På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

« – Váikkuhit ceaggás álbmoga» – Skuvladilli Finnmárkkus soađi áigge

Bihtáid lea Svein Lund čohkken
Sámás: Rávdná Turi Henriksen

Nuppi máilmmisoađi áiggi ja dan maŋŋil masse oallugat Norggas skuvlavázzima ja dát čuzii erenoamáš garrasit Finnmárkku ja Davvi-Romssa álbmogii.[1] Danne sáhttá jearrat: Lei go obanassiige skuvla Finnmárkkus soađi áiggi? Juo, lei fal skuvla, vaikko olu skuvllat eai doaibman oanehit ja guhkit áigodagaid iešguđetlágan sivaid geažil. Dán artihkkalis mii geahčadit movt skuvllat duođaid doibme, movt okkupašuvdna váikkuhii skuvllaid ja movt geavai go geahččaledje nasifiseret oahpaheddjiid ja skuvlla.
Artihkkala bajilčála lea sitáhta reivves mas nasisttalaš stivren Lærersambandet (Oahpaheddjiidovttastusa) finnmárkoossodaga jođiheaddji čilgii maid son oaivvildii lei sin doaibman.
Artihkkala deháleamos gáldut leat Stáhtaarkiiva Romssas, Riikaarkiiva ja Sámi arkiiva.

Duoguštuvvon skuvllat ja heahtečovdosat

Nuppi máilmmisoahti váikkuhii skuvlla juo 1939–40 dálvvi, go norgga stivrejeaddji eiseválddit válde muhtin skuvllaid Nuorta-Finnmárkkus neutrálavuođafáktan[2], earret eará válde sii Buolbmát, Stuoravuona, Njávdáma ja Strand internáhtaid. Go duiskalaččat válde Finnmárkku vuolláseaset 1940 giđa ja geasi, de váldigohte sii skuvllaid ja internáhtaid soalddáhiid ásodahkan ja eará geavahussii. Skuvlaeiseválddit rahče bátnegáskki doalahit skuvllaid doaimmas, ja seammás geahččaledje bidjat okkupašuvdnaváldái ovddasvástádusa buot billistemiid ovddas. Čakčamánu 4. beaivvi 1940 čálii skuvladirektevra Lyder Aarseth guokte reivve «Skuvlastivrraide ja internáhtaide Finnmárkkus».

1.
Girko - ja oahpahusdepartemeanta lea 2. beaivvi dán mánu riŋgen munnje dán dieđu: «Skuvllat mat áigot duiskka eiseválddiin gáibidit gokčat vahágiid, rekvisišuvnnaid dahje eará addosiid, galget dallánaga mannat politieiseválddiid lusa oažžut dieđuid ja sii sáhttet addit ohcanskovi.»

Seammás go dán dieđu addit, de fuomášahttit ahte buot addosiid vuođđun galget leat čálalaš rekvisišuvnnat maid lea ovttasbargan báikkálaš rekvisišuvdnalávdegottiin. Buot addosiidda galgá gáibidit guitte, dát gusto maiddái visttiide/viesuide. Min dieđuid mielde oaivvildit duiskka eiseválddit ahte juohke ossodat galgá iežas oasi ovddas gednet. Jus dát ii dahkkojuvvo, de ferte almmá vuorddekeahttá sáddet gáibádusa norgga eiseválddiide. Skovvi ja čuvgehusat lea oažžumis lagamus politieiseválddis.

2.
Skuvlavisttit. Dilálašvuohta lea mielddisbuktán ahte oallut báikkiin eai ráđđe šat skuvlavisttiid ja čoakkalmasviesuid dan geavahussii masa dat galget. Mii eat galgga vuollánit, muhto geahččalit láigohit priváhta visttiid, vai oahpahusa sáhttá álggahit. Lanjat mat leat oažžumis láigumassii, leat dávjá nu smávvát ahte eai čága olles luohkát dohko. Mii fertet luohkáid juohkit joavkkuide, ja sáhtášii omd. váldit juohke joavkku 3 diimmu beaivái, dahje olles skuvlla juohke nuppi beaivvi. Mii sáhttit addit eambbo ruovttubarggu ja eambbo eará ruovttubarggu go ovdal.

Soađi dihte skuvlavázzima ávki hedjonii diibmá. Jus mánát šaddet oahpahusa haga dán jagi, de sii bázahallet olu. Mii fertet bargat buoremusa maid sáhttit daiguin vejolašvuođaiguin mat leat guđege báikkis.

Skuvlavisttiid visteláiggu ferte dasto smiehttat go čielgá máksá go duiskka soahteváldi láiggu skuvllaid geavaheamis.

Orrunsajit. Dain báikkiin gos internáhtat leat váldon ja gos sáhttá eará sajes gávdnat skuvlavisttiid, galgat mii geahččalit mánáide addit dohkálaš orrunsajiid priváhta olbmuid luhtte. Stáhtainternáhtat mákset láiggu mánáid orruma ovddas geat gullet internáhttabiirii ja láigu lea

1,– kr. beaivái juohke mánás.

Dása ráhkaduvvui sierra skovvi, mii sámegillii jorgaluvvon lea «Buhtadusa ohcan duiskka eiseválddiin». Skuvladirektevrra arkiivvain leat vuorkkás oallut čálalaš dieđut skuvlainternáhtaid viessobiergasiid ja eará rusttegiid birra maid duiskalaččat leat váldán dahje oastán. Muhtin dieđut leat duššefal duiskkagillii čállojuvvon, earát fas duiskka- ja dárogillii. Ii leat dihtosis man muddui sii duođaid ležžet máksán buhtadusa.

List­u mii čáj­eha biergasiid maid duisk­ka soaht­eveahka lei váldán Luovt­te­joga skuvl­aint­ernáht­as Deanus. Vuoll­áčáll­it leat duiskka offiseara ja int­ernáht­ahoavda. Soađi áigge válde duiskalaččat Njávdáma internáhta, ja skuvla lei dalle Njávdáma duottarstobus. Dá leat duottarstobu olggobealde:
Ingerøinen, Erna, Kåre, Thor og Markus Sivertsen.
(Govva: utlånt av Mari-Ann Nilssen / Finmarksbiblioteket)

Dađi mielde go duiskalaččat huksejedje bráhkaid iešguđet báikkiide, de guorranedje fas skuvllat, muhto visttiid ortnetdássi lei dávjá hedjonan ovddeža ektui. Seammás ásaiduvai «gáhttejeaddjiváldi» eanet ja eanet báikkiide, ja sii válde ođđa skuvllaid iežaset geavahussii muhtin áigodahkii.

Eanas suohkaniin fylkkas ledje skuvllat váldojuvvon duiskalaččaid geavahussii oanehit ja guhkit áigái. Skuvladirektevra[3] dieđihii skábmamánu jagis 1941 čuovvovaš internáhtaid leat ollásii duiskalaččaid geavahusas: Tårnet, Strand ja Fossheim Mátta-Várjjagis, Biergi Várggáid gielddas, Luovttejohka Deanus, Bissojohka ja Leavdnja Čuđegiettis. Internáhtat Guovdageainnus ja Unjárggas ledje muhtin muddui duiskalaččaid geavahusas.

Soames báikkiin geavahedje duiskalaččat dušše muhtin lanjaid internáhtain, ja de besse muhtin lanjaid geavahit ohppiide. Oahppit ja váhnemat eai liikon nu bures dán ortnegii, ja čielggas lea ahte muhtin váhnemat eai sádden ohppiid internáhttii go duiskka militeara ásai doppe. Guovdageainnu skuvlastivrra arkiivvas oidno Skuvladirektevrras[4] boahtán telegrámma sidjiide 25.01.1943 dan birra «go mánáid biehttalit bidjamis internáhttii dan dihtii go militeara lea doppe, adnojuvvo leat eahpedohkálaš jávkanággan». Statistisk sentralbyrå-nammasaš ásahus dagai jagis 1942 iskkadeami namain «iskkadeapmi goluid ja massuid hárrái mat šadde norgga stáhtii, suohkaniidda ja priváhtaide soađi ja okkupašuvnna dihtii». Skuvllat ožžo skovi jagis 1943. Skovvi earuha goluid ná: I. Njuolggo billisteamit soahtedagu geažil, II Soahtesálaš III Rekvisišuvnnat a) norgga b) duiskka ja IV Eahpedábálaš olggosgolut. Soames devdojuvvon skovit leat gávdnamis Skuvladirektevrra arkiivvas, ee. Guovdageainnu internáhtas mas vahágat, olggosgolut ja massut duiskka rekvisišuvnnaid geažil meroštallojuvvojit leat 9326,60 kr. Dás oaidnit dárkilit maid duiskalaččat ledje billistan ja loaktán. Earret eará ledje billašuvvan ommanat, uvssat ja čuovgamohtor, ja láhtiid fertii visot málet ođđasis go soalddátstevvelat ja rusttegat ledje loaktán láhttiid. Reive, mas muitalit duiskalaččaid billistemiid ja vejolaš buhtadusaid birra, lea merkejuvvon «čiegus» dahje «hui čiegus». Min dieđus ii leat ovdal ráhkaduvvon ollislaš bajilgovva dávviriin maid duiskalaš válddii skuvllain, ja man muddui nákcejedje doaimmahit skuvllaid eará visttiin. Skuvlastivrraid ja skuvladirektevra raporttaid mielde orru čájeheame dan guvlui ahte oallut báikkiin barge garrasit ohcat ođđa skuvlavisttiid. Dálbmeluovtta skuvlastivrra raporttas 09.02.1943 daddjo ahte Ráirru, Dálbmeluovtta, Lákkonjárgeaži, Lákkovuona ja Dáhpeluovtta skuvllaid ledje «rekvirerejuvvon mearritkeahtes áigodahkii, ja dát biirret leat láigohan skuvlalanjaid priváhtain». Skuvlastivra muitala maiddái ahte 1942 čavčča «ii leat makkárge skuvlaáigi mannan duššái visttiid, čuovgaolju, boaldámuša, borramuša ja oahpaheddjiid váilli dihtii.» Skuvllaid lei baicca dearvvašvuođaráđđi gidden 2 mánu dan dihtii go lei fuomášuvvon poliomyelihtta. Álttá[5] skuvlastivra dieđihii raporttas 23.01.1943 buot 11 skuvlla birra ja čoahkkáigeassá ná: «Okta biire lea bisánan go eai leat oahpaheaddjit, nubbi boaldámušváttisvuođaid dihte, 2 skuvlla jođihuvvojit ráddjejuvvon oahpahusain duogušteami dihtii ja 2 leat áibbas bisánan aiddo dan geažil. Viđa biires lea dievaslaš doaibma.»

Lea gávdnamis jávkanstatistihkka giliskuvllain[6] Finnmárkkus 1941/42. Gaskamearálaš jávkan lea 31,58 %. Várggáid gielda [7] mas lea 5,14 %, lea áidna gielda gos lea dábálaš jávkanproseanta. Eará gielddain lea 14,7 % ja badjelis. Siseatnama suohkaniin lei stuorámus jávkan, namalassii Guovdageainnus, Kárášjogas ja Buolbmágis, main buohkain lei badjel 50 % jávkan.

Boaldámuš-, borramuš- ja oahpaheaddjivátni

Skuvlla ja internáhta árgabeaivi váikkuhuvvui máŋgga láhkái. Šattai váddásit háhkat dárbbašlaš dárbašiid, nu movt lámpáoljju dahje boaldámuša čuovgamohtorii ja liggemii, ja dieđusge borramušgálvvuid internáhttii. Biebmobuktin šattai váttisin go johtolat mearas muhtin áigodagaid lei hedjonan dahje juo oalát bisánan. Maiddái skuvllat mat ledje doaimmas, bággejuvvojedje muhtin áigodagaid dálvet váldit «boaldámušluomu», beroškeahttá das lei go duohtavuođas boaldámušvátni vai ii. Dávjá sáhtte maid oahpahusávdnasat váilut, ovdamearkka dihte čállinbáhpirat, bliánttat, krihtta ja eará.

Oahpahuslanjaid vátnivuođa dihte šadde juohkit luohkáid, ja nu dárbbašedje eambbo oahpaheddjiid, muhto daid ii lean álki fidnet. Oallut báikkiin váilo oahpaheaddjit juo muđui ge. Muhtin oahpaheaddjit váldojedje fáŋgan go sii barge vuostálastimiin, earát báhtaredje olgoriikii. Go vuostálastilihkadus celkkii čuoládahkan biehttalit váldimis barggu oahpaheddjiid maŋis geat ledje fáŋgan váldon dahje lihccojuvvon virggiin, de báhce oahpaheaddjivirggit orrut áibbas rabasin oanehit ja guhkit áiggi. Skuvladirektevra[8] dieđihii skábmamánu 1943 ahte «moai fylkkamánniin dolle lagamus áiggis konferánssa Reichskommisarain Dienststelle Kirkenes[9] oažžun várás skuvllaid ja internáhtaid friddjan. Boađus dás dieđihuvvo dasto buohkaide.» Dáidá konferánssa boađus šaddan sakka unnit go vurdojuvvon, dasgo mii eat leat gávdnan makkárge «dieđáhusa» áššis.

Bomben ja evakueren

Njuolggo soahtedagut čuhce eanemusat Várjjat-guovlui. Várggát ja Girkonjárga bombejuvvojedje čađat 1941–44 áigodagas, eanas ledje ruoššabealde girdimašiinnat, muhto maiddái eŋgelas girdit. Jagis 1944 bombejedje maiddái Čáhcesullo. Skuvllat gárte dávjá botket oahpahusa ja oahppit ja oahpaheaddjit mannat báhtaranlanjaide. Bombemat billistedje Čáhcesullo skuvlla. Go duiskalaččat guđđe Várggáid, de ledje geallárii deavdán dynamihta, ja gárvvistan bávkaleapmái. Dát almmatge fuomášuvvui ovdalgo bávkkehii ja nu leage boares stuoragárdin 1888 rájes velá dál ge ceaggut. Girkonjárggas billašuvai álbmotskuvla, muhto realskuvlavisti bázii ceaggát, oktan hárve vistin guovddášgávpogis. Oahppit šadde báhtarit dahje evakueret go bombejedje nu garrasit. Ohppiid biđgejedje máŋgga sadjái gielddas gos lei dorvvolaš dilli ja muhtimiid dolvo eará gielddaide ja fylkkaide.

Finnmárkkus ja Davvi-Romssas bolde eanas skuvllaid skábmamánu 1944. Oahppit evakuerejedje váhnemiid fárus, dahje sii čuvvo sin meahccái ja orru doppe báktelomiin, darfegođiin ja lávuin. Sii geat geassádedje eret eváhkos, illá šadde oba vázzit ge skuvlla. Evakuerejuvvon ohppiid gaskkas ledje stuorra erohusat man muddui sii besse vázzit skuvlla báikkiin gosa ledje evakuerejuvvon.[10]

Dušše moadde hárve skuvlla fylkka nuorttabealis doibme dábálaš láhkái miehtá soahteáiggi, ja oahppit doppe besse vázzit 7-jagi álbmotskuvlla eai ge massán skuvlavázzima.

Go ruošša soahteveagat golggotmánu 1944 bidje friddjan muhtin guovlluid Nuorta-Finnmárkkus, de álggahuvvui dakkaviđe bargu gávnnahit guđet skuvllat ledje doaimmas dahje guđiid sáhtii álggahit. Oahpaheaddji ja sátnejođiheaddji Sverre Dølvik, Mátta-Várjjagis, biddjui gaskaboddosaš skuvladirektevran Finnmárkui 01.02.1945. Fylkkamánni sáddii 22.02.1945 dieđu Girko- ja oahpahusdepartementii Norgga militeara-mišuvnna bokte Girkonjárggas. Son dieđiha ahte skuvllat leat álggahuvvon dahje álggahuvvojit hui fargga Mátta-Várjjagis, Čáhcesullos, Davvi-Várjjagis, Várggáid gávpogis ja gielddas. Unjárggas lea okta skuvla seilon, muhto oahpaheaddji lea buohcci ja ii leat dihtosis sáhttá go skuvlla álggahit. Eará gielddain váillahit «dieđuid addima», muhto jáhkkimis eai boađe skuvllat johtui dán skuvlajagis.

NS váldá fámu skuvllain

Dalle go duiskka soahtefápmu okkuperii Norgga 1940 giđa, nammadii Vidkun Quisling dakkaviđe iežas ministtarpresideantan ja nammadii maid Nasjonal Samling-bellodaga galgat leat stáhtaguoddi bellodahkan. Dát bisttii vuos álggus duššefal vahku. Dasto nammadii Alimusriekti Hálddašanráđi [11] maid duiskalaččat dohkkehedje, muhto dát ii čohkkán earágo čakčamánnui. Dalle bođii duiskka Reichskommissariahtta njunnošii ja Josef Terboven válddii ieš stivrejumi. Terboven nammadii nudaddjon «kommisáralaš stáhtaráđiid», eatnasat sis ledje NS-olbmot.

NS ja duiskalaš nasisttat geavahedje skuvlla váldosadjin plánet nuppástuhttit servodaga. Dan dihtii geavahedje skuvlla guovddáš gižžobáikin ja oahpaheaddjit gárte geahččaladdin nasistalaš ideologiija ja organiserema sisafievrrideapmái. Álgu bođii skábmamánu 1940. Dalle lei Girko - ja oahpahusdepartemeanta čállán johtočállosa maid galge prentet ja sáddet buot oahpaheddjiide riikkas. Johtočállosis bivde oahpaheddjiid čállit vuollái čuovvovaš cealkámuša:

«Mun duođaštan gudni ja oamedovddu bokte ahte mun oktiisoahpevaččat dainna ávžžuhusain maid Girko- ja oahpahusdepartemeanta lea sádden buot oahpaheddjiide riikkas, geatnegahttán iežan buot mu skuvladaguin miehtat positiivvalaččat ja aktiivvalaččat bargat olahit áddejumi mu ohppiin dan ođđa eallin - ja servodatoidnui nu movt dat boahtá ovdan Nasjonal Samling-bellodaga prográmmas, ja min ođđa našunála riikastivrra doaimmain ja mearrádusain. (...)

Munnje lea dihtosis ahte buotlágan rihkkun dán duođaštusa ja dieđusge juohkelágan viggamuš mus almmolaš virgeolmmájin dahje priváhta olmmožin geahččalit olbmuid rávvet dahje eará ládje doallat eret searvamis Nasjonal Samling-bellodahkii, mielddisbuktá ahte mun dallánaga ferten guođđit virggi almmolaš virgeolmmožin».

Go dát čálus galggai deaddiluvvot, de muhtin vuostálasti fuomášii dán prentehusas. Jándoris ledje vuostálastit ráhkadan čállosa ja bivde oahpaheddjiid baicca čuovvovaš čállosa sáddet: «Vuostáiváldojuvvon ávžžuhusa oktavuođas mun duođaštan ahte mun áiggun leat oskkáldas iežan oahpaheaddjigohččumii ja iežan oamedovdui, ja mun dán vuođul, dás maŋás nu movt dássážii, čuovun daid mearrádusaid mu virggi doaimmas maid mu hoavddat rievttuid leat munnje addán.»

Dán cealkámuša lei váttis fallehit, go das ii boahtán ovdan njuolgut vuostevuohta. Almmatge lei oaivil čielggas. Boađus lei ahte departemeantta johtočálus dušše unnánaš oba sáddejuvvui ge.

Báikkálaš NS-searvvit dávjá seaguhedje iežaset njuolga skuvlii, earret eará sáddejedje sii skuvllaide gohččuma geahččat ja lohkat jitnosit dihto čállosiid. Buot skuvllat ja almmolaš kantuvrrat ožžo gohččuma heŋget daid plakáhtaid ja dieđuid maid NS sáddii. Guovvamánu 1942 ožžo earret eará Romssa almmolaš oahpaheaddjiskuvla ja Romssa skuvlainspektevra johtočállosa maid galge jitnosit lohkat juohke luohkás. Goappaš ásahusat sáddiiga ášši Girko- ja oahpahusdepartementii, jearaldagain lei go departemeanta vai NS mii skuvlla galggai stivret. Ministara kantuvrra arkiivvas lea vurkejuvvon giehtačálusreive bajilčállagiin «Til bestemmelse» dahje sámegillii «Mearrideapmái«. Reivves ii oainne gii dán lea čállán, muhto árvideamis lea soames departemeantta alitdási virggehasain dan čállán. Čálli mieđiha buoremuddui váidaleddjiide ahte skuvlla ii galgga oktage stivret almmá departemeanttain gulahallama haga, ja čujuha ahte áššis maiddái lea pedagogalaš bealli, ii ge NS čálus lean dan «hámis ahte heive jitnosit lohkat erenoamážit unnimus mánáide».

NS-searvi gohčui dávjá oahpaheddjiid ja skuvlla hálddašeddjiid politihkalaš čoahkkimiidda. Ovdamearkka dihte sáddii Čáhcesullo NS-searvi dáhtomis 27.05.1941, «Sisriikadepartemeantta lágideami vuođul» gohččuma boahtit stáhtaráđi Gudbrand Lunde logaldallamii. Fylkkamánni sáddii reivve oskkáldasat viidáseappot, ee. Skuvladirektevrii.

Reive maid NS sáddii skuvllaide gohččumiin ahte galggai lohkkojuvvot jitnosit buot luohkáide.

Lonuheapmi ja virgegoargŋun

Terbovena ráđđehusa gohččumis 04.10.1940 daddjo ahte «almmolaš virgeolbmát geat politihkalaš oainnuiguin eai atte doarvái sihkarvuođa das ahte sii olles fámuin áigot guorrasit politihkalaš ođđaortnegii, sáhttet biddjot eret bálvalusas». NS ásahii «Personalkantuvrra almmolaš bálvalusa várás», mii árvvoštalai oahpaheddjiid ja eará almmolaš virgeolbmuid. Dán kantuvrras manai reive Girko- ja oahpahusdepartementii oahpaheddjiid birra geat vuostábarge «ođđaortnega» ja dan dihtii berrejit lonuhuvvot eret. Erenoamáš dehálaš lei ahte sii, geain lei alla virgi skuvllain, ledje dakkárat geaidda eiseválddit sáhtte luohttit. Jagis 1941 ožžo skuvladirektevrrat čielga dieđu ahte sii, geat eai dieđit iežaset NS-bellodahkii, eai galgga vuordit iežaset bisuhit virggiideaset. Jagis 1942 biddjojedje eanas skuvladirektevrrat eret virggiineaset.

Finnmárkkus lei Lyder Aarseth jagi 1933 rájes skuvladirektevran. Son lei virggis okkupašuvnna álgoáiggis, muhto šattai fargga vuostálagaid nasisttalaš stivrejeddjiiguin ja váldui fáŋgan 18.06.1941. Son čohkkái giddagasas golbma mánu. Dan áigodagas biddjui NS-oahpaheaddji Toralv Tveiten virgái gaskaboddosaččat. Aarseth lihccojuvvui virggis mii formálalaččat fápmuduvvui 01.01.1942, muhto son beasai árpmu bokte joatkit dassážii go gávdne sadjásaš olbmo. Dáhtomis 01.05.1942 bođii su sadjái Rasmus Kvammen, muhto son jámii 1943:s. Su maŋis álggii virgái Bjarne Lillevik, gii formálalaččat lei virggis dassážiigo friddjavuohta šattai, ja maŋŋil evahko lei kanturbáiki Hamar.

Lyder Aarseth bođii Guovdageidnui oahpaheaddjin 1913 ja šattai Finnmárkku skuvladirektevran 1933. Nasieiseválddit lihccui su 1943, ja son álggii fas skuvladirektevran 1945:s.
(Govva: Tromsø museum)		 Bjarne Lillevik ovttas duiskka offisera Wilhelm Brüggemann, Donjevuonas 1942 čakčamánu
(Govva: Wilhelm Brüggemann, arkiv Rune Rautio)

Skuvladirektevrra kantuvrras lei kanturveahkki lassin skuvladirektevrii. Go Aarseth lihccojuvvui virggis, de luobai su hárjánan kanturveahkki virggis čájehan dihtii vuostehágu. Maŋŋil váidalii Lillevik go sus lei dušše 17 jahkásaš nieida veahkkin kantuvrras.

Jagis 1942 árvvoštalle skuvlastivrraid ovdaolbmuid vuđolaččat, ja eatnasiid lonuhedje eret ja sadjái bohte NS-olbmot dahje dakkárat geaid vurde leat oskkáldassan sin vuostái. Finnmárkku Skuvladirektevra sádde reivve 31.10.1942 Girko- ja oahpahusdepartementii ja evttoha ođđa skuvlastivraovdaolbmuid Finnmárkku skuvlasuohkaniidda.«Evttohusa lea ovddidan ovttasráđiid NS biirejođiheddjiiguin ja NS-servviid jođiheddjiiguin ja NS sátnejođiheddjiiguin.» Evttohasat ledje 21 suohkanii, ja 2 eai lean vel gárvásat. 14 evttohasa ledje oahpaheaddjit, geat sohpe nasisttaid fágastivra-ideaide. Muhtin suohkaniin eai gávdnan luohttehahtti oahpaheddjiid ja fertejedje earáid nammadit. Dán 21 gaskkas ledje 15 NS mieldelahtu. Earáid hárrái čálii skuvladirektevra Kvammen ahte sii leat «miehtemielalaččat ođđa áigái».

Nasistastivrii šattai dađistaga váddásit ja váddásit gávdnat olbmuid geat mieđihedje nammadeapmái. Guovvamánu 1945 čállá Girko - ja oahpahusdepartemeanta skuvladirektevrraide: «Mii guoská ávžžuhussii ahte vuostábargat skuvlastivraovdaolmmoš-ámmáha váldima, orrot máŋgasat geavahan liiban rábidit doavtterduođaštusa vai besset eret.» Dán váttisvuhtii «čoavddusin» lei ahte sii eai dohkkehan buot doavtterduođaštusaid, muhto vuostehágolaš olbmuid sáddejedje «bargogaskkusteami bearráigeahččo-doaktáriid lusa». Reive duođašta čielgasit ahte «ođđaortnegii» ii hálidan báljo oktage searvat ja illá nagodedje fuolahit unnimusmeari hálddašandoaimmaid, eai eaktudáhtus eaige bákkolaš vugiiguin.

Dan dássái ii goassege joavdan ahte gáibidedje oahpaheddjiin NS-miellahttovuođa, muhto miellahttovuohta sáhtii leat mearrideaddjin dasa ahte besse go oahpaheaddjit goargŋut alitvirggiide. Miessemánu 1944 čállá Girko- ja oahpahusdepartemeanta Finnmárkku skuvladirektevrii muhtin oahpaheaddji birra Sállanis: «NS Riikajođihangottis lea departemeanta ožžon dihtosii ahte namuhuvvon oahpaheaddji lea bivdán iežas celkojuvvot eret Nasjonal Samling-bellodagas. Dan geažil dieđihit skuvladirektevrii ahte dálá njuolggadusaid vuođul ii sáhte oahpaheaddji Rebni virgáduvvot alitvirgái skuvllas.» Muhtin oahpaheaddji Láhpis, gii lei NS-miellahttu 1940 rájes gitta dassážii go soahti nogai, oaččui aiddo fal miellahttovuođa dihtii alit oahpaheaddjevirggi Oslos.

Ovdamearkkat muitalit maiddái ahte oahpaheaddjit, geaid lihcco virggiin rihkkosiid geažil, ožžo dievas buhtadusa go dieđihedje iežaset NS-miellahttun. Muhtin internáhttahoavda dubmejuvvui 1941 giđa go lei verrošan ruđaiguin ja lihccojuvvui internáhttahoavdan. Son liikká beasai joatkit oahpaheaddjin. Jagi maŋŋil, 24.07.1942, virgáduvvui son fas internáhttahoavdan. Dan gaskkas ledje dáhpáhuvvan guokte ášši: Nasisttat ledje lonuhan skuvladirektevrra ja 1942 geassemánu lei oahpaheaddji dieđihan iežas NS-miellahttun. [12]

Nasisttalaš sisdoallu skuvllas?

Álgoáiggis jotke oahpaheaddjit oahpahusa nu movt ovdal, muhto dađistaga čavgejedje nasisttat skuvlla sisdoalu eambbo ja eambbo. Oahpaheddjiide biddjui garra deaddu oahpahit nasisttalaš ideologiija, muhto dása bođii garra vuosteháhku. Ságas lei fievrridit áibbas ođđa oahppoplánaid ja oahppogirjjiid skuvlii, muhto ođđa oahppoplánat eai boahtán goassege. Duššefal soames ođđa oahppogirjjit ráhkaduvvojedje, báidnojuvvon NS-ideologiijain, ja eará girjjit fas «dohkkehuvvojedje skuvlla geavahussii».

Nasisttat geavahedje erenoamážit risttalašvuođafága indoktrineret nasisttalaš ideologiijai. Seammás go soames ovdalis dohkkehuvvon girjjit masse dohkkehusa, ilbme ođđa girjjit nasisttalaš ideologiija sisdoaluin. Báhppa Sigmund Feyling almmuhii 1937:s oahppogirjji dárogillii namain Liv og lære (sámegillii: Eallin ja oahppa), mii dalle dohkkehuvvui risttalašvuođaoahpahusa várás. 1941:s son álggii ekspedišuvdnahoavdan Girkodepartementii. Seammá jagi almmuhii son oahppogirjji rievdaduvvon hámis, mas 4. báhkkon earret eará čilgejuvvui ná: «Vuosttažettiin leat mii vealgugasat čájehit gulolašvuođa Láidesteaddjái [13] ja stáhtaeiseválddiide. Ceakkastit eiseválddiid ja stáhta vuostái, lea seammá go bidjat iežas Ipmila ortnega vuostái ja dat mielddisbuktá ráŋggáštusa». Bismmat vuosttaldedje searválaga dán girjji.[14] Go girji ilmmai 1943:s ođđadárogillii, lei cealkka Láidesteaddji birra sihkkojuvvon. Muhto goappaš gáhppálagain lei cealkka mii sámegillii jorgaluvvon čuodjá ná: «Dál galgá ovddeš beaivvášruossasymbola (dárogillii: solkorssymbolet) ođđasis čohkket norgalaš álbmoga Norgga ja Ipmila várás.» Seammá láhkái lei historjáfága dehálaš ideologalaš váikkuheapmái. Nasisttat eai oro leamen gárven ovttage ođđa historjágirjji, muhto sii fuolahedje vai muhtin ovdalis dohkkehuvvon girjjit eai šat dohkkehuvvon. Finnmárkku skuvladirektevrra arkiivvas gávdno čálašeapmi historjjágirjji birra jorgaluvvon eŋgelasgielas. Dán girjji muhtin oahpaheaddjit ávžžuhedje geavahit, muhto nasioahpaheaddjit eai ollinge dohkkehan. Sii dadje girji ii ábut skuvlii luitojuvvot.

Lea sáddejuvvon bagadus das movt skuvllas galggai hukset «ođđa áiggi» vuođul. Guovddášeiseválddiid johtočállosiin daddjo ná:

18.03.1942 – Girko- ja oahpahusdepartemeantta johtočálus: Norgga ja olgoriikka skuvlamánáin ii leat lohpi reivvestallat, dan dihtii go «reivvestallamis gaskkal norgga ja olgoriikka skuvlamánáid leat norggabeale oahppit addán ovttabealát ja boasttu čuvgehusaid dilálašvuođain Norggas».

05.05.1942 – Seaidnedieđuid njuolggadusat: Buot almmolaš visttit leat geatnegahtton heŋget daid plakáhtaid maid NS dáhttu almmuhuvvot.

NS ja sámit

NS lei eahpitkeahttá rasisttalaš bellodat, seammá láhkái go Duiskka «stuoravielljabellodat» NSDAP. NS doarjjui juvddálaččaid jávkadeami teoriijas ja geavvadis ja vuođđudii dan teoriijai mas daddjo ahte germánalaš ja davviriikkalaš čearda lei buoret. NS evttohii náittusdillelága, mas lei gildojuvvon norgga olbmuin náitalit juvddálaččaiguin ja sámiiguin, muhto dát láhka ii čađahuvvon. Eahpitkeahttá sihke duiskka ja norgga nasisttat badjelgehčče sámiid. Dát vuhttui evakuerema áiggi, earret eará dajai politihoavda Jonas Lie: «Mearrasámit ... čearddalaččat ollásii billašuvvan seaguhusálbmot ... geain eanasmuddui ii leat fysalaš ii ge vuoiŋŋalaš álbmot- dahje bargoárvu.» [15] NS-olbmuin lei almmatge máŋggaoaivilvuohta skuvlapolitihkas sámiid ektui. Boahtte artihkkalis lohkat ahte máŋggas NS-nammadan skuvlastivraovdaolbmuin dorjo sámegieloahpahusa sámiide. Bjarne Lillevik, gean NS jagis 1943 bijai Finnmárkku skuvladirektevran, celkkii baicca dáhtu nuppástuhttit oahpahusa sámiide, vai šaddá eambbo sámegiella. Son čujuha reivves 13.09.1943 Girko- ja Oahpahusdepartementii ahte Guovdageainnu skuvlastivra lea nammadan lávdegotti jorgalahttit oahppogirjjiid sámegillii, ja čállá ná:«Mun lean miehtemielas dasa ahte sámemánát berrejit oažžut Biibbalhistorjjá ja Katekismusa sámegillii. Movt gudnejahttojuvvon departemeanta oaidná ášši? Mu persovnnalaš oaivil lea ahte jus sámi čearda galgá bisuhit iešvuođalági de gal ferte skuvla nuppástuhttit oahpahusa sámemánáide... Áššái galgá čálus ráhkaduvvot maŋŋil go sámi skuvlastivrrat leat cealkán áššis, ja dat buktojuvvo ovdan gudnejahttojuvvon departementii.»

Našunála nuoraidbálvalus

Go Quisling fas stivregođii ráđđehusa guovvamánu 1942, lei su vuosttaš bargguid gaskkas almmuhit lága Našunála nuoraidbálvalusa birra. Dás daddjo:

«Norgga bártnit ja nieiddat galget sin našunála bajásgeassima dihtii ja álbmoga ja ruovttueatnama dihtii dahkat bálvalusa Nasjonal Samling-bellodaga ungdomsfylkingas (nuoraidorganisašuvnnas). Nuoraidbálvalusa geatnegasvuohta álgá ođđajagimánu 1. beaivvis dan jagi go 10 jagi deavdá ja loahpahuvvo juovlamánu 31. beaivvi dan jagi go 18 jagi deavdá.»

28.02.1942 sáddii KUD johtočállosa: «Departemeanta bivdá hearrá skuvladirektevrra báikkálaš skuvlastivrraid geatnegahttit farggamusat ráhkadit bargobihtáid, nu movt namuhuvvon ovdalis, skuvlamánáide badjel 9 jagi ođđajagimánu 1. beaivvi 1942. Bargobihtát galget addojuvvot ávžžuhusa vuođul namuhuvvon ásahusaide mat gullet Nasjonal Samlinga nuoraidorganisašuvdnii.»

Finnmárkku skuvladirektevra arkiivvas oaidnit goit ahte buot Mátta-Várjjaga gielddat sáddejedje ohppiidlogahallamiid. Mii eat dieđe man muddui Finnmárkku eará guovllut dahke dan.

Našunála nuoraidbálvalussii lei garra vuosteháhku, sihke oahpaheddjiin, girkus ja ii unnimusat akšuvnnas mas váhnemat dihto dáhtomis sáddejedje vuostehágolaš reivve. Mii eat dieđe man oallugat oassálaste dán akšuvdnii, dan dihtii go reive manai njuolga nasisttalaš eiseválddiide. Hjemmefronten almmuhii ieš logu leat 200 000, muhto earrásat čuoččuhit logu leamaš arvat unnit.[16] Beroškeahttá logus ledje goit dan mađe oallugat ahte nasisttaide lei veadjemeahttun čađahit ráŋggáštusdoaimmaid vuolláičálliid vuostái. Vuostehágu dihte eai ollašuvvan guđege muddui plánat oažžut áigái našunála nuoraidbálvalusa, ja Nasjonal Samlinga nuoraidorganisašuvdna gárttai ge vuosttažettiin NS-miellahtuid mánáide organisašuvdnan.

Oahpaheddjiid bággoorganiseren

Okkupašuvdnaáiggi vuosttaš jagi besse oahpaheaddjiorganisašuvnnat joatkit bargguset iežaset válljen njunušolbmuiguin, muhto go sii eai dohkkehan ahte skuvllas galge lávdadit nasisttalaš dieđuid, de bidje nasisttat eará njunnošiid sin sadjái. Stuorámus oahpaheddjiidorganisašuvdnii, Norgga oahpaheddjiidsearvái, biddjui hirdahoavda Orvar Sæther ođđa jođiheaddjin. Son ii almmatge nagodan organisašuvnna oažžut doaibmat, go eanas luohttámušolbmot biehttaledje ovttasbargat ja eanas miellahtut geassádedje. Nasisttaid čoavddus dasa lei ásahit Norges Lærersamband (Norgga Oahpaheddjiidovttastusa) guovvamánu 1942. Buot oahpaheaddjit geatnegahttojedje leat miellahttun. Norges Lærersambanda lágidedje láidesteaddjiprinsihpain: Quisling ieš nammadii Orvar Sæthera riikajođiheaddjin. Riikajođiheaddji nammadii fylkkajođiheddjiid, ja sii fas nammadedje biirejođiheddjiid ja báikkálaš servviide jođiheddjiid. [17] Oahpaheddjiidovttastus lei oassi stuorát plánas, mas álbmotválljen orgánaid sadjái galge boahtit riikkadiggi og fidnoorganisašuvnnat main lea nasisttalaš stivra. Plána ii goassege ollašuvvan, olu lei dan dihtii go lei garra vuosteháhku dán organiseremii.

Oahpaheaddjit álge spontána vuostehágu čájehit bággoorganiserema vuostá, ja dát fas buvttii čavgadit vuosteháhkoorganiserema okkupašuvdnafámu ja nasistivrra vuostái. Nu álggahuvvui Skolefronten. Dat sáddii ávžžuhusa oahpaheddjiide ja bivddii sin vástidit gáibádussii mii guoskkai Lærersamband:a miellahttuvuhtii ahte sáddet dán cealkámuša:

Orvar Sæther ii lean dušše Norsk Lærersambanda (Norgga oahpaheddjiid ovttastus) jođiheaddji, son lei maid Oslo hird-veaga jođiheaddji. Dá lea govvejuvvon hird-ráiddus Oslos 01.11.1941.
(Govva: Riksarkivet)

«Mun in sáhte leat mielde bajásgeassimis Norgga nuoraid daid meriid mielde maid NS nuoraidbálvalus lea mearridan, dasgo dat lea mu oamedovddu vuostái. Go miellahttovuohta riikajođiheaddji cealkámušaid mielde earret eará geatnegahttá mu dákkár bajásgeassimii, ja dasa lassin leat velá gáibádusat mat leat vuostálaga mu virgádaneavttuiguin, de mun ferten dieđihit ahte mun in sáhte leat Norges Lærersambanda miellahttun.»

Riikka 14 000 oahpaheaddjis čálle olles 85 % vuollái dán cealkámuša.

Njukčamánu 20. beaivvi 1942 váldojedje birrasiid 1000 dievdooahpaheaddji fáŋgan. Sin čohkkejedje vuos fáŋgaleairraide, Grini nammasaš báikái Oslos Lulli-Norggas, Falstadii Trøndelágas ja Sydspissen-nammasaš báikái Romssas Davvi-Norggas. Eanemus leat gullan daid oahpaheddjiid birra geaid fievrridedje ruovdemáđii mielde gussavovnnaiguin Oslos Troandimii ja das fatnasiin viidáseappot Girkonjárgii sakka heajos dilálašvuođaid siste. «Skjerstad»-nammasaš fatnasis ledje 500 olbmo. Fanas gesii rievtti mielde 150, ja mátki ádjánii guokte vahku. Go ollejedje Girkonjárgii, de bidje sin bargat sakka garra bággobarggu iešguđet sajiin Mátta-Várjjagis. Maŋŋil bukte vel eambbogiid. Suoidnemánu ledje sullii 700 oahpaheaddji fáŋgan Girkonjárggas. Eará Grini-fáŋggat, sihke oahpaheaddjit ja earát, sáddejuvvojedje Návutnii. Doppe bidje sin ráhkadit muohtaáiddiid geaidnoguoraide, vai duiskalaččaide lei geaidnu rabas birrajagi Nuortafrontii.

Movt de válde olbmot vuostái oahpaheddjiid dain báikkiin gosa sii biddjojedje? Máŋggas leat maŋŋil muitalan ahte olbmot dorjo sin Mátta-Várjjagis ja Návuonas. Siviila álbmot juogadii fáŋggaiguin dan vátna biepmus mii sidjiide lei rašunerejuvvon. Giitevašvuođas báikkálaš olbmuide geat veahkehedje sin buoremus lági mielde, ásahuvvui dakka maŋŋil soađi Oahpaheddjiid Girkonjárfoanda (dárogillii: Lærernes Kirkenesfond) mii čokkii ruđa ođđasishuksemiidda maŋŋil soađi. Foanda attii earret eará girjjiid skuvlagirjerádjosiidda, Romssa skuvlaleairraide [18], ja stuorámus skeaŋka lei ođđa girjerájus Girkonjárgii.

Muhto ođđa virgáduvvon skuvladirektevra, Rasmus Kvammen, ii čájehan makkárge sympatiija girkonjároahpaheddjiiguin, ja son čálii ge reivve KUD:i 01.09.1942:

« ... Obalohkái jáhkán mun dáidda oahpaheddjiide leamaš buorrin dát orrun. Sii besset smiehtadit iešguđetlágan áššiid maidda sii ovdal árvideames eai leat luoikan jurdaga ge.

Sii besset oaidnit ahte ráđđehus oaivvilda duohtavuođa doaimmaiguin, sii besset oahpásnuvvat daidda «vearrás« duiskalaččaide ja besset máistit maid duiskka disipliidna ja bagadus mearkkaša. Sii besset oaidnit soađi duohtavuođa. Ja vuosttamužžan sii besset oaidnit oallugiid geat ovddastit máinnašuvvon bolševikalaš kultuvrra, soahtefáŋggaid. Dán mun jáhkán leat heivvolaččat rahpat vaikko geange čalmmiid. Eai dáidde gávdnot stuorát erohusat gostege go erohusat duiskka ja ruošša soalddáhiid gaskka. Oahpaheaddjit eai sáhte maid garvit oaidnimis dan olmmošlaš meannudeami maid duiskka fáktejeaddjit addet sidjiide. ...

Muhto go mun jurddašan ahte dát 700 oahpaheaddji livčče sáhttán min beali váldit dán áiggis goas mii livččiimet sakka sin dárbbašan bajásgeassit ođđa buolvvaid, ja ahte sii nággáris vuoiŋŋain baicca válljejedje albmosit vuostáičuožžut min, dalle dat čájeha ahte sii leat boastut ádden sin oahpaheaddjidoaimma ođđa Norggas, nu ahte velá Girkonjárggas ge orrun lea menddo buorrin sidjiide.»

Oahpaheaddjit Finnmárkkus, geaid válde fáŋgan, ledje álggus báikkálaš guovllugiddagasain, ja doppe sáddejedje oallugiid Romsii fáŋgaleirii.

Oahpaheaddjiriidu 1942. Mátta-Várjjaga oahpaheaddjit arreasttas cuoŋománu-miessemánu 1942. Bargiidjoavku báhpadálus politiija bearráigeahčuin.
F.v. G.b. politibetjent, Julius Tro, Andreas Løvberg, Paul Kjelsberg, Tormod Larsen, Hendry Lind, Aksel Borgen, Sverre Dølvik, Hans Slangnes, Asmund Rørsleth, Jens Rotnes.
(Govva: Finmarksbiblioteket)		 Máŋgga oahpaheaddjefáŋgga biddjo hukset muohtasuoji Báttarmuotkki-geainnu badjel.
(Govva: Bundesarchiv, Koblenz)

Terror ii nagodan deaddit oahpaheddjiid, muhto ii vuosteháhku ge lassánan báikkálaš álbmoga gaskkas oppalaččat. Nasisttat dáhtto oahpaheddjiid loahpahit akšuvnna, ja nasi-eiseválddit sáddejedje 25.04.42 dieđu ahte boastut lei áddejuvvon Lov om Norges lærersamband. NLS galggai leat áibbas eahpepolitihkalaš organisašuvdna ja oahpaheaddjit eai lean geatnegasat bargat NS nuoraidbálvalusa ovddas. Dát lei buoremuddui geassádeapmi álgoplánaid ektui. Fáŋgejuvvon oahpaheaddjit digaštallagohte ahte sáhtte go sii dán dieđu vuođul searvat NLS miellahttun, vai beasašedje friddjan ja fas bargui álgit. Dađis sohpe oahpaheaddjit dán dohkkehit, ákkain ahte vuolláičála maid dahke bággejumiin, ii geatnegahttán. Máŋgasat balle seammás dan ge ahte sii eai ceavzze badjel dálvvi heajos dilis giddagasas. Teaksta lei veahá iešguđetlágan dain iešguđet leairrain. Girkonjárgga oahpaheddjiide lei teaksta ná:

Cealkámuš: Mun cealkkán dákko bokte iežan miellahttun Lærersambandii, ja lean geatnegas, maŋŋil dearvvašmahttináigodaga, fas álgit doaibmat skuvlabálvalusas gustojeaddji njuolggadusaid mielde. Oahpaheaddjit biddjojedje dasto friddjan dađistaga. Dat geat guhkimusat ledje fáŋgan, čohkkájedje 9 mánu giddagasas. Ovdalgo vuostálasti oahpaheaddjit fas álge oahpahusain, de sii lohke jitnosit oktasaš julggaštusa ohppiide. Sii duođaštedje ahte sii eai goassege oahpat maidege mii «manná sin oamedovddu vuostái».

Oahpaheaddjit ledje bargguset dihte njunnošis das geaidda biddjui garra deaddu nasifiseret servodaga, muhto akšuvnnain sii baicca šadde vuosteháhkobarggu symbolan.

Finnmárkku oahpaheddjiidovttastus

Láidesteaddjiprinsihpa mielde nammadii riikahoavda Orvar Sæther reivves 21.02.42 oahpaheaddji Lars Augestada, Čáhcesullos, Finnmárkku lærersambanda fylkkajođiheaddjin. Riikahoavda bivdá Augestada sáddet evttohusa biirejođiheddjiide: «Sii galget áinnas leat NS, jus gávdno oktage gii lea dohkálaš dása. Muđui sáhttá geavahit miehtemielalaš olbmuid geat leat dáhtolaččat rabasvuođain bargat seađu ja álbmoga buoredili ovdii ođđa njuolggadusaid mielde.»

Augestad sáddii 08.04.1942 biirejođiheddjiide evttohusa ja vahkku maŋŋil bođii diehtu ahte olbmot lea nammaduvvon. Augestad čálii 15.04.1942 reivve Toralv Tveitenii, Girkonjárggas, gii lei nammaduvvon Nuorta-Finnmárkku biirejođiheaddjin. Reivvestis son čujuha iežas leat nammaduvvon fylkkajođiheaddjin ja dovddasta oalle rahpasit man váttis lei bargat NS / Lærersambanda ovddas ja man unnán álbmogis lei doarjja dasa:

«Mun hálidan ahte nammaduvvošii čeahpit olmmoš go mun. Muhto nu movt don dieđát, de leat unnán oahpaheaddjit dán guovllus searvan NS:i, eatnasat vuosttaldit dan mii lea ođas, ja go nu unnán olbmuid gaskkas sáhttá válljet, de dovddan geatnegasvuođa heajos árjjaiguin veahkehit «váikkuhit ceaggás álbmoga». ... dát bargu lea maid oalle «uria-bargu» midjiide dál álggus: olbmot leat skilgon midjiide, olbmot mannet «meattá», bargooktavuohta mii bieđgana, ustitmeahttunvuohta jna. Muhto dán mii fertet gierdat, dát dáidá leat oassin dan loahppagiččus man čađa mii fertet mannat vai áššit njulget.»

Seammá reivves son čállá váikkuhusa mii lei go oahpahit besse dušše dat oahpaheaddjit geat ledje Lærersambanda miellahtut:

«Telegrámmajearaldagas Girkodepartementii das ahte sáhttá go skuvllaid álggahit beassážiid maŋŋil go oahpaheaddjit leat dáhtolaččat, de ožžon dán vástádusa: Skuvllat sáhttet joatkit duššefal oahpaheddjiiguin geat leat Lærersambanda miellahtut. Maŋŋil leat muhtimat dáppe geahččalan garvit mu vai skuvllat sáhttet álggahuvvot, muhto dat ii leat lihkostuvvan. Muhtin nissonoahpaheaddji lei álggahan realskuvlaohppiid oahpahit iežas priváhta orrunviesus. Odne mun bissehin skuvlla, ja oahppit fertejedje mannat ruoktot. Ii leat somá nu meannudit ja bargoskihpáriiguin vuostálaga šaddat, muhto dan ferte maid bargat. Ja dal galggat don ges, nu bures go sáhtát, geahččat, dego mun, ja áicat gos «civnnista», bearráigeahččat, nu bures go lea vejolaš iskkadit guovlluid (Nuorta-Finnmárkku) ja oaidnit lea go doppe «juoga mii ii leat riekta».»

Lagas oktavuohta NS ja Oahpaheddjiidovttastusa gaskkas vuhtto čielgasit reivves maid biirejođiheaddji Toralv Tveiten sáddii 23.05.1942 buot báikkálaš NS-servviide Nuorta-Finnmárkkus. Son bivdá NS-servviin veahki gávdnat NLS báikkálaš servviide jođiheddjiid: «Buoremus livččii jus gávdno NS-oahpaheaddji, muhto go dat váilu, de sáhttá álggos álgit miehtemielalaš oahpaheddjiiguin, geat eai leat dovddahan eahpedáhtolašvuođa dan ođđasii eaige leat ovddastan makkárge opposišuvnna. Livččii maiddái buorre jus dákkár oahpaheaddji livččii dáhtolaš álgit searvvi jođiheaddjin, muhto dan in oainne jur áibbas dárbbašlažžan. ...»

Oahpaheaddjiakšuvdna dagai váttisin oažžut bajilgova skuvladilis ja skuvladirektevra bivddii skuvlastivrraid sáddet dieđáhusa skuvladilis skuvlajagi 1941/42 loahpas. Sii galge ee. vástidit galle álbmotskuvlaoahpaheaddji suohkanis leat, man oallugat dain leat Norges Lærersambanda miellahttun, gallis leat biehttalan álgit bargat oahpahusain ja gallis leat álgán fas oahpahit almmá miellahttovuođa haga.

19.12.1942 čálii Augestad fas reivve Tveitenii, ja govvidii oahpaheddjiid [19] vuostemielalašvuođa Finnmárkkus:

«... Ságastallen oahpaheddji Lillevikain luohttámušolbmuid čoahkkimis. Son muitalii Donjevuonas leat olu garranáhkit. Lean maiddái gullan (dieđut Guovdageainnus skuvladirektevrii, omd.) ahte oallugat leat streiken ja eai dáhto čállit kartotehka-goarttaide. – Ii fal, eat leat vuos geargan áššiin. Giččus geavahit juohkelágan gaskaomiid. Oslos ii leat gullon mihkkege dasa mii guoská J. Eriksenii Buolbmágis.[20] Skuvladirektevra muitalii ahte Deanu sátnejođiheaddji dáhttu eret buot oahpaheddjiid ja lihccut muhtimiid, nu ahte doppe lea vissa dilli čavddis. Mii fertet doallat suittiin nu bures go sáhttit. Na mes nu – juonalaččat ja gižžudeaddjit, nu movt ovdalis čállen NLS:i – dat oahpaheaddji Guovdageainnus gii miellačájehii nu garrasit fylkkadikkis geasset [21], son lea ain Guovdageainnus, ii leat gullon mihkkege, ja dasa lea jahkebeali áigi. Nu ahte mun in dieđe. Lei go rihkkun duššefal njuolga duiskalaččaid vuostái, vai maid, mii ráŋggáštuvvo? (Gieskat šattai muhtin oahpaheaddji Oarje-Finnmárkkus jahkebeallái giddagassii dákkár dábi dihte.) ... »

Augestad ii goitge bisson nu guhká dán ámmáhis. 1943 geasi son fárrii lulás oahpaheaddjivirgái Skedsmoi, Akershusas. Bjarne Lillevik, gean nasisttat dalle ledje bidjan skuvladirektevran, válddii 08. 07.1943 maiddái Lærersambanda fylkkajođiheaddjidoaimma.[22]

Stuora oassi servviidjođiheddjiin ja earáin geain lei luohttámušdoaibma Lærersambandas, ledje maid NS-miellahtut. Almmatge eai lean doarvái miellahtut NS:s deavdit buot ámmáhiid. Olles Finnmárkkus ledje l9 oahpaheaddji NS-miellahttun 01.04.42. Dađistaga lassánedje miellahtut. Muhtin suohkaniin bággehalle oahpaheaddjit váldit badjelasaset jođiheaddjiámmáha báikkálaš Lærersambandas, ja máŋgasat biehttaledje dan.

21 servviidjođiheaddji leat listtus 01.10.1940 Finnmárkku Oahpaheddjiidovttastusas. Deatnu ja Buolbmát leigga goabbat gielda, muhto šattaiga oktan báikkálašsearvin. Lei stuora váttisvuohta gávdnat evttohasaid. Álggos nammaduvvui Per Persen, muhto go son biehttalii ámmáhii mannamis, de nammaduvvui Jens Eriksen. Muhto ii mannan guhkes áigi ovdalgo son ge luobai ámmáhis.

Jan K. Lund fárrii 1950 Guovdageainnus Áltái, ja doppe maid barggai oahpaheaddjin ja válljejuvvui sátnejođiheaddjin. Dá doallá miessemánu 17. b.-sártni Álttás 1951.
(Govva: fra Jan K. Lunds album / Altaboka 1988)		 Den norske skole lei Norges lærersambanda bláđđi. Sáddejuvvui buot oahpaheddjiide, muhto máŋggas eai dohkkehan ahte adnojuvvojedje NLS miellahttun. Sii čuvvo Heimefrontena čuoladága máhcahit bláđi. Daid gáhppálagaid gaskkas maid mii leat girjerádjosiin gávdnan, de leat moadde mas lea ruossa čujuhusa nama badjel, čállosiin «Máhccahuvvo. Ii leat diŋgojeaddji.»

Oahpaheddjiid goziheapmi

Sihke skuvlahálddahus ja NS bellodatdoaibma adnojuvvui gaskaoapmin gozihit oahpaheddjiid ja sin oaiviliid registreret.

28.11.1942 čálii skuvladirektevra Kvammen NS servviidjođiheddjiide ja luohttámušolbmuide Finnmárkkus:

Departemeanta dáhttu dieđuid ahte gávdnojit go oskkáldasmeahttun oahpaheaddjit maid berre lihccut virggiin, suspenderet dahje sirdit eará doibmii lága mielde 16/4 1942 gč. Reichskommissára láhkaásahusa dáhtomis 4/10 1940.

Mun bivddán du din suohkanis iskat nu várrogasat go sáhttá ahte leat go oskkáldasmeahttun oahpaheaddjit geaid berre lihccut virggis, suspenderet dahje sirdit eará sadjái. ...

NS-jođiheaddji Čuđegiettis (dál Porsáŋgu), gii ieš lei oahpaheaddji, sáddii reivve skuvladirektevrii ja muitalii juohke oahpaheaddji birra suohkanis. Dá bájuhit muhtin govvádusain:

Olav Reiersen: Ovddeš gurutbellodatolmmái. Stáđis ja luohttehahtti. Son lea gulolaš eiseválddiide ja bargá buoremusa skuvlla ovddas. Son oaidná dili seavdnjadin ja ballá heakka ala sisriikasoađis dahje dakkáris. Son ii doarjjo Eŋglándda iige Duiskka, muhto ballá Ruoššas. Son lea eahpesihkar NS hárrái ja vuordá movt manná. Son doalaha iežas Gurutbellodaga-oainnu mii sus leamaš ovdal. Hui alla almmolaš luohttevašvuohta.

Olav Reiersen lei Henry Olsena muorrabácci «Boares skuvlameaštára» modeallan.
(Govva: Svein Lund)		 Reive Reichskommissaras GOD:ii oahpaheaddji birra gii lei lobihuššan. Reive lea ná: «Gustovaš oahpaheaddji Sigmund Leigland, r. 10.07.1915 Ivgumuotkkis, maŋimuš orrunsadji Moskaluokta. Namuhuvvon oahpaheaddji, gii lea bargan Vieksegiettis ja Čohkkugiettis, lea min dieđuid mielde guhkit áigge badjel váldán vuostá ja viiddáseappot gaskkustan lobihis propagandačállosiid. Son váldojuvvui danin gitta dorvvolašvuođapolitiijaid kommandevrii ja Áhkkánjárgga SD:ii. Ii sáhte vuos árvvoštallat su luoitit giddagasas. Dorvvolašvuođapolitiija jođiheaddji ja SD eai ane dohkálažžan ahte Leigland beassá joatkit oahpaheaddjin, ja geahččalit loktet diggái ášši mas áigumuš lea su čuoldit fylkkas.»

Oahpaheddjiid vuostálastinbargu

Skolefronten lei oalle bures organiserejuvvon, ja máŋgii sáddii parolaid miehtá riikka, vaikko dat eai álo ollen buot skuvllaide doaresbeliin. Jagis 1944 sáddii Skolefronten nudaddjon Láhkagirjji mas ledje 13 čuoggá bagadussan oahpaheddjiide das makkár oaivilváldin sis galgá leat Lærersambandii, oahpahusa sisdollui, oahpaheaddjivirggiid giddemii, skuvlastivrraid nammadeapmái ja Nuoraidbálvalussii.[23]

Oallut oahpaheaddjit ledje iešguđetládje mielde vuostálastinbargguin, sihke siskkáldasat skuvllas ja olggobeali skuvlla. Min dieđus ii leat dán hárrái iskojuvvon, muhto arkiivvain oaidnit moadde ovdamearkka Finnmárkkus:

– Jan K. Lund Guovdageainnus vuosttaldii fylkkadikkis go Quisling dearvvahuvvui ja go addui ruhtajuolludus Norgga legiovdnii. Daid vuosttaldemiid dihtii son lihccojuvvui oahpaheaddjin. Son lei maid searvvis sáddeme dieđuid Eŋgelándii.

– Oahpaheaddji Hámmárfeasttas guoddaluvvui go miessemánu 17. beaivvi válddii friddja luohkáinis.

– Tordis Brygfjeld lihccojuvvui virggis Álttás go sus lei «dahkamuš lobihis čállosiiguin».

– Astrup Nilsen [24],oahpaheaddji Stállogárgus Fálesnuoris, dubmejuvvui jahkái giddagassii «vašuheaddji doarrádallančállosiid» geažil.

– Mátta-Várjjat: «Oahpaheaddji fruvvá Klara Rasmussen lihccojuvvui virggis Reichskommisariahta ávžžuhusa mielde. Su hárrái lea raporta duiskka eiseválddiin mas oidno NS- ja duiskkavašuheapmi.»[25]

Oahppit álggahedje máŋgga sajis iežaset vuosttaldeami okkupanttaid ja skuvlla nasifiserema vuostái. Oallut oahppit serve lávdadit lobihis aviissaid, ja serve miellačájeheapmái iešguđetlágan vugiin nasisttalaš oahpaheddjiid vuostái ja daid oahpaheddjiid vuostái geat ledje virggiin lihccojuvvon oahpaheddjiid dahje duiskkafáŋggaid sajis. Ohppiidakšuvnnat váikkuhedje maid mieldeohppiid geain ledje nasioaivilat ja nasisymbolat. Máŋgga sajis riikkas leat ovdamearkkat dasa ahte ovttaskasoahppit ja olles luohkát ožžo gildosa skuvlii boahtit akšuvnnaid dihtii.

Riikkabeahttin

Ráđđehus Londonis lei ovdal juo go soahti nogai, ráhkkanišgoahtán dikki doallat maŋŋil soađi. Ráđđehus dagai 15.12.1944 mearrádusa ásahit Riikabeahttiortnega dahje dárogillii landssvikanordningen, «lasáhus ráŋggáštusláhkii behtolašvuođa birra», dát lonuhuvvui 21.02.1947 ja riikabeahttiláhka bođii sadjái. Oktiibuot guoddaluvvojedje 92 805 olbmo, sin gaskkas ráŋggáštedje 46 085 olbmo, 38 olbmo ožžo jápminduomu ja 17 000 šadde giddagassii. Dasa lassin ráŋggáštedje oallugiid iešguđetládje almmá lága ja duomu haga. Sihke dalá áiggis ja maŋŋil leat diggebohtosat riidovuložat, sihke juridihkalaš ja politihkalaš geahčaldagain. Dat mii lei eanemus eahpidahtti lei go lágat gustojedje maŋás áiggis, go NS-miellahttovuohta šattai ráŋggáštusvulošin ja gustui dan rájes go soahti buollái.

19.07.1945 bođii dát láhka: Láhka čorget eret almmolaš bálvalusas, mii álgá ná:

§1. Almmolaš bálvalusolbmát, geat ledje virgáduvvon ovdal okkupašuvnna, sáhttet lihccojuvvot duomu bokte, vaikko vel ii leatge ágga ráŋggáštit sin, jus sii bidje iežaset dan láhkái okkupašuvdnaválddi dahje sin veahkeheddjiid ektui, dahje čájehedje eahpenašunála láhttenvuogi dahje earaláhkái eai leat dohkálaččat bissut virggis.

Oahpaheaddjit ja skuvlahálddahusa bargit geat ledje ovttasbargan NS:in ja duiskalaččaiguin, ledje dehálaš oassin diggedoallamis. Dakkaviđe go soahti nogai, de ožžo dat oahpaheaddjit ja skuvlahálddašeaddjit, geaid nasisttat ledje lihccon virggiin, barggu ruovttoluotta, ja sii fas biddjojedje eret geat ledje sin virggiin leamaš.

Eai lean duššefal politiijat ja diggeásahus mii doalai dikki skuvllaid ektui, sihke Girko- ja oahpahusdepartemeanta, skuvladirektevrrat, skuvlastivrrat ja oahpaheddjiidorganisašuvnnat doibme aktiivvalaččat áššis. Departemeanta sáddii juo 10.05.1945 johtočállosa ruovttoluottavirgádit ja lihccut oahpaheddjiid ja bálvalusolbmáid álbmotskuvllain, framhaldskuvllain ja fidnoskuvllain. Provisoralaš njuolggadusa vuođul 26.02.1943 sáhtte virgádaneiseválddit buohkaid lihccut virggiin geat ledje virgáduvvon soađi áigge, almmá duopmostuoluid meannudeami haga. Skuvlastivrrat ožžo válddi lihccut dáid oahpaheddjiid, muhto Skuvladirektevra galggai dan dohkkehit. Jus áiggui lihccut oahpaheddjiid virgáduvvon ovdal 09.04.1940, de galggai leat duopmu celkon dikkis. Oallugat šadde eret virggiin gaskaboddosaččat, dan botta go vurde ášši boahtit dikki ovdii. Departemeanta mieđiha johtočállosis 14.08.1945 ahte oahpaheaddjit geat ledje leamaš Norges Lærersambanda miellahttun, sáhtte suspenderejuvvot virggiin, «jus eai gávdno erenoamaš bealušteaddji dilálašvuođat».

KUD reivves 08.06.1945 skuvladirektevra Aarsethii muitaluvvo leat listu oahpaheddjiin geat galget dutkojuvvot, ja sin leat rátkán máŋgga jovkui, dan mielde leatgo leamaš miellahttun NS:s dahje dušše čájehan «eahpegudnálaš ja oaivilválddekeahtes našunála láhttema». Muhtimiid berre dakkaviđe lihccut departemeantta oaivila mielde, earát berrejit leat virggiin dan gaskka go dutkamat čađahuvvojit.

Skuvlastivrrat dahke máŋgii mearrádusaid oahpaheddjiid hárrái geaid oaivvildedje galgat lihccojuvvot dahje geaid biehttaledje váldimis ruovttoluotta. Goaskinvákki (Davvinjárgga) skuvlastivra mearridii 22.02.1946 dohkkehit vihtta oahpaheaddji nammejahkii «go sin dilli okkupašuvnna áiggi lei dakkár ahte das sáhtte leat mearkkašahtti čuovvumušat jus sii máhccet.»

Daid gaskkas geaid dutke, lei Finnefoandda ruhtadoalli, ja foandda gohčodedje «Sierradoarjagat Finnmárkku álbmotskuvlla várás». Karl Leiros (1878–1959) bođii Ufuohtas Finnmárkui oahpaheaddjin. Son lei álggos oahpaheaddjin Sállannuoris, maŋŋil lei Nuortavágis (dál Davvinjárga). 1922 rájes son lei sierradoarjagiid ruhtadoalli gitta 1950 rádjái. Skuvllas ledje muđui olu gaskkalduvvamat ja rievdadusat, muhto sierradoarjagat bisso nu movt ovdal. Leiros čállá reivves skuvladirektevrii jagis 1956: ... Sierradoarjagiid ruhtadoallu doaimmai muosis soađi ja máraideaddji áiggi, leaččaimet mii Nuortavágis, Hápmiris dahje dáppe Lidáláttis Ufuohtas.» Son čuoččuhii dikkis ahte ii leat bargan nasisttaid ovddas, lea dušše iežas barggu doaimmahan. Reive maid son čálii NS-skuvladirektevra Kvammenii jagis 1942 almmatge lebbe ášši dihtosii. Son čállá ee.: «Mun in eahpit mii šaddá soađi boađus, ja marxismma rohtudávddas mii fargga fertet oaidnit geaži. Mii geat gilláimet sielu bahča bákčasiid go oinniimet servodatbieđganeami jagiid čađa, eai dađibahábut sáhttán gádjut min eatnama ja olbmuid. Muhto mii galgat leat mielde álggu rájes huksemin ođđa ja buoret servodaga.»

Dikki doallan NS-oahpaheddjiiguin Finnmárkkus ádjánii viehka guhká. Finnmárkku skuvladirektevra ráhkadii 05.05.47 «Bajilgova álbmotskuvlaoahpaheddjiin geat ledje NS dahje geat čájehedje erenoamáš heajos našunála miellaguottuid». Dán listtus ledje 17 olbmo, muhto guorahallamat fátmmastedje dađistaga beali eambbo oahpaheddjiid.

Skuvladirektevra raporterii KUD:i 09.04.1948 guorahallama bohtosa dassážii:

Guorahallama vuolde 34
NS 13
Ovttasbargu, muhto ii NS 21
Eai dárbbaš cuigehusa 1
Cuigehus 2
Ortnetráŋggáštus 0
Lihccojuvvon virggis 13
Báhcán áššiid 8
Buohcci 3
Jápmán 2
Luohpan 5

Finnmárkkus dáiddii nasisttaid skuvladirektevra Bjarne Lillevik ožžon garraseamos duomu. Son dubmejuvvui bággobargui 5 jahkái, massii rivttiid 10 jahkái ja dubmejuvvui eret oahpaheaddjivirggis almmá áigeráji haga. Su sisaboahtu maid dinii skuvladirektevran, gessojuvvui ruovttoluotta.[26] Finnmárkku skuvladirektevrra arkiivadieđuid mielde leat oahpaheaddjit dutkojuvvon vaikko sii eai lean dahkan eará vearredagu go leamaš láivvit go áitojuvvojedje massit virggi jus eai dohkket miellahttovuođa Lærersambandas, dahje ledje ohcan dakkár oahpaheaddjivirggi man hárrái Heimefronten lei sádden ávžžuhusa ahte galge biehttalit váldimis. Máŋggat oahpaheaddjit, geain sivahalle leamaš eahpenašunála miellaguottuid, sáddejedje bealuštusčállosa Skuvladirektevrii ja čilgejedje manne sii leat válljen dahkat nu movt dahke.

Arvat maŋŋil soađi galggai dat, gii ozai oahpaheaddjivirgái, addit duođaštusa das makkár našunála miellaguoddu sus lei soađi áiggi. Jagis 1946 váldojedje ruovttoluotta oahppoduođaštusat NS-oahpaheddjiin geat gearggahedje oahpaheaddjiskuvlla soađi áiggi. Sii ožžo gohččuma sáddet ruovttoluotta oahppoduođaštusaid, muhto oallugat eai doahttalan gohččuma.

Departemeanta čálii ođđajagimánu 1949 ahte «diggedoallan oahpaheddjiid hárrái lea buoremuddui gergejuvvon». Oahpaheaddjit geat dubmejuvvojedje riikabeahttin lihccojuvvojedje virggiin, ja oallugat ožžo duomu bokte gildosa bargat oahpaheaddjin. Sii geat eai beassan joatkit dan barggus mii sis lei leamaš, geahččaledje ohcat ođđa barggu eará guovllus riikkas. Muhtimat lihkkohedje barggu ja earáin eai fuollan, ja fas earát ožžo barggu ja fas lihccojuvvojedje go sin vássán áigái bođii albmosii.

Hehtten dihtii dubmejuvvomiid oažžumis ođđa bargguid báikkiin gos sin eai dovdan, de addui diehtu buot skuvladirektevrraide juohke oahpaheaddji birra gii lei dubmejuvvon riikabeahttin. Finnmárkkus diehtit goit ovtta dáhpáhusa, mas Davvesiidda skuvlastivra lei virgádan oahpaheaddji jagis 1949, muhto skuvladirektevra ii dohkkehan virgádeami su daguid dihtii soađi áigge.

Muhtin dilálašvuođain adde báikegotti olbmot doarjaga ráŋggáštuvvon oahpaheddjiide ja dáhtto bisuhit sin. Eará dáhpáhusain gesii departemeanta ruovttoluotta suspenšuvnnaid, maid báikkálaš skuvlastivrrat vuosttaldedje. Goaskinvákki skuvlastivra celkkii jagis 1947 ahte sii eai ádden departemeantta oainnu, go dát oahpaheaddji «lei čájehan dakkár eahpegudnálaš miellaguottu ahte su lei veadjemeahttun doallat oahpaheaddjin dáppe.» Oahpaheaddji lei almmatge virggis suohkanis máŋga jagi maŋŋelii.

Dakka maŋŋil go diggeáššit ledje gergejuvvon, de álge lihccojuvvon oahpaheaddjit bivdit árpmu. Dubmejuvvon oahpaheaddji Hámmárfeasttas bivddii 1950:s fas dahkat buorádusa soađi maŋŋil «boasttuvuođaid dihtii maidda mii dájuimet». Son váldojuvvui skuvlii fas. Nuppevuoru maiddái skuvladirektevra doarjjui soames dubmejuvvon oahpaheddjiid. Jagis 1950 bivddii skuvladirektevra Lyder Aarseth ahte Lars Augestad galgá oažžut vuoigatvuođaidis ruovttoluotta. Augestad barggai oahpaheaddjin Čáhcesullos jagiin 1929–43 ja lei Finnmárkku Lærersambanda vuosttaš jođiheaddji.

NS-oahpaheaddjit geat ledje leamaš Finnmárkkus soađi áiggi, ohce áinnas lulás maŋŋil, muhtin muddui vai oba ožžot ge barggu, muhtin muddui vai besset birrasii gos olbmot eai dieđe sin vássán áiggi. Seamma ládje boahtigohte NS-oahpaheaddjit lulde Finnmárkui. Okta sis virgáduvvui oahpaheaddjin Finnmárkui soađi maŋŋil vaikko vel su duogáš lei ge dihtosis. Son lei leamaš giddagasas riikabehtolašvuođa dihtii ja sus ledje dubmen eret su stáhtaboargárlaš vuoigatvuođaid, muhto eai lean váldán eret vuoigatvuođa doaibmat oahpaheaddjin. Go son jagis 1948 válljejuvvui oahpaheddjiidáirrasin skuvlastivrii, váiddii ges nubbi eará oahpaheaddji ášši Skuvladirektevrii, gii bealuštii sihke virgádeami ja válljema. [27] Dát oahpaheaddji beasai skuvlahoavdan maŋŋil dan seammá skuvllas ja ovddeš oahppit dadje son lei hui autoriteara oahpaheaddji.

Nu movt daddjon, de Finnmárkkus eanas ohppiid skuvlavázzin boatkanii eváhko ja boaldima dihtii 1944 čavčča. Makkár skuvlafálaldaga dát oahppit ožžo ja eai ožžon, dan gullat mii eará artihkkalis dán girjjis.

Romssa alit dábálašskuvllas ledje duiskalaččat málen áigumušaideaset seaidnái: «Wir sind die Herren der Welt» – Mii leat máilmmi hearrát.
(Govva: Wilhjelm Riksheim / Finmarksbiblioteket)		 Oahpaheaddjiriidu 1942. Mátta-Várjjaga oahpaheaddjit arreasttas cuoŋománu-miessemánu 1942. Bargiidjoavku báhpadálus politiija bearráigeahčuin.
(Govva: Odd Solhaug: Gjenreisinga av Finnmark. Skoledirektøren i Finnmark 1982)

[1] Geahča artihkkaliid Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis
[2] Neutrálavuođafákta: Dálvesoađis Suoma ja Sovjetlihtu gaskkas 1939/40 mobiliserejuvvojedje soaldahat neutrálavuođafáktan, dahje militeara gearddusvuođa nammema erenoamážit rádjeguovlluin, vai suodjalit Norgga neutrálavuođa ja sihkkarastit ahte ii juobbá ge beali besse Norgga eatnamii. Alta bataljon mobiliserii 900 olbmo fáktan ráji lahka Mátta-Várjjagis.
[3] Lobalaš virgáibiddjon skuvladirektevra lei dalle ain virggis.
[4] Nasisttat ledje dalle bidjan NS-miellahtu skuvladirektevran. Geahča maŋŋilis dán artihkkalis.
[5] Álttá suohkan lei dalle dušše Áltávuona siskkimus guovlluid, olggut oasi gulai Dálbmeluovtta suohkanii, mii nappo ii leat mielde dán listtus.
[6] Dan áigge ledje sierra skuvlalágat ja oahppoplánat giliskuvlla ja gávpotskuvlla várás. ja dávjá dat earuhuvvojedje maiddái statistihkain. Finnmárkkus lei dalle gávpotskuvla gávpogiin Hámmárfeasta, Várggát ja Čáhcesuolu. Osiin Mátta-Várjjagis čuvvo maiddái gávpotskuvlaplána, ja dát biiret eai oro leame mielde dán statistihkas.
[7] Várggáid gielda lei dálá Báhcavuona gielda ja Várggát gielda earret iešalddis gávpoga.
[8] Skuvladirektevra lei dalle Rasmus Kvammen, geain nasistivra virgádii maŋŋil go lihcco Lyder Aarsetha giđđat1943.
[9] Reichskommissariat für die besetzten norwegischen Gebiete («Riikkakommisariahtta norgga váldon guovlluid várás») lei duiskka hálddahus Norggas okkupašuvdnaáiggis. Dan jođihii Reichskommissara Josef Terboven. Kommisariahtta bearráigeahčai norgga ámmátgotti, mii hálddašii duiskka árpmu vuođul. Reichskommissariahtas lei báikkálaš kantuvra dáin báikkiin: Bergen, Troanddin, Kristiansand, Stavanger, Bådåddjo, Áhkkanjárga, Romsa, Hámmárfeasta, Girkonjárga, Kongsberg ja Lillehammer.
[10] Geahča sierra artihkkala dán girjjis eváhko ja ođđasishuksema birra, ja eará artihkkaliid Sámi skuvlahistorjjás, ee. Johan Johannessena muitalusa 1. girjjis ja Klemet Vika muitalus 3. girjjis.
[11] Hálddašanráđđi nammaduvvui ealáhushoavddaid olis. Lea sihke dalle ja dál sakka digaštallojuvvon makkár rolla Hálddašanráđis lei, muhto dán artihkkalis eat guorahala dan.
[12] Gáldu: Alfred L. Larsena arkiiva, Sámi arkiivvas.
[13] Dárogillii geavahuvvo sátni «Føreren», mii lei Vidkun Quislinga tihttel.
[14] Hålogalándda bismma, Wollert Krohn Hansena, reive bismagotti báhpaide, 05.06.1941.
[15] Bájuhus Reidar Nielsen mielde: Folket i hulene, s. 26.
[16] Terje Halvorsen: Hjemmefrontens tall og okkupasjonsforskerens tall. Áigečállagis: Historisk tidsskrift 2-2009
[17] Geahča jearahallama Orvar Sætheriin
[18] Skuvlaleairraid birra Romssa fylkkas logat ođđasishuksema- artihkkalis maŋŋelis dán girjjis.
[19] NLS lea oanádus dás: Norges Lærersamband.
[20] Jens Eriksen lei Buolbmát internáhttaskuvlla oahpaheaddji ja nammaduvvui Buolbmága ja Deanu gielddaid Lærersamband:a jođiheaddjin , muhto biehttalii váldimis ámmáha badjelasas ja máhcahii báhpiriid. Su dutke riikabehtolašvuođa dihtii, muhto son jámii ovdalgo ášši bođii diggái. Son ii dovdan oktiigullevašvuođa NS:i, muhto lei garra deattu vuolde, go áite sus váldit barggu eret. Son lei «lámis» ja ii sáhttán fysalaš barggu bargat, ja sus lei bearaš ja 7 máná biebmat oahpaheaddjivirggiin. Jens Eriksena birra čállojuvvui maid Jon Ole Andersena muitalusas girjjis Sámi skuvlahistorjá 1.
[21] Lei Jan K. Lund, gii dalle lei Guovdageainnu sátnejođiheaddjin ja nu leige fylkkadikkis.
[22] Dát duppálrolla lea sivvan go Finnmárkku Lærersamband:a arkiiva lea vurkejuvvon Skuvladirektora arkiivva oassin.
[23] Ollislaš «Láhkagirji» («Lovboka») gávdno dán girjji interneahttagáhppálagas.
[24] Astrup Nilsen namuhuvvo [25] Gáldu: Finnmárkku skuvladirektora arkiiva, máhppa 175, Stáhtaarkiiva Romssas.
[26] Bjarne Lillevik (1891–1981) fárrii soađi maŋŋil lulás. Son almmuhii 1970:s girjji Mehamnfolkets historie (Donjevuona álbmoga historjá), ođastuvvon gáhppálat bođii 1980-logus namahusain Nordkynfolkets historie (Čorgašálbmoga historjá). Son geahččalii Gáŋgaviikka gieldda oažžut almmuhit girjji, muhto gielddas ii lean beroštupmi, ee. čálli miellaguottuid dihtii, mat maid bohte ovdan girjji giehtačállosis. Lillevik doalahii iežas NS-oainnuid ja son čálii moanaid digaštančállosiid mas bealuštii duiskka okkupašuvnna, ee. Finnmarksposten-aviissas 03.09.1968 ja naziaviissas Folk og Land 16.12.1972. Folk og Land čálii 1971:s artihkkala Lillevika 80-jagi beaivvi oktavuođas. Su namuhit leat «min ovddeš buorre ustit ja seammamielalaš».
[27] Eksempel på attest for nasjonal holdning og overprøving av vitnemål
[28] Finnmárkku Skuvladirektevrra reive, F.sk.jnr. 1919/48. Stáhtaarkiiva.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis