanaga dainna šattai sámi kultuvra, girjjálašvuohta ja musihkka dávjjit oidnoseabbon. 1991:s álggahuvvui sámi mánáid-TV.

Mánáidgárdeláhka ja dan rámmaplána biddjui fápmui ođđajagimánu 1.b. 1996 [4]. Fylkkamánnit, suohkanat, mánáidgárddiid eaiggádat, bargit ja váhnemat galge čuovvugoahtit dan njuolggadusaid. Mánáidgárdeláhka šattai dego geaidnoearrun sihke dáru ja sámi mánáidgárddiide. Dáinna lágain biddjui sámi dilli vuohččan oassin almmolaš dokumentii mii lei sámi mánáidgárddiid váste. Rámmaplánas lea oassi sámegiela ja sámi kultuvrra birra. Das deattuhuvvo ahte sámi sisdoallu galgá pedagogalaš vuolggasadjin sámi mánáidgárddiide.

Vuohččan celkojuvvui čielgasit mii sámi mánáidgárdi galgá leat: Sámi mánáidgárdi lea dakkár mánáidgárdi mas mánáin lea sámi duogáš – leat sápmelaččat. Mánáidgárddi ulbmilin lea nannet mánáid sámi iešdovddu ovddidettiin sámegiela geavahusa ja sámi kultuvrra ovddidemiin. Mánáidgárddi jođihit sámi pedagogalaš bargit (Mánáidgárddiid rámmaplána 1995).

Sámi mánáidgárddiin galget leat duhkorasat mat gullet báikkálaš kultuvrii ja ealáhusaide. Diddi mánáidgárddis Deanus lea johkafanas.
(Govva: Diddi mánáidgárdi)

Dálá sámi mánáidgárddit

Norggas leat dál sámi mánáidgárddit sihke davvisámi, julevsámi ja lullisámi guovlluin. Eanemus sámi mánáidgárddit leat davvisámi guovlluin, ja 01.10.2004 leat dihtosis 43 sámi mánáidgárddi. Julevsámi guovllus lea dušše okta sámi mánáidgárdi, ja lullisámi guovlluin leat ges guokte sámi mánáidgárddi.

Buot sámi mánáidgárddit galget nannet sámegiela. Lea goitge stuora erohus mánáidgárddiin dan dáfus man bures mánát máhttet sámegiela. Muhtun mánáidgárddiin lea buot mánáin sámegiella eatnigiellan, earáin leat ges sihke sámegielat ja dárogielat mánát, ja dasto ollu mánáidgárddiin lea buot mánáin dárogiella sin nannoseamos giella ja fertejit oahppat sámegiela mánáidgárddis, ollugat áibbas álggu rájes.

Leat huksejuvvon ollu sámi mánáidgárddit dan rájes go vuosttaš huksejuvvui 1969:s, muhto dovdojit maiddái heaittihišgoahtán muhtumiid. Dat soaitá vuolgit das go mánát dál álget skuvlii 6-jahkásažžan ja go váhnemat ožžot bálkká dan ovddas go ájihit mánáideaset ruovttus dan sadjái go bidjat daid mánáidgárdái. Hui stuora oassi ohcciin sámi giellalága doaibmaguovllus ožžot mánáidgárdesaji, go bálddastahttá riikkain muđui.

Sámi mánáidgárddiide lea šaddame iežaset hápmi ja erenoamášvuohta. Sámi ovdaskuvlaoahpaheddjiid oahpu ásaheapmi 1989:s Sámi allaskuvlii, mii lea Guovdageainnus, lei dehálaš mihttomearkan, ja nu lei maiddái sámi mánáidgárddiid rámmaplána.

Eanas sámi mánát ovdal skuvlaagi biddjojit dál mánáidgárdái. Dál eatnasat atnet dehálažžan ahte sámi mánát galget beassat mánáidgárdái. Dat institušuvnnat leat šaddan dehálaš oassin sámi servodagas ja dehálaš bajásgeassinveahkkin ruovttuide. Goitge leat ain ollu hástalusat sámegiela, iešdovddu ja kulturgullevašvuođa dáfus, vai sámi mánáide nai livččii oadjebas ja addevaš bajásšaddandilálašvuohta boahtteáiggis.

Gáldut

Geahča dárogiel teavstta.


[1] Davvisámis gullet dán guvlui ain dat namuhuvvon suohkanat. Maŋŋel go váldofága ja dát čálus čállui, lea vel Divtasvuona suohkan Nordlánddas ja Snåase suohkan Davvi-Trøndelagas váldon mielde hálddašanguvlui. (Doaim.)
[2] Reive skábmamánu 11.b. 1968 Kongsberga ovdagottis Guovdageainnu suohkanii
[3] Guovdageainnu suohkana mánáidgárdelávdegoddi: Mánáidgárdedoaimma cealkámuš. Ii leat dáhtonaston.
[4] Maŋŋel go dát artihkal čállui, de lea 1996 rámmaplána sadjái boahtán ođđa rámmaplána, 2006:s. (Doaimm).


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3