På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
 Sigrunn Rønbeck, Romsa 2002 |
Sigrunn Myren riegádii 1910:s Sieidevuonas, vearas Deatnuvuona olggumusas mii dál lea ávdinin báhcán. 1934:s son náitalii Hans Rønbeckain, gii lei
riegádan Hámmarfeasttas 1912:s. Soai fárriiga Kárášjohkii, gosa álggaheigga smávvadállodoalu njáskkahaga bokte. Maŋŋá oaččui Hans Rønbeck
máŋga virggi Kárášjoga gielddas, ja maiddái politihkalaš ámmáhiid gielddas. Náittospárra Rønbeck leigga aktiivvalaččat mielde Bargiidbellodagas, ja
Hans Rønbeck lei báikkálaš searvvi ovdaolmmoš 1934’ rájes. Hans Rønbeckas lei guovddaš rolla Sámelávdegotti evttohusa oktavuođas, ja lei dovddus
vuostálasti dohkkehit sámegiela oahpahusa skuvlii. Hans ja Sigrunn Rønbeck fárriiga Romsii 1983:s. Hans jámii 1994:s, muhto Sigrunn orru ain Romssas ja son lea dássážii leamaš viššalis aviisalohkkiidbihtáid čálli. Mii leat ožžon lobi bájuhit ságastallama maid son doalai Kárášjoga gilisearvvis Oslos 1996:s. Mii giitit maiddái Sigrunn Rønbecka go oaččuimet máŋget ja geavahit muhtun dokumeanttaid su stuorra vuorkkás. |
Ráhkis ustibat!
Go mun vuosttaš geardde gullen Kárášjoga gilisearvvi birra munno nieiddas Ingbjørgas ja munno dál jápmán ustibiin, Ingrid ja Georg Næssas, de mun ilosmin ja jierásmin sin láhkai, ja mu illu lea ain stuorát dál, go dinguin lean deaivvadan. Mun dovddan ahte mun duođai lean ustibiid luhtte, go máŋggas dis lehpet munno buoremus ustibiid mánát. Mu ságastallama ulbmilin dás lea muitalit váhnemiidádet ja fulkkiideattet árjja birra guhkes áigodagas sámi servodagas, measta 50 jagi politihkalaš doaimma árjja birra mas moai isidiin oassádalaime váhnemiidádetguin ovttas.
Nugo dii diehtibehtet, de lei garra 20-30-loguin stuorra bargguhisvuohta olles riikkas. Ii gávdnon dalle lohkanloatna nuoraide geat háliidedje oahpu váldit. Iige lean bargu fidnemis ollu nuoraide riikkas. Dán lehpet dii iežage vásihan.
Dás mun ferten beassat muitalit munno Kárášjoga oktavuođa birra. Go mu isit, Hans Rønbeck, eanandoalloskuvlla loahpaheami ja guovtte mánnosaš kanturgeatnegas áigodaga maŋŋá Altagårdas, gávnnahii ahte son háliidii ođđadoallohuksemiin ja smávvadáluin álgit Kárášjogas 1932:s, ozai 40 mihtu ja álggii seamma čavčča njáskat 10 mihtu. Dálvet 1933-34 lei Hánsa Oslos ja gergehii 6-mánnosaš gávpeskuvlla. Go moai easkkanáitalan párran, čakčat 1934, fárriime Kárášjohkii, de lei Hánsa bargan ja gilván 15 mihtu eatnama, čuohppan ja buktán hirssaid náveha huksemii ja lei muvren muhkkekeallára, ja hárjánan snihkkárat ledje cehkkon náveha njealji gussii, ja stálja ovtta hestii, ja suoinnit gussii ja hestii ledje láddjejuvvon. Moai oruime Hánssa váhnemiid geassestobus dálvvi badjel, dassái go son lei čuollan ja vuojihan hirssaid stobu várás. Dáid lei sahán ja ceahkuhan geasset. Dán láhkai moai álggus oaččuime oktavuođa siidaguimmiiguin Kárášjogas.
Geaidnu Leavnnjas lei 1934’ geasi ollen Kárášjoga rádjái, ja moai olliime čáppa ja fiinna gillái fierttus čakčabeaivvadahkan. Moai leimme nuorat ja dearvasat, 22 ja 24 jagi boarrásat, ja moai illudeimme buriin mielain ja nana gieđaiguin huksegoahtit ruovttu. Kárášjohka, mii dán rádjái lei leamaš ráfálaš sierra dilis, lei dál fidnen bistevaš busseruvttu Isaksen vieljažiid bussesearvvi bokte.
Kárášjoga álbmot ledje eanaš sápmelaččat, muhto moadde dáža ja rivgu orro ieš márkanbáikkis. Dát ledje suohkanbáhppa ja leansmánni, guovlludoavttir, vihtta oahpaheaddji, golbma gávpeolbmá, poastaolmmái ja telefonhoavda ja vuovdehálddašeaddji. Dan áigge earuhedje ámmátolbmuid, oahpaheddjiid, gávpeolbmáid ja eará dážaid smávvadálolaččain ja johttisámiin, nugo maiddái lei dáhpi dahkat eará guovlluin riikkas dábálaš bargiid ektui.
Go mun smiehtadan dán áiggi, de imaštalan veaháš ahte sámi álbmot munno vuostáiválde ustitlaččat ja oskkáldasat, muhto go dán lean maŋŋá guorahallan, de lean ádden ahte sii dovde oktavuođa munnuin, go moai leimme sin láganat, smávvadálolaččat seamma eavttuiguin ja seamma beroštumiiguin go sisge ledje.
Kárášjogaálbmot mii guhká lei sierra orron olggobealde eará servodagaid, váilevaš geainnuid geažil, lei liikká leamaš nu čeahppi ahte lei vuođđudan Kárášjoga bargiidbellodaga juo sullii 1920:s, ja 1926:s lei sis sin vuosttaš ja áidna bargoheaitta, go geahččaledje oažžut moadde evrre eanet juohke galmmihuvvon bohccobiergokilos maid dolvo gávpeolbmáid ovddas Billávutnii dálvet buotlágan dálkkiin heastavuodjingeainnu obbasa čađa 300 kilosaš biergogurpmiin riddui, ja fas ruovttoluotta 300 kilosaš jáffogurpmiin ja eará gálvvuiguin.
Mátkái golle njeallje beaivvi ja sii ožžo 40 ruvnnu mátkkis, logi ruvnnu beaivái heastta ja olbmá ovddas, ruđaid maid divdna dárbbašedje. Riđuid čađa ja 30 - 40 buolaš grádas galbma Porsáŋgguvuotnaráigge johtin lei garra ja šleaipa bargomátki, muitalii Hánsa maŋŋá.
Válgajagis 1934:s dieđihii Kárášjoga bargiidbellodat Norgga bargiidbellodahkii miellahttun. Sii ledje dán rádjái bisson eadnebellodaga olggobealde.
Dál Kárášjoga álbmot luohttigohte čuvges boahtteáiggi boahtimii, ja ođđa geainnuin ja lagat oktavuođaiguin riddoálbmogiin, sii áddejedje ahte lei deaŧalaš oahppat dárogiela buorebut. 1937:s go oahpaheaddji Løining heittii gielddaruhtadoallevirggis, de Rønbeck oaččui virggi, ja doaimmai guokte jagi, ja dalle son biddjui bargui ođđa virgái Finnmárkku fylkkagálvoháhkan ásahussii (Finnmark fylkesforsyning), mas son ovdánii válddálažžan ja hoavdan maŋŋá soađi. 1947:s bođiime fas ruovttoluotta Kárášjohkii, gos Rønbeck biddjui kanturhoavda- ja livnnethoavdavirggiide.
"Finnmark Tidende" bajilčála, Čáhcesullos skábmamánu 9. beaivve 1949:"Sápmelaččat Kárášjogas gáibidit seamma gielalaš oahpahusa mánáidasaset go dážainge lea."
Skábmamánus 1949:s dollojuvvui skuvlastivračoahkkin Kárášjogas gos meannudedje Skuvladoaimmahaga ovttastahttinlávdegotti (Samordningsnemnda for skoleverket) čállosa, ja sii ovdanbuktet giellaoahpahusa ášši, muhto eanetlohku ii liikká loahpalaš evttohusa ovddit.
Ovttastahttinlávdegotti čálus lei sáddejuvvon Finnmárkku skuvladirektevrii, gii lei geažidan ásahit sierra luohkáid sámi mánáide giellaseaguhus guovlluid álbmotskuvllain. Dán evttohusa mielde livčče leamaš guokte linnjá álbmotskuvllas Kárášjogas, okta sámemánáide ja okta dážamánáide. Nugo vurdojuvvui, ášši bohciidahttii viiddis ja vuđolaš digaštallama skuvlastivrra gieđahalladettiin. Skuvlastivra vuosttaldii juogadit skuvlla guovtti linnjái, čuovvovaš ákkain:"Nannen dihtii dálu sámi álbmoga ekonomalaš vuođu, mii dáhttut dáidda oahpahusa dievaslaš dáruiduhttima ulbmiliin. Earuhit sámi ja dáža mánáid lea hirbmat vahágin, ja dáláš oktasašskuvla ferte danin bisuhuvvot, go dát doarju buoridit áddejumi ja oktavuođadovddu mat leat dárbbašlaččat buori ovdáneapmái." (Mearrádusa lea daláš skuvlainspektevra Meløy čállán.)
Skuvlla giellaášši ja oahpahusgiela válljema oktavuođas leat dalle guokte áibbas vuostálas oainnu ja oaivila. Ovttastahttinlávdegotti Finnmárkku miellahttu, Per Fokstad, Deanus ja skuvladirektevra doalaheaba gielalaš juohkima skuvllas giellaseaguhus guovlluin. Kárášjoga skuvlastivra doalaha oktasaš skuvlla dáruiduhttima dievaslaš ulbmiliin. (Skuvladirektevra dalle lei Aarseth.)
Skuvlastivrra mearrádus bovttii olbmuid beroštumi, ja go giliolbmot radios geassemánu 16. beaivve 1953:s gulle ahte "Sámi Ráđđi/Samisk Råd" galggai ásahuvvot, de olbmot bealljeskaddaraste ja jerre: "Maid dátgis mearkkaša? Mis han leat iežamet álbmotválljen ovdagoddi ja gielddastivra, main eatnašat leat sápmelaččat, ja fylkkadiggi ja stuorradiggi maid mii ieža leat leamaš válljemin. Mis ii leat dárbu sámeráđđái." "Kárášjoga bargiidbellodat lea eanet go 20 jagi leamaš áidna orgána mii lea sámi áššiid guorahallan minguin geaidda áššit gullet, namalassii sámi álbmogiin."
Boađus lei ahte "Sámi Ráđđi" nammaduvvui vaikko sámiin eai lean gulahallan eallinvurbbiideaset birra.
Go gaskaboddosaš fylkamánni virgehas Dag Tønder, ovttasráđiid Deanu olbmáin Per Fokstadain, evttohii nammadit Sámelávdegotti, de nammadii Girko- ja oahpahusdepartemeanta "Lávdegoddi guorahallat sámi áššiid" borgemánu 3. beaivve 1956:s. Gávcci olbmo nammadedje lahttun, daid gaskkas okta Kárášjogas ja okta Guovdageainnus; Lind Meløy ja Arvid Dahl. Guktot dážat.
Ii oktage sápmelaš guovlluin geaidda ášši guoskkai, dohkkehuvvon leat mielde beroštumiideaset áimmahuššat. Tønder bivddii Hans Rønbecka leat mielde Sámelávdegottis, muhto son ii miehtan go dát livččii sámiid dáhtu vuostá.
Leigo ártet ahte olbmot ledje eattehan? Sii ledje doarvái gierdan! Dál manai gohččun olbmos olbmui! Juoga ferte dahkat! Suollemasat gohččojuvvui álbmotčoahkkimii Servodatvissui Kárášjogas cuoŋománu 9. beaivve 1960, justa 20 jagi maŋŋá Norgga sállemušbeaivvi, cuoŋománu 9. beaivve 1940. 89 olbmo bohte, ja cealkámuš Norgga Ráđđehussii čállui ja sáddejuvvui. Seamma eahkeda bođii livnnetbargi Hartvig Norvang munno geahčái muitalit čoahkkima ja mearrádusa birra. Rønbeck dajai sutnje: "Lei vahát go mun in diehtán čoahkkima birra. Mun livččen áinnas boahtit din gullat." Hartvig vástidii: "Don it eisege galgan diehtit dán birra, go dalle olbmot livčče du sivahallan. Dát lea min dahku ja moai leansmánnibálvváin Thorleif Baltoin hábmiime cealkámuša, ja čieža diđolašvihtana vuolláičálle."
Dá čuovvu cealkámuš:
Cuoŋománu 9. beaivve 1960
Norgga Ráđđehussii cealkámuš
Bajábeale cealkámuš dohkkehuvvui sámiid álbmotčoahkkimis servodatviesus Kárášjogas cuoŋománu 9. beaivve 1960, 89 olbmos jienastedje 87 cealkámuša beali. Cealkámuša vuolláičállin válljejedje Per Lyngstad, Samuel J. A. Balto, Anna Norli, Inga Berit Rasmussen, Johannes Grønli, Berit J. Anti ja Ravna P. Sara.
Go Norgga ráđđehus oaččui Kárášjoga álbmotčoahkkima cealkámuša, de bođii Girko- ja oahpahusministtar stáhtaráđđi Helge Sivertsen davás Kárášjohkii njukčamánus 1961, deaivvadit Kárášjoga bargiidbellodagain ja skuvlaeiseválddiiguin.
Departemeanta lei hirbmadit hirpmástuvvan go cealkámuša ožžo, ja dál sii háliidedje vissásit diehtit maid olbmot Kárášjogas oaivvildedje. Ovdal čoahkkima servodatviesus eahkedis, lei Helge Sivertsen munno luhtte, ovttas Bargiidbellodaga stivrrain ja Bargiidbellodaga nissonolbmuidservviin ja Bargiidbellodaga Nuoraidservviin ja mii ságaškušaimet dili birra káfe jugadettiin.
Eahkedis ledje 209 olbmo boahtán servodatvissui. Čáhcesullos bođii daláš skuvladirektevra Gjermundsen, sámekonsuleanta Hans Henriksen ja Sámiradio Kathrine Johnsen. Girko- ja oahpahusdepartemeantta "Sámi áššiid guorahallama lávdegotti evttohusa" nammaduvvon borgemánu 3. beaivve 1956 digaštalle vuđolaččat. Stáhtaráđđi čielggadii iežas earána gallestallama oktavuođas ja ollusat dáhtto sátnevuoru, sihke Bargiidbellodaga ovdaolmmoš, skuvladirektevra ja máŋggas earát, nugo smávvadálolaš Hans Henry Balto, geas lei hárpmas ja dovduičuohcci sáhkavuorru, ja man boađus lei ahte go sámekonsuleanta dáhtui sáhkavuoru, de su vuosttaldedje oktasaš nuvttotjuolggat dáncamiin. Dát lei jaskes demonstrašuvdna olbmuid bealis geat eai goassige ovdal lean demonstreren, ja moai árvideimme ahte dát lei ovddalgihtii plánejuvvon. Mu isit, Hans Rønbeck ja mun, leimme seamma láhkai hirpmahuvvan go stáhtaráđđige, ja Helge Sivertsen jitnosit láhttestii: "Dát ii leat ovtta olbmo dahku." Son oaivvildii Hans Rønbecka, gean vuostálastit álo sivahalle sámiid badjel mearredeamen. Duohtavuohta lei ahte sámit ledje ieža válljen Hánssa sin njunušin, daningo sii oaivvildedje, áddehahtti sivaid geažil, ahte son máhtii dárogiela buoremusat, ja máhtii hábmet dárogiela mearrádusaid čálalaččat buorebut go sii ieža. Dát čoahkkin báinnii Stuorradikki maŋit mearrádusa.
Beaivvi maŋŋá lei stáhtaráđđi skuvllas ja sus ledje ságastallamat skuvllaeiseválddiiguin, ja eahkedis son lei guossin oktan bellodatustibiiguin leansmánnibálvvá Thorleif Balto ja su eamida Heaikka-Biehtár Káre Márjjá geahčen ja soai guossuheigga albma Kárášjoga-biepmu, vuššon bohccobierggu liemain.
Nuppi beaivve manai Detnui, mii lei vuosttaš gielda riikkas gos 9-jagi skuvla lei álggahuvvon. Dan maŋŋá Kárášjohka oaččui 9-jagi skuvlla. Dát skuvla lei mánáide buorrin. Dál sii ožžo oahpahusa realskuvlla dásis (skuvla 7-jagi álbmotskuvlla ja gymnása gaskkas). Skuvlainspektevravirgi álggahuvvui 1948:s. Maŋŋá lasihedje oahpahusjođiheaddji ja máŋga eará oahpaheddji.
Maŋit giittosbreavas hávskes Kárášjoga fitnamis, čállá Helge Sivertsen:"Mun ožžon ollu buoret vuođu gieđahallat Finnmárkku nuoraid oahpahusáššiid, maŋŋá go Kárášjogas fitnen. Mu mielas orru sosiálalaš revolušuvdna ollašuvvamin, erenoamážit Sis-Finnmárkku gielddain." Sivertsen čállá viidáseappot: "Go Kárášjoga guđđen, lei mus dáhpáhus Sieiddá linnjáide juhkkojuvvon nuoraidskuvllas gos oassádallen ohppiidfeasttas ja háleštin ohppiidráđiin. Daidda nuoraide geat dál ožžo 9-jagi oahpahusa, orro dego nuorit rahpaseamen, ja ahte sii ledje min servodagas, measta seamma dásis go earát. Máŋggas dieđusge fidnejit virggi ja gávdnet bargosaji iežasat gielddas ja riikkaoasis. Earát fas ohcalit eará báikkiide ja eahpitkeahttá sii iežaset duogážiin, bohtet leat ráđđejeaddjin gosa de ain bođežit. Sáhttáhan leat ovdamunnin bajásšaddat gárraseabbo dálkkádagas, buoššuduvvan dustet vásáhusaid maid earát eai soitte vásihit."Dán čálii stáhtaráđđi Helge Sivertsen maŋŋá iežas Finnmárkku gallestallama.
Kárášjoga gielddastivra nannii juovlamánu 22. beaivvi 1961:s cealkámuša 8:in jienain 7 jiena vuostá. Gielddastivra hilgu sámelávdegotti evttohusa ja ávžžuha ahte doaimmat maid gieldda orgánat ovdalis leat evttohan dahje dorjon, galget čađahuvvot. Ovdagotti eanetlohku lei gielddastivrii evttohan cealkámuša mii measta ollásit doarjjui Sámelávdegotti evttohusa. Kárášjoga Johttisámiid Báikkálašsearvi lei ovttaoaivilis ovdagotti eanetloguin.
Muhto Guovdageainnu suohkanstivrra ovttajienalaš mearrádus evttohusa birra čuodjá ná: "Suohkanstivra lea oalle ovttaoaivilis sámelávdegotti vuođđooainnuin ja ulbmiliin, go suohkanstivra lea ipmirdan lávdegotti nu ahte dat ii oaivvil sápmelaččaid sirret, muhto ahte dan áigumuš lea ahte sápmelaččat galget oažžut vejolašvuođa heivehit iežaset stuorraservodahkii ollesárvosaš miellahttun." Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi mearridii ovttajienalaččat 1960´ riikkačoahkkimis vuosttaldit Kárášjoga čoahkkima cealkámuša (Aarseth lei ovdaolmmoš).24
Finnmárkku Sámi Ráđđi ja Sámi Searvi, mat leat leamaš lávdegotti miellahttun, dorjot oalle ollásit lávdegotti oainnu (Hans Henriksen lei ovdaolmmoš). Eanaš cealkámušat gieđahallet muđui eanaš lávdegotti konkrehtalaš doaibmaevttohusaid.
Girko- ja oahpahusdepartemeantta Stuorradiggedieđáhus nr. 21 (1962-63) Kultuvrralaš ja ekonomalaš doaimmaid birra mat leat sámegielat olbmuide erenoamáš guoskevaččat. Girko- ja oahpahusdepartemeantta ovddihus skábmamánu 23. beaivve 1962 ja gonagaslaš resolušuvnna bokte dohkkehuvvon seamma beaivve. (Helge Sivertsen ovddidan.)
Go Stuorradiggedieđáhus nr. 21 almmustuvai miessemánu 11. beaivve 1963 ja sáddejuvvui fylkka sierranas ásahusaide, de lei dát
váiduduvvon Sámelávdegotti evttohusa ektui. Sii ledje vuhtiiváldán Kárášjoga álbmotčoahkkima cealkámuša, ja dat lea bájuhuvvon ollásit
Stuorradiggedieđáhusas nr. 21. Bajimusas njealját siiddus celkojuvvo ná:
"Go lávdegoddi lea máinnašan Finnmárkku sámi guovlluid sámi váldoguovlun, de leat muhtimat dán ádden leat seamma go sámi reserváhta,
sirrejuvvon muđui servodagas. Dát ii leat, nugo Departemeanta diehtá, leamaš Sámelávdegotti áigumuš. Departemeanta oaivvilda ahte sámegielat
olbmuin galget leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go dárogielat olbmuin leat."
Mu mearkkašupmi: Dáthan lea ollislaččat numo Sámi cealkámuš háliida iežas álbmogii, ja dalle lea cealkámuša ulbmil ollašuvvon.
Sámelávdegotti evttohusa kultuvrralaš doaimmat dat ledje mat suhttadedje stuorra oasi Kárášjoga álbmogis. Sii eai háliidan dárogielaoahpahusa njoahcudit, seammás go sii dovddahedje ráhkisvuođa eatnigiellaseaset, man háliidedje seailluhit. Seammás sii oaivvildedje ahte ealáhuslaš dilálašvuođat ledje plánejuvvon ja belohahkii čađahuvvon 1950-logus ovddasguvlui ja maid gieldda ásahusat ain ledje viidáseappot plánemin ja čađaheamen. Mun sáhtán dušše namahit doaimmaid maid Kárášjoga bargiidbellodat lea čađahan dáid jagiid go Bargiidbellodagas lei eanetlohku.
Finnmark Dagblad aviissas njukčamánu 16. beaivve oainnán guhkes doaibmalisttu Kárášjoga gielddas maid bargiidstivra lea ollašuhttán:
Dát leat áššit maid din vánhemat, áhkut ja ádját leat leamaš mielde mearrideamen ja čađaheamen, ja dii sáhttibehtet roahkka leat rámis sin dihtii seammás go din vánhemat sáhttet din rámidit, geat unnán skuvlavázzimiin soahteáigge, dalle go duiskkalaččat válde dis skuvlla, ieža lehpet nagodan háhkat oahpu ja buriid virggiid servodagas, mii din árvvusatná ja gudnejahttá. Mávssolaš, kristtalaš árbbi maid mánnávuođaruovttus oaččuidet, dan ii sáhte doarvái árvvus atnit.
Munnos isidiin lei illun sin oažžut ustibin nuorravuođa rájes juo. Sii ledje ja leat gorges olbmot, geat gudnin atne ieža birget, gáibitkeahttá maidige servodagas.
Sálašvággi, golggománu 17. beaivve 1996
Sigrunn Rønbeck
Loga maiddái Hans Rønbeck jearahallama bájuheapmi
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1