På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.

Marion Palmer:

Haksui ávvuáigi, veaidalas ja giddagas

Sámás: Rauna Magga Lukkari ja Petter Johanas Lukkari

Marion Palmer iežas viesu olggobealde, Ráhkkerávjjus 2005
(Govva: Svein Lund)

Marion Palmer lea riegádan 1953:s ja bajásšaddan Ráhkkerávjjus, Hámmárfeasttas ja Troandimis. Son barggai máŋga jagi guolleindustriijas ja lei luohttámušolmmoš Frionoras Troandimis. Maŋŋil son lea lohkan kulturfága Telemárkku allaskuvllas ja bargan Hålogaland amatørteaterselskapas Romssas. 1997 rájes Marion orru fas Ráhkkerávjjus, gos čáppa- ja fágagirjjálaš čállima lassin lea bargan buohcceruovttus.

Artihkkalis Goarráneapmi ja dáruiduhttin Fálesnuoris dás ovddabealde mii bájuhit oahpaheaddji Johan Johansena, gii čálii ahte «Čeaváhačča biirres leat dušše 5 dážamáná, eará mánáin fas lea sámi (22), kveana (7) dahje seaguhuvvon duogáš (6). Dattetge oahpahuvvo dán biirres dušše fal dárogillii, go mánát leat hui čeahpit hupmat ja ipmirdit dan giela.» Dáid sámi mánáid gaskkas, geat ledje čeahpit dárostit, lei Mariona áhkku. Son lei seammás maŋimus iežas sogas gii máhtii sámegiela.

Marion Palmer lea almmuhan golbma girjji mas leat divttat ja eará čáppagirjjálaš teavsttat. Dáid gaskkas lea okta jorgaluvvon sámegillii. Dát dikta, mii govvida Ráhkkerávjju skuvlla (Kvalsund skole) 1960-logus, almmuhuvvui álggos antologiijas Cirkum Polaris, maŋŋil diktagirjjis Utsatte strøk / Rašis guovllut.

Haksui

Haksui galbma feaskkir ja šovkesruoná seainnit,
jorbesravddat láhkkejuvvon ráidalasat
ja bieksogápmagiid skájanas ránisin málejun láhtti vuostá

Haksui biebmosálbma.
Ja don gii biepmat lottážiid

Haksui niesteboksa, vuostabábir ja láibi
oktan Sundain ja Permargariiinnain
Skruvagoarkkat ruoná boahtaliid siste loika mielki

Haksui Áhččemin ja Roahkkadin Ipmil geainnuid alde

Haksui skuvllalatnja, suvron svámpa ja čujussoabbi

Haksui dipmabábir ja bleahkkaboahtal
ABC girji ja ruoná gávccešhearva. Ja lohkangirji
bearpmas fasttes bleahkkadielku.

Haksui čáhppes koallaskállu sloaŋkkouvssat uvnna guoras
ja gaskan báhcán giehtaduodji.

Haksui viesso-orgel.

Boađe miessemánu šearuvuođainat.

Haksui ávvuáigi, veaidalas ja giddagas seamma bottus.

Čeabehačča skuvlla 2. luohkká 1958
(Gova luoikan Berit Mathisen)


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3