På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Álgu:

Jiehkku, báktesárgosat, juoŋasteapmi ja leastadialaččat

Mii dán bajilčállaga sániin lea oktasaš? Buot dát fáttát, ja ollu eambbo ihtet dán girjji logadettiin.

Skuvla Sámis
(Govva: Hans Ragnar Mathisen)

Eatnasiidda sámi skuvlahistorjá lea skuvla mii lei guhkkin eret ohppiid duogážis ja kultuvrras, ja oahpaheaddji ja oahppit, geat eai ipmir guhtet guimmiideaset, eai gielalaččat eaige kultuvrralaččat. Dát bealli lea dieđusge mielde dás, muhto mii háliidit dál oažžut oidnosii maiddái eará beliid sámi ohppiid skuvlavásáhusain, nugo oahpahusa ja oahppoplánaid main lea sámi kultuvra vuođđun, oahpahusa mii lei sámegillii dalá njuolggadusaid vuostá ja váhnemiid ja ohppiiid, geat leat rahčan ja ožžon sámi oahpahusa.

Sámi joatkkaoahppu – ja dan ruohttasat

Girjji vuosttaš oassi muitala oahpu birra geatnegahtton vuođđoskuvlla maŋŋá. 1920 rájes 1950−60-logu rádjái lei prinsihpas 7 jagi geatnegahtton skuvla, vaikko máŋggas eai ožžon dan mađe. Sullii 1950 rádjái ožžo sámit hárve eambbo go 7 jagi oahpu. Dábálaččat lei guhkes geaidnu skuvlafálaldagaide, ja ovdalgo stipeanda ja lohkanloatna šattai dábálažžan, de ledje unnán oahppit geat suite vuolgit eará báikái vázzit skuvlla. Molssaeavttut ledje joatkkaskuvla (framhaldsskole) [Dán girjjis sátni «joatkkaskuvla» geavahuvvo guovtti mearkkašumis; «framhaldsskole», mii 1960-logu rájes lei 8. ja muhtumin 9. skuvlajahki, ja «videregående skole», mii 1976 rájes lea 10.-12. (11.-13.) skuvlajagit.], realskuvla ja álbmotallaskuvla (ovdal gohčoduvvon nuoraidskuvlan). Áidna skuvla mii lei jurddašuvvon erenoamážit sámi nuoraid várás, lei Sámi álbmotallaskuvla Kárášjogas, maid Sámemiššuvdna álggahii 1936:s. (Dán skuvlla birra it sáhte lohkat dán girjjis, muhto moatti artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 1- girjjis.)

Go 1946:s bođii joatkkaskuvlaláhka (lov om framhaldsskoler), geatnegahttojedje buot suohkanat fállat joatkkaskuvlla. Finnmárkkus eai lean leamaš joatkkaskuvllat ovdal soađi, muhto dál huksejuvvojedje dákkár skuvllat jođánit. Joatkkaskuvla skuvlii ee. ollu nuoraid geat soađi geažil ledje massán oahpu. Máŋgasii dát skuvla rabai luotta eará skuvllaide. Dás mii geahčadit joatkkaskuvlla muhtin 1950-logu dokumeanttaid vuođul ja muittašallamiiguin 50 jagi maŋŋil.

Joatkkaskuvla han lei eanaš sámi suohkaniin, ja das lei maiddái muhtin muddui oahpahus sámi fáttáin ja ealáhusain. Eai lean nu galle suohkana main lei realskuvlafálaldat, ja realskuvllain ii oro leamaš makkárge sámi sisdoallu, ii ge sámegiella fágan.

Vuosttaš almmolaš skuvlafálaldat erenoamážit sámi nuoraid várás lei Statens heimeyrkeskole for samer (Stáhta ruovttufidnoskuvla sámiide), mii álggahuvvui Guovdageidnui 1952:s. Dán skuvllas lei álggu rájes sihke sámi sisdoallu ja sámegiella fágan, ja dát lei dan áiggis goas vuođđoskuvllas ii lean dakkár fálaldat. Go skuvla galggai álggahuvvot, de vuosttaš stivrra háliidus lei álggahit ee. boazodoallosuorggi. Duohta dilis eai šaddan go muhtin oanehis kurssat boazodoallosámiide. Muhto nuppe dáfus álggahuvvuige fága «johttisámemáhttu» Kárášjoga joatkkaskuvlii 1956:s ja guokte jagi dan maŋŋil álggahuvvui Kárášjoga nuoraidskuvllas boazodoallosuorgi. Sierra boazodoallooahpahus duohtandahkkui easka dalle go Stáhta boazodoalloskuvla ásahuvvui Giehtavutnii 1968:s.

Sihke ruovttufidnoskuvla ja boazodoalloskuvla álggahuvvojedje jođánit ja unnán vuosteháguin, muhto lei guhkes ja moalkás luodda ovdalgo «Karasjok gymnasklasser med samisk» ásahuvvui 1969:s. Sámelávdegoddi evttohii 1959:s «ahte Finnmark offentlige landsgymnas – nammasaš skuvlii, Álttás, vuođđuduvvo sámi suorgi (sámegiella, historjá ja kultuvra)». Loahpaloahpas Stáhta huksii dattetge gymnása Kárášjohkii, Finnmárkku fylkkadikki dáhtu vuostá. Go skuvla viimmat álggahuvvui, de lei čielggas ahte dat guhkkin eret lei šaddan dakkár sámi gymnásan mákkárin máŋggas ledje háliidan.

Dán girjjis mii čájehit dušše muhtin bihtážiid sámi joatkkaoahpahusas. Dán oktavuođas sáhttá áinnas lohkat sámi joatkkaskuvllaid ávvočállosiid; Kárášjoga 25-jagi-ávvudeapmái 1994:s ja Guovdageainnu 50-jagi-ávvudeapmái 2002:s

Deatnu – riidu ja ovdáneapmi

Girjji nuppi oasi fáddá lea vuođđoskuvla, ja mii álgit Deanus. Deanu gielddas lea leamaš guovddáš rolla sámi skuvlaovdáneamis. Doppe leat bohciidan máŋga duostilis jurdaga ja doppe leat stuorámus nákkut dáhpáhuvvan ahte makkár oahpahus galgá leat sámi guovlluin.

Dálá 25 miilla guhkkosaš stuora gielda lea boađus das go 1964:s ovttastahttojuvvojedje boares Buolbmát gielda, mas orro measta dušše sámegielagat ja Deanu gielda, gos orro ollu dážat, kveanat ja dárogielat sámit.

1. girjjis ledje eanas muitalusat Buolbmágis 1950–1960-loguin ja dás mii álgit boares Deanus seamma áiggis ja joatkit min áiggi rádjái.

Máŋggas Deanus šadde bajás dáru ja sámi gaskkas, eaige diehtán gosa gulle. Dát lea ovtta muitalusa vuolggasadji, ja eará muitalusat leat gis Buolbmát / Deanu sámeskuvlla birra, sihke rektor- ja váhnenperspektiivvas.

1997:s šattai Deanu gielda beakkánin miehtá Norgga, go ledje riiddáskan sámi oahppoplána hárrái. Boađus dan nákkus lei ee. ahte álggahuvvui priváhta skuvla, gos mii leat fitnan.

Muitalusat Mearrasámis

Sis-Finnmárku gohčoduvvo dávjá sámi guovddášguovlun. Muhto sámit leat maiddái orron ja orrot ain riddoguovlluin ja doppe leat maiddái ollu sámi oahppit. Dás mii geahčastit historjjálaččat ruovttoluotta ja almmuhit njeallje jearahallama Mátta-Várjjagis, gielddas gos ovdal orro eanas sámit, muhto gosa fárrejedje ollu olbmot ja sámit šadde vásihit garra dáruiduhttima.

Davvinjárga ii leat goassege adnon sámi guovlun, muhto maiddái doppe lea stuora oassi gielddas sámi ássanguovlu. Mii čuovvut guokte buolvva geat leaba vuostálastán dáruiduhttima.

Láhpis leat sámi dovdomearkkat buorre muddui jávkan soađi maŋŋil, muhto mii čájehit dás ahte dán suohkanis maid lea sámegiella leamaš váldogiellan giliin ja muhtin muddui maiddái skuvllain.

Romssa fylkkas mis lea dán háve artihkal Ráissas rahčama birra oažžut sámegieloahpahusa skuvlii, ja Gáivuonas guokte muitalusa skuvlavázzima birra 20- ja 30-loguin.

Julevsámi guovllus muitaleaba ovddeš oahppi ja oahpaheaddji, ja mii váldit mielde oasi románas Divttasvuonas.

Vuolimusas bajimussii

Loahpas leat vel moadde jearahallama, main olbmot muitalit mo sii leat vásihan sámi ohppiid skuvlla. Dás muitaluvvo maid olbmot leat vásihan jogo oahppin, oahpaheaddjin, rektorin dahje skuvlahálddahusas fylka- ja riikadásis. Vuosttaš girjjis muitalii Sámi oahpahusráđi vuosttaš direktora, ja dás gis muitala son gii álggii dán virgái su maŋŋá.

Luodda ovddosguvlui

Dađebahábut ii čáhkan eambbo dán háve. Muhto mii leat pláneme eanet girjjiid, vai čáhkadit sihke muitalusaid ja artihkkaliid, mat mis leat jo gárvát ja daidda maid mii sávvat ahte muhtimat dis, geat lohkabehtet dán, háliidehpet čállit dahje muitalit.

Eará artihkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2