Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.

Inger Johansen:

Åarjel-saemiej maanagierte – Camping-våågneste sjiere gåetiesæjjan

Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg

Inger Johansen
(Jijtjedh guvvie Inger Johansen)

Inger Johansen lea soptestamme njielje nyjsenæjjajgujmie gieh leah maanagiertesne barkeme jallh jijtje maanah desnie åtneme. Dihte lea dåakterstipendiate Saemien jilleskuvlesne jih aamtse lea åarjelsaemien sosiolingvistikke. Reakasovvi jaepien 1977 jih byjjesovvi Orkangerisnie, Åarjelh-Trøndelagesne. Jeatja øøhpehtimmieh: Mastergradem mij noerhtegielide veadtaldihkie NTNU-este, gusnie aamhtse lij raeriestimmie gukte åarjelh-saemien gielem vihth bååstide viedtjedh.

Anita Dunfjell Aagård saemien skuvle-konferansesne, Tromsøesne 2003
(Guvvie: Svein Lund)

Anita Dunfjeld Aagård lea daelie lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne. Dihte jaepien 1974 reakedi jih Snåasesne byjjesovvi gusnie aaj Åarjelsaemiej skuvlesne veedtsi. Dan øøhpehtimmieh leah: Lohketæjja-øøhpehtimmie Bodøen lohkehtæjja jilleskuvleste jih NTNU, bieliejaepie lohkeme åarjelsaemien jih ektesvuekiefaage gusnie diedte saemiej vuekiej bijre daejredh Jilleskuvleste Noerhte-Trøndelageste jih Nesneste jih åarjelsaemien gaskefaage Universiteteste Tromsøeste.

Hanne-Lena Wilks, Åarjel-saemiej maanagiertesne, maanaj ektine: Nihko-Laara Påve Wilks jih Hilma Dunfjeld Mølnvik.
(Guvvie: Åarjel-saemiej maanagierteste)

Hanne-Lena Wilks lea båatsoe-burrie jih aaj giehtele giete-vætnojne. Dihte reakasovvi jaepien 1968 jih byjjesovvi Skæhkere sijtesne, Snåasesne. Altese øøhpehtimmieh leah: Guvviedimmie teknigken tjirrh, guvviedimmie, hammoedarjome jih klaerie, Saemiej Øøhpehtimmiejarnge Jokkmokkesne jih garresduetie jih muadta/skåerrieøøhpehtimmie, dååhkesjimmieprievie duadtan veadtaldihkie. Dihte aaj åarjel-samien gielem Jilleskuvlesne Noerhte-Trøndelagesne lohkeme.

Anne-Lise Dunfjeld
(Guvvie: Anne-Lise Dunfjeld )

Anne-Lise Dunfjeld lea lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne. Dihte reakedi jaepien 1955 jih byjjesovvi Evenesen tjieltesne, Nordlandesne. Dihte lohkehtæjja-øøhpehtimmiem Tromsøesne veelti, åarjel saemien gielem lohki Nesnan jilleskuvlesne, jih ektesvuekiefaagem lohki gusnie saemiej aamhtsh jarngesne tjåadtjoeminie jih 5-9-jaepiej-pedagogikem Jilleskuvleste Noerhte-Trøndelagesne jih gelliekulturi gorkesimmie Saemiej jilleskuvlesne.

Olaug Pettersen lea rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne jih åvtehke Åarjel-saemiej maanagiertesne. Dihte reakasovvi jaepien 1963 jih byjjesovvi Frostesne, Noerhte-Trøndelagesne. Dihte lohkehtæjja-øøhpetimmiem veelti Jilleskuvlesne, Bodøesne. Mænngan lissine veelti IKT, eatnamefaagem musigke-faagem jih guktie aaj jeatja almetjidie vierhtiehtidh. Dihte aerebi daaroen skuvlesne barki goh lohkehtæjja jih buerkiestæjja, åejvie-viertiehtæjja.

– Åå, dan aevhkies dihte maanagierte daesnie, Anita Dunfjeld Aagårde vietseles laakan jeahta. – Ij leah juerie man vihkeles daate maanagierte maanide gosse gielem gorredidh, lea Hanne-Lena Wilksen jååhkesjimmie. Anita jih Hanne Lena gåabpatjahkh maanah dennie Åarjel-saemiej maanagiertesne, Snåasesne utniejægan. Tjoveribie bååstide 80-taalese gosse dihte voestes Åarjel-saemiej maanagierte alkoelisnie eelki. Dihte maanagierte tjoeveken nualan bøøti goh gierte mij vøølki sijjeste sæjjan boelhketjh jaepeste. Jih gåetie-luhpie lij akte camping-våågna!

Maanagierte camping-våågnesne

Juktie camping-våågnesne eelki. Jaepien 1982 dihte Forbruker- og administrasjonsdepartementet mij dellie, sijhti voejhkelidh aelkehtidh maanagiertine åarjel-saemiej dajvine mij edtji vuelkedh sijjeste sæjjan. Maanagierte mij lij akte camping-våågna, vøøji åarjel-saemiej dajvine jih naan våhkoeh tjøødtjehti aerebi goh jeatja sæjjan vøølki. Dellie maanah meehtin dahkoe båetedh-dovne maanah mah lin gåetesne jallh daaroen maanagiertesne vaedtsieminie. Dellie åadtjoejin dah ovmese maanah ektesne årrodh jih nimhtie saemien gieline jih kultuvrine åahpenidh. Provsjekte orreji jaepien 1985.

Anne-Lise Dunfjeld gie lea barkeminie goh lohkehtæjja Åarjel-saemij skuvlesne, lea sjisjneldisnie dåeriedamme dejtie ovmesse faaleldahkide maanagiertesne, jih dihte lea eadtjohke orreme staeries øørnedahkem åadtjodh. – Måjhtam minniegietjesne 80-taalesne, dellie monnen niejtetjem Raavrvijhkese sedtimen juktie edtji åadtjodh saemien maanagiertesne desnie vaedtsedh, jeahta. Daate maanagierte lih ektesvuekiebarkoe Raavrvijhken tjielten gaskems jih eejhtegh Luvlie Njååmesjen båatsoeburrie dajveste. Dihte juhtieji jaepeste 1989 jaapan 1991.

Jaepien 1982-85 dihte saemiej-maanagierte, aktene Camping-våågnesne giehteli. Dihte jåhtetji golme saemiej dajvi gaskems. Guvvesne maanagierten Camping-våågnam giesie-tjåanghkosne, Maajh-jaevresne, vuejnibie.
(Guvvie: Odd Kappfjell)

Voehkelimmie mij sovhkedi jaepien 1992

– Mijjieh juhtiejim Aarborteste Snåasese jaepien 1990 jih eadtjoke eejhtegh digkiedin guktie Åarjel-saemien maanagiertem juhtiemasse buektiehtidh, aaj jehti. [1] Saemien øhpehtimmieraerie diedtem veelti jih eejhtegidie tjåangkose bøøri, govledh magkeres daerpiesvoeth jih iedtjh saemien maanagiertem tseegkedh. Åejvievuepsie lij maanagiertem juhtiemasse buektiehtidh gusne maanah dovne daaroen- jih saemien gielem åadtjoejin lieredh jih nimhtie guektiengielh guedtijh sjidtedh. Eejhtegh govloes eadtjohke jih 12 paarrh sijhtin meatan årrodh. Soejkesje lij joe dam aelhkiehtidh tjaktjen 1992, mohte idtji mij destie sjidth. Saemien øøhpehtimmieraerie meehtie ajve beetnegh ohtsedh jaepeste jaapan, jih nimhtie idtji maehtieh tjirkedh mejtie maanagierte aaj vierhtieh båetije jaepide åadtjoeji. Nimhtie lij aaj jis eejhtegh maanide veeltin tjielte-maanagierteste dellie meehtin sijjiem desnie dassedh. Tjielte idtji maehtieh vihties laakan sijjiem luhpiedidh jis dam vihth darpesjin, jih nimhtie idtjin eejhtegh doesth juktie meehtin sijjine namhtegh sjidtedh jih gallesh åssjalommesidie maanagierten bijre laehpielin. Månnoeh limen akte dejstie gøøkte minngemes paarrijstie guhth tjoeverimen jaahkoem gierten bijre luejhtedh. Gåabpatjahkh limen barkosne jih maanagiertesijjie lij daerpies. Jis gie lij maahteme tjirkedh edtji dihte maanagierte golme jaepieh juhtedh, dellie ij limen jueresne orreme mejtie edtjimen maanide vaeltedh destie daaroen maanagierteste, Anne-Lise sopteste.

Alkoelisnie 90-taalesne jijnjeb voejhkelin Åarjel-saemien maanagierth juhtiehtidh. Snåasan råajvarimmien mænngan dellie aaj Prahkesne (Rørosesne) voejhkelin. Mohte dan åenehks tijje-ohtseme guktie idtji gænnah desnie gåaredh. Mænngan fuelhkie-maanangiertie juehtiemasse bøøti, mohte dihte orreji goh akte jaepie vaaseme. Maajh-jaevresne, Gaalen tjieltesne jaepien 1992 aelhkietin saemien faaleldahken gusnie maanah edtjin åadtjodh gaektsie tæjmoeh saemien våhkosne saemien lohkehtæjjine. Vierhtieh disse bøøtin båatsoeburrijste. Daate faaleldahke tjøødtjehti juktie dan vaenie maanah.

– Jaepeste 1994 jaapan 1996 lij åarjel-saemien giele- jih kultuvre tsevsietimmie Vinjebakkenen maanagiertesne, Snåasesne. Saemien maanah tjøønghksovvin sjiere tjiehtjielisne akten biejjien våhkosne. Seamma leahtan mietie aaj dagkeres faaleldahke Elgåesne sjidti jaepien 1994. Desnie dah nøøremes learohkh gøøkte biejjieh åadtjoejin almetji ektesne mah gielem soptestin.

Jaepien 1996 naan beetnegh beetsin Saemien gieleraereste, Anne Lise måjhteji. Dellie faaleldahke aelkehti gielem øøvtiedidh saemien maanide Viosen maanagiertesne, Snåasesne.

Desnie maanah åadtjoejin gieline barkedh gøøkte biejjieh våhkosne abpe jaepiem. Dan jaepien mænngan dihte åarjel-saemien faaleldahke vihth bååstide juhtieji daaroen maanagiertese Vinjebakkenesnie. Desnie lin dah saemiej maanah ektesne daaroen maanajgujmie. Gøøkte tæjmoeh våhkesne lin dah saemiej maanah giele-lohkehtæjjan ektine. Mohte daate ij lij ajve hijven, juktie vaenie tijje mijjese sjidti maanajgujmie soptsestidh. Daate øørnege læjhkan sjidti tjaktjese jaepien 2001.

Jaepien 1998 vihth faaleldahke Prahkesne sjidti, mohte geerve lij almetjh gaavnedh gieh saemiestin. Dihte buerebe 2000- taalesne sjidti, juktie dellie aaj lij giele-provsjekte Elgåesne aalkeme. Dihte provsjekte edtji juhtiemisnie årrodh vijhte jaepieh. Saemiedigkie jih Engerdalen tjielte dam provsjektem juhtietin jih dihte eelki jaepien 2001. Gaektsie maanah lin meatan desnie. Dah åadtjoejin saemien goh voestes gieline, dovne maanagiertesne jih voestes jaepiej skuvlesne.[2]

Maanagierte mij lij gaahpode

Tjaktjen 2001 maanagierte Snåasesne aelkehti mij lij «gaahpode», eejhtegi vaajtelimmiej mietie. 8-10 maanah gaavnedin gøøkte biejjieh våhkosne guktie govhte tæjmoeh sjidtin ektesne Åarjel-saemiej skuvlesne. Anne-Lise lij åejvie desnie. Eejhtegh utniejin daate hijven, mohte læjhkan ohtsin maanagiertiem gusnie maanah meehtin årrodh abpe biejjiem, jeahta. Faaleldahke båetedh dan maanageartan jih dah sjiere tæjmoeh Vinjebakkenesnie ij lij nuekies jis maanah edtjin aelkedh åarjel-saemien gielem provhkedh goh fierhten beajjetje giele. Nimhtie eejhtegh vaajtelin fierhten beajjetje maanagiertem åadtjodh.

Hanne-Lena lij akte dejstie gie lih meatan jih soejkesjidie buektedh dan orre maanageartan. Mijjieh limh gellie eadtjohke eejtegh mah gaavnedimh maanagiertesne Åarjel-saemien skuvlesne jih mijjieh rååresjimh guktie buektiehtidh aelhkietidh aktem maanagiertem gusnie mijjen maanah meehtin gielem lieredh jih dam provhkedh. Gijren 2003 råajvarimh jih soejkesh darjoejimh maanageartan mij edtji rihpesovvedh tjaktjen mænngan. Gaajhkh eejtegh lin eadtjohke meatan jih dovne budsjettem jih njoelkedassh tjeelimh. Buektiehtimh aaj gåetieluhpiem skåårvedh guktie gaajhkine riejries sjidtimh. Rektovre mij dellie skuvlesne, Heidun Oldervik, lij buerie viehkie mijjese. Dihte jijnem deejri mij daerpies gosse orre maanagiertiem rihpestidh.

Gaajhke lij gaervies maam tjielte daarpesji rihpestæmman guktie disse lij aelhkie gosse soejkesjidie nænnoestidh. Almetjh tjieltesne lin buerie bievsterisnie mijjen barkose jih aaj garmerdin juktie dan varki limh barkoem illeme. Jih varki gujht gåaredi! Maanagierte rihpesovvi mubpien biejjien gaekeren. Dan varki lea gåaradamme daam maanagiertem øørnedh, låasije jeehti altese rihpestimmie-smaerehtsisnie. Ij sån leah aerebi naan aejkien dan varki gåaradamme.

Låavth-gåetesne: Hilma Dunfjeld Mølnvik, Lilja Jåma-Berg jih Nihko-Laara Påve Wilks
(Guvvie: Anna Liisa Jåma, Ságat)

Væljoe sjidti

Olaug Pettersen lea rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne jih aaj åvtehke dennie maanagiertesne. Dihte buerkeste maanagierte lea tjielten diedte seamma laakan goh Åarjel-saemiej skuvle jih internate. Tjielten lea diedte dejtie juhtiehtidh jih vierhtieh skåårvedh. Gosse dam sjiere saemien voetem vaarjelidh, dellie duvtievierhtieh dovne Saemiedigkeste jih Båatsoeburriefondeste dåastoe. Juktie dagkeres vierhtieh åadtjoeh, dellie maanah maehtieh dåeriedidh meatan gosse slaaterdimmie jih raerhkeme. Maanah giertesne leah daamtaj ålkine. Akten biejjien våhkosne leah derhviegåetesne. Låavth-gåetiem leah aaj åasteme guktie aelhkie dam meatan vaeltedh gosse skåajjesne vaanterdidh.

Maanagierten støøremes dåeriesmoere lea gaavnedh almetjh mah desnie maehtieh barkedh jih aaj skåårvedh stååkeme-gaevnieh jih jeatja viehkie-aath mah lea saemien kultuvrese veadaldihkie. Ij leah man jijnje dorjesovveme ovmese aatijste mah dagkeres geartan sjeahta, mohte naaken leah viehkine båateme almetjijstie mah leah vuajneme mij daerpies. Dan sjieken maanah maehtieh åådtjedidh jih aaj stååkedidh gaevnijgujmie mah leah saemij tradisjovnide veadaldihkie.

Jijnesh leah båateme jih vualkeme destie gierteste, mohte daelie dan aavrehke juktie dihte pedagogiske åvtehke, Anna Sparrok, lea dovne lohketæjja maanageartan jih sopteste åarjel saemien gielem goh ietniengiele.

Njielje gåetiegielh

Tsiengelen 2008 leah luhkie maanah giertesne jih nimhtie aaj gøøkte geerve almetjh mah desnie barkieh. Lissine leah viehkiehtæjja dan pedagogiske åvtehken baalte. Tjaktjen 2007 aaj noerhtesaemie viehkine bøøti gie lea desnie luhkie tæjmoeh våhkosne. Bielielehkie dejstie maanijste utnieh noerhtesaemien goh gåetiegiele, lissine åarjelsaemien jih daaroen.

Hanne-Lenan fuelhkie njielje gåetiegielh utnieh. Jijtje lea åarjelsaemie jih gåetehke noerhtesaemie. Manne maanajgujmie åarjelsaemien gielem soptestem jih gåetehke noerhtesaemien. Manne dejnie daaroestem jih dihte svienskegielem munnjien. Eah maanah dam aeveren lyjhkh juktie dah sinsitnine saemiestieh. Goh gaavnedimen, idtjm manne noerhtesaemien gielem maehtieh jih ålma idtji åarjelsaemien gielem soptesth. Dan gaavhtan tjoeverimen nøørjen jih sveerjen gielem provhkedh. Daelie maehtien gåabpatjahkide saemien gielide guarkedh jih dejtie aaj provhkien gosse maanaj ektesne. Maanah leah gaektsie, govhte jih golme jaepien båeries. Dah gøøkte båarasommes leah væjkeles dan nøøremes maanese saemiestidh. Gosse dihte maam nøørjen gielesne jeahta, dellie jarkoestægan saemien gielese guktie dihte edtja aaj dejtie saemien baakojde govledh, tjidtjebe sopteste.

Daamtaj lea daaroen giele stååkedimmiegiele. Gåetesne soptestieh molsehth åarjelsaemien jih noerhtesaemien. Mohte jis maanah desnie guhth eah saemien guarkah, dellie daaroen giele jarngesne tjåådtje. Aehtjebe buerebe noerhtesaemien maahta jih dihte giele veaksakobpoe sjædta mov åarjelsaemien gieleste. Nimhtie sån aaj dihte giele maanide veaksakommes sjædta. Gosse tjaeledh jih lohkedh dellie dah gøøkte båarasommes væjkelåboe åarjelsaemien gielesne, jeahta. Gåabpatjahkh utniegan åarelsaemien gielem goh voestes giele skuvlesne, mohte åadtjoejægan aaj gøøkte tæjmoeh våhkosne noerhtesaemien gielem lieredh. Onnemaana åådtje noerhtesaemien gielem maanagiertesne lieredh fierhten duarstan jih mubpie mubpeste våhkoen, bearjadahken.

Tjoevere varki aelkedh...... Maanagierte meatan goh slaaterdimmie jih Nihko-Laara sæjhta meatan gosse iervedh.
(Guvvie: Anna Liisa Jåma, Ságat)

Tsiengelen 2008 leah luhkie maanah dennie giertesne, mohte naan aejkien vaenebh. Daate råajvarimmie lea joekoen buerie dejtie guhth maehtieh dam provhkedh. Gaajhkh Hanne Lenan maanah leah daennie maanagiertesne vaadtseme. Dah gøøkte støøremes veedtsin daaroen giertesne aerebi goh dihte åarjel-saemien gierte rihpsovvi. Desnie åadtjojigan golme tæjmoeh saemien våhkosne, mohte buerebe årrodh dennie åarjelsaemien giertesne. Gierte lea joekoen vihkeles mijjese. Vaenie åarjelsaemien giele govlesovva juktie dan vaenie byjresh gusnie giele veaksehke jarngesne tjåadtjoeminie. Vihkeles lea dagkeres gielebyjresh gåetien bæjngoelisnie. Im jiejkh gosse garmerdem man vihkeles gierte lea orre maanide eevtjedh saemien gielem provhkedh, Hanne Lena jeahta.

Anita aaj dam jååhkesje. Im lim maan buktiehtamme saemiengielem gåetiegieline utnedh jis ij lij maanagierte viehkine. Idtji Anita jallh Hanne-Lena ådtjoegan saemien gielem gåetesne lieredh goh byjjesovvin. Mænngan åadtjoejin skuvlesne lieredh jih mænngan goh geerve. Gåabpahtjahkh lægan åarjelsaemien gielem gåetiegieline åtneme gosse maanah smaave.

Anita lea lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne jih jeahta satne aavode maanah gierteste dåastodh gosse dah skuvlesne aelkieh. Dah båarasommes maanah mah leah giertesne vaadtsamme, leah daelie njealjede klassesne, jih aelhkie lea vuejnedh buerebe dejgujmie saemiestidh. Joekehtse lea hævvi dej gaskems aaj, jih dihte båata destie guktie dah fuelhkieh leah saemien gielem gåetesne provhkeme. Sovmem dihte gierte maanide jearsoes dorje guktie gielem doestieh provhkedh jih nimhtie saemien åadtjodh goh voestes giele gosse skuvlesne aelkieh.

[1] Daan bijre lea aaj tjaalasovveme Saemien skuvle-vaajesisnie 2, Asta Baltoen tjaalegisnie Mu lojalitehta lei sámi servodagas (Mov buerie væljoe lij saemien ektievoetesne)
[2] Elgåen provsjekten bijre maahhta lohkedh Jon Todalen tjaalegisnie: Samisk språk i Svaahken sijte (Saemien giele Svaahken sjtesne) NSI 2006. Dan bijre aaj mænngan tjaalasovva aktene gærjesne Saemien skuvle-vaajesisnie.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3