På norsk
Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 3-girjái. . Davvi Girji 2009.
 Nils Jernsletten
|
Nils Jernsletten (1934-2012) vokste opp i Tana. Han gikk 4-årig lærerskole i Tromsø, og tok seinere norsk og finsk grunnfag og magistergrad og doktorgrad i samisk. Har har vært lærer ved Tana ungdomsskole og Tromsø lærerskole. Fra 1974 til 2001 underviste han i samisk ved Universitetet i Tromsø, fra 1990 som professor. I åra 1964-1966 var Jernsletten redaktør i bladet Ságat. Jernsletten var formann i Norges seksjon av Nordisk Sameråd, medlem av Samerettsutvalget og Sametinget. Han var den første lederen i Samisk kirkeråd og leda arbeidet med å oversette Det nye testamentet til samisk. Han deltok i ei rekke offentlige utvalg og råd, bl.a. Folkeskolerådet, komiteer for samisk lærerutdanning og videregående opplæring. Han var styreleder i Senter for samiske studier ved Universitetet i Tromsø og styreleder i Samisk språkråd. Nils Jernsletten ga ut samisk-norsk ordbok og skreiv mye om samisk terminologi, samiske dialekter og joik. Denne artikkelen er henta fra Ságat 12.03.1964. Den er bygd på et kåseri han hadde i sameradioen. |
Guok'telågi-čič'čet bæi'vi mái máno 1963 læ máŋ'gasis namahal'lun sámiid historjálaš bæivin. Dalle læi Stuoradiggis áš'šin bajás vál'dun "Kulturalaš ja ekonomalaš doaimat mat erenoamážit gus'ket sámigielasar'dno al'bmugii». Ja dalle åvtamielalažžat mærridii Stuoradig'gi dan at'te sámial'bmut gal'gá bæssat oap'pat iežas ædnigiela, sikke mánáid skuvlas ja maidái alleleb'bu skuvlain ge, nuvt gå gymnasas ja universitettas.
Eiseváldit gal'get sábmelažžaid vækkehit nuvt, atte sii ad'det middjiide vejulašvuođa ieččamet kultura divšudit ja åvdidit, ja ieččamet giela gævahit. Mii gal'gat sát'tit bissot sábmelaž'žan jås dát'tot.
Fuomáškæt'tái dái'da ålmuš jærralit atte læ bat dieggár mærrádus dárbašlaš? Æt bat mii bæsa sámigiela sár'dnot nuvt ållo gå dát'tot, ja æt gå mii bæsa gávti cåg'gat baddjelii?
Na bæssat mii gal, ja læt alu bæssan. Muttu åđđa sánit læt dat atte min giella ja kultura dan mađe árvos ad'nujuvvu atte saddji daida juollo skuvlas.
Diet Stuoradiggi-mærrádus čájeha, atte eiseváldit dál adnigåttet sámikultura árvos. Máŋ'ga stuora ja čábba sáni sár'dnujuvvujeddje Stuoradiggis dan ucca sámial'bmuga vuoi'gatvuođaid birra. Čiel'gasebmusit dan hárrái celku Trygve Bull, sån dajai: " ... juokke ål'bmut, juokke nášunálitetta, ja maidái dalle juokke sierra giellajuokko — lekkus nuvt uc'ci gå læž'žá, da das læ ieš-árvo, ja ii de læt jæraldat man stuoris dahje uc'ci ál'bmut læ dahje man vuoi'bmái dahje čæp'pi kultura læ læmaš.»
Ii galgašii gænge imaštut'tit dat, atte sámikulturas maidái læ ieš-ár'vo, ja atte sábmelažžain las čiel'ga vuoi'gatvuotta gævahit ja skuvlain oap'pat ja dik'šot iežaset giela.
Liiká dieđán mån, atte læi ållogat min sámiid gaskas guđet dieid sániid gæžil smiettastit — læ bat gal sámigiella ja sámiid vierot velá man ge væra?»
Sámit læt álot dan ålmušlaš likkuhisvuođa dilis atte sii æi iežaset ædnigiela ja vánhemiidiset vuoinalaš árbi ane árvos.
Vaiku vei sii ieža ge máŋgas læt låssatvuođa čađa oap'pan dárogiela, de liiká sii cel'ket atte: " — min mánát gal'get oap'pat dušše dárogiela. Gåsa daina sámigielain? Ii daina bir'ge gåstige! — » — Ja nuvt šad'det máŋ'ga sámimáná gal oap'pat mutton-lágán dárogiela, muttu ii dat sin ædnigiella læt gal — ja de sis ii åbba læt ge rivtes ædnigiella.
De fer'tet mii jærrat manne sámit læ hár'jánan nu iežaset funušit? - Dasgå æi álu sámiin læt læmaš dieggár várdnuhis jur'dagat iežaset birra. Amma han muttomin gal læmaš sábmelaš ge iežas mielas ålmuš sæmmá buorre gá ærrásat. - Dál læ mu mielas mášá ár'tet låkkat dan maid mutton báp'pa, gii hirbmai áŋ'gir læi dan ala bar'gat atte sámiid jår'galit dárrulaž'žán, vál'dalii sullii čiežalåk jagi dás åv'dal, atte «sábmelažžat dábbe rakkistit giela ja bære sámigillii dát'tut Ibmila sáni gullat, de nu atte dábbe læ hui váddis daida dárogiela oap'pahit. Dan guovlos gås diet sæmmá báp'pa dalle læi, dábbe il'lá dal åk'tage šat nuorragærdis berušta sámigielas dahje mát'tá sámigiela.
Na manne bat sámigielain læ nuvt manus mannan? — Dieđos åđđaáigásaš kommunikašuvnat gal dan sát'tet atte dárogiella eret duv'dá sámigiela, ja oar'ji-kultura boattá sámikultura saddjái — nugå rádio, áviisat, gir'dinmášiinat, ænet gæinot gå åv'dal váikohit stuoret mátkuštæmi jnv. Ii læ gal åbba vuor'dimis ge atte ucca sámiál'bmuga kultura cævzášii dan gievras ja riggis oar'jikultura vuos'tái.
Muttu sámikultura læ læmaš njuol'ga duš'šamii dub'mejuvvun danne gå riika vál'digåddit vuos'táibar'ge sámigiela, ja val gaskuhagaid vašoheddje ge dan. Buot garrasæmus mærrádus dan hárrái båđii jagis gávcinublåkčuođi-åkcilågigávcis. Dan lága miel'de læi dušše hæđis låppi sámigiela gævahit skuvlas, jås juo smávva mánát æi ád'den sáni ge dárogielas. Muttu dárogiella dat galgai sámimánáide oappahuvvut åvdimus lági miel'de. - Maŋimus áigiid gal dieđos diet lákka ii læt dár'ki1it čuv'vujuvvun.
1959 rájis gal læi låppi sámigiela skuvlas ad'nit. Muttu æska dii'bmá læ lágas mærriduvvun atte sámiin læ vuoi'gatvuotta ædnigiela skuvlas oap'pat.
Muttu de læ dál nuvt fas atte æi buot sábmelažžat beruš dan vuoi'gatvuođas. Sábmelažžat læt iežaset sádnin vál'dán daid sániid maid min historjás dåvdos stuoradiggi-ålmái Johan Sverdrup 1860is dajai:» — dušše nuvt sát'tet sámit bes'tujuvvutt duš'šamis álmušin, atte sii sek'kejuvvujit dážain ja šad'det dážan».
Máŋgas daddjet maidái nuvt atte dán áigi ii åbba læt dilli ge šat sámi-gielain dáddjot skuvlas. Læ nuvt ållo oap'pamuš, ja buot åvdimus fer'tet mii dárogiela oap'pat.
Duotta læ gal atte ållo læ oap'pamuš, ja dárogiela haga mii æt bir'ge. Mis læ bæn'tá bág'go gæččalit dárogiela oap'pat, vaiku sæmmá ållo gá dážat.
Muttu ái'ga læ juo oappahus diettoál'bmut ja oappahæd'djit dan diettán, atte "buoremus gæi'dno åp'pii ja dat læ dárbašlaš gæi'dno jås bures gal'gá mannat— læ atte mánná álgaha su oap'p'angæino daina mii læ oappis ja dåvdos, ja de æska gulol ál'gá diđuštud'dat ja oap'pat daid mat læt åđ'đas ja abmas. Mánga sajis Europas læ maidái nuvt atte mánát fertejit åđđa giela oap'pat gá skuv'lii båttet, danne gå sii gullet ucca giella-ál'bmugii. Ja dábbe læ doar'vái čájehan atte dat mánát gæt ál'get ædnigielain, dat åp'pet sikke dan åđđa giela ja ærá oap'panáv'dnasiid jåttilæmusit ja buoremusat.
Vær'remuš dái'dá læt vel dat atte mánát láitastuvvet ja dål'ket skuv-las — ja dáv'já vel vašáskuvvet ge dan guov'do gå æi álgus dábbe ád'de mai'dige, ja ii åk'tage skuvlas sin ád'de. Dien lákkái læ máŋga sámi-mánnái billiduvvun áibas dat hávskis váddjulæbmi oap'pangæino miel'de.
Guorahallamat dál maŋimus áigiid læt čájehan atte sámiskuvlain loap'pakarajterat læt sagga fuonibut gå gåstige ærá sajis min riikas. Vái'gat ja unuhas læ middjiide dat atttte nuvt læ. Boattá gå dat das atte sámimánát læt čuorbibut, atte sis læt uccit addáldagat gå æráin? Ii ei'sege. Dat boattá das gå sii æi læt åž'žun dan sæmma álgahus-vejulašvuođa gå ærát.
Dat åđđá mærrádus maid Stuoradig'gi mærredii 27. mái 1963, addášii sábmelaš mánáide ja nuoraide ge lakka-muddui dan sæmma vejulašvuođa gå dážamánáin ja nuorain læ.
Nuv gukkás gal dái'det liiká álos miettat atte sámigiella álgus mánáidskuvlas gævahuvvu, erenoamážit væk'kin dárogiel oap'pat. - Ja gal dái'dá sámigiella ja kultura læt dåkkálaš oap'pan-ávnasin miettá áigi mánáidskuvllas. Muttu ii bat dál læt oai'vil sámigiela lágidit vel alleleb'bu skuvlaide ge? — Dál han sáminuorat gal'get lassin buot ærá oap'pan-áv'dnasiida vel låkkat sámigiela ge"! Læ bat dat áv'kin masage?
Mutton dåvdos dáža diettoálmái læ daddjan dan fastes sáni sámiid birra atte «sámit æi beruš ærás gå láibis". — Sån daina oaivildii atte sámit æi beruš kultur-áv'dnasiin ja vuoigŋa-áv'dnasiin mai'dige.
— Ja viekka mud'dui mu mielas sus læi gál duotta. Jås nuvt læž'žá atte mii sámit æt beruš ieččamet gielas ja kulturas dušše danne gå dat æi mak'ká sátte buk'tit middjiide died'nasa ja láibi.
Ållo girjit læt sámiid ja sámikultura birra čál'lujuvvun. Ái'gá juo læ sámi namma åž'žun saji historjás ge. Stuora ål'bmát oar'jikulturas læt fuobmášan sámikultura, ja læ cæl'kán rábmisániid dan birra. Liiká årrot mii sámit ieččamet mielas nuvt gæfit vuoŋalaš dávviriida, dušše danne gå mii æt dåvda ieččamet dávviriid, æt ge daid gævat. Danne dat læ dárbašlaš maidái nuoraide ja ålles-ålbmuide ge oap'pat ieččamet kultura birra. Ja giella læ kultura vuođđo ja oai'vidavvir.
Dážakultur-dávviriid gal dieđos mii oap'pat dåv'dat skuvlain, ja dán åvdas mii ber'ret læt giitevažžat. Muttu midjiide ii ávkot daddjat atte dál mii læt dážat mii æt áigu læt šat sábmelažzan. Dat mak'sá duođaid dan sæmmá gå atte mii ieččamet ålmmuš biet'talit ja hil'got min duotta persuvnalašvuođa.
Danne mii ge gal'gat bæssat oappat atte maidái mis ge læ histor'já, atte mis ge læ goan'stačep'pudat atte sámit ge læt jurdašan čiegŋalis jur'dagiid. alte mis ge læ váimos dåvdot ja áibašumit. Ja manne æt mii ge galgašii bæssat duođaid oap'pat man čábba giella mis læ!
Ja de gå dan mii læt oap'pan ja nuvt læt ieččamet duođaid dåv'dagoattán, de mii æska rivtes lák'kái ja illo-mielain sát'tit vuos'tái vál'dit ja sillui áv'kin adnit dáža ja oarjikultura dávviriid. Dasgå dalle læ'maš ge maid åv'dán buk'tit ja čájehit dát læ min, dá læt mii!