På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Paul Gælok:

Rássjosuoje ja trihka dagi

Subtsastum Svein Lundaj
Julevsábmáj: Harrieth Aira

Paul Gælok
(Govva: Svein Lund)

Paul Gælok la riegádam jagen 1955 ja bajássjattaj Divtasvuonan. Sån vádtsij vuodoskåvlåv Måsken, Ájluovtan ja Gásluovtan. Maŋŋel sån oasesskåvlåv Nárvijkan vádtsij, åvddåkursav åhpadiddjeskåvllåj Hábmera joarkkaskåvlån ja åhpadiddjeskåvlåv Bådåddjon. Sujna l joarkkaåhpadus skåvllåjådedimen, bagádallamin, sosialpedagogihkan ja viddnodåjman. Sån la barggam snihkkárin, ruhtalågoviehkkebarggen, åhpadiddjen Ájluovta skåvlån jagijt 1986-88 ja 2004 rájes, rektorin Måske skåvlån jagijt 1988-2000, jagijt 2000-04 lej sån prosjæktajådediddjen bájkkeåvddånahttemprosjevtan Oarjjevuonan.
Dánna subtsas gå sån iesj skåvlån vádtsij ja bargos åhpadiddjen ja rektorin Divtasvuonan.

Internáhtan Måsken

– Tjierrekluovtas, gånnå bajás sjaddiv, lij lagámus skåvllå internáhttaskåvllå Måsken, davvelin vuonan ja nuppen bielen. Danna lidjiv gålmmå vahkkusasj turnusa ja sierra skåvllåsáhtosvantsajn, 42 sláhpek kuttarijn suvdeduvájma skåvlå ja sijda gaskav. Skåvlån lij akta klássaladnja vuostasj etássjan, ja internáhttalanjá låpptån. Stuorskåvllå anij dav klássalanjáv, smávskåvllå vádtsij priváhtagoaden, Ábmudagoaden. Danna lij dåbåsj 10-15 m2, mij klássaladnjan aneduváj. Danna máhtijma 8–10 máná liehket. Åhpadiddje lij Divtasvuonas. Sujna ij lim åhpadiddjeåhpadus, ja ittjij sámegielav máhte.

Ábmutgoahte Måsken, gånnå Bávva skåvlån vádtsij vuostasj klássan.
(Govva luoikan Paul Gælok)
Måske oabme skåvllå, gåvvå álgos 1960-jagijn.
(Govva luoikan Paul Gælok)

Divna oahppe Måske skåvlån lidjin sáme. Huoman dåbdåjma lij sieradus gaskan sijájn gudi Måsken årrun ja midja gudi internáhtan årrujma. Mij dåbdåjma dagu lijma vuolemusdásen. Nabdostuvájma «stáhtabiebmoga» – dakkára gejt stáhtta biebmaj. Valla ij galla máhte javllat stáhtta mijáv biebmaj buoragit, gå duodaj nievres biebbmo lij internáhtan dalloj.

Internáhtta lij nav nievrre ja ittjij dåhkkiduvá, ja stieggiduváj varresvuodarádes maŋŋel skåvllåjage 1963/64. De suohkan gæhttjalij skåvlåjt guovdustit ja hiejtedit Måske skåvlåv, valla ettjin de bájke ulmutja dav dåhkkida. Sij ráhtjin ådå internáhtav oattjotjit, ja maŋutjissaj dat tsieggiduváj. Njunnjutjijn dán ráhtjamin lij Mikal Urheim, gut dalloj lij åhpadiddje skåvlån.

Måske skåvlå oahppe skåvllåjage 1963-64. Gåråbieles: Agnar Vinje, Filip Mikkelsen, Paul Gælok ja Ellinor Amundsen. Sijá máńńelin, åhpadiddje Viggo Johansen.
(Govva luoikan Paul Gælok)

Mån vádtsiv vuostasj jagev oabme skåvllåinternáhtan, valla gå skåvllå stieggiduváj, váttsijma Ájluovta skåvlån gånnå vádtsiv 2. ja 3. klássav. Ájluovtan årojma Margits Minnin, akta guossegoahte majt Sámemisjåvnnå lij álgadam. Dálla lij 14 biejve skåvlån ja 14 biejve sijdan. Ja lij buorre gå lidjin stuoráp oarbbena ja vuostasjláve gudi aj skåvlån vádtsin, stuoráp báhtja viehkedin ja unnebujt bælostin. Åhpadiddje Ájluovtan lij oarjjás ja ittjij sámegielav máhte. Sujna ij lim viehka máhtudahka sámijs ja sáme kultuvras.

Gå 4. klássaj álggiv de lij ådå internáhtta Måsken tsieggiduvvam, de oattjojma dåhku vas jåhtet. Álgon lij smávskåvllå internáhtan, madin midja gudi dálla lijma stuorskåvlån váttsijma oabme skåvlån. Dálla lij de buorep dille, internáhttan årojma dåssju guovtes juohkka lanján, ja oattjojma sijddaj mannat juohkka ájllega. Tjuottjodiddje internáhttan lij Olga Amundsen Ájdestárfos Divtasvuonan. Sån lij duodaj ieŋŋgil. Sån ittjij sámásta, valla lij læstadiánár, ja jáhkáv lij sáme máttos. Sån lij tjiehppe njálga biebmojt riejddit unna budsjehtatjis. Suv boaddnje lij guollár ja buvtij varás guolijt skåvllåj, navti de oattjojma álu njálga guollemállásijt ja njálga guollebiebmojt.

Skåvlåv ettjin ålli tsieggit åvddål jagen 1974. Vilák vádnunij duodjeladnja ja ietjá sierralanjá, daha esski tsieggiduvvin 1980-jagij álgon.

«Dåssjidahtes fámo»

– Internáhta rahpamin jagen 1966 hålaj Nordlánda skåvllådirektørra ja javlaj: «Doajvov dát internáhtta ij sjattatja sadje gånnå nievres fámo láleduvvi». Majt dájna oajvvadij ittjij njuolgga javla, valla jáhkedahtte usjudaláj sijájt gudi rahtjin sámegiela ja kultuvra åvdås. Ålos “sámeaktivistasj” li boahtám Måske internáhtas.

Muv buoremus skåvllåájgge lij gå 4.-6. klássajt vádtsiv Måsken. Mijá åhpadiddje lij Mikal Urheim. Mikal lij tjiehpes pedagovgga. Sån vehi sámegielav åhpadimen anij, valla ienemusát dárustij. Mij lávlojma nágin sáme lávllagijt, valla ejma goassak åhpa sámegiellaj låhkåt ja tjállet.

Sáme vuolemusán kurssaplánajn

– 7. Klássa rájes vierttijma jåhtet vas, dán bále suohkana guovdátjij Gásluoktaj, gånnå gájkka nuorajskåvllåoahppe suohkanis lidjin tjoahkkidum. Áttjak lijma nuorajskåvlåv oadtjum, ja mij lijma vuostasj oahppe ådå tsieggidum internáhtan. Dalloj lij kurssapládnasystebma. Oahppe ja æjgáda galggin válljit kurssaplánav, valla skåvllå biejaj vargga divna sáme oahppijt 1. jali 2. pládnaj. Ittjiv de dav dåhkkida, ja rahtjiv vaj bessiv 3. kurssapládnaj nágin fágajn.

Gásluokta lij industriddjasadje, ásadam semænntafabrihka diehti, ja danna årrun ienemusát látte ja láddáduvvam sáme. Gå midja Gásluoktaj bådijma de lijma vuolemusán, - mij gudi vuonasåkkijs bådijma, lijma «hæjossáme» ja duodden lijma læstadiánera. Dalloj lidjin da gålmmå sivá mij mijáv biejaj vuolemussaj sijáj gáktuj gejn lij stáhtus. - Værábun ittjij máhtte sjaddat. Mij vierttijma dan diehti juoktá roattov oadtjot. Ájnna bierggimmáhttelisvuohta lij tjårmåj doarrot nav tjavgga vaj ettjin duosta mijájn doarrot ja hárddet. Ja dav de mij dagájma.

Skåvllå binnáv vieledij mijá sijddaárvojt. Mij dåbdåjma vierttijma oassálasstet dåjmajda ma ællim dåhkkidahtte læstadiánarij birrusis, dagu javllamuora birra vádtset. Ejma mijá æjgáda sidá mij galgajma oassálasstet musihkkaiehkedijda skåvlån j.n.á., valla oassálastijma dal midja huoman, loabe dagi.

Ájteduváj sierraskåvllåj rájaduvvat

– Gásluovtan lij oarjjelahák gut lij internáhtatjuottjodiddjen, ja akti sujsta tsábbmudalliv vaj njunjes varddegåhtiv. De báhtariv sijddaj, ieddne vierttij mujna vuolgget ruoptus ja gujddit skåvllåjådediddjáj. Valla danna de ij lim makkirik viehkke oadtjot. Sån farra ájtij muvva rádjat sierraskåvllåj vájves báhtjajda. Mån vigeduvviv, ij de internáhtatjuottjodiddje gut muv tsábmij. Diehttelis lidjiv håje mielan. Mån lidjiv praktihkalasj, ja skåvllå ittjij muv vuojga berusta. Skåvlån lij ilá edna teorija, ja muhtemijda vilák le. Måttijt jagijt maŋŋel, gå lidjiv rektorin Måske skåvlån, iejvvijiv dáv skåvllåjådediddjev vas soames rektortjåhkanimen. De javlliv sunji: Mujtá gus dalloj gå dån ájtti rádjat muvva sierraskåvllåj? Sån ittjij majdik tsuvke dasi.

Nuorajskåvlå maŋŋela vádtsiv jagev oasesskåvlån Nárvijkan. Ittjiv mån bargov dajna åhpadusájn oattjo, alla vehi maŋŋel snihkkároahppen barggiv Nárvijkan. Ja mån mujtáv akta sámeáhkkásj akti munji javlaj: – De nav, dåhkki gus oasesskåvlåv vádtset ja snihkkárin sjaddat? Dåhkkij gåjt, valla nágin jage maŋŋel de lij munji viehkken dav majt oahppiv oasesskåvlån, d.d, gå barggiv soames ájgev Guovdageaidnun, ruhtalåhkoviehkkevirgen Sáme Instituhtan.

1970 jagijn åroj Paul Gælok ja suv skåvllårádna internahtan dán huodnahin. Dat lij dalloj ådå tsiekkadus, ja ij la bárep rievdaduvvam dallutjis.
(Govva: John Gunnar Skogvoll)

Åhpadiddjeåhpadus julevsámegielajn

– De gávnadiv mån galggiv åhpadiddjen låhkåt. Mån válldiv åvddåkursav jagev Hábmera joarkkaskåvlån. Danna oahppiv sámegielav tjállet. Dát kurssa lij viehka ájnas åhpadit bájkálasj åhpadiddjijt, gå ællim galles gudi lidjin gymnásav vádtsám. Ålles gudás gudi dán kursan vádtsin sjaddin åhpadiddjen, gålmås li dálla åhpadiddjen Ájluovta skåvlån. Maŋŋel dan kursa vádtsiv åhpadiddjeskåvlåv Bådådjon 1983-86 jagij. Danna oadtjuv sámegielav fáhkan. Mij lijma 6-8 sámestudenta, lidjin sihke åhpadiddjestudenta ja iehtjáda. Miján lij aj sebrudakfáhka sámijn. Åvddåkursan lij Kåre Tjihkkom sámegiela åhpadiddjen, ja åhpadiddjeskåvlån lij Anders Kintel muv sámegielåhpadiddje.

Rektorin Måsken

Maŋŋel åhpadiddjeskåvlå oadtjuv åhpadiddjevirgev Ájluovtan ja barggiv danna guokta jage, 1986-88. De rektorvirgge Måsken rabás lij, unna sájájs gåsi ij la bijllarahte. Mån lidjiv ájnna åhttsen dan virggáj. Rektorin lidjiv Måsken gitta 2000.

Gå jåhtiv ruoptus Måsskåj lij sámegiella juo bájkátjin gáhtomin. Soames oahppe sámástin, valla skåvlån låhkin dåssju sámegielav nubben giellan. Jagen 1991 gæhttjalijma åhpadit guokta vuostasjgielajda. Valla ittjij dat nav buoragit dåjma. Mij de nágin jage maŋŋel máhtsajma vas åhpadittjat sámegiella nubben giellan. Gájkka oahppe Måsken de oadtjun sámegielåhpadusáv. Sij lidjin smidás nubbengiellaoahppe, gájka dárustin buorebut gå sámastin. Sámegiella ittjij aneduvá dåjn ietjá fágajn. Valla sámegielle gulluj skåvlån.

Jus ga skåvllå lij unne (12–23 oahppe), de lijma huoman moatte láhkáj åvddålin mij gulluj gæhttjalittjat ådå skåvllååvddånahttemijt. Mån jáhkáv mij lijma vuostasj skåvllå Nuortta-Vuonan gudi álgadijma oahppevidnudagáv. Dav gåhtjojma «Biebbmo ja vuossa». Mij kafeav dåjmadijma ja goarojma ja vuobdijma sáme káffavuossajt.

Rássjosuoje ja trihka dagi

– Mån lav agev tjuottjodam bájkálasj sebrudak viertti skåvlån vuodon, ja ij dåhkki juohkkaláhkáj buohtastahttet skåvlåjt ja oahppijt bájkijn dagu Måsske, Oslojn jali Råmsåjn. E de gájka dav dádjada. Ja moaddi lav rijddalam skåvllåpsykologaj. Bådij akta PPT-kontåvrås ja tjadádij gæhttjalimev Måske oahppij, ja dan baktu javlaj: Dij vierttibihtit dárogiela moallánakåhpadimijn Måsken álgget! Gássjelisvuohta lij gå mijá oahppe gæhttjalimen ællim gávnnam boastovuodajt rássjosuoje- ja trihkagåvåjn. Måsken la dal dálkke gå rássjot de agev aj bieggá, ja dan diehti e aktak Måsken rássjosuojev ane, ja lagámus trihkka la dal sihkkarijt måttijt tjuode mijla duogen. Måsken ij la åvvånis bijllarahte! Psykologa ballin oahppe ettjin galga máhttet dav mij TV-an vuoseduvvá, ja ballin oahppe bátsádallin gå TV-av ettjin gehtja. Ij lim dat imálasj, dåppe lij ienemusá læstadiánera ja daj sijdajn ællim TV-a.

Valla gå de la gatjálvis massta máhttep dáppe vuonajn, de galgav javllat máhttep! Vanntsa l ájnna fievrro ulmutjijda Måsken, ja dav de Måskemáná oahppi juo árrat gåktu vantsajn rijbadit. Nágin jage dás åvddål lej åhpadiddjeskåvlå åhpadiddje Måsken, ja dárbahij filkav davás. 12-jagák oahppe fálaj suvddet suv davás. Ja dalloj de dat åhpadiddje alvaduváj, gå báhttja dal máhtij gájkka sliehkkomotåvråj birra. Ij lim de dán bále makkirik vádnunibme dárogiela moallánagájs!

Måsske l unna rahtedak bájkásj, ja viesátlåhko l binnum, sæmmi bále gå unnep bájkátja Måske lahka gåsstå oahppe internáhttaj båhtin li sjaddam sirddembájkken. Dan diehti hiejteduváj internáhtta álgon 1970-jagijn. Mij lip sælldát rahtjam sihke skåvlåv ja ulmusjlågov bisodit. Mån lidjiv måttijt jagijt prosjæktajådediddjen Oarjjevuonaprosjevtas, akta æládusåvddånahttemprosjækta, mij ierit ietján oattjoj guokta luossakonsesjåvnå Måsskåj mij vattij måskegijda ájnas barggosajijt Måsskåj. Mån dav luossabiebbmam viddnudagáv vuododiv.

Ájnna skåvllå julevsámegielajn vuostasjgiellan

– Jagen 2004 jåhtiv davás Ájluoktaj, ja lav dat rájes lav barggam åhpadiddjen Ájluovta skåvlån, gånnå mån dálla åhpadav julevsámegiella vuostasjgiellan, sebrudakfágan, duojen ja åskon.

Miján li tjuohte oahppe, dajs birrusij 35 gejn sámegiella la vuostasjgiellan ja 20 gejn la sámegiella nubbengiellan. Ájluovta skåvllå la uddni ájnna skåvllå sihke suohkanin ja ålles Vuonan gånnå åhpaduvvá julevsámegielan vuostasjgiellan ja sámegiellaj. Måske skåvllå hiejteduváj jagen 2009, de lidjin dåssju gålmmå oahppe vil danna. Ietja skåvlåjn Divtasvuonan, Gásluovtan ja Stuorgietten, li muhtem oahppijn sámegielåhpadus, valla dåssju nubben giellan.

Oahppijn gejn sámegiella la vuostasjgiellan li sierra klássajn Ájluovta skåvlån, ja navti doajmmi dagu 3-juohkedum skåvllå dájda oahppijda. Da galggi prinsihpaj milta oadtjot gájkka åhpadusáv sámegiellaj, ietján gå dárogielfágan ja ieŋŋilsin. Mánájskåvlån dat navti doajmma, nuorajskåvlån vierttiji dárogielak åhpadiddje åhpadit matematihkan, ieŋŋilsin ja luondofágan. Dájn fágajn sámegielak oahppe åhpaduvvi dárogiellaj dárogielakoahppij siegen ma vádtsi sæmmi klássadásen. Då ietjá fága li vas sámegiellaj. Valla vádnuni oahppamgirje sámegiellaj måttijn fágajn, sierraláhkáj nuorajskåvlån. Vuolep dásijn la buorep, valla diehttelis ij la dal valjesvuohta galla. Gåktu galggá doajmmat gå oahppe ietján gå sámegielfágan e rat ielve ietjá tjállusijt sámegiellaj, ietján gå dav majt åhpadiddje táblluj tjállá ja daj nágin girjijn majt adni.

ahppamnævvoprosjækta

– Jus mij Ájluovta skåvlån ep oahppamgirjijt julevsámegiellaj dagá, de ælla ga vuojga iehtjáda gudi dav dahki. Miján la máhtudahka gájkka fágajn, valla ep máhte guorrit skåvlåv åhpadiddjijs dan diehti gå hæhttup oahppamgirjijt tjállet. Dan diehti åtsåj skåvllå jagen 2008 Sámedikkes rudájt prosjæktaj gånnå åhpadiddje oadtjun binnep åhpadimtijmajt majt farra galggin adnet oahppamgirjje tjállemij. Dát prosjækta hiejteduváj jagen 2011. Boados la 9 barggogirje ja nágin tiebmátjállusa sebrudakfágan li jårggåluvvam, valla ælla ájn prienntiduvvam. Jur dálla ælla makkirik oahppamnævvobargo skåvlån skåvlå tjadá.

Gássjelisvuohta la gå da soames åhpadiddje gudi åhpadi julevsámegiellaj oadtju binnep åhpadimev tjálátjit sáme oahppamnævojt, de lassán åhpadiddjevádnunibme. Juoktá lip máhttám ietjam skåvlån tjadádit åhpadimev, valla ejma sæmmi båttå nagá tjadádit guhkásåhpadimev ietjá skåvlåjda. Dat vájkkudij dan láhkáj jut skåvllåjage 2011/12 lidjin oahppe gudi ettjin åhpadimev oattjo julevsámegielan. Miján ij la ga máhttelisvuohta guhkásåhpadimev tjadádit skåvllåjage 2012/13, så dáv åhpadimev galggi dal dálla gæhttjalit tjadádit Bådådjos.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis