På norskLasseartihkkal Sámi skuvlahistorjá 3-girjái. Davvi Girji 2009.
| Skuvlajagis 1964/65 attii Kárášjoga nuoraidskuvla ohppiid vejolašvuođa lohkat veahá sámegiela skuvllas. Mii bájuhit dás guovtti dokumeantta áššis, álggos artihkal Ságat-aviissas, de diehtojuohkin skuvllas váhnemiidda. Dán siiddu dárogiel veršuvnnas lea maiddái mielde reive Girko- ja oahpahusdepartemeanttas Skuvladirektevrii. |
Dán skuvlaiagis læ Kárášjåga nuoraid suor'giskuvlas ál'gán sámigiela låkkat bal'dagiellan. Dán dakket dušše dat eleva gæina læ plána I ja plána II dárogielas- das gå dieina låkkanplánain læt báľdagiella čállingiellan. Dat elevat gæina læ dat vád'dásæmos plána —plána III — sii maidái fer'tejit gilvuhallat sajiid birra gymnásain, ja danne fer'te sis dál læt åddadarogiella (nynorsk) čállingiellan. Dál oainat ii læt åk'ta ge gymnása mii sáťtá sámigiela oappahit, ii báľdagiellan ge, nu atte maidái sáminuorat ge fer'tejit guok'te dárogiela oappat. Nu gå mii åvdal læt mui'talan, de sáťtet sáminuorat dál oappahæddjiskuvlas adnit sámigiela báľdagiellan, maidái vel čállíneksamenii ge.
Muttu Kárášjága nuoraid suor'gi-skuvla læ dál gævahæmen dan vejulašvuoda sáminuoraide atte sámigiela gævahit njálmálaš báľdagiellan låkkat daid sáminuoraide gæt dan dát'tut. Ja læt maidái mán'ga eleva gæt læt dán vejulašvuoda vuos'tá váľdán.
Muttu de læ åk'ta viekka váddisvuotta, atte áibas unnán læ åláhusas vuogas lågos. Muttomat daina sámi-oappahæd'djiin læt rákkadan stensilerejuvvun låkkanhæfta. Muttu dieggár stensiilat æi læt áľga ge buorit låkkat, ja čuov'ga daid vel bilida, nu atte ii læt gal duojáčassii vækkin. dušše álgos. Skuvlastivrejæd'dji Bjørn Aarseth læ dan dáfos departemæntas biv'dán dasa ruđa atte oažžot aľbma lákkái pren'tet låkkan hæftaid skuvlii låkkan várás.
Dál gal læ låkkangirjit boađos. Israel Ruong Ruoŧas læ garvistæmen låkkangirji, ja Lind Meløy sámigiel-dárogiel lákkangir'ji læ maidái far'ga gær'gamin. Ja Ruota Riika Radio læ rákkadan kur'sagirji. «Sámigiella — gåľligiella» — maid juo skuvla læ adnui váľdán.
Muttu dat ár'valuvvun låkkanhæfta ií læt ei'se ge liigás, vaiku vel diet låkkangirjit båđežít ge. Čilgehusat dan Ruota radio kursa: læt ruoŧagiilii, ja låkkusat das mutton oassái mendu vád'dát skuvla adnui. Muttu ænáš dan dáfos dár'bo dieggár lakkangirjážii, gå dasa læt vaľljejuvvun čieľga sámigiel-čáľlun bittát, sikke dábálaš čilgejæd'dji ja mui'talæd'dji čállin, ja maidái sámi lyrik'ka. Mutton oassi dáina bittáin læt váľdun daina bittáin mat leddje lágiduvvun Dáža Riikateattera sámigiel čájáhussii.
Dát, atte sámi elevat besset iečaset gillii buriid låkkusiid mat sámiin læt čáľlun. skuvlas låkkat, læ viekka dæŧalaš. Das boattá atte sii alsesæsettigåttet, ja atte sii ænebut áľget sin iežaset kultura árvos adnit. Iežas kultura árvos adnin læ dæŧalaš uľbmil buot ædnigielaoppain, ja dát uľbmil gaľgá maidái sáminuoraid hárrái ge læt.
Skuvlastyrár Bjørn Aarseth læ dál sád'den čállaga departemen'tii, mas sån åv'dan biddjá dan ár'valusa atte sámi nuorat maidái gymnasas ge gaľget bæssat guok'te dárogiela oap'pamis. Báľdadárogiel saddjái (mii dabbe dábálažžat læ åđđadárogiella) gaľget sii dan saddjái, sámigiela låkkat, — dušse dieđos síí gæt dan dáťtut.
Á1'bmutskuvlaráđđi, mii læ Kirko- ja oappahæd'djedepartementa organa, bivdii mars mános 1964 oappahæd'djiid suor'gijuk'kujun nuoraidskuvlas Kárášjågas åv'dandivvot sámigiela oappahumi čavča rájis 1964.
Sámigiella nugå lassigiella oappahubmin šaddai åv'dandåk'kehuvvut Kárášjåga skuvlastivras 28/1 1965. Dat læ maidái åvdandåk'kehuvvun Kir'ko- ja oappahæd'djidepartementas.
Februar ja mars mános 1965 låkke arvomiel'de 70 skuvlaváz'zit 8. ja 9-klássain sámigiela nugå lassigiellan. Maidai dánge skuvlajagis læ vejulasvuotta dan dakkat. Prográm'ma šaďdá árvomiel'de nugå mannan jagi namalassii numu čuovvuvazzat læ čujuhuvvun.
1. Frii'javuođas sáttá skuvlaváz'zi (ráddalagai vánhemiiguin) vál'1jet låkkat sámigiela nugå lassigiellan "nynorsk" sajis 8. ja 9- klassas. 7. klassa in vál' du dat gažaldat åv'dan ærenuomažit maŋŋelis čak'čat.
2. Skuvlaváz'zit guđet låkket kursplana 1 ja 2 dárugielas, sáttet vál'1jet sámigiela ållasit lassigiellan ja låkket 1 tiimo juokke vakko. Låk'kujuvvut gal'get 30-40 siido. Skuvlaváz'zit guđet æi sáva låkkat samigiela, låkket "nynorsk" dan åvtá tiimo vakkos,
3. Skuvlaváz'zit guđet låkket kursplana 3, ja guđet čálo båk'te vál'det eksamen maidái dan nubbi dárogielas, ráv'vojuvvujit dán jagi låkkat dušse ucca oasás sámigielas, ja dat oassi boatta lassin "nynorskii". Sæmma ålo siidot gå sámigillii læ låk'kujuvvun vál'dujuvvujit eret "nynorskas". "Nynorsk" bid'dju nub'bin giellan dusso čállin dáfos. Dat doaimahuv'vu nu atte dat skuvlaváz'zit guđet låkket samigiela, æi masse mai'dige čállinoappoid dahje grammatikka oappo "nynorsk" dáfos.
Sámigieltiimot læt sæmma áigi gå "nynorsk" tiimot ja daina dat æi sadda æmbu tiimot vakkos. Daina oappahæd'djiin mat gal'get oappahit samigiela, læ juogu eksamen sámigielas oappahæddjiskuvlas dahje Universitettas Oslos.
Skuvla álgaha sámigiel oappahumi dál maŋŋá čák'čaferia. Oappahubmi læ nu lágiduvvun atte dat vehásii miel'de vækkeha dárugiel oappo (jår'galubmi ja sádnečil'gijubmi dárugiela ja samigiela dáfos).
Mii sád'det dán bræva dudnje daina gå du bár'dni / niei'da læ almohan atte sån sávvá låkkat samigiela lassigiellan. Jås dus la juoi'dá daddjemussan dán hárrái, de sáddes dieđo skuvlaváz'zi fáros maŋŋá čák'čaferia.
Dærvuođaiguin
Kárášjåga Suor'gijuk'kujun nuoraidskuvla.