På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.
 Berit Ballari. Universitetet i Saarbrücken, Tyskland, 2010.
|
Berit Johanna Ballari lea riegádan 1984:s, ja lea bajásšaddan Mátta-Várjjagis ja Unjárggas. Vuođđoskuvlla son váccii Stuorravuonas, Unjárggas, ja Sámi joatkkaskuvlla Kárášjogas. Dan maŋŋá lea lohkan giela ja juridihka Romssas, Berlinas ja Saarbrückenis Duiskkas. Dál orru Čáhcesullos, gos son bargá juristan Finnmárkku Fylkkamánnis. |
 |
Miessemánu 17.b. 1991. Mánáidgárdi vázzá ráiddus ráđđevistti olggobealde Njiđgonjárggas. Ovddimus rávesolbmot leat Assa Store Jakola ja Britt-Inger Olsen. Gáktenieida gii guoddá leavgga: Inger Lise Mathisen. Nubbi gii guoddá leavgga: Berit Ballari. Gáktenieida su duohken: Mona Hansen. Maŋimus nisu: Mildrid Hansen. Nisu alitruoná biktasiiguin: Astrid Mathisen. (Gova luoikan Berit Ballari) |
Go ledjen 3-jahkásaš de mearrideigga mu váhnemat fárret Mátta-Várjjagis dalá áiggi eanet sámi gildii, ja de válljiiga Unjárgga. Háliideigga ahte mun galgen álgit sámi mánáidgárdái oahppandihtii sámegiela. Muhto ii deaivan nu, go mánáidgárddis ii lean sadji mánáide geat álgoálggus eai hállan sámegiela. Dan áiggi lei sámi mánáidgárddis Unjárggas dušše okta dahje guokte saji mánáide geat álgoálggus eai hállan sámegiela. Gárttai de nu ahte álgen dárogielat mánáidgárdái. Go álgen skuvlii, de ožžon oahpu sámegielas. Joatkkaskuvlla jagiid orron Kárášjogas, ja doppe lei maid sámegieloahpahus. Lihkká in oahppan giela bures. Mun ádden mealgat sámegiela, mun in leat dadjat hállan sámegiela eará go skuvlaoktavuođain.
Mu mielas leamaš heahpat hállat sámegiela jo mánnávuođa rájes, danne go lean ballan grammatihkalaš meattáhusain, ja dieđán ahte mus ii leat čielga sámi suopman. Jáhkán dát guoská maid eará mánáide ja nuoraide geain ii lean sámegiella eatnigiellan. Go dál maŋŋá jearan alddán gean ektui dat lei heahpat, de lea váttis vástidit. Lei go iežan ektui, vai lei go servodaga ektui? Go ledjen 12-jahkásaš de doalai NRK auditiona mánáide ja nuoraide. NRK áiggui báddet tv-ráiddu sámi mánáid-tv:i. Álggos ii lean mus miella searvat go neavttárat galge hállat sámegiela tv-ráiddus. Váikko vel áddejin sámegiela bures, de in hállan goassige. Hirpmástuvven ja movttiidin go ožžon stuorát rolla tv-ráidui. Olles geasi hárjehallen mánusa ja hállen sámegiela kamera ovddabeale. Iežan mielas manai bures, ja ledjen duhtavaš loahppabuktagiin.
Go tv-ráiddus lei vuosttaš čájáhus de ožžon rámi servodagas man duostil ledjen go dusten searvat ráidui ja hállat sámegiela tv:s. Dát rápmi attii munnje eanet iešdovddu sámegiela ektui. Lihkká leat dat konkrehta negatiiva responsa maid mun ain dál muittán buoremusat. Muittán bures go okta ollesolmmoš, nissonolmmoš, logai munnje ahte lei čuvvon olles ráiddu, ja ii nagodat dovdat mu suopmana. Son gávnnahii ahte in hállan sámegiela. Ja nu mo son logai dan de áddejin dán negatiivan oaivvilduvvon. Dát bávččagahtii mu. Maŋŋá ráiddu ledjen ožžon jáhku ahte máhtten veaháš sámegiela, ja sáhtten oahppat eanet. Muhto go mánnán oaččot dieđu ahte it leat doarvái buorre, de gal dat čuohcá iešdovdui ja dávjá vuollánat. Mun várra duhten dasa ahte in hála sámegiela.
 |
 |
| Smuk og Berit Ballari. Fremste rad fra høyre / Ovddimus ráidu olgeš bealde: Karina Njuolla Maja, Elisabeth Reisænen, Eirin Røstgaard, Silje Njuolla og lærer / ja oahpaheaddji Eli Marie Vara. (Govva: Fagfoto) |
Berit Ballari iežas konfirmašuvdnabeaivvis 1999, ovttas oappáin Kristine Guttorm Ballari (7 jagi). (Gova luoikan Berit Ballari) |
Kárášjogas álgen mun vuosttas geardde dovdat dehálašvuođa ja váilevašvuođa go in máhte hállat sámegiela. Mus lei sávaldat ahte livččen galgat áddet buot mii daddjui, ja seammás máhttit ieš ge hállat. Lihkká in diehtán mo mun galgen čoavdit dán dárbbu. Skuvladilis lei nu ahte dárogielat sámit hálle dárogiela, ja sámegielagat fas sámegiela. Ja ovttas fas dárogiela. Dat lei lunddolaš go dat han lei min oktasaš giella. Muittán oktii ahte dáhtton fulkkiidan hállat sámegiela muinna. Muhto dát jávkkai, danne munnje lei álkit čoavddus: dárogiella.
Mus ii leat dáhttu dáinna sivahallat ahte mun dahje earát seamma dilis eai oahppan sámegiela. Mun lean dohkkehan ahte sámi historjá lea nu mo dat lea, ja mus lea dáhttu geahččat boahtteáigái. Gažaldat alccen ja earáide lea maid sáhttá bargat ahte mánát ja nuorat geat eai hála sámegiela sáhttet oahppat giela?
Mun oaivvildan ahte ferte rievdadit guottuid sin gaskkas geat eai máhte sámegiela, muđuid servodagas ja skuvllain. Sámi mánát ja nuorat fertejit gávdnat movtta ja fertejit jáhkkit ahte sii sáhttet oahppat giela. Dás ferte servodat ja skuvla geavahit áiggi ja resurssaid heivehit ja movttiidahttit mánáid ja nuoraid oahppat ja geavahit sámegiela. Sámegiella skuvllas ii berre šaddat nu mo ovdamearkan matematihkka. Dávjá gullat ahte «Matematihka in máhte, dasa ii leat mus jierbmi». Mun oaivvildan ahte buohkat sáhttet oahppat sámegiela.
Mun maid oaivvildan ahte ferte vuoruhit oažžut sámegiela lunddolaš oassin eará oahpahussii go dušše sámegielas. Skuvllat fertejit geavahit sámegiela eará osiin skuvlabeaivvis. Várra livččii vuogas geavahit olles skuvlabeivviid duos dás ain dušše vuoruhit oahppat ja geavahit sámegiela. Mánát ja nuorat geat eai máhte sámegiela maid fertešedje beassat geavahit guđet guoibmáset resursan. Mánát ja nuorat geat leat oahppamin sámegiela sáhttet ovdánit go geavahit giela mánáiguin ja nuoraiguin geat hállet sámegiela beaivválaččat. Ja mun jáhkán ahte ná livčče lokten iešdovddu sámi mánáin ja nuorain geat hállet sámegiela, jos nuorran livčče beassan oahpahit ja livčče geavahuvvon resursan.
Mun oaivvildan ahte lea dehálaš pedagogalaččat geavahit áiggi njálmmálaš giela hárjehallamii, ja unnit áiggi geavahit čállinhárjáneapmái go mánát ja nuorat galget oahppat sámegiela skuvllas. Muittán iežan skuvlabeivviin ahte geavahuvvui ollu áigi midjiide, geain ii lean sámegiella eatnigiellan, oahpahit čállit sámegillii. Maŋŋá lean jurddašan ahte mánáide ja nuoraide geain ii leat sámegiella eatnigiellan ii leat deháleamos máhttit čállit sámegiela. Dehálaš lea máhttit beaivválaččat ságastallat sámegillii. In oaivvil gal ahte mánát ja nuorat geat leat seamma dilis go mun eai galgga oahppat čállit ja lohkat sámegiela, muhto njálmmálaš gulahallan berrešii vuoruhuvvot. Boađus mu ja maiddái earáid dilis lei ahte mii eat oahppan hállat eat ge čállit sámegiela albma láhkai. Sáhttá jearrat ii go leat buoret ahte oahppá goittotge nuppi?
Mun oaivvildan ahte giellaoahpu sisdoallu lea beroštupmi, oahppan, hárjehallan ja maid iešdovdu. Jos galggan iežan vásáhusaid Duiskkas ja vásáhusaid muđuid ovdanbuktit de ferte leat nu ahte skuvllas, ja servodagas muđuid leat hástalusat. Fertejit nannet sámi mánáid ja nuoraid beroštumi oahppat sámegiela. Ferte maid heivehit nu ahte mánát ja nuorat besset geavahit giela nu ollu go vejolaš. Ferte maid buktit iešdovddu mánáide ja nuoraide ja jáhku ahte sii duođaid sáhttet oahppat giela. Várra livččii okta jurdda fállat mánáide ja nuoraide heivehuvvon intensiivakurssa , lassin skuvlaoahpahussii. Sáhtášii leat eahkediid, vahkkoloahpaid dahje geasseluomuid. Ii livčče veadjemeahttun, eará doaimmat nu mo omd valáštallamat ja eará doaimmat gal heivehuvvojit astoáigái.
Maŋimuš jagiid lean ieš šaddan diehtomielalaš gielaide, ja daid fámuide. Lea dehálaš ahte gávdnat čovdosa mo oažžut nu olusiid go vejolaš oahppat sámegiela. Ieš lean mearridan oahppat sámegiela, ja mus lea eanet jáhkku ja iešdovdu oahppat dan, maŋŋá go lean orron olgoriikkas.
Go čálán dás ahte hálan bures eaŋgalasgiela, de ii mearkkaš dat ahte hálan eaŋgalasgiela seamma láhkai go son geas dat lea eatnigiella. Mun máhtán grammatihka, ja lea doarvái buorre sátnevalljivuohta, de danne ii daga maidge ahte gullet ahte mun lean olgoriikkalaš ja váilot muhtin sánit. Seamma ferte leat sámegiela ektui maid, ferte máhttit hállat sámegiela, váikko vel dan ii máhte seamma bures go sii geat mánnán jo leat dan oahppan. Grammatihka buorideapmi, sátnevalljivuohta ja buoret suopman boahtá go hárjehallá.
Čoahkkáigeassun sáhtán čilget ahte mánát ja nuorat fertejit šaddat eambbo diehtomielalažžan sámegiela oahppamii.. Servodat ja skuvla ferte heivehit, movttiidahttit ja addit mánáide ja nuoraide iešdovddu giellaoahppamii. Sámegiella ferte šaddat lunddolaš oassin mánáid ja nuoraid árgabeaivvis. Álggos ferte skuvla vuoruhit oahpahit mánáid ja nuoraid hállat sámegiela, ja dan maŋŋá easkka oahppat čállit.