Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.

Hans Rønbeck jearahallama bájuheapmi

Sámás: Máret Sárá

Hans Rønbeck (1912-94) lei máŋga jagi Kárášjoga gielddastivrra miellahttun. Dá lea gielddastivra 1967-71, Rønbeck lea viđát olgeš bealde.
(Govva: Sámiid vuorká-davvirat)

Ollu jagiid lei Hans Rønbeck okta dain dovdoseamos dáruiduhttinpolitihka ovddideddjiin, sihke Kárášjogas ja fylkka- ja riikkadásis, Bargiidbellodaga siskkobealde ja ollu sáhkavuoruin ja jearahallamiin medias. Mii leat válljen moadde bájuheami mat čielggadit su oainnu.

Lofotposten, suoidnemánu 13. beaivve 1957 - Karl Robert Ertsaas jearahallan

- Mun in čiegat ahte mu loahpalaš ulbmil lea ahte sámi álbmot galgá suddat dáža álbmogii - dan dat liikká dahká beroškeahttá maid mii háliidat - ja ahte dárogiella vuoitá eanet ahte eanet sámegiela badjel. ... - Dás ii leat sáhka sámiin eatnigiela rievidit, muhto mii fertet áddet ahte sii, dilálašvuođaid oktavuođain, bággejuvvojit dárogiela geavahišgoahtit, ja mun oaivvildan ahte mađe johtileappot dáruiduhttinmannolagat dáhpáhuvvet, dáđi buoret sámiide. ...

- Kárášjogas leat dál badjel 40 proseantta álbmogis vuollel 16 jagi. Dát mearkkaša ahte gaskal 50 ja 70 nuora jahkásaččat fertejit ohcat bargosaji gielddarájiid olggobealde. Jos sii dása náđđot, de mii oažžut árpmuhis dili lassáneaddji bargguhisvuođain ja stuorát bargoveaga go dárbbašat ja geafivuođa man mii dovdat nu bures 30-logus, ja dát livččii galgan leat doarvái balddonassan. Dát sieiva logut galggašedje molssaeavttuid čuvgehit ja dahkat válljema álkibun: Nuorat fertejit guođđit guovllu! ...

- Mo galgá álbmotskuvlla oahpahus buoremusat doaibmat? - Skuvlastivrra eanetlohku, stuorra eanetlohku leat sámit, oaivvildit ahte sámegiella galgá geavahuvvot veahkkegiellan vuosttaš golbma jagi. 4. skuvlajagi galgá buot oahpahus leat dárogillii. ...

- Muhto iigo leat buorre čoavddus diktit sámegiela ja dárogiela leat ovttadássásaš giellan álbmotskuvllas? - Dát dagahivččii hirbmat ollu eanetbarggu ohppiide, ja dárogiella dat bázahallá. Ii, dát lea nu heajos čoavddus go oppa sáhttáge leat. - De lea oassi sámi kultuvrras mii lea nu gillii gullevaš. Mo dainna, kantorhoavda Rønbeck? - Gal mun dieđán ahte gávdnojit muhtun romantihkkárat - geat barget buhtisindoallat sámi čeardda ja sámegiela. Muhto jos dát galgá leat ulbmilin, de ferte sirren leat gaskaoapmi, ja dát gal dieđusge goazaha olles sámi álbmoga, dán gal lihkus sámit iežage dihtet. Danin sii eaige háliit dán guvlui bargat. Sii dáhttot friddja ja lunddolaš ovdáneami man boađus lea ahte sámegiella jávká ja sámi álbmot suddá dáža álbmogii. Dát lea muđui ovdáneapmi mii guhká lea doaibman, ja sámit gillášedje eanemusat jos oktage geahččala dán bissehit.

Ságat, miessemánu 26. beaivve 1990 - Arne Wulff jearahallan.

Aviisa ovdanbuktá jearahallama ná: "Dán jearahallama ovddeš Kárášjoga sátnejođiheaddjiin Hans Rønbeckain dagai Arne Wulff 1976:s. Jearahallan ii goassige deaddiluvvon aviissas, daningo daláš doaimmaheaddji Bjarne Store Jakobsen biehttalii dan deaddileames. Ságat doaimmahusrádjosa čorgedettiin, iđii ságastallan fas. Muhtun áššit mat ságastallamis ovdanbohtet, leat ain áigeguovdilat. Dasa lassin lea ságastallamis historjjálaš beroštupmi. Hans Rønbecka lobiin danin Ságat dál deaddila jearahallama - 14 jagi maŋŋá jearahallama. Dál Rønbeck lea ealáhagas ja orru Sálašvákkis."

- Bismma eamit Wiig ráhkadii duppaltekstejuvvon sámegiela áppesa. 1920-logus lei riidu dáid oahppogirjjiid hárrái, ja stuorra eanetlohku hilggui daid. Go mun bohten Kárášjohkii, de lei oaidnu dat ahte sii eai dohkkehan sámegielat oahpaheddjiid, ja dát lei maiddái miellaláhki soađi maŋŋá.

- Mun muittán ahte Lillemor Isaksen, geas lei gymnása, measta ii fidnen oahpaheaddjibarggu go son lei sámegielat. Maiddái 1949:s Kárášjohka vuosttaldii sámegiela veahkkegiellan vuosttaš golbma skuvlajagi ja dán geardduhedje 1957:s. 1958:s oaččuimet joatkkaskuvlla (framhaldsskole) ja dat lei stuorra lávki ovddosguvlui. Sámelávdegotti evttohusa garrasit vuosttaldedje, ee. skuvlapolitihkalaš áššis. 1959:s rievdadedje skuvlalága. Sámi álgooahpahus ii galgan leat geatnegahtton. Dát lea čađat leamaš mu oaidnu. Váhnemat geat eai háliit iežaset mánáide sámegiela álgooahpahusa, berrejit dan beassat garvit. Dán birra dat riidu lei, ja mun lean ilus go mu oaidnu vuittii.

Johttisámiid mánáide ii leat skuvlafálaldat leamaš seamma buorre go dáloniid mánáide. Mun lean eallinagi vuosttaldan sierra johttisámebiirre, muhto ii dat leat ábuhan. Johttisámiid mánáin lea 27:s gitta 32 skuvlavahkku heivehuvvon 6 mánnui, ja dálu mánáin fas leat 36 skuvlavahkku l0 mánu badjel. ...

Sii geat leat bargan dan ala ahte johttisámiid mánáin ii galgga leat dábálaš skuvlafálaldat, sis ferte leat lossa noađđi guoddit. Dát sámi vealaheapmi lea várra vearrámus mii sámiid ektui lea deaividan, Rønbeck lohká. ...

- Guovtti álbmotčeardda vuostálasvuođaid boađus lea ahte unnitlohku vuoittahallá. Mun lean danin, nuorravuođa rájes juo, geahččalan doarjut sámiid sin eallindilisteaset, maiddái kultuvrralaččat. Go Sámiid Vuorká-Dávvirat vuođđuduvvui 1937:s, ledjen mun árjjalaččat mielde ja ledjen stivralahttu vuosttaš stivrras. Dalle juo mun áŋgiruššen ahte sámegiela ja kultuvrra galgá seailluhit ja gáhttet. Muđui han mun in livčče áŋgiruššan. Muhto mu oaivil lei dalle, nugo dálge, eará go mii muhtun sápmelaččain dál lea.

Loga maiddái:
Sigrunn Rønbeck: Kárášjoga Bargiidbellodaga doaimma 1934-83 ruovttoluottageahčastat

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1