På norsk

Sámi rámmáplánalávdegotti čoahkkima referáhta 05.10.2009

Diehtosiida, Guovdageaidnu, dii 1000-1540.

Mielde: Vuokko Hirvonen, Jan Idar Solbakken, Grete Bergstrøm, Asta Balto, Reidar Erke (12 rádjái) Rávdná Turi Henriksen (dulka)
Telefuvnna bokte: Terje Veimo, Svein Lund (čálli), Sigrid Stångberg (dii. 10-1015), Grethe Sofie Bratlie (KD, dii. 1200-1340)
Forfall: Sonja Guttorm, Åse Gunleiksrud, Marit Helene Pedersen (NHO)

1) Áššelisttu dohkkeheapmi

Dohkkehuvvon smávva rievdadusaiguin.

2) Diehtoáššit

a.) Preassadieđáhus lea čállon.
b.) Rávdná Turi Henriksen lea virgáiduvvon veahkečállin.
c.) Fierpmádatsiidu Sámi allaskuvlla vuollái, vai buohkat besset čuovvut mielde ja addit evttohusaid.
d.) Lávdegotti miellahtuide leat biddjon 60 diimmu bargu. (Dat galgá maiddái gokčat mátkkiid). Miellahtut fertejit ieža čállit diibmolisttuid.
e.) Sámi parlamentáralaš ráđđi lea nammadan Sigrid Stångberg lávdegotti lahttun.
f.) Jođiheaddji refererii sagastallama Máhttodepartemeantta ossodatdirektevrrain Grethe Sofie Bratlie.

3) Ovddit čoahkkima referáhtta ja mearkkašumit

Jođiheaddji lea evttohan čoahkkinreferáhta 3. čuoggái mearráduslasáhusa: Mearrádus
Bargojoavku bargagoahtá láhkaásahusa (forskrift) válbmemiin ja ráhkada sierra dokumeantta sámi oahpaheaddjioahpu várás. Dasa lassin háliidat formuleret sierra ulbmilparagráfa našunála láhkaásahussii, mainna berre sihkkarastit, ahte oahpaheaddjioahpuide gullá oahpahit sápmelaš kultuvrra ja servodaga birra. Asta B. lea gulahallanolmmožin dán guovtti bargojoavkku gaskkas.
Referáhta dohkkehuvvon dainna lasáhusain. Okta miellahttu ii jienastan, muđui ovttajienalaččat.

4) Mearridit beavdegirjji hámi

Čoahkkimiin čállo mearrádusbeavdegirji. Beavdegirji almmuhuvvo interneahtas.

5) Asta Balto árvalus našunála láhkaásahussii

Asta Balto bijai ovdan iežas notáhta, mii lea sáddejuvvon našunála rámmaplánalávdegoddái, sámi rámmaplánalávdegoddái ja Máhttodepartemeantta observerejeaddjiide 01.10.2009 (mielddus). Ákkastallamiid vuođul Balto čállá: "dát šiehtadusat ja lágat mielddisbuktet ahte oahpaheaddjeoahpu láhkaásahus galgá leat čállojuvvon dakkár hámiin mii oidnosii buktá ja sihkkarastá sámi vuoigatvuođaid oahpahussuorggis miehtá Norgga."
Máhttodepartemeanta lea guorahallan ášši 01.10. ja sádden guorahallama Sámi rámmaplánalávdegotti jođiheaddjái ja Baltoi. Departemeanta sádde dan arvoštallama maiddái našunála rápmaplánajovkui:
1.Oktasaš láhkaásahus našunála ja sámi oahpaheaddjeohppui, dahká dárbbašlažžan ahte ulbmilparagráfas lea dainnalágiin čállojuvvon ahte dát guokte oahpaheaddjeoahpu biddjojit buohtalaga. Min árvvoštallama mielde dát dan seammás oainnusindahká ahte dáža ja sámi oahppit leat dássálaga. Min árvvoštallama mielde lea dát nana ágga oktasaš láhkaásahussii. Mii dattege vuordit dárkilit árvvoštallamiid ja evttohusaid sámi rámmaplánalávdegottis dasa mii guoská gažaldahkii galgá go leat oktasaš vai goabbatlágan láhkaásahus.
2.Láhkaásahusa (rámmaplána) ulbmilmearrádusas šaddá biddjot čujuhus oahpahusláhkii ja oahppoplánaide. Dáin dokumeanttain leat čielga njuolggadusat main gáibidit ahte dáža ohppiid oahpahusas galgá oahpahuvvot sámi dilálašvuođaid birra.
3.Láhkaásahusas (rámmaplánas) galget leat njuolggadusat oahppanjovssus-vuordámušaide sin ektui geat leat vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu eksámeniin geargan. Das mii oaivvildit galgá leat dajaldat čállojuvvon mii sihkkarastá ahte buot vuođđoskuvlaoahpaheddjiin lea máhttu sámi dilálašvuođain.

Dán evttohussii leaba vástidan jođiheaddji ja Balto 1.10. ja čálliba:
Mii oaidnit ahte evttohusat čuvvot min sávaldagaid ja min jurdagiid das maid mii hálidit galget leat stivrejeaddji njuolggadusat vai vuhtiiváldá sámi vuoigatvuođaid (nu movt Asta Balto notáhtas boahtá ovdan) dán dássái.
Guoská 1. čuoggái. Buohtalaga bidjat dán guokte oahpaheaddjeoahpu ja dáža ja sámi ohppiid, lea ok. Sámi rámmaplánalávdegoddi dáhttu dattege boahtte čoahkkimis 5.10 mearridit áigut go mii evttohit vejolaš oktasaš dahje sierra láhkaásahusa sámi oahpaheaddjeoahpu várás.
Guoská 2. čuoggái. Evttohus ahte láhkaásahusas čujuhuvvo Oahpahusláhkii ja Oahppoplánaide lea dehálaš, danne go dál váilu "šaldi" gaskkal oahppoplánaid/oahpahuslága/ILO-konvenšuvnna ja oahpaheaddjeoahpu.
Guoská 3.čuoggái. Evttohus čállit dainna lágiin ahte sihkkarastá buot vuođđoskuvlaoahpaheddjiide máhtu sámi dilálašvuođain (oahppan-jovssus dásis) lea erenoamáš dehálaš vai duohtandahká áigumušaid.
Jus mii evttohit oktasaš láhkaásahusa, dalle lea dárbbašlaš oažžut sierra njuolggadusaid sámi oahpaheaddjeohppui, masa mii máhccat maŋŋil.
Mii leat hui duhtavaččat oainnuin man Máhttodepartemeantta čájeha das ahte buohtalaga bidjat sámi ja dáža oahpaheaddjeoahpu.

Mearrádus:
Lávdegoddi guorrasa Asta Baltto notáhtii našunála rámmaplánalávdegoddái. Lávdegoddi háliida erenoamážit deattuhit ahte buot vuođđoskuvlaoahpaheddjiin galget leat dieđut sámiid ja sámi diliid birra, ja ahte dát ferte leat geatnegahtton fáddá olles oahpaheaddjioahpus. Dát ferte juoga leat geatnegáhtton fáddá fágaid olggobealde, dahje oassin pedagogihkkafágas, mii lea áidna fága mii lea geatnegáhtton buohkaide. Dasa lassin fertejit sámi fáttát leat mielde eará oahpahusfágain.

Mii čujuhit departemeantta reivii 01.10.2009 (bajihuvvon bajábealde)

Lávdegoddi doarju departemeantta váldoárvvoštallamii ja daid lassin leat 3. čuoggái čuovovaš mearkkášumit:
" Dábálašoahpaheaddjeoahpu bajimus perspektiivan čilgejuvvo "máhtáheapmi1 mielboargárvuhtii" oktan oassin oahpaheaddji profešuvdnagelbbolašvuođas. Dán máhtáhanperspektiivvas lea mielde dat ahte háhkat alccesis máhtu go lea mieldelahttun dakkár stáhtas (Norggas) mas leat guokte stáhtaoamasteaddji álbmoga, sámi ja dáža álbmot. Dát lea dakkár geatnegasvuohta mii gullá bajitdási ortnegiidda."

6) Bargojoavkkuid evttohusat láhkaásahusa 1.-3. čuoggáide

Guokte bargojoavkku ja dain nubbi lea ollen gárvet evttohusa čoahkkimii.
Vuokko Hirvonen ja Asta Balto evttoheigga struktuvrra, mas leat geatnegahtton fágat ja fágajuohkin jahkecehkiid mielde.

SÁMI OAHPAHEADDJEOAHPU STRUKTUVRA

Luohkkáceahki 1-7 5-10
5 Master 60 oč. Master 60 oč.
4 60/30+30 60
3 Ped 30 15+15 dj. 30 Ped 30 30
2 Ped 15 Sámeg 15 Mat 15 Giella-ped 15 Ped 15 Sámeg 15 30
1 Ped 15 Sámeg 15 Mat 15 Giella-ped 15 Ped 15 Sámeg 15 30

Čilgehus:
alit = geatnegahtton fága
fiskat = válljenfága oahpaheaddjioahppus
vielgat = vejolaš lasáhus

Lávdegoddi ságastalai evttohusa vuođul.

Mearrádus Čállingoddi galgá guorahallat iešguđetge molsaeavttuid vejolaš ovdamuniid ja hehttehusaid. Bargojoavkkut jotket iežaset bargguid ja joavkkuid evttohusat galget leat gárvásat ovdal 14.10. Loahpalaš mearrádus dahkko čoahkkimis 21.-22.10.

7) Áigeplána

Viidáset barggu áigeplána šaddá nugo jođiheaddji lea evttohan reivves 02.10., čuovvovaš heivehemiin: Boahtte čoahkkin šaddá 21. ja 22.10.2009 Álttás. Mii sávvat ahte buohkat dalle sáhttet searvat doppe, ii fal dušše telefuvnna bokte.

Svein Lund
čálli

Sámi rámmaplánalávdegoddi - váldosiidu
Samisk rammeplanutvalg - hovedside
Sámi allaskuvla / Samisk høgskole