På norsk

Lasseartihkkal Sámi skuvlahistorjá 1-girjái. Davvi Girji 2005.

Inez Boon:

Vuostas giellaoap'pa sækkalasgiellaguovloin

Inez Boon muhtin ohppiidisguin, Kárášjoga skuvlla 7. luohkás, miessemánu 17. b. 1963. Gurut bealde: Margit K. Pedersen / Nilut Lásse Márgget, Astrid Anti Johnsen / Káre Jon Astrid, Marit Kirsten Guttorm / Álet Jon Máret, Inga Hætta Berg / Heaikka Ándde Iŋgá.
(Gova lea luoikan Inez Boon)

Inez Boon lea riegádan Vuolleeatnamiin (Nederlánddas) 1933:s, lea čađahan oahpaheaddjioahpu doppe ja bođii Norgii 1959:s. Son lei oahpaheaddji Kárášjogas 1960-logus ja lei sámi oahpponeavvuid ráhkadeami álggaheaddji. Maŋŋá fárrii son Oslo-guvlui, čađahii joatkkaoahpu pedagogihkas ja duiskkagielas ja barggai oahpaheaddjin ja doaimmaheaddjin Universitehtalágádusas. Inez Boon orru dál Oslos.

Inez Boon lea čállán guokte artihkkala Sámi skuvlahistorjá-girjjiin: Guovttegielalaš oahpahus - máná dihtii 1. girjjis ja Ráfiustibiid fidnogursa Fálesnuoris 3. girjjis

Dát lea čálus maid son čálii Ságat-aviissas 04.11.1965

Læt dáv'já stuora pedagogik'kalaš váddisvuođat oappahæmis mánáid sækkalasgiellaguovloin. Må skuv'la dáid váddisvuođaid gal'gá gæč'čalit čoav'dit, læ maidái guos'kevaš dán guovte dæŧalaš áššái:

    1. Maggár gielladilálašvuotta læ?
    2. Mii læ ái'gomuš giellaoappahemiin.
Gielladilálašvuotta læ, mii dan uccit giellaoassái guos'ká, ár'valuvvun stuora het'tehussan. Muttu guorahallamat læt nubbástut'tán dán oai'vila: Dál di'tu atte uccitgiellaal'bmuga ii darbaš læt váddisvuottan, jås skuvla oappahæ'bmi vuoddoduvvu mánáid rivtes gielladilálašvuođa ala, álgahuvvu aidu das gåsa mánná læ joav'dan.

Vuostas låkkanoappahæ'bmi vuođđoduvvu mærriduvvun giellačep'pudaga ala, mánná mát'tá 2000—3000 duhát sáni. Jås mánát læt samigiela oap'pan, de gal'gá låkkanoappahæbmi maidái læt sámigillii. Oap'pat låkkat læ viekka váddis čiežajakkásaž'žii, ii ge mánná galga dan sæmmás oap'pat vierrogiela. Guovtegielalaš låkkangirjit (sámi- ja dárogillii) stuorrodit vel váddisvuođaid daid uc'cidan saddjái: mánná gal'gá dalle dan sæmmás oap'pat sikke låkkat ja iežas giela dul'kut vierrogillii. Ja dat læ nu váddis atte velá ållesál'bmut ge gæt ái'gut amasgiela oap'pat mii čál'lujuvvu amas busstávaiguin, ráv'vejuvvujit atte æi nie galga dakkat.

Buot giellaoappahæbmi gal'gá vuođđoduvvut hállangiela ala. Vuostas låkkan ja čállinoappahæbmi gal'gá læt æ'dnigielaoap'pa, ja álgos gal'get velá ærá fágai ge oappahuvvut ædnigillii.

Mánát ber'rejit maidái oap'pagoattit riika oai'vigiela nu árrat gå vejulaš. Sámimánáide læ dárogiella vierrogiella, máŋ'gasii sæmmá amas gå makká eŋ'galasgiella ge. Muttu dárogieloappahæbmi gal'gá læt sagga vii'dáset gå eŋ'galasgieloappahæbmi. Dárogiella læ čoavda buot ærá åp'pii Norgas. Ja læ vejulaš buot sámimánáide oap'pat darogiela, ruoŧagiela dahje suomagiela. Muttu oaivigiellaál'gooappahæbmi galga gævvat njálmálažžat. Ja æska dalle gå mánná læ oap'pan låkkat iežas gillii, bæssá låkkagoattit gæp'pa bittaid oai'vigillii. Ber'rejit hák'kujuvvut oappahangas'kaoamit sámigiela ædnigielalašoappahæbmái ja dan várás atte sámimánáide oappahit dárogiela..

Walesalaš professor Jac. L. Williams cæl'ká atte Walisas læ čájehuvvun:

    1.Dađe árat mánná šad'dá guovtegielalaš, dađe vis'sáset læ atte sån ållesålmužin guk'tui gielaid hállá degå ædnigiela.
    2.Giellaoappahæbmi dan vuogi miel'de atte sæmmá ålmuš oappaha sæmmá giela (åk'ta ålmuš - ák'ta giella) čájeha buoret oappa buktimin gå atte klás'saoappahæd'dji oappaha dan vierrogiela, jås juo klás'saoappahæd'dji juo ii gævat giela vuok'kasit ålgubæl'de tiimoid ge.
    3.Vánhemiid buorredát'to guk'tuid gielaid hárrái læ máv'sulaš ja dáidá vel viekka dæŧalaš væk'ki oappahæd'djái

Sámi skuvlahistorjá 1