P? norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Issát Sámmol Heatta konsearttas Guovdageainnus 2004 |
Issát Sámmol Heatta (Biŋges-Lemeha Issát Sámmol) lea riegádan 1952:s ja bajásšaddan Biggejárgáttis ja Mázes, Guovdageainnu suohkanis. Son lea vázzán vuođđoskuvlla Mázes ja Guovdageainnus ja joatkkaskuvlla Kárášjogas. Sus lea sosionomaoahppu Budeaju allaskuvllas, sámegiela gaskafága Romssa universitehtas, TV- ja filbmačállin- ja buvttadanoahppa, pedagogalaš jođihan- ja bagadallanfága Finnmárkku allaskuvllas ja Sámi oahppojođihanoahppa Sámi allaskuvllas.
Issát Sámmol Heatta lea bargan sadjásaš oahpaheaddjin, sosionoman ja journalistan, sihke radios ja aviissain. Son čállá lávllateavsttaid ja nuohtaid, juoigá, lávlu ja lohká divttaid konsearttain ja skearruin. Máŋga dovddus sámi lávlu leat lávlon su lávlagiid. Son lea maiddái jorgalan girjjiid sámás ja dárrui, bargan girjjálašvuođakonsuleantan, čállinoahpaheaddjin ja drámáoahpaheaddjin. |
– Allet dál goze nu guhká, ihttin lea skuvla julggiid vuolde! Nu lávii áhččámet Biŋges-Lemet, Klemet K. Hætta, dadjat ovdal go skuvla álggii čakčat dehe dálvet.
Vázzen mánáidskuvlla Mázes 1960 čavčča rájes gitta 1966 geassái. Nuoraidskuvlla vázzen Guovdageainnu márkanbáikkis, go dalle ii lean nuoraidskuvla Mázes. Mu mielas lei suohtas skuvllas, eanas áiggi goit, dan rájes go juo hárjánin dohko. Vuosttaš eahket Máze internáhtas gal lea báhcán bávččas muitun munnje. Maŋŋel go eadni, Juhán Ánne, Anne Tornensis Hætta manai, báhcen stoahkanlatnjii čierrut. Oabbán Máret Rihttá ja Biggeluobbala nieiddaš Liv Jakobsen vikkaiga jeđđet mu: – Ale čiero goit, stuora bárdni!
Jeđđemis ii dáidán ollu ávki. Buot lei nu amas ja issoras. Nu lei várra buohkaid mielas geat báhce váhnemiin internáhttii. Gatnjalat goike fargga, ja fuomášin ahte skuvla ii lean gusto nu váivi, go mu mielas lei suohtas oahppat čállit ja rehkenastit. Ja mis lei sámegielat oahpaheaddji, Dure Niillas Dure Elle, Ellen Turi Guttormsen. Gulahalaimet bures. Ledje gal maiddái dárogielat oahpaheaddjit vuosttaš vahkku rájes. Singuin ii lean buorre gulahallat. Muhtun rivguin lei hui ártegis dárogiella, eat ipmirdan báljo sáni ge. Ledjen oahppan veahá dárogiela ovdalgo álgen skuvlii.
Stoahkan lei maiddái somá, erenoamážit go beasaimet stoahkat skuvladiimmuin. Muittán man ilolaččat leimmet go beasaimet olggos dievvái fiertun ja beaivvádahkan. Doppe čohkkáimet ja sárgguimet govaid.
Skuvlalanjas ii gal lean nu suohtas báhkka beaivvádahkan. Lanjas ledje hui stuora láset, muhto rahpanláset ledje unnit. Eai ge buot oahpaheaddjit rahpan láse, go sis lei dušše asehis báidi badjelis, ja rivguin asehis čuvla. Mis mánáin ledje assát biktasat. De lei buorre beassat olggos friddjagoartilii.
Mánáidskuvllas lei oahppodiibmu man gohčodedje «heimstadlære». Skuvlla hoavda ieš lei min oahpaheaddjin. Guovllaimet girjjiin govaid, muhto mu mielas ledje dat amas govat. Dain ii oidnon Biggejávri, ii oidnon Máze, eai oidnon gávttit, eai min gusat, ii min fanas, eai min fierpmit, eai oahpes njárggat, eai gáttit eai ge dievát. Eai ge dain govain borran dakkár borramuša go mii boraimet, eai ge dat hupman min giela. Skuvlahoavda cuoiggui stuora govaide maid lei heŋgen távvalii. Dain ledje biergasat maid in lean oaidnán goassege, galggaimet oahppat sániid dárogillii. Ja de galggaimet tevdnet dan maid hoavda siđai. Eat ipmirdan buot maid tevdniimet. Giđđabeaivváš gorddii láse čađa, olgun gullojedje cizážat vizardeame ja mu jurdagat ledje oahpes stoahkanbáikkiin Biggejávrri lulágeahčen.
Dattege fargga stađđagođiimet bures skuvllas ja skuvlainternáhtas. Ovttastallan lei gusto oalle suohtas. Stoagaimet olgun internáhta birra. Roavvejogas ledje rávdoveajehat, muhtun mánát oggo daid. Ja eanus oakkuimet hárriid.
Eahkediid láviimet humadit guhká vaikko internáhtabiiggát bohte gieldit min. Lei nohkkanáigi, eat galgan šat rigeret! Lei váttis jeagadit, erenoamážit giđđat čuvges eahkediid. Nuppát geardde čerggohalaimet. Eat mii dáidán ge nu siivut álo. Nubbe eará mii lea darvánan muitui, lei go fillehalaimet suoládallat biebmolanjas. Muhtumin eai lean bargit muitán lásset biebmolanja gealláris, ja gal dat mii bártnážat dan fuomášeimmet.
Olluhiidda lei skuvla ja internáhtta olles giksin, sii atne buot aivve amas hoidun. Láveje dadjat ná jos juoga cuovkanii: – Gal stáda máksá! Diehttelasat ledje internáhtas eará ja garraset lágat go ruovttuin; galggaimet nohkkat árabut, ja juohkeládje lei buot biddjon diibmomeriid mielde. Eai buohkat hárjánan dasa goassege. Internáhtas lei maiddái mánáide veahá bargu dalle go vázzen vuosttaš ja nuppi jagi. Vieččaimet mielkki Duredálus (Per Anders Turi ja Marit Anne Turi), ja muhtumin guottašeimmet hálgguid internáhta geallárii. Doppe ledje stuora ommanat main liggejuvvui čáhci rusttegii mii doalahii internáhta ja skuvlla liekkasin, vai sestet elrávnnji. Dalle bođii elfápmu dieselaggregáhtas unna visožis das internáhta lahka.
De stuorruleimmet ja mii bártnážat háliideimmet geahččaladdat fámuideamet. Eat mii álo skallen gullat go oahpaheaddji siđai min čuoččahit ráidun skuvlalanja olggobeallái go skuvladiibmu lei álgán ja mii galggaimet skuvlalatnjii. Muhtumin leimmet vuot fákkáskan, eat gullan go oahpaheaddji siđai min heaitit fággádallamis. Olliimet skuvlalatnjii, ja oahpaheaddji siđai munno nuppiin bártnážiin boahtit iežas lusa. Lei vel historjádiibmu. Sus lei girji gieđas man namma lei «Vi ere en nasjon vi med, vi små en alen lange», ja das lei Norgga leavga olggožis. Oahpaheaddji belkkii munno, ja de fáhkkestaga dearpalii nuppi bártnáža oaivái historjágirjjiin. Mun doivon mu ii dearpal, muhto de girji beaškkehii mu oaivái nai! In muitte gal man oasi Norgga historjjás mii oahpaimet dan skuvladiimmus.
Leaksolohkan lei maiddái dego skuvla, bággodiibmu ovdal eahketborrama. Dávjá oaččuimet leaksun oahpahallat sálmmaid bajiloaivvi, dárogillii dieđusge. Ii buohkaide lean nu álki daid oahppat, muhto okta bártnáš hutkkai goanstta: son čohkkái oainnat lagamus katehtara. De son čálii sálbmavearssaid báhpirii ja darvvihii báhpira katehtara ovddabeallái. Diđii ahte oahpaheaddji ii soaba oaidnit báhpira, muhto son gal ieš dan beassá lohkat. Diehttelasat imaštallagođii oahpaheaddji go dat bártnáš fáhkkestaga máhtii sálmma nu geahppasit, ii roahkkasan obage. De oahpaheaddji fuomášii ahte bártnáš guovlá aivve katehtara ovddabeallái, ja nu gávnnahalai bártnáš-riehpu. Ráŋggáštussan sutnje lei oahpahallat vel nuppi sálmma. In dieđe leažžá go vel otná dán beaivvi ge oahppan dan.
Go mánát hilbbohalle dehe ledje jeagoheamit, šadde sii čohkkát maŋŋel skuvlaáiggi. Moadde bártnáža ledje šaddan čohkkát. Okta sis lei erenoamáš čeahppi snihkkenfágas, hui gieđalaš ja hutkái. De son háliidii geahččalit vuot goanstta. Skuvlalanjas lei buiku man son sadjigođii, háliidii geahččalit man bastilin buikku sáhttá sadjit. Oahpaheaddji beavddi alde lei sálbmagirji, «Landstads reviderte salbmebok». Bártnáš sajii buikku issoras bastilin ja de čuggii dainna sálbmagirjái nu ollu go nagodii. De son ozai girjjis man guhkás buiku lei bastán. Dan siidui son čálii stuora bustavaiguin: «Hit nådde kniven». Sálbma lei vel «Gjør døren høy, gjør porten vid». Bártnáš dieđusge gávnnahalai ja šattai čohkkát vel eanet.
Go leimmet viđat klássas, ledje min skuvlalanjas boares urggut maiguin oahpaheaddji lávii čuojahit go lávlluhii min. Urgguin lei min mielas fasttes jietna. Mii lunttat fuomášeimmet njoarrat liimma urgguid ala go leimmet leaksolohkamis eahkes. Dan seamma liimma heivii min mielas maiddái vuoidat sálbmagirjái, liibmet juste dan sálmma man oahpaheaddji lávii lávlut iđes skuvladiimmu álggus. Nuppi iđit go oahpaheaddji galggai rabestit girjji, lei sálbma láhppon. Ii ge imaš, siiddut ledje darvánan oktii. Son čergii: – Hvem har limt salmeboka?! (Gii lea darvvihan sálbmagirjji siidduid oktii?) Ii oktage vástidan. De son ozai eará sálmma ja galggai čuojahit urgguin. Deaddelii moadde taŋgeantta, muhto urgguin ii boahtán albma jietna, mii ba dan go taŋgeanttat ledje darvánan oktii!
 |
Njoarosteapmi internáhta olggobealde. |
Mu mielas lei váivi skuvllas ja internáhtas go hilbes mánát bieguhedje nuppiid ja bággestalle eará mánáid maiddái searvái. Ii lean somá bággehallat mielde bahádaguide. Muhto internáhtta lei dego boazosiida, gievrramusat ráđđejedje. Sii njulgestaga atne geanoheabbuid ja árggibuid iežaset bággobálván. Iđes láviimet oažžut šattuid láibelassin. Lávii eappel dehe eappelsiidna, juobe lahkki ge, muhto ollu mánát eai beassan borrat daid ieža. Rievvárat ledje vuordime olggobealde boradanlanja ja rihpe herskkuid sis. Lei dego mafiahoidu, láhkarihkkuid veahka. Iđđes ovdal go manaimet boradanlatnjii muitalii mafiahoavda geasa guhtege galggai addit iežas eappela. Dat guhte duosttai vuostálastit dinii čorpma bealljevuollái. Bártnážat ledje ráhkkanan dego soahteveahka.
Eanas boazosápmelaččaid mánát vázze skuvlla dálvet. Dálu mánát vázze ges čakčat ja giđđat. De mearridedje skuvlla eiseválddit ahte «dálvemánát» ja «čakčamánát» galge vázzit skuvlla oktanaga. Nu šattai 1962 čavčča. Stuorámus mánát, čihččet klássa ja framhaldsskuvla gal besse vel dan dálvvi vázzit dálveskuvlla dassážii go gerge. Unnimus «dálvemánát» šadde álgit čakčat juo. «Čakčamánát» givssidedje «dálvemánáid», muhto besse ge fas gillát garra mávssaheami maŋŋel go dálvemánáid boarráset vieljat ja oappát álge skuvlii skábmamánus. De gal ii lean dálumánáide leaika, sidjiide šattai giksi guhkes dálvvi miehtá. Muhtun stuora bártnáš bággii mu ja nuppi 3-klássa bártnáža veallát jaska seaŋggas. De galggai muhtun bártnáš čagaldahtálit munno julggiid. Jos moai lihkastahtiime juolggi, čorbmadii bártnáš munno čoavjái. Moai leimme dušše 10-jahkásaččat ja duot stuora bártnáš lei juo 14-jahkásaš. Ean duostan vuostálastit, ean moai goit bihtán sus ja su vehkiin. Ja de lávejedje muitalit balddonasmuitalusaid. Lohke oidnon duiskka soalddáha dáktegurgadasa muhtun lanjas. Dan latnjii bággejedje min bivttasskábii čohkkát sevdnjes eahkediid. In dieđe man guhká ležžet veaddán min doppe.
Eai nieiddažat ge lean buorebut. Sii maid givssidedje unnibuid ja heajubuid. Dávjá gullui «geafes dálon!». Mánát cille guđetguimmiideaset soganamahusaid mielde ja bidje daidda ovdanamahussan dakkár sániid go «dihkke...», «olmmošgoddi», «fuorrá», «suola» dahje eará fasttes namahusaid. Muhtun mánát ledje nieiddaid mánát, riegádan ovdal náittosdili. Sin gohčodedje luovosčivgan. In mun várra ipmirdan dakkár diliid ovdalgo ledjen juo 5-6 klássas, 13-14-jahkásaš. Lean ollesolmmožin jurddašan ahte dat mánát geat givssidedje earáid nu fastit, livčče várra galgan sáddejuvvot mánáidpsykiátralaš dikšumii.
Obanassiige lei mahkáš olbmuin erohus dađi mielde guđe sohkii guhtege gulai. Dat soaitá vuolgán dološ gaskavuođain ja riidduin mat olbmuin ledje guohtuneatnamiid, luomejekkiid, guollejávrriid dehe suoidneniittuid alde. Oahpaheaddjit ja internáhta bargit dieđusge geahččaledje geahpedit mánáid vuostevuođaid ja oahpahit sidjiide buoret jurddalági, muhto eai soaitte nu bures dan nagodan. Ii ge imaš, eai buot internáhta bargit lean ieža ge vázzán vuođđoskuvla ollásit, juobe son vel psykologalaš oahpa.
Muittán bávččasvuođain go biiggát lávejedje vealahit internáhta mánáid. Sii ledje buorebut muhtun mánáide ja beroštedje dain eanet go earáin. Máná váibmui sáhttá dat oba bávččas go vealahuvvo. Internáhtas ii lean árbmu, juohkehaš fertii birget buoremus lági mielde. Fertii gávvilvuođain dehe garra čorpmaiguin ceavzit. Árgi gal geavai badjelgeahčahassan.
Gilvvohallan ja iešguđetlágán čájálmasat ledje guovddážis Máze skuvllas. Dálvet čuoiggaimet, čierastalaimet ja njuikkuimet sabehiiguin. Bievlan ledje bievlastohkosat ja spábbačiekčan. Skuvladiimmuin oahpahalaimet čájálmasaid maid čájeheimmet go skuvla nogai juovllaide dehe geassái. De bohte gili olbmot geahččat. Dalle oaččuimet dálvegilvvuid vuoittuid; basttežiid ja pokálažiid jna. Lei hui suohtas ávvubeaivi. Muittán go ledjen vuohččan mielde gilvočuoigamis, dat lei miessemánu 17. b. 1961. Ledjen vuosttaš klássas. Čuoiggaimet soppiid haga, gákti badjelis ja gummisáppat juolggis. Lei sievlla, ja láhttu lei dušše moadde čuođi mehtera. Maŋŋel gilvočuoigama lei boradanlanjas vuoittuid juohkin. Gullen ahte galggan mannat beavddi lusa go skuvlahoavda čurve mu nama. Skuvlahoavda aivve dárostii, lagadii munnje čohkuma ja jearai dárogillii máid čohkumiin galggan bargat. In duostan vástidit, dušše čohkulin vuovttaidan ja nahkehin čohkuma gákteohcii. Olbmot boagustedje ja spežžo gieđaid. Eahkes čájehuvvui filbma mas oinniimet Mázelaččaid ja eará báikkiid, lei somá geahččat dan filmma.
Erenoamáš bures lea darvánan muitui go mis lei čájálmas mii gohčoduvvui «Byen vår», dehe «Min gávpot». Leimmet oahpahallan ovtta vearssa guhtege, ráhkadan gárvvuid ja hámaid. Ledjen «borgermeasttir», gávpoga oaivámuš. Eará mánát ledje maiddái ráhkadan čájalmasaid. Muhtumat ledje hui čeahpit lávddi alde, ja soapmásat máhtte láhttedit juohkeládje, áđđestalle lottiid ja juohkelágán meahceelliid. Muhtun Láhpoluobbalbárdni gii váccii framhaldsskuvlla lávii eahkediid juoigat stráŋggain ja njálbmehárppain oađđenlanjas, ieš lei ráhkadan njálbmehárppa. Lei hui čeahppi juoigat, ja mii unnibut čoahkkaneimmet su lusa.
Sotnabeivviid mii láviimet mannat sotnabeaiskuvlii. Dat lei maiddái somá, go doppe oaččuimet girjjáža masa oahpaheaddji darvvihii gollenástti juohke háve go leimmet sotnabeaiskuvllas. Ja sotnabeaiskuvlla lávlagiin lei mu mielas nu čáppa nuohtta.
Go gearggaimet mánáidskuvllas, šattaimet nuoraidskuvlii Guovdageainnu márkanbáikái. Álgománuid oruimet fulkkiid dehe oahpesolbmuid luhtte, go ođđa internáhtta ii lean vel gárvvis. Nuoraidskuvllas lei earáláhkái go mánáidskuvllas. Doppe ledje eanet leavssut ja eanet oahppofáttát. Buot oahpahus lei dárogillii. Mis lei risttalaš rivgu oahpaheaddjin, ja son vikkai oahpahit min bargat oamedovddolaččat. Mii seastigođiimet ruđa, vai beassat vuolgit guhkes mátkái maŋŋel go geargat vuođđoskuvllas. Doalaimet básáriid maidda ieža leimmet ráhkadan vuoittuid. Mis ledje maiddái čájálmasat. Doppe logaimet divttaid ja lávlluimet, vuvddiimet gáhkuid ja gáfe. Nu mii čokkiimet ruđa.
Go gearggaimet 9. klássas 1969 giđa, vulggiimet Osloi. Oslo turistahoavda Alfhild Hovdan bođii min ovddal Fornebu girdiguolbanis. Turistaásahus ja SAS mákse oasi min mátkkis. Eaktun dasa lei ahte mii galggaimet vázzit gávttiiguin Oslos. Deaivvai issoras báhkka dalle doppe, 25-26 gráda. Gal dan árvida mot gávpogis lea de láđđegávttiin. Finadeimmet ollu beakkán báikkiin. Gaskavahku 19.06.69 beasaimet geahččat Norgga ja Ruoŧa gaskasaš spábbačiekčama, VM-kvalifiserema. Ruoŧŧa vuittii 5–2. Oslo-mátkkis ledje lágidan midjiide oahpásnuvvan-klássa, ja mun reivvestallen maŋŋil veahá muhtun rivgonieiddain, ohppiin gean joavku bovdii mu guossin gaskabeivviide. Buohkat gávnnaimet dakkár reivvestallanguimmiid, muhto ii oktage gal gávdnan irggi dehe moarsi dan mátkkis – mu dieđus goit. Dan mátkki maŋŋil bieđganeimmet iešguđet guvlui, eat ge leat šaddan oaidnalit šat nu dávjá.
 |
Guovdageainnu nuoraidskuvla 9C skuvlamátkkis Oslos 16.–23.06.1969. Go seivo girdiin válddii Oslo turistahoavda Alfhild Hovdan sin vuostá.
Kautokeino ungdomsskole 9C på skoletur til (Govva: NTB) |
|
Buot oahppit Arbeiderbladet guossis.
Duogábealde g.b.: Isak Aslak A. Gaup, Johan Anders Sara, Inga Susanne Gaino, Ragnhild Vars, Reidar Hirsti (Arbeiderbladet doaimmaheaddji), Alfhild Hovdan (Oslo turistahoavda) John Isak Sara, Isak Morten Hætta, Johan Mathis Turi, Issát Sámmol Heatta, Mikkel Anders M. Eira, Nils Isak Eira, Mikkel Nils Sara.
Ovddabealde, g.b.: Ellen Inga Eira (Sara), Berit Anne Oskal (Kemi), Ellen Brita Sara, Anne Kristine Skum (Steinfjell), Gunn Mari Bergan (oahpaheaddji), Johan Jernsletten (oahpaheaddji), Brita Inger Hætta (Eira), Brita Carina O. Hætta, Karen Anne Sara, Berit Anne Klemetsen. (Govva: NTB) |
Ožžon bargun 2. luohká oahpaheaddjin sámegielas, matematihkas, risttalašvuođas ja dárogielas. Eanas diimmuin leimme guokte oahpaheaddji. Nubbi oahpaheaddji lei Hedmárkku nieida, gii hálidii bargat sámi skuvllas. Munnje lei buorre dorvu go son lei ollesoahppan oahpaheaddji, diđii bures mot oahpahussii galggai ráhkkanit. Mun ges bealistan ledjen ávkin go máhtten sihke sámegiela ja dárogiela, ledjen muhtumin dego dulkan. Oahpahusas čuovuimet «sátnegovva-vuogi», das mánát ohppet sániid sátnegovvan. Stávvaliid speažžun ja čuodjalit cealkin lei dábálaš sihke dárogiel oahpahusas ja sámegieldiimmuin. Sámegielas ledje Lásse ja Máhtte-girjjit váldogirjin. Muđui fertii oahpaheaddji ieš ohcat čállosiid eará girjjiin, ja hárjehallanbihtáid ráhkadeimmet stensiilaárkkaide. Dárogielas ledje eanet girjjit go sámegielas.
Mus ledje diimmut maiddái 5., 6. ja 7. luohkás. Go ieš ledjen áŋgir lášmmohallat ja gilvvohallat, de bijai skuvla munnje olu lášmmohallandiimmuid. Mánát ledje viššalat, ja muhtumat erenoamáš buorit čiekčat spáppa. Fuomášin ahte lei hui ávkkálaš oahpásnuvvat mánáide iešguđetlágán áiggegoluid bokte. Nu lei maiddái álkit gulahallat ja soabadit singuin skuvladiimmuin. Dávjá gal fertejin jearahit dain boarráset oahpaheddjiin neavvagiid, ja sii láveje veahkehit nu bures go aste ja máhtte. Muhto obbalaččat ipmirdin ahte olmmoš ferte ieš birget barggus, ii ábut earáid vuorjat nu dávjá. In mun lean ge vel 20 jagi boaris go álgen oahpaheaddjin.
Rehálašvuohta ja vuoiggalašvuohta lei maiddái falástallama mihttomearrin. Dat ii ge lean álo nu álki. Muhtumiin lea dakkár luondu ahte geahččalit álo gávdnat álkis čovdosiid. Falástallamis soaitá meaddit atnit lobihis vugiid, omd. spábbačiekčamis.
Go gergen militearbálvalusas 1974 čavčča, lei Máze skuvllas fas sadjásaš virgi juovllaid rádjái. Čájehuvvui ahte mus bisttii bargu Máze skuvllas gitta 1975 geassemánu rádjái. Ledje juohkelágán sadjásašbarggut. Ja loahpalaččat soite dat daguhan ahte mun in álgán oahpaheaddjiskuvlii. Mot nu ges?
Soaittáhat daguhii ahte dán nuppi bargojagi Máze skuvllas šadden váldit dakkár bargguid maidda duohta dadjamis várra in livčče obage dohkálaš. Skuvla bijai munnje erenoamášpedagoga ja logopeda diimmuid. Galgen oahpahit muhtun mánáid geain ledje erenoamáš stuora lohkan- ja čállinváttisvuođat. Muhtun mánáin ledje ges hupmanváttut. Dan oahpahusa bijai skuvlakantuvra munnje, 22-jahkásažžii geas lei dušše joatkkaskuvla ja militearbálvalus. Eahpidin sáhtii go dat gal obage lobálaš. Ii bat dáin mánáin leat riekti oažžut erenoamášpedagogalaš veahki? Ledjen goitge gulolaš skuvlaeiseválddiid gohččumii, ja bargen nu bures go sáhtten. Viggen ohcat fágagirjjiin dieđuid, girjjiin main doivon dakkár bagadusaid gávdnat. In várra gávdnan nu olu dakkár dieđuid maid sáhtten atnit barggustan. Oahpaheaddjibargu nevttii munnje nu váttisin ahte mearridin in goassege áiggo šaddat oahpaheaddjin.
Dan máid dás lean čállán sáhttá ipmirdit nu ahte mu bargu 1974-75 skuvlajagi lei dušše váivi ja eahpádus. Nu ii heađisge lean. Mus ledje maiddái dán háve ollu lášmmohallandiimmut ja eará fágat. Golbma mánu bargen maiddái ovdaskuvlaoahpaheaddjin. Dat lei duođai miellagiddevaš. Fuomášin oalle fargga ahte 5-6-jahkásaččaiguin fertejin gulahallat earáláhkái go 8.-9. klássain. Mii stoagaimet dieđusge ollu. Sturjiimet stuora báhpiriid juohkelágan ivnniiguin. Ráhkadeimmet ártegis stáluid gihtain, hutkkaimet ieža muitalusaid ja giccodeimmet lášmmohallanseainnis. Diehttelasat stoagaimet ollu olgun muohttagis. Muhtumin moattis sis ledje čiehkádan muohtaskálvái, ledje goivon dasa ráiggi. Dahke measta heađi go in álggos gávdnan sin.
|
Máze skuvlla 2. luohkká 1972/73. Gurut bealde: Karen Inga Kristiansen, Marianne N. Sara, Jostein Hætta, Isak Johnsen Eira, Inger Marie N. Eira (Gaup), Klemet Anders N. Bueng, Marit Trosviken (oahpaheaddji), Kirsten Anne Logje, Jørgen M. Kemi, Per Anton Utsi, Siv Mathisen, Per Mathis M. Gaup. (Govva: Issát Sámmol Heatta) |
Ovdaskuvllas lei olu lávlun ja musihkka. Mun orron dalle Máze guosseviesus. Dálu vuolitgearddis dat ledje ge ovdaskuvladiimmut. Musihkkabottuin láviimet muhtumin mannat mu latnjii. Ledjen viežžan skuvllas skilanasaid ja dearppanasaid. Mus lei alddán gitára. Mánát háliidedje lávlut oahpes lávlagiid. Mii lávlluimet daid maid sii háliidedje. De muhtun sis juoiggastii Áillohačča dahkan luođi.
Dalle ii lean lohpi juoigat Guovdageainnu suohkana skuvllain. Jurdilin ahte ii sáhte leat boastut oahpahit mánáide min árbevirolaš musihka. Bidjen jiena el-gitárii ja rohttehin luođi mánáiguin. Mus lei jietnabáddi ja válden dasa go mii lávlluimet ja juoiggaimet. Ja nu juoiggadin ja čuojahin Máze ovdaskuvlamánáiguin 1975 giđđadálvvi, vaikko dihten ahte lei skuvlastivrra mearrádusa vuostá. Jurddašin gal: Mot son dál geavvá muinna go mánát muitalit ruovttus ahte sii leat leamaš mu lanjas juoigame? Ii oktage váhnen jietnadan maidege muinna. Sii soite suollemasat mielas dasa go oahpaheimmet sin mánáide luohtešuoŋaid. Máze skuvllas lei Per K. Løberg álggahan lávlun- ja juoiganjoavkku, Máze Nieiddat. Nu lei juoigan juo buori muddui dohkkehuvvon Máze skuvlabirrasis. Dál badjel 30 jagi maŋŋil anán rápmin go eat lean gulolaččat buot dasa maid Guovdageainnu skuvlastivra lei mearridan.
Dalle go bargen vuosttaš áigodaga ledjen dušše 5-6 jagi boarráset go skuvlla boarráseamos oahppit. Dál lean juo muhtun mánáid ádjáid ja áhkuid agis. Sii geat leat bargan skuvllas, juogo oahpaheaddjin dehe eará virggis, dihtet várra bures mot dálá skuvllaid dilálašvuohta lea, buriid ja heajos beliid das. Formálalaččat lea oahpaheaddji rolla rievdan olu dan 35 jagis. Ovddeš távvaloahpahus lea unnon, oahppit barget dál eanet ieža. Oahpaheaddji galgá neavvut ja movttiidahttit sin, ja dieđusge veahkehit fágalaččat. Ohppiid joavkku (klássa) ovttasdoaibman lea das dehálaš, muhto maiddái juohke oahppi iešvuohta ja sierra dárbbut. Go olmmošlohku lea unnon, eai leat šat nu olu oahppit skuvllas. Danne fertejit oahpaheaddjit oahpahit máŋga jahkeceahki ohppiid oktanaga ja ovtta lanjas.
Skuvlla ulbmilat leat rievddadan vássán áigodagas, ja oahpahusa ovddasvástádus lea dál formálalaččat juohkásan maiddái váhnemiidda. Skuvla ja váhnemat galget veahkkálága lágidit máná oahppama ja ovdáneami. Dakkár dilli gáibida oahpaheddjiin ja skuvllas buori plánema, ulbmilollašumi ja čielga diehtojuohkima. Oahppit ožžot juohke vahkkui plána, ja dan plána galgá oahpaheaddji ráhkadit. Oahpaheaddjis lea ollu diehtojuohkinbargu, ja son galgá maiddái čuovvut bures mielde oahpahanvugiid ođasteamis. Máŋgga dáfus sáhttá dadjat dálá oahpaheddjiin losit barggu go ovddeš oahpaheddjiin. Iskkademiin lea boahtán ovdan ahte Norgga skuvllain leat hui stađuhis mánát, ii ge mihkkege čujut dan guvlui ahte sámi skuvllain lea dađi buoret, fargga baicca nuppeguvlui. Oahpaheddjiin, ja muđui ollesolbmuin, ii leat dat vuoigatvuohta mánáid guovdu mii ovddeš áiggiid lei. Dál ii leat lohpi ráŋgut dehe gieđahallat mánáid garrasit. Oahpaheaddji galgá máhttit eará vugiiguin hálddašit ohppiidjoavkku. Nu sáhttá dadjat ahte dálá oahpaheaddjis galgá olu psykologalaš ipmárdus, son galgá erenoamáš gierdil, son galgá máhttit lágidit miellagiddevaš oahppandili ohppiide, ja son galgá gulahallat juohkelágán váhnemiiguin profešuvnnalaččat.
Oahppan ja ovdáneapmi ii vuolgge dál dušše skuvllas ja mánáid ruovttuin. Mánát ohppet dađistaga juoidá eará sajiin maiddái, leaš dal buorre dehe ii nu buorre. Diehtoteknologiija lea boahtán ollásit gilvaleaddjin oahpaheddjiide ja váhnemiidda, ja dat gáibida ain eanet barggu sis. Interneahtta lebbe mánáid ovdii dakkár duohtavuođa mii ii soaitte gávdnot sin lagas birrasis, ja neahttasiidduin fállet sidjiide juohkelágán gálvvuid ja fillehusaid. Dat sáhttá daguhit ahte oahppit eai šat duđa unnánažžii, sii gáibidit buotlágan ođđamállet fálaldagaid ja vejolašvuođaid, maiddái skuvllas. Ja go skuvllas leat unnán veahkkeneavvut, sáhttá oahpahus sin mielas neaktit veahtasin ja ahkidin, ja dat daguha dieđusge stađuhisvuođa ohppiidjovkui. Kultuvrralaš erohusat mat das čuožžilit leat dál stuora hástalussan sámi skuvllaide. Mot galgat jáhkihit mánáidasamet ahte sámi álbmot lea eamiálbmot mii áiggis áigái lea meannudan čábbát luondduriikkain go dálá servodaga ruhtariggodat fille olbmuid oastit juohkelágán dávviriid ja teknologalaš biergasiid, maiddái dakkáriid mat goaridit ja billistit luonddubirrasa?
Vásihin ahte Máze skuvllas ledje suorggahahtti unnán ja heajos oahpponeavvut. Skuvllas lei dušše okta CD-čuojanas giellaoahpahussii, ja dasa eai lean ohppiide bealljebilttut. Oaččut ieš jurddašit mot dat hehtte giellaoahpahusa go galggašii atnit CD-jienaid das.
Nubbe váivves vásáhus lei musihkas. Galgen lágidit tákta- ja dearppanasoahpahallama. Šadden ieš ráhkadit dearppadanbiergasiid bohttaliin, muoražiin ja feara mas. Skuvllas ledje dušše moadde skilanasa ja dearppanasa. Gullen ahte lášmmohallamis ja duodjefágain lea dilli seamma sullii; unnán ja váilevaš oahpponeavvut. In imaštala jos šaddá stađuhisvuohta oahpahusdiimmuin, ja jos muhtun oahppit láittastuvvet eai ge oro berošteame oahpahusas.
Daid beivviid go bargen sadjásažžan Máze skuvllas 2007 čavčča, oidnen NRK:s tv-prográmma Norgga skuvllaid dilálašvuođaid birra. Ollu skuvllain ledje valjit dihtorat ja eará teknologalaš oahpponeavvut. Máze skuvllas lei okta dihtorlatnja mas ledje logenáre dihtora, ja daid šadde oahppit atnit vurrolaga.
Sámegiela dilli galggašii mahkáš nannoset sámi skuvllain dál go oahppoplánain ja skuvlla ulbmilis lea sámegiela oahpahus ja árvvusatnin diehttelas. Nu lea ge eanas oahpahus sámás, earret go eará gielladiimmuin, omd. dárogieldiimmuin ja eŋgelasdiimmuin. Dalle adno sámegiella dehe dárogiella veahkkegiellan. Muđui oahppit sámástit lunddolaččat gaskaneaset, earret de go hupmet dárogielat ohppiiguin. Čálalaš diehtojuohkima dáfus gal neaktá sámegiella ain vuoittahallat dárogillii. Olu diehtojuohkin lea dušše dárogillii. Dieđut mat oidnojit diehtoseinniin ja čálestuvvojit báhpiriidda, leat dávjá dárogillii. Sivvan dasa soaitá dat go skuvllas leat sihke dárogielat oahpaheaddjit ja oahppit. Sii han galget maiddái ipmirdit dieđuid ja čállosiid, ja de orru leamen álkimus čálistit daid dárogillii. In dieđe leaš go dakkár giellavierru eaktodáhttu vai soaittáhat. Vuorddášin goit ahte dál go sámegiella lea vel lága bokte nai bajiduvvon ovttadássái dárogielain, de galggašedje čielga sámi gilis čállit dieđuid sámegillii nai. Vásihin maiddái ahte sámegielat bargit dávjá dárostedje gaskaneaset go dakkár olmmoš lei lahka gii ii máhte sámegiela. Dan dáfus ii oro olbmuin dál dađi eanet diehtu giellabáidnima birra go sis lei badjel 30 jagi dassái.