På norsk

Svein Lund:

Sámi skuvlahistorjádutkan

Čilgehus Sámi allaskuvlla várás

Almmuhuvvon 04.03.2009, ođasmahtton 07.04.2011

Skuvla jávkame muohttagii, meahcceskuvla vai boares skuvlabiergasiid ođđasitgeavaheapmi? Guovdageaidnu 03.03.2009.
(Govva: Svein Lund)

Ovdasátni

Sámi allaskuvlla rektor lea bivddán mu čállit čilgehusa sámi skuvlahistorjjá dutkama birra, mas ee. galgá leat mielde: "Mii váilu? Masa bidjat deattu? Makkár gáldut leat? Mo sáhtašii organiseret?"[1] Dán čállosis lean geahččalan vástidit dáid gažaldagaid. Sávan ahte dát sáhttá leat ávkkálaš vuođđun viidáset ságastallamii ja plánemii.

Mu duogáš čállit dán čilgehusa lea bargu girjjiin Sámi skuvla vai "Norsk Standard"? ja Sámi skuvlahistorjá-prošeavttain. Giittán buot dán barggu mielbargiid, sii leat maiddái bidjan vuođu boahttevaš sámi skuvlahistorjádutkamii. Dát bargu vealttekeahttá báidnojuvvo dan duogážis ja das ahte mun áiggun bargat dainna vel muhtin jagiid ovddosguvlluid. Danin ipmirdan bures jus muhtimat oaivvildit ahte mun lean veahá inhabiila go guorahalan dán ášši, ja buoremus lea ahte cealkkán dán ieš.

Giitu buohkaide, geat leat veahkehan mu kritihkain ja dieđuiguin barggadettiinan dáinna čállosiin.

Sisdoallu

Čoahkkáigeassu
1. Álggahus - Dán barggu duogáš
2. Manne lea sámi skuvlahistorjá nu dehálaš?
3. Dutkanprográmma ulbmil
4. Mii sisttisdoallá sámi skuvlahistorjjá?
5. Mii lea dahkkon dán rádjái?
6. Makkár bargu lea jođus dahje plánejuvvon?
7. Makkár fágaide ja ásahusaide guoská dákkár prográmma?
8. Makkár gealbu gáibiduvvo?
9. Dutkanprográmma ruhtadeapmi
10. Organiseren ja juohkin
11. Áigi ja bušeahtta
Girjjálašvuohta

Čoahkkáigeassu

Dán čilgehusas evttohuvvo álggahit stuora dutkanprográmma sámi skuvlahistorjjá birra, Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ovttasbargun dan njealje riikka dutkanásahusain ja Sámi allaskuvla ovttasteaddjin. Čoahkkáigeassu čujuha čilgehusa kapihtalnummariidda, vai sáhttá mannat njuolga dohko ja lohkat eambbo.

1. Dát čilgehus lea čállon Sámi allaskuvlla várás. Dan duogáš lea Sámi skuvlahistorjá-prošeakta ja oktavuohta mii lea leamaš dan ja Sámi allaskuvlla gaskkas, mo dan barggu sáhttá ovdánit viidáseappot.

2. Sámi skuvlahistorjá lea dehálaš sihke historjálaš / servodatlaš ja pedagogalaš perspektiivvas.

3. Dutkanprográmma ulbmil lea ovdánit máhtu ja ipmárdusa skuvlapolitihkas mii lea leamaš sámiid ektui, riiddus dan birra ja váikkuhusas sámiide ja sámi servodahkii. Dutkan berre guoskat sihke makro-, gaska- ja mikro-dássái. Leat biddjon golbma čuolmma mat berrejit leat guovddáš dutkanprográmmas:
- Assimilerenpolitihka váikkuhusat
- Skuvlla eavttut seailluhit ja ealáskahttit sámegiela ja sámi kultuvrra
- Ovttaláganvuođat ja erohusat skuvlapolitihkas iešguđetge riikkaid gaskkas
Dutkanprográmma bohtosat berrejit almmuhuvvot dađistaga girjjiin, artihkkaliin ja interneahtas, sámegillii, riikagielaide ja riikkaidgaskasaš gielaide.
Prográmma bohtosat berrejit ávkkaštallot barggus buoridit sámi ohppiid skuvlla.

4. Sámi skuvlahistorjjá sáhttá juohkit áigodagaid/muttuid, geografiija/giela, skuvlašlája/fága, oaidninguovllu, eavttuid ja veahkeneavvuid mielde.

5. Gáldut: Čilgehus mii lea dahkkon sámi skuvladutkamis, Sámi skuvlahistorjá-prošeavttas, ja gos sáhttá gávdnat gálduid arkiivvain , bibliotehkain ja museain.

6. Bargu jođus: Kárten makkár áigeguovdilis dutkanbargu lea jođus dahje plánejuvvon, Sámi skuvlahistorjá-prošeavtta plánat ja plánat ja jurddagat arkiiva-, bibliotehka ja museabarggu birra.

7. Fágat ja ásahusat mat sáhttet searvat dákkár dutkanprográmmii.

8. Makkár gealbu gáibiduvvo? Gealbbut maid dárbbašuvvojit dutkanprográmma barggus: Dokumentašuvdna-, ášše-, dutkan-, giella- ja gáskkustangealbu.
Gealboloktendárbu ja mo gealbolokten sáhttá šaddat dutkanprográmma oassin. Gos sáhttá gávdnat olbmid geain lea ášše- ja dutkangealbu. Gos sáhttá gávdnat dieđuid dutkanvugiid ja teoriijaid birra.

9. Dutkanprográmma vejolaš ruhtadangáldut, riikkaidgaskasaš, davviriikkalaš ja našuvnnalaš dásis.

10. Mo sáhttá organiseret ja juohkin dutkanprográmma nu ahte mii oažžut ovttastahttima, seammás go iešguđet programmaoasis ja prošeavttas lea oalle stuora iešheanalašvuohta. Evttohuvvo ja čilgejuvvo mo sáhtášii juohkit prográmma viđa váldooassái: Dokumentašuvdnaprošeavttat, Arkiivaohcan, arkiveren ja digitaliseren, Oahpponeavvohistorjá, Dutkanprošeavttat fáttáid mielde ja Ollislaš kronologalaš skuvlahistorjá. Iešguđetge prográmmaoassái lea čilgejuvvon almmuheami, vejolaš oasseválddiid ja ruhtadeami birra. Dan maŋŋá digaštallojuvvo mo sáhttá ovttastahttit barggu ja lágidit prográmmajođiheami.

11. Loahpas digaštallojuvvo masa dárbbaša ruđa ja makkár eavttut sáhttet váikkuhit áigeplána ja vuoruheami.

1. Álggahus - Dán barggu duogáš

A. Sámi allaskuvla

Dán čilgehusas lea duppalis duogáš. Nubbi lea Sámi allaskuvlla oahpahus, dutkan ja guorahallan 1989 rájes. Sámi allaskuvla lea ieš dehálaš oassi sámi skuvlahistorjjás. Dáppe lea leamaš ollu mávssolaš skuvladutkan, ee. 1997 Sámi oahppoplánaid árvvoštallan. (Dás oaidná dieđu Sámi allaskuvlla skuvladutkama birra). Oahpahus ja ovdánahttinbargu guovttegielatpedagogihkas, oahpponeavvopedagogihkas ja gáiddusoahpus addá buori vuođu dutkat skuvlaovdánahttima dáin fáttáin.

Guokte Sámi allaskuvlla oahpaheaddji, Asta Balto ja Aimo Aikio, leaba áigá juo čállán oanehis girjjážiid sámi skuvlahistorjjá birra ja allaskuvlla pedagogihka professor 2, Anton Hoëm, lea daid gaskkas geat eanemusat leat dutkan sámi skuvladiliid, maiddái historjjálaš perspektiivvas.

Dattetge ii leat Sámi allaskuvla ásahussan goassege čađahan dutkanprošeavtta man váldofáddá lea leamaš skuvlahistorjá. Dasa sáhttet leat máŋga siva, ee. unnán kapasitehta ja unnán historjáfágalaš gelbbolašvuohta. Go dál allaskuvllas 2008 rájes leat golbma bargi geain lea historjá meašttir- dahje doavttirdásis, lea ollu buoret vuođđu go ovdal.

B. Sámi skuvlahistorjá-prošeakta

Nubbi duogáš fas lea bargu mii lea dahkkon prošeavttas Sámi skuvlahistorjá. Bargu Sámi skuvlahistorjjáin álggahuvvui čakčat 2002, ja árrat 2003 vuođđuduvvui doaimmahusjoavku, ovttasbargguin Davvi Girji-lágádusain. Doaimmahusjoavkkus leat leamaš mielde Siri Broch Johansen, Elfrid Boine ja Svein Lund, 2006 rájes maiddái Siv Rasmussen. Plána lei álggu rájes čohkket dieđuid sámi skuvlahistorjjá birra ja almmuhit girjeráiddu mas galggašedje leat guokte beali:
A. Muitalusat, artihkkalat ja dokumeanttat mat sáhtte čájehit sámiid skuvlavásáhusaid.
B. Oktasaš kronologalaš skuvlahistorjá

Dán rádjái lea boađus ahte lea almmuhuvvon 4 girjji ja 22 aviisaartihkkala. Interneahtas lea dasa lassin almmuhuvvon girjjálašvuođalistu ja oahpponeavvolistu, maid goappašat jámma viiddiduvvojit. 5. girji galgá boahtit 2011 čavčča ja plána lea almmuhit 6 girjji Norgga bealde skuvlahistorjjá birra.

Barggadettiin dainna šattai čielggasin ahte fáddá ja bargu lei ollu stuorit go moadde olbmo sáhtte dahkat. Lea mávssolaš čohkket muitalusaid ja dokumeanttaid, doaimmahit ja almmuhit daid, muhto dat ii leat doarvái jus galgat ipmirdit ja čilget skuvlahistorjjá váldolinjjáid. Dalle dárbbašuvvui albma dutkan, dárbbašuvvui ovttasbargu dutkanásahusaiguin.

Sámi skuvlahistorjá guoská njealje riikka sámiide, muhto Sámi skuvlahistorjá-girjjit mat leat almmuhuvvon dán rádjái gusket dušše Norgga bealde historjái. Lea bargu jođus viiddidit davviriikkalaš ja miehtá Sámi perspektiivii.

C. Oktavuohta Sámi allaskuvla / Sámi skuvlahistorjá

Davvi Girji sáddii juo 2003:s reivve dutkanásahusaide ja bovde ovttasbargui sámi skuvlahistorjjás. Moadde allaskuvlla adde ruhtadoarjaga ja moadde allaskuvlaoahpaheaddji celke ahte háliidedje čállit artihkkaliid. (2008 loahpas ii oktage sis leat vel buktán maidege.)

2004:s háliidii Sámi allaskuvla searvat skuvlahistorjábargui. Sáddejuvvui dalle ohcama Norgga dutkanráđis ruhtadit Sámi skuvlahistorjjá 2 gárvvisteami. Ohcama mielde Nils Øivind Helander galggai leat prošeaktajođiheaddjin ja Svein Lund prošeaktabargin. Ohcan hilgojuvvui ee. ákkain ahte dutkanráđi oainnus dát lei dokumentašuvdna, ii ge dutkan. Go eat ožžon ruhtadeami, de allaskuvla ii šaddan ge searvat dan bargui dalle. Jagi maŋŋá rievdaduvvui ohcan, ee. vai earuhit dokumentašuvdna- ja dutkanosiid ja čájehit oktavuođa daid gaskkas. Dalle allaskuvla ii háliidan sáddet ohcama dan dihte go lei unnán ruhta dan almmuheamis ja allaskuvllas ledje nu ollu eará ohcamat.

Dalle go dát ohcamat čállojuvvojedje lei plána almmuhit 5 girjji, daid gaskkas galge leat 3 girjji muitalusaiguin ja artihkkaliiguin, 4. girji dološ dokumeanttat ja 5. girji kronologalaš Norgga bealde sámi skuvlahistorjá. 2006:s rievddai plána, go lei čielggas ahte dárbbašuvvojit unnimusat 5 girjji dušše fal muitalusaide, artihkkaliidda ja dokumeanttaide. Doaimmahusjoavku oinnii maid ahte ii sáhte ieš okto čállit oppalaš skuvlahistorjjálaš girji, dat ferte dahkkojuvvot dutkanbarggu vuođul. Danin vuoruhuvvui oktavuođa dutkanásahusaiguin.

2007 skábmamánu lei čoahkkin Sámi allaskuvlla ja Sámi skuvlahistorjjá áirasiid gaskkas (Steinar Pedersen, Jelena Porsanger, Nils Øivind Helander, Svein Lund), mas soabadeimmet prinsihpas plánet dutkanprográmma ja ohcat ruđa dutkanráđis. Dattetge ii dáhpáhuvvan eambbo dalle, go allaskuvla álggos fertii vuoruhit eará dutkanprošeavttaid.

2008 guovvamánu lágidedje Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusjoavku ja Sámi allaskuvla rabas seminára Guovdageainnus, mas doaimmahus ovdanbuvttii barggu mii lea dahkkon ja jurdagiid ovddosguvlluid. Anton Hoëm muitalii iežas skuvladutkanvásáhusaid birra ja áirasat Deanus muitaledje sin jurdagiid birra álggahit skuvlamusea ja dokumentašuvdnaguovddáža Deanodaga internáhttii.

2008 čavčča ledje fas moadde deaivvadeami rektora ja váldodoaimmaheaddji gaskkas, ja allaskuvla bovdii mu ráhkadit dán čállosa. Maŋŋil go dát addojuvvui allaskuvlii ii leat dáhpáhuvvan nu ollu. Nuppi bealde lea Sámi allaskuvllas leamaš unnán nákca álggahit ođđa stuora dutkanprošeavttaid Ealát ja Árbediehtu-prošeavttaide lassin, ja lea leamaš váttis gávdnat olbmuid geain lea dr. gráda-gelbbolašvuohta, geat sáhttet jođihit dan. Nuppi bealde lea mus leamaš doarvái eará bargu, go lean bargan Sámi skuvlahistorjá-prošeavtta eará beliiguin ja dasa lassin eará barggu Sámi allaskuvlla várás.

2. Manne lea sámi skuvlahistorjá nu dehálaš?

A. Historjjálaš / servodatlaš perspektiiva

Árbevirolaš oahpahus sámi servodagain lea doaibman bearrašiin / siiddain, formálalaš skuvlaorganiserema haga, oahpahus lea leamaš njálmmálaš ja praktihkalaš. Ii leat goassege organiserejuvvon makkárge formálalaš skuvlaoahpahus maid sámi servodagat leat ieža beassan ollásit stivret.

Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša stáhtat dat leat vuolggahan ja čađahan oahpahusa sámiide, addán sámi mánáide ja nuoraide máhtu ja guottuid maid sii, eiseválddiid mielas, leat dárbbašan servodagas, dahje maid eiseválddit leat dárbbašan ahte sámiin lea. Muhto stáhtat eai goassege leat ieža árvvoštallan dán proseassa bohtosiid, eai ge leat bálkáhan dutkiid dahkat dan.

Sámit leat okta olmmoš njealje riikkas ja sámiid skuvlavásáhusat muhtin riikkas leat olles sámi álbmoga vásáhusat. Sámi historjá guđege riikkas lea oassin olles sámi historjjás. Danin berre sámi skuvlahistorjá, guovddáš oassin sámi álbmoga historjjás, čállojuvvot buot-sámi historján.

Sámi skuvlahistorjá lea dehálaš oassi Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša skuvlahistorjjás, go dat čájeha ahte unnitlohku lea ožžon oahpu áibbas eará eavttuid mielde go eanetlohku lea ožžon. Skuvlavásáhusat ja oahppu maid sámit leat ožžon dahje eai leat ožžon skuvllas lea hábmen sin eallima, sin sajadaga bargoeallimis ja sin identitehtaovdánahttima. Dát lea váikkuhan sihke sámi servodahkii ja gaskavuhtii sámiid ja eanetlohkoálbmoga gaskkas. Vuđolaš dokumentašuvdna dán historjjás ja skuvlapolitihka váikkuhusain lea dárbbašlaš go eiseválddit galget mearridit makkár doaimmaid mat galget buoridit vahágiid ja man muddui galget addit buhtadusa das maid oahppit leat vásihan skuvllain ja internáhtain.

Skuvlapolitihkka ja skuvlavásáhusat leat guovddážin ipmirdan dihtii sámiid dili stuoraservodaga ektui. Mo skuvla lea gieđahallan sámi áššiid lea váikkuhan ja váikkuha ain stuoraservodaga ja dážaid oaiviliid sámiid ja sámi áššiid birra, ja sámiid oaidnu alcceseaset. Skuvlahistorjjá ipmárdus ja dulkon lea maiddái dehálaš vuođđu dálá digaštallamii sámi vuoigatvuođaid birra. Leat iešguđetge ipmárdusat dáruiduhttinhistorjjás, ja digaštallamis leat ollu čuoččuhusat masa eai leat dieđalaš vuođđu.

Skuvla lea maiddái oppalaččat leamaš dehálaš servodatovdánahttimii ja báikkálaš servvodagaid huksemii ja seilomii.

B. Pedagogalaš perspektiiva

Sámi skuvlahistorjjás lea vejolaš geassit mávssolaš dieđuid iešguđetge pedagogalaš vugiid birra mat leat geavahuvvon oahpahusas sámi ohppiid várás. Dat guoská sihke oahpahusgillii, vuosttaš- ja nubbingielaoahpahussii ja guovttegielatvuođa ovdánahttimii, skuvla sisdollui, mii lea molssašuvvan eaidadeami ja identitehta ovdánahttima gaskkas, ja pedagogalaš vugiid, mat leat leamaš sámi mánáidbajásgeassima ja oahppama árbevieruid mielde vai vuostá. Dát vásáhusat leat dehálaččat sihke sámi ohppiid skuvlla ovdánahttimii, eará unnitloguide, eanetlohkoálbmogii ja eará riikkaid álgoálbmogiidda.

3. Dutkanprográmma ulbmil

Ulbmilat mat leat biddjojuvvon dás, ja plánat mat leat evttohuvvon mo sáhttá ollášuhttit ulbmiliid, gusket viiddis dutkanprográmmii mii prinsihpas fátmmasta buot sámi skuvlahistorjjá beliid. Váldojurdda lea oažžut ovdan dán historjjá ollisvuođa. Dása sáhttá vuosttaldit ahte dát šaddá hui stuoris ja viiddis, muhto čoavddus ii berre leat olgguštit muhtin riikkaid, skuvlašlájaid ii ge áigodagaid, muhto baicce geavahit eambbo áiggi ja resurssaid ja juohkit unnit osiide.

Dát kapihtal gieđahallá dutkanprográmma oppalaš ulbmiliid, čájehan dihte man guvlui vuolgit. Ulbmiliid konkretiseren boahtá maŋŋelis dán čállosis, vuosttažettiin 11. kapihttalis.

A. Máhttu ja ipmárdus

Dutkanprográmma ulbmil galgá leat viiddidit min máhtu ja ipmárdusa dákkár áššiin:

Dát ulbmiliid ollášuhttin lea váttis dárkkistit ja mihtidit njuolga. Mearkkat mat čájehit ulbmiliid ollášuhttima, šaddet danin almmuhuvvon čállosat, formála gelbbolašvuođalokten, ja man muddui sámi skuvlahistorjá šaddá skuvlla oahpahusfáddán buot dásiin.

Dutkan iešguđetge dásis

Dutkan ii galgga ráddjojuvvot ovtta dássái, muhto geahččat skuvlaovdánahttima eanet perspektiivvas; riikkaidgaskasaš sojut, našunála politihkka, čađaheapmi fylkka/leana, suohkan-, skuvla- ja luohkkádásis, doaimmat mat lágiduvvot čađahit vai vuosttildit politihka, ja iešguđetge oahpaheaddji dahje oahppi vásáhusat.
Dán sáhttá roavvasit juohkit golmma dássái [2]:
Makrodássi: Stáhtaid skuvlapolitihkka sámiid ja unnitloguid hárrái (mo dát lea leamaš oppalaš skuvlapolitihka ektui)
Gaskadássi: Eiseválddiid skuvlapolitihka čađaheapmi guovlo- ja báikkálaš dásis. Sámiid áŋgiruššan skuvlapolitihka ektui, ja eará organiserejuvvon váikkuheapmi eiseváldiid politihkii.
Mikrodássi: Persovnnalaš vásáhusat, ovttasbargu, identitehtahápmen

Muhtin guovddáš čuolmmat

Prográmma galgá čohkket, govvidit ja analyseret skuvlaovdánahtiima sámiide. Analysamuttus berre deattuhit golbma guovddáš gažaldaga:
1. Mat leat eiseválddiid assimilerenpolitihkka (dáruiduhttin, suomaiduhttin jna.) váikkuhusat leamaš ja leat ain eaŋkilolbmuide, sámi álbmogii, servodahkii ja sámiid sajádahkii stuoraservvodagas?
2. Man muddui lea skuvla maŋimus moaddelogi jagi addán vejolašvuođa seailluhit ja ealáskahttit sámegiela ja sámi kultuvrra?
3. Ovttaláganvuođat ja erohusat skuvlapolitihkas iešguđetge riikkaid gaskkas ja dán bohtosat.

B. Almmuheapmi

Dutkama bohtosiid galget almmuhuvvot nie ahte leat álkit olámuttos buohkaide. Almmuhemiid ferte heivehit iešguhtege ulbmiljovkui ja dássái, ja maiddái almmuhit iešguđetge gillii, vai olle sihke sámiide, njealje riikka eanetlohkoolbmuide ja riikkaidgaskasaččat.

Almmuheamit galget fátmmastit sihke persovnnalaš vásáhusaid, báikkálaš historjjá, ollislaš čoahkkáigeasu ja konklušuvnnaid ja gálduid viidáset bargui.

Dutkanprográmma galgá bidjat vuođu álmmuhit oppalaš sámi skuvlahistorjádagus, mii fátmmasta buot njeallje riikka ja veardida dáid riikkaid sámiid skuvlavásáhusaid. Dát girjjit berre leat dutkanprográmma deháleamos konkrehta mihttomearri.

Eaktu čállit dákkár historjjá lea ahte gávdno buorre dokumentašuvnna iešguđetge riikkas ja guovllus. Dan muddui go dát váilo, galgá leat oassin dutkanprográmmas čohkket, doaimmahit ja almmuhit dákkár dokumentašuvnna. Váldoalmmuhanvuogit berrejit leat girjin, interneahtas ja artihkaliin, muhto sáhttá maiddái árvvoštallat eará almmuhanvugiid, omd. filmma, čájáhusaid jna.

Dutkanprográmma bohtosat berrejit maiddái álmmuhuvvot seminárain ja konferánssain ja fállojuvvot kursan oahpaheddjiide ja guosselogaldallamin allaskuvllain ja joatkkaskuvllain.

Berre leat ulbmil ahte dutkama bohtosat áiggi mielde geavahuvvo oahppogirjjiin ja oahpahusas iešguđetge skuvlašlájain ja fágain.

C. Ulbmil rievdadit skuvlla?

Dutkama ulbmil lea dieđusge ahte dat galgá geavahuvvot barggus ráhkadit buoret skuvlla sámi ohppiide. Jus mii oahppat vássán áiggi meattáhusain, beassat addit boahtte buolvvaide skuvlla, mii lea buorit go dan maid ovddit buolvvat leat vásihan. Maiddái sáhttá geassit ovdan skuvlahistorjjá buriid beliid ja dan láhkái ovddidit dálá skuvlla. Boahttevaš skuvlaovdánahttin šaddá leat dehálaš movttiidahttin sidjiide geat servet prográmmii iešguđetge dásis. Danin lea dehálaš ahte prográmma bohtosat ovdanbuktojuvvo dan láhkái ahte sáhttet ávkkástallojuvvot skuvlaovdánahttimis.

Dattetge áiggun jearrat: Galgá go dát dutkanprográmma ráhkadit konkrehta evttohusaid dasa mii berre rievdaduvvot ja man láhkái? Mu mielas ii galgga. Vuosttažettiin šaddet dutkit, geat šaddet bargat dáinna válljejuvvon eará eavttuid mielde go livčče jus eiseválddit ja/dahje sámi orgánat livččii nammadan lávdegotti árvvoštallat skuvlapolitihka. Nuppádassii lea dutkanprográmma bargu mii šaddá bistit máŋga jagi. Digaštallan mo buoridit skuvlafálaldaga ii sáhte vuordit dassái go olles prográmma lea gárvvis ja dutkit vejolaččat leat nagodan buktit konklušuvnna mii berre dahkkojuvvot. Baicce berrejit dutkanbohtosat almmuhuvvot dađistaga, nu ahte sáhttet boahtit ávkin digaštallamii sámi oahpahusa birra.

D. Mii galgá máná namma leat?

Dutkanprográmmas berre leat namma. Namma berre muitalit juoidá dan birra masa dutkan guoská, ja earuhit dan čielgasit eará doaimmain. Ieš namma berre leat oanehaš, sáhttá baicce leat čilgehus dan maŋŋá.

Dán čállosis lean čujuhan moadde áigeguovdilis dutkanprográmmaide mat gusket sámi diliide, ja maiguin sáhttá veardidit. Golbmasis leat hui buorit, oanehis namat; Fávllis, Sarvvis ja Ealát, ja guđege prošeavtta ovdanbuktima álggos čilgejuvvojit namaid ja manne dat leat válljejuvvon. Dat lea ovdamearkkaid maid sáhttá čuovvut. Negatiiva ovddamearkan fas lea "Globaliseringsprogrammet", mii mu mielas ii heive dutkanprográmma namman.

Dán jurddašeami vuođul lean geahččalan gávdnat nama mii muitala sámiid skuvlavázzima birra. Namma berre leat sámegillii, dat berre gokčat olles prográmma ja buot áigodagaid. Lean dál gávdnan ovtta sáni mii mu mielas heive prográmmanamman:
"Čujonas".
Dat ii oro leamaš nu ollu anus, dávjá baicce leat lohkan čujuhussoabbi, dahje luoikanhan dárogiel sáni pekestokk. Muhto lea buorre sámegiel sáni mii lea suorggideapmi vearbbas čujuhit. Čujonas lea neavvu mii lea leamaš buot skuvllain buot áiggiid čađa. Dat lei vuosttažettiin jurddašuvvon oahpahusneavvun. Dainna galggai oahpaheaddji dahje oahppi gii galggai leavssu muitalit, čájehit man birra humai, távvalis dahje kárttas. Muhto čujonas geavahuvvui maiddái dávjá ráŋggáštusneavvun, ja leat máŋgga muitalusa ohppiid birra geat leat ožžon čujonasa suorpmaid nala, ee. dan dihte go leat hupman gildojuvvon giela. Dán láhkái symbolisere čujonas skuvlla guokte beali sámi ohppiide: oahpahus ja vuolideapmi.

Ávžžuhan danin ahte prográmma namma galgá leat: Čujonas - Sámi skuvlahistorjádutkanprográmma.

4. Mii sisttisdoallá sámi skuvlahistorjjá?

Sámi skuvlahistorjá fátmmasta hui viiddis guovllu, sihke áiggi, báikki, skuvlašlája ja fáttá dáfus. Lean dás geahččalan systematiseret deháleamos váldofáttáid ja bidjan moadde gažaldaga mat sáhttet čájehit mo sáhttá guorahallat ja veardidit dáid osiid.

A. Áigodagaid/muttuid mielde

Mii sáhttit roavvasit juohkit sámi skuvlahistorjjá, goit muhtin riikkain, njealje muddui:
(Sáhttá jearrat lea go ealáskahttinmuddu duohta muddu skuvlla doaimmas vai dušše sávaldagat. Oaivvildan dattetge ahte dat berre leat mielde, go dat lea maŋimus jagiid leamaš sámi skuvlapolitihka ulbmil.)

Mii lei iešguđetge muttu ulbmil, gaskaoamit, ja boađus?
Leat go buot riikkain leamaš seamma muttut?
Leat go dát muttut leamaš čielga áigodagain, leat go moadde muttu leamaš oktanaga?
Mat leat iešguđetge muttus leamaš deháleamos vuolggahanfámut ja vuostefámut?
Mat leat váikkuhan dasa ahte politihka lea rievdan muttus muddui? (Servodatrievdadusat, politihkalaš váikkuhusat, bellodagat, sámi searvvit).

B. Geográfalaččat / gielalaččat

Mii lea oktasaš, mii lea iešguđetlágan dáin guovlluin?
Leat go Sámi máŋggabealátvuohta boahtán ovdan oahppoplánain ja oahpponeavvuin?

C. Skuvlašlájat ja fágat


Olggobealde skuvlla:

D. Geahččanguovlu

Man muddui lea leamaš ovttasbargu ja riidu olbmuiguin / ásahusaiguin geain lea iešguđet perspektiiva?
Geat leat eanemusat váikkuhan ja mearridan doaibmi skuvlapolitihka sámi ohppiid ektui?
Makkár gaskaoamit sii leat geavahan mearridit / čađahit / vuosttildit skuvlapolitihka?

E. Eavttut ja veahkkeneavvut

Man muddui leat eavttut ja veahkkeneavvut leamašan eiseválddiid mearrádusaid ja ulbmiliid mielde?

5. Mii lea dahkkon dán rádjái?

A. Sámi skuvlahistorjádutkan

Ii ovttage dutkanásahusas lea dán rádjái leamaš erenoamáš ovddasvástádus sámi skuvlahistorjádutkamii. Buot bargu mii lea dahkkon lea leamaš iešguđetge dutki/čálli álgagis.

Lea leamaš hui unnán gáldut mat lea leamaš álkit olámuttos. Lea čállon hui unnán mas lea miehtá Sámi perspektiiva. Lagamus leat guokte unna girjjáža sámi skuvlahistorjjá birra. (Asta Balto 1995, Aimo Aikio 1999).

Leat almmuhuvvon golbma oalle smávva girjji Norgga sámi skuvlahistorjjá birra oppalaččat ja guokte vel unnit girjji Ruoŧas. In oro leame sullasaš Suomas, in dieđe vel mii lea Ruoššas. Ii leat čállon makkárge veardideami dán njealje riikka sámi skuvlapolitihka birra guhkit historjjálaš perspektiivvas, muhto gávdno girji mii veardida Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámi skuvladiliid ođđasit áiggis (Ulla Aikio-Puoskari 2001).

Leat čállon muhtin dieđalaš dutkosa mat gieđahallet ráddjejuvvon osiid skuvlahistorjjás.

Ii leat ovdal dahkkon oktasaš bibliográfalaš barggu dan giettis, ja danin lea leamaš váttis gávnnahit mii lea čállojuvvon.

Norga

Oppalaš girjjálašvuohta riikka sámiid historjjá birra
Sámi skuvlahistorjá lea válddahallon muhtin girjjiin oppalaš sámi historjjá birra (ee. Gutorm Gjessing 1973, John Gustavsen 1989, Aage Solbakk 1996). Dát girječállit maid leat unnán muddui ieš guorahallan sámi skuvlahistorjjá.

Oppalaš girjjálašvuohta riikka skuvlahistorjjá birra
Muhtin girjjit oppalaš norgalaš skuvlahistorjjá birra muitalit maiddái sámi skuvladiliid birra, dalle leat dábálaččat fáttát miššuvdna, dáruiduhttinpolitihkka ja áigodat go sámegiella fas šattai oahpahusgiellan. (Liv Kari Tønnesen 1995, Tove Baune 1995/2007, Gro Hagemann 1992). Eará skuvlahistorjjálaš girjjiin lea hui unnán dahje ii mihkkege sámi diliid birra. Dutkit geat gieđahallet sámi diliid leat hui unnán muddui ieža dutkan dáin áššiin.

Oppalaš girjjálašvuohta riikka sámi skuvlahistorjjá birra
Leat almmuhuvvon golbma girjji mas lea olles riikka sámi skuvlahistorjá váldofáddán ja mat fátmmastit olles áigodaga 1700-logu álggu rájes 1900-logu loahpa rádjái (Eivind Bråstad Jensen 1991 ja 2005, Svein Lund 2003).

Miššonmuddu
Dán birra lea čállon muhtin čállosiin, ee. Baard Tvete 1955, Anton Hoëm 2007.

Assimilašuvdnamuddu
Leat čállon muhtin girjjit ja váldofágabarggut erenoamážit dáruiduhttima birra. Dát girjjit gieđahallet vuosttažettiin dili ovdal 1940: Baard Tvete 1955, Helge Dahl 1957, Anton Hoëm / Arild Tjeldvoll 1980, Regnor Jernsletten 1986, Bjørg Larsson 1989, Bente Martinussen 2004.
1960-logu rájes lea dutkojuvvon sámi ohppiid oahpahusdilis dan áiggis ja lagamus vássánáiggis. (ee. Anton Hoëm 1971, 1976), mat čájehit dili dáruiduhttináiggi maŋimus logijagis.

Seailluhan- ja ealáskahttinmuddu
Muhtin girjjit gieđahallet skuvlaovdánahttima eavttuid maŋŋil go dáruiduhttinpolitihkka almmolaččat lea heaittihuvvon (Asle Høgmo 1989, Einar Bergland 1999).
Leat maiddái dutkojuvvon 1990-logu skuvlaođastusat (NSI 2000, Arild Røkeland 2000, Sissel Movik 2000, Lone Hegg 2000, Vuokko Hirvonen 2003, Svein Lund 2003).

Sierra skuvllaid, skuvlašlájaid dahje guovlluid birra
Sámi joatkkaskuvllaid historjjá birra leat čállon skuvllaid ávvudangirjjiin. (Kárášjohka 1994, Guovdageaidnu 2002).
Sámi mánáidgárddiid historjjá birra gávdno okta váldofágabargu ja okta doavttirgrádabargu (Marianne Storjord 2000, 2008).
Lullisámi guovllus gávdnojit golbma barggu mat oidnet oahpahusa historjjálaš perspektiivvas. (Bjørn Devik 1980, Berit Uhre 1984, Leif Elsvatn 2001).
Unjárgga skuvlahistorjjá birra lea čállon stuora girji, mas maiddái muitaluvvo ollu oppalaš skuvlahistorjjás, erenoamážit dološ áiggis. (Anton Hoëm 2007)

Ruoŧŧa

Oppalaš girjjálašvuohta riikka sámiid historjjá birra
Leat čállon muhtin girjjiid Ruoŧa sámiid oppalaš historjjá birra, mas skuvlahistorjá maiddái lea namuhuvvon (Kajsa Larsen 1994, Per Guttorm Kvænangen 1996, Sunna Kuoljok 1998, Björn Forseth 2000).

Oppalaš girjjálašvuohta riikka skuvlahistorjjá birra
Gávdnojit moadde girjji Ruoŧa oahpahushistorjjá birra, sihke oanehis- ja guhkesáiggi perspektiivvas (ee. G. Richardson 2004, P. - J. Ödman 2006) Dáin lea hui unnán dahje ii mihkkege sámi diliid birra. Dološ áiggi birra sáhttá gávdnat girjeráiddus Svenska folkskolans historia, 5 girjji mat almmuhuvvojedje 1940-50.

Oppalaš girjjálašvuohta riikka sámi skuvlahistorjjá birra
Ruoŧa sámiid skuvlahistorjjá birra leat čállon moadde unna girjjáža (Carl-Henry Johansson 1986, Henning Johansson,1977)

Miššonmuddu
Ruoŧas leat čállon oalle ollu boarráseamos sámi skuvlahistorjjá birra. Upmi universitehta lea almmuhan máŋgga čállosa čálaráiddus Scriptum, iešguđetge skuvlla ja áigodaga birra (ee. Sølve Anderzén, Sten Henrysson, Carl-Henry Johansson ja Daniel Lindmark.

Assimilašuvdnamuddu
Sten Henrysson (1992,1993) lea čállán nomadskuvllaid ođastusaid birra. Ellacarin Blind lea čohkken dieđuid, muhto unnán lea almmuhuvvon. Dan maid lean gávdnan lea eanaš nomadskuvllaid / sámeskuvllaid birra, ii mihkkege sámiid birra geat leat vázzán dábálaš ruoŧa skuvlla.

Seailluhan- ja ealáskahttinmuddu
Ii oro leame čállon makkárge čálus mii oppalaččat čilge ruoŧa bealde sámiid skuvladili maŋŋá go nomadskuvllat rievdaduvvojedje sámeskuvlan ja sámegiella fas šattai oahpahusfágan ja belohahkii maiddái oahpahusgiellan. Sáhtášii gávdnat juoidá dás: Elisabeth Utsi Gaup 2006 ja Asta Balto 2007

Sierra skuvllaid dahje skuvlašlájaid birra
Leat čállon oalle ollu artihkkalat Sámi álbmotallaskuvla/oahpahusguovddáža birra, ja girji skuvlla rektora birra, 1947-72 (Nordrå/Olsson 2004).

Eatnasat geat leat čállán sámi skuvladiliid birra leat ruoŧŧelaš dutkit. Sámit leat ieža čállán oalle unnán, leat moattis geat leat čállán artihkkaliid, muhto eai fal olles girjjiid. Daid gaskkas sáhttá namuhit Israel Ruong, Nils-Eric Spiik, Mikael Svonni ja Lars Thomasson. Muhtin sámit leat čállán iežaset vásáhusaid birra oahppin dahje oahpaheaddjin (ee. Sigrid Rutfjäll 1969, Daniel Lindmark 1990, Per Idivuoma 1990)

Suopma

Oppalaš girjjálašvuohta riikka sámiid historjjá birra
Lea čállon oalle unnán girjjit erenoamážit suoma sámiid historjjá birra. Sáhttá namuhit:
Jakob Fellman: Anteckningar under min vistelse i Lappmarken 1-4, Tuomo Itkonena, Toivo I. Itkonena ja Karl Nickula girjjiid, The Sami culture in Finland (Samuli Aikio, Ulla Aikio-Puoskari, Johannes Helander, 1994)
Ođđa girji lea boađi-boađi (Veli-Pekka Lehtola).
v Suoma bealde sámiid birra leat čállon girjjiin mat gieđahallet sámi historjjá oppalaččat. Daid gaskkas geat leat čállán dákkár girjjiid, lea okta suoma bealde čálli, Samuli Aikio, muhto su girji, Olbmot ovdal min, manná dušše 1700-logu rádjái, ja das lea danin dušše boarráseamos skuvlahistorjá. Ođđa áiggis sáhttá gávdnat eambbo girjjis: Aage Solbakk: Sámi historjá 2.

Oppalaš girjjálašvuohta riikka skuvlahistorjjá birra
Gávdnojit muhtin oppalaš girjjit suoma skuvlahistorjjá birra. Dát muitalit hui unnán sámi diliid birra. Muhtin dáin girjjit leat gieđahallon girjjis Minna Rasmus: Bággu vuolgit, bággu birget, ja namahusat gávdno su girjji girjjálašvuođalisttus.
Maiddái girjjiit Sámi leana skuvlahistorjjá birra muitalit hui unnan sámiid oahpahusa birra, omd.: Juhani Lassila girjjit Lapin koulutushistoria, kirkollinen alkuopetus, kansa-, perus- ja oppikoulut 1-2. ja Lapin koulutus 1630-2001.

Oppalaš girjjálašvuohta riikka sámi skuvlahistorjjá birra
Saamelaiskulttuuritoimikunnan mietinto 1985, 66.
Esko Korkeakoski (doaim.): Saamelaisten koulutuksen tila peruskoulussa ja lukiossa 1997
Riikkabeivviid cuvgehuslávdegoddi sámiid skuvlenáššiidrádi guossis : raporta = Eduskunnan sivistysvaliokunta saamelaisten... Raportti 1993.

Miššonmuddu
Ritva Kylli: Kirkon ja saamelaisten kohtaaminen Utsjoella ja Inarissa 1742-1886. 2005.
Bill Widen: Kristendomsundervisning och nomadliv. 1964
Bill Widen: Kateketinstitutionen i Finland och Sveriges Lappmarker 1744-1820. 1964

Assimilašuvdnamuddu
Internáhtaáiggis leat čállon olles 5 váldofágabarggu (Pro gradu). 4 dain leat čállon suomagillii, dušše okta sámegillii. Dá leat moadde tihttala:
Sini Valle: Hän ja asuntola. Viiden saamelaisen kokemuksia asuntolasta. Lapin yliopisto 1998
Minna Rasmus: Baggu vuolgit, baggu birget. Oulu 2006

Seailluhan- ja ealáskahttinmuddu
Ulla Aikio-Puoskari lea čállán oalle ollu, sihke suoma-, sáme- ja eŋgelasgillii.

Sierra skuvllaid dahje skuvlašlájaid birra
Ohcejoga girkostobut (Ohcejohka 2004)
Inari – Aanaar. Inarin historia jääkaudesta nykypäivään. Inari 2003. 560 s.
Riitta Jouhki-Junttila: Saamelaisen kristillisen kansanopiston perustaminen ja toiminta Inarissa. Tutkielma, Rovaniemi 1983
Juhani Liukkonen: Katekeettakoulu Suur-Sodankylässä 1837-1950. Oulu 1993
Lea bargu jođus čállit Sámi oahpahusguovddáža historjjá.

Ruošša

(In leat vel beassan iskat, dárbbašan veahki.)

B. Sámi skuvlahistorjáprošeakta

Sámi skuvlahistorjá-girjjit 1-4

Girjjit leat almmuhuvvon sihke girjehámis ja interneahtas. Dan njealje girjjis leat oktiibuot 160 artihkkala (1200 siiddu teaksta á 2000 mearkka) ja badjel 600 gova. Buot teavsttat leat buohtalaga sámegillii ja dárogillii ja lea registar iešguđege girjjis. Interneahtahámis lea visot mii lea girjjiin earret registara, ja dasa lassin máŋga lasseartihkkala ja ollu eanet dieđut. Girjjit leat dán rádjái dušše Norgga bealde diliid birra.

Aviisaartihkkalat

Sámi skuvlahistorjá-girjjiid ja mánusiid vuođul leat čállon 22 artihkkala mat leat almmuhuvvon Min Áiggis / Ávviris. Artihkkalat leat biddjon internehtii sihke sámegillii ja dárogillii. (http://skuvla.info/minaigi1.htm ...) Artihkkaliin leat sitáhtat girjjiin čohkkojuvvon fáttáid mielde nu ahte čájehit sullásaš vásáhusaid. Dán láhkái dat doibmet ceahkkin muitalusaid bieđggus dieđuin dieđalaš čoahkkáigeasu guvlui.

Girjjálašvuođalistu

Listu lea almmuhuvvon interneahtas http://skuvla.info/ssh-kilde.doc. Listu leat juhkkojuvvon 5 oassái, iešguđetge riikkas ja čállosat mat gusket eambbo go ovtta riikii. Iešguđege riikka siskkobealde sáhttá sorteret suohkana ja/dahje skuvlašlája/fáttá mielde. Lea hui ollu Norggas, oalle ollu Ruoŧas, unnit Suomas ja unnán Ruoššas.

Oahpponeavvolistu

Listu lea almmuhuvvon interneahtas, http://skuvla.info/ssh-middel.doc. Lea oktasaš listu buot njealje riikka oahpponeavvuin, muhto unnán Ruoššas. Listtu ferte ain ollu buoridit ja ođasmahttit.

C. Arkiivvat, girjerádjosat ja museat

Arkiivvat

Norga
Gávdnojit máŋga arkiivva mas leat dieđut sámi skuvlahistorjjá birra. Dehálepmosat gaskkas sáhttá namuhit:
Riikaarkiiva (ee. Oahpahusdepartemeanta, Miššonkollegia)
Romssa stáhtaarkiiva (ee Romssa ja Finnmárkku skuvladirektevrrat, Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla)
Troandima stáhtaarkiiva (ee. Nidarosa bisma, Nordlándda ja Trøndelága skuvladirektevrrat)
Sámi arkiiva (ee. NBR, Guovdageaidnu suohkana skuvlaarkiiva, Sámi oahpahusráđđi. priváhtaarkiivvat: Thor Frette, Hans J. Henriksen, Alfred Larsen, Bjørn Aarseth ja farga maiddái Lydolf Lind Meløy.) Interkommunalt arkiv Finnmark , Interkommunalt arkiv Troms (Eanaš fylkkaid suohkanat)
Ii oktage arkiivvain orru leame dahkan maidege erenoamážit skuvlaáššiiguin, ferte ieš ohcat arkiivvakatalogain ja arkiivvain. Muhtin arkiivvain leat katalogat interneahtas, muhto jus galgá lohkat ieš dokumeanttaid ferte fitnat arkiivvain.
Gávdnojit maiddái muhtin priváhta arkiivvat, muhto ii oktage dieđe dál galle ja gos.

Ruoŧŧa
Riksarkivet (ee. Ecklesiastikdepartementet, Skolöverstyrelsen)
Landsarkivet i Härnösand (Nomadskolinspektörens arkiv, lappfogdarnas arkiv)
Landsarkivet i Østersund (Lappfogdens arkiv)
Folkrörelsearkivet i Umeå (Erik Bergströms personarkiv)
Ája – Arkiv och Bibliotek (Ájtte, Svenskt Fjäll- och Samemuseum)

Girjerádjosat

Norga
Gávdnojit ollu dieđut girjerádjosiin, erenoamážit Sámi sierrabibliotehkas, Romssa ja Oslo universitehtabibliotehkain, ja Našunalbibliotehkas. Dát guoská sihke girjjiide, áigečállagiidda ja aviissaide (mikrofilmmat). Našunalbibliotehka lea bargan ollu sámi girjjálašvuođa registreremiin, ja das sáhttá gávdnat ollu fáttáid mielde, jus ohcá interneahtas siiddus http://nb.no. Sáhttá omd. ohcat omd. "samisk skole" dahje "skuvla".
Sámedikkis lea, Sámi sierrabibliotehka lassin, stuorra oahpponeavvočájáhus oahpahusossodagas Guovdageainnus.

Ruoŧŧa
Ája – Arkiv och bibliotek (Ájtte) (Ájtte ja Sámedikki bibliotehkat leat dál seamma sajis.)

Suopma
Roavvenjárgga ja Oulu universitehtagirjerádjosat

Museat

Norga
Máŋgga museas leat materiála mii sáhttá čájehit sámi skuvlahistorjjá, muhto ii oktage museas lea, mu dieđu mielde, bistevaš čájáhus mas lea sámi skuvlahistorjá fáddán.
Gávdnojit máŋga skuvlamusea Norggas, muhto ii oktage Finnmárkkus. Romssa skuvlamusea lea páhkkejuvvon kássaide ((Gaska-Romssa Museas). Danin lea váttis diehtit mii das lea. Muhtin sámi museain ja Norgga museaid sámi čájáhusain čájehit boares oahppogirjjiid. Dieđut norgga skuvlamuseaid birra, ja museaid birra main leat skuvlahistorjalaš čoakkaldagat gávdnojit dás: http://skuvla.info/ssh-abm-n.htm.
Porsáŋggu museas lei 2005:s skuvlahistorjjálaš čájáhus. Dat lea dál páhkkejuvvon, muhto bures dokumenterejuvvon.

6. Makkár bargu lea jođus dahje plánejuvvon?

A. Dutkanbargu

Lea váttis gávnnahit makkár bargu lea jođus, muhto dá leat muhtin prošeavttat maid dieđán:

Norga

Romssa universitehta:
- Henry Minde: Sámi historjá 1750 rájes. Girji galgá plána mielde almmuhuvvot 2009:s. In dieđe man muddui dat šaddá buktit ođđa dieđuid skuvlahistorjjá birra. Sámi dutkamiid guovddáš cealká ahte sii eai dovdda eará dutkanbarggu mii lea jođus mii guoská sámi skuvlahistorjái (2008 juovlamánu).
- Dán oktavuođas berre namuhit dutkanprošeavtta internáhttaeallima váikkuhusaid birra. Dat lei plánejuvvon 2002:s, muhto ii čađahuvvon váilevaš ruhtadeami dihte.[3]

Høgskolen i Vestfold:
- Norsk lærebokhistorie.
Eai leat vel dahkan nu ollu sámi oahppogirjehistorjjáin, muhto lohket ahte prinsihpas dat galgá leat mielde. Sin boahtte girjái (2009) galgá boahtit artihkal sámi oahppogirjjiid birra.

Ruoŧŧa

Upmi universitehta[4]
- Patrik Lantto: "Den kontroversiella kunskapen. En komparativ studie av frågan om urbefolkningarnas utbildning i Sverige, Kanada och Australien 1850-2000" Dat prošeakta álggahuvvui 2008:s.
- Patrik Lantto: ”Lapparnas förmyndare”. Om det statliga lappväsendet, där skolfrågor har ett visst utrymme.
- David Sjögren: ”Kampen om minoriteters medborgarskolning 1918-1980”. Avhandlingsprojekt som behandlar hur minoritetsgrupper – samer, tattare och zigenare – fostrats till att bli svenska medborgare genom det obligatoriska skolväsendet och andra praktiker för fostran.

Suopma

Oulu universitehta
Veli-Pekka Lehtola: Suoma sámiid historjá. Galgá gárvvistuvvot 2010
Minna Rasmus: Internáhtat (Joatká barggu iežas váldofágabarggu vuođul)

Ruošša

Murmansk pedagogalaš universitehta
Juoga lea jođus, ferte iskat.

B. Sámi skuvlahistorjá-prošeakta

Sámi skuvlahistorjá 5 lea dál measta gárvvis álgománusin. Eaktun ahte ruhtaduvvo de lea plána almmhut 5. girjji 2011 čavčča ja 6. girjji 2012 čavčča. Girjjálašvuođalistu ja oahpponeavvolistu leat olles áigi ođasmahttime.
Dan prošeavttas lea maiddái čohkkojuvvon ollu artihkkalat ja dokumeanttat mat eai čaga dain girjjiide, stuora oasit das almmuhuvvojit dađistaga interneahtas.

C. Arkiivvat, girjerádjosat ja museat

Leat hui unnán boares skuvlaviesut ja internáhtat mat leat seailohuvvon sámi guovllus. (Iskka Sámedikki kulturmuitoossodagas!) Finnmárkkus dieđán dušše guoktása; Strand internáhta, mii dál lea oassin Mátta-Varjjága museas, ja Deanodaga internáhta. Nuorta-Finnmárkkus gávdnojit moadde boares skuvlavistti internáhta haga, ee. Fuglåsen (Čiestti) skuvla Unjárggas ja Andersby (Lemet) skuvla Čáhcesullos.

Deanodaga siida háliida geavahit Deanodaga internáhta ráhkadit sámi skuvlamusea ja arkiivva. Lea Deanu gielda mii oamasta internáhta. Gieldá lea diŋgon ja ožžon guorahallama dan birra (Ragnhild Sandøy 2007). Gielda lea dál bidjan ášši Deanu ja Várjját museasiidii, mii áigu gieđahallat ášši 2011:s. Riikkaantikvára áigu dál suodjalit vistti.

Diehtosiidda huksen lea addán Sámi arkiivva mealgat eanet sihke saji ja bargiid. Dat sáhttá leat vuođđun dasa ahte doppe vurkejuvvo eanet sámi skuvlahistorjjá, muhto ii mihkkege oro vel mearriduvvon dan birra.

In dovdda eará doaimmaid mat leat jođus mat sáhttet nannet sámi skuvlahistorjjá gaskusteami arkiivvain, girjerádjosiin dahje museain.

7. Makkár fágaide ja ásahusaide guoská dákkár prográmma?

A. Fágat

Ii gávdno makkárge oahpu mii erenoamážit addá gealbbu dutkat sámi skuvlahistorjjá. Sámi skuvlahistorjádutkan berre danin leat fágaidgaskasaš prográmma, masa servet olbmot sihke iešguhtege fágaduogážiin ja olbmot vásáhusain ja realgealbbuin, váikko sis ii leačča formálalaš dutkioahppu.

Vuosttažettiin skuvlahistorjá guoská pedagogihkka- ja historjá-fágaide, muhto maiddái earáin sáhttá leat vuođđu searvat ja addit mávssolaš perspektiivvaid iežaset fágaduogážis. Dat guoská ee. fágaide nugo sámegiella, sosiálantropologiija ja eará servodatfágaide. Go guoská assimilašuvdnapolitihka ja internáhtaid psykologalaš ja servodatlaš váikkuhusaide, sáhttá dát maiddái leat dutkanfáddán olbmuide geain lea servodatfágalaš dahje dearvvašvuođafágalaš oahppu.

B. Ásahusat

Sámi allaskuvla berre leat guovddáš ásahus sámi skuvlahistorjádutkamis, sihke danin go das lea sámi oahpaheaddjioahppu ja go leat bargit ja/dahje studeanttat buot 4 riikkas. Allaskuvllas lea dál oahpaheaddjit/dutkit geain lea sihke buorre máhttu ja formálalaš gelbbolašvuohta fágain pedagogihka, sámegiella ja historjá.

Dattetge lea Sámi allaskuvla unna allaskuvllaš ja fáddá lea stuoris. Danin berrejit maiddái eará dutkanásahusat searvat dán bargui. Lea dehálaš oažžut mielde olbmuid geat dovdet iešguđetge riikka skuvladili. Danin berre searvat unnimusat okta fágabiras guđege riikkas.

Norggas berre Sámi allaskuvlla lassin maiddái searvat muhtin universitehta, mas lea stuorit fágabiras. Norggas orru dál leame dušše Romssa universitehta mii lea áigeguovdil. Doppe lea sierra Sámi dutkamiid guovddáš ja doppe leat sihke pedagogat, historihkkárat ja eará fágačeahpit geat leat bargan sámi áššiiguin.

Sámi skuvlahistorjádutkan lea dehálaš sihke sámi servodahkii ja riikkaid skuvladoaimmahahkii. Danin berre dán barggus leat ovttasbargu Sámedikkiiguin ja eará sámi ásahusaiguin ja buot 4 riikkaid skuvlahálddahusaiguin.

Sámi oahpaheaddjioahpporegiuvnna álggaheami oktavuođás sáhttá leat áigevuovdilis váldit sámi skuvlahistorjá mielde regiuvnna dutkanovttasbargui. Regiuvnnas leat mielde Sámi allaskuvla, Romssa ja Nordlándda universitehtain ja Finnmárkku ja Davvi-Trøndelaga allaskuvllat.

Leat maiddái eará dutkanásahusat Norggas gos sáhttet leat eaŋkilolbmot geat sáhttet searvat, ee. Nesna allaskuvla ja NTNU Troandimis.

Eará riikkain orrot áigeguovdileamos ásahusat leame Upmi universitehta, Oulu universitehta ja Murmanska pedagogalaš universitehta. Buot dáin universitehtain leat dutkit, geain lea berošteapmi dán áššis. Sáhtášii maiddái inkluderet maiddái dutkiid eará ásahusain dain riikkain, ee, Luleju ja Roavvenjárgga universitehtain.

8. Makkár gealbu gáibiduvvo?

Dutkanprográmma čađaheapmi gáibida ollu gealbbu. Ii gávdno oktage olmmoš, ii ge oktage ásahus, mas ieš lea buot máhttu mii dárbbašuvvo. Danin dát lea dušše vejolaš čađahit ovttasbargguin olbmuid ja ásahusaid gaskkas main leat iešguđetge gealbu. Muhtin olbmos sáhttá omd. leat buorre áššemáhttu, muhto váilevaš dutkangealbu. Earáin sáhttá leat dutkangealbu ja vásáhus sullásaš barggus, muhto unnit máhttu juste dán fáttá birra.

Mii sáhttit roavvasit juohkit gealbodárbbu viđa oassái: dokumentašuvdnagealbu. áššegealbu, dutkangealbu, gaskkustangealbu ja giellagealbu.

Dokumentašuvdnagealbu

Stuora oassi barggus lea ohcat dieđuid dan stuora dokumentašuvnnas mat leat vurkojuvvon almmolaš ja priváhta arkiivvain, girjerádjosiin, museain ja mediain. Dat gáibida ollu sihke dutkiin, dáid ásahusa bargiin ja sin ovttasbarggus. Lea muhtumin váttis dulkot boares dokumeanttaid, dasa lassin ahte ferte ipmirdit giela ja terminologiija, ferte maiddái muhtumin máhttit lohkat gohtalaš giehtačállima.

Áššegealbu

Dárbbašuvvojit olbmot geat bures dovdet sámi historjjá, sámi skuvladili, pedagogihka ja iešguđetge riikka skuvlavuogádaga. Dasa lea sihke oahppu fágain nugo pedagogihkka, historjá, sámi kulturmáhttu ja iežas vásáhusat dehálaččat.

Dutkangealbu

Dárbbašuvvojit olbmot geain lea oahppu ja vásáhusat dutkanprográmmaid plánemis ja čađaheamis. Dát guoská sihke gelbui prošeaktastivremis, bagadallamis ja iežas dutkama čađaheames (Dát gealbbu sáhttá leat juhkkojuvvon moadde olbmo gaskkas.) Unnimusat okta oasseváldis ferte leat doavttirgráda, áinnas ovttas guđege ásahusas. Muđui dárbbašuvvojit olbmot geain lea váldofága/meašttirgráda dahje leat studereme meašttirdásis.

Giellagealbu

Gáibiduvvo iešguđetge giellamáhtu, sihke gálduid ohcamii (čálalaš ja radio/film), gulahallamii njálmmálaš gálduiguin ja prográmmamielbargiid gaskkas ja bohtosiid ovdanbuktimii.

Čálalaš gáldut leat dábálaččat riikagillii, muhtin muddui davvisámegillii, hui unnán eará sámegielaide. Dasa lassin leat muhtin gáldut čállon eŋgelasgillii ja vejolaš maiddái duiskagillii. Boares teavsttat Norggas leat čállon dánskagillii, dávjá seaguhuvvon latiinnagielain. Go jearahallá olbmuid lea ovdamunni jus sii besset muitalit iežaset eatnigillii ja ahte muitalusa maiddái čállo dan gillii.

Buot dokumentašuvdna- ja dutkanbarggu bohtosat berre almmuhuvvot sámegillii ja unnimusat okta riikkagillii. Čállosiin báikkálaš diliid birra berre geavaha lagamus sámegiel váldosuopmana, mas lea čálalaš norbma. Čállosat mat gusket eanet riikkaide berrejit čállojuvvot dáid riikkaid riikagielaide. Unnimusat oassi dán barggus berre almmuhuvvot gillii maid maiddái olbmot eará riikkain máhttet lohkat, omd. eŋgelasgillii ja/dahje spánskagillii.

Dán rádjái lea Sámi skuvlahistorjá-prošeavttas bargan 7 čállingielain, ja go viiddidit eará riikkaide de šaddet unnimusat 6 giela vel.

Dutkanprográmma jođiheamis ferte danin leat giellastrategiija, bidjat deattu giellamáhtui go ohcá mielbargiid ja dasa lassin ohcat olbmuid geat máhttet jorgalit.

Gaskkustangealbu

Dutkama bohtosat galget gaskkustit álbmogii iešguđetge dássái, nu ahte lea álki olámuttos ja ahte máŋggas háliidit oamastit daid. Dasa dárbbašuvvo pedagogalaš ja journalisttalaš heiveheapmi, ja ahte hálddašit áigeguovdilis mediaid, vuosttažettiin prentejuvvon čállosiid (ovttas govvagieđahallamiin) ja interneahta, vejolaš maiddái filmma. Galgá álggo rájes jamma juohkit dieđu prográmma doaimmaid birra, interneahta ja eará media bokte.

Gealbolokten

Prográmma berre maiddái geavahit loktet oasseválddiid reála ja formála gelbbolašvuođa. Berre almmuhuvvot sihke doavttirgráda- ja meašttirgrádastipeanddat. Dasa lassin berre leat eará ruhta gealboloktemii, daid dárbbuid mielde mat bohtet ovdan jođus. Makkár dárbu lea lea dan duohken makkár gealbu oasseválddiid lea ja makkár sis ii leat.

Geat sáhttet bargat dainna?

Nugo namuhuvvon dárbbašuvvo máŋggalágán gealbu, ja ferte ohcat olbmuid dárbbu mielde, ii fal dušše formálalaš oahpus.

Guovddážis dutkanprográmmas berre dattetge leat olbmot geain lea alit oahppu fágain pedagogihkka, historjá, servodatfága ja/dahje sámegiella.

Lean geahččalan gávnnahit makkár olbmot gávdnojit geain lea dákkár gealbu, ja geaid seammás sáhttá vuordit ahte bures dovdet sámi diliid. Lean dán rádjái gávdnan sullii 60 olbmo, muhto gávdnojit sihkkarit eanet. Dán čilgehusas in áiggo evttohit konkrehta namaid, go berre vuos soabadit prográmma prinsihpaid birra ovdal go ohcá mielbargiid. Dá lea čoahkkáigeassu ásahusa, fága ja oahpu mielde:

Ásahusaid mielde:
Sámi allaskuvla: 18, Romssa universitehta: 16, Finnmárkku allaskuvla: 3, NIBR: 1, Finnut: 1, Árran: 1, Upmi universitehta: 4, Oulu: 8, Murmansk: 3. Eai bargga dutkanásahusain: 8

Fága mielde:
Pedagogihkka: 21, Historjá: 15, Sámegiella: 10, Eará fágat: 17

Oahpu mielde:
Dr. gráda/lisensiat: 25, Dr. stip.; 13, váldofága/master/fil.mag.: 25

(Dát logut leat čállon 2008:s, eai leat ođasmahtton. Deháleamos erohus lea ahte muhtin stipendiáhtat leat geargan doavttirgrádain, ja sáhttet danin leat prošeaktajođiheaddjin.)

11. kapihttalis lean geahččalan juohkit gealbodárbbu prográmma iešguđetge oassái

Dutkanvuogit ja teoriijat

Sámi skuvlahistorjádutkan fátmmasta viiddis guovllu ja šaddá gáibidit máŋga dutkanvuogi, sihke kvalitatiiva ja kvantitatiiva.

Teorijat mat sáhttet leat ávkkálaš dán dutkamii, sáhttá maiddái gávdnat máŋgga gáldus, fágain dego historjjás, pedagogihkas, psykologiijas, antropologiijas ja eará servodatfágain.

Berre erenoamážit lohkat teorikapihttaliid mat leat girjjiin mat guorahallet sámi skuvladiliid (Ee. Anton Hoëm 2007, Minna Rasmus 2008)

Sáhttá maiddái leat ávkalaš lohkat riikkaidgaskasaš girjjálašvuođa guovttegielatvuođa birra ja skuvladutkamis. (Ee. Tove Skutnabb-Kangasa girjjiid ja girjjiid mat leat su girjjálašvuođalisttus.

9. Dutkanprográmma ruhtadeapmi

A. Mo galggašii sáhttit ruhtadit?

Muđui servodagas lea nu ahte ásahus mii lea vuolggahan ja čađahan muhtin prográmma dahje proseassa maiddái ieš árvvoštallá dan dahje máksá dutkiid dahkat dan árvvoštallama. Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša stáhtat dat leat vuolggahan ja čađahan oahpahusa sámiide, addit sámi mánáid ja nuoraid máhtu ja guottuid maid sii eiseválddiid mielas leat dárbbašan servodagas, dahje maid eiseválddit leat dárbbašan ahte sámiin lea. Muhto stáhtat eai goassege leat ieža árvvoštallan dán proseassa bohtosiid, eai ge leat bálkáhan dutkiid dahkat dan. Danin livččii lunddolaš ahte stáhtat, vuosttažettiin oahpahusdepartemeanttaid bokte, vuolggahivčče dahje unnimusat ruhtadivčče dákkár árvvoštallama.

Go sámit leat okta olmmoš njealje riikkas, leat sámiid skuvlavásáhusat muhtin riikkas olles sámi álbmoga vásáhusat. Sámi historjá guđege riikkas lea oassin olles sámi historjjás ja dát gusto maiddái skuvlahistorjái. Danin berret buot sámit oažžut dieđu dan birra mii eará riikkaid sámiide lea dáhpáhuvvan. Danin sámi skuvlahistorjá berre čállojuvvon buot-sámi historján. Danin fas galggašii rievtti mielde leat muhtin ásahus mas livččii ovdasvástádus juolludit ruđa oktasaš sámi skuvlahistorjádutkamii, vai ovdáneami ja boađus ii livččii iešguđetge riikka juolludeami dahje váilevaš juolludeami duohken. Ii oro gávdnome dákkár ásahus.

Mii dalle livččii boahtte molssaeaktu? Dat šaddá ásahit oktasaš prográmma, mii sáhttá ohcat ruđa sihke našunála ja riikkaidgaskasaš gálduin, ja juohkit daid prográmmaosiide dárbbu mielde. Muhtin ruđat sáhttet dieđusge leat čadnon oasseprošeavttaide dahje vissis riikii, muhto lea maiddái dehálaš ohcat friddja ruđa nu ahte sáhtašii veahkehit jus omd. muhtin riikka dutkamii ii oaččo doarvái ruđa dan riikka gálduin.

B. Riikkaidgaskasaš gáldut

Lean dán rádjái gávdnan 4 vejolaš riikkaidgaskasaš gáldu.

Davviriikkalaš dásis

Davviriikkalaš ministarráđis lea dutkanásahus Nordforsk. Das sáhttá leat vejolaš oažžut doarjaga ee. dutkanprográmma ovttastahttimii ja oktasaš hálddahussii. Čujuhan dása: "NordForsk deler ut mer enn 100 millioner NOK i nordiske forskningsstipender over de neste tre årene. Alle akademiske felt kan søke om støtte til ulike nettverk, forskerkurs, kursstipend, veilederkurs og såkornmidler." (Kjelde: NordForsk)

Barentsguovlu

Lea vejolaš ohcat ruđa prošeavttaide Norgga Barentsčállingottis. Ohcamušaide badjel kr. 400000 lea ohcanáigemearri 2 gearde jahkái, unnit ohcamušat gieđahallojuvvojit dađistaga. Ii galgga álggahit prošeavtta ovdal go ohcan lea sáddejuvvon. Sin njuolggadusain čállet ahte ii addo ruđa dutkamii. Dattetge sáhttá, jus earuha dokumentašuvdna- ja dutkanoasi, leat vejolaš ohcat dokumentašuvdnii, omd. čohkket dieđu ja čállit girjji Sámi skuvlahistorjá-ráiddus Ruošša bealde skuvlahistorjjá birra. Ferte dalle ovdal go ohcá hui dárkilit plánet ja rádjet prošeavtta.

EU / Interreg

Interreg IIIA lea ovttasbargu EU, Norgga ja Ruošša gaskkas. Das leat golbma oassi, Interreg Nordkalott, Interreg Sápmi ja Interreg Kolarctic. Sáhttá ohcat sihke Sápmi- ja Kolarctic-osiin. Das leat oalle ollu ruhta, muhto hirbmat váttis njuolggadusat, ee. ferte vuos oaččut beali ruhtaduvvon našuvnnalaččat ovdal go ohcá Interreg. Sápmi-prográmmas ferte váldoohcci leat Suoma dahje Ruoŧa bealde, Kolarctic-prográmmas sáhttá váldoohcci leat Norgga bealde. Fuomaš dáid njuolggadusaid: "Prošeakta ii sáhte álggahuvvot ovdal go ohcan lea sáddejuvvon. Das galgá dieđihuvvon prošeavtta álggahan- ja plánejuvvon loahppabeaivvi. Prošeaktaáigodat ii galgga leat eambbo go 3 jagi."

UNESCO / ON

UNESCO lea ovdal čađahan iskkademiid mat gusket álgoálbmogiid oahpahussii, ee searvvai Sámi Instituhtta iskkadeapmái rávesolbmuidoahpu birra, mii gárvvistuvvui 2000. Berre iskat lea go vejolaš ovttastahttit muhtin oasi skuvlahistorjádutkamis muhtin UNESCO-prográmmain. Dán sáhtášii iskat Norgga UNESCO-lávdegotti bokte.

Berre maiddái iskat livččii go ILOs dahje eará sajis ON-vuogádagas beroštupmi ovttasbargat iskkademiin man muddui ožžot sámit oahpahusa maid galget riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mielde.

C. Norga

Norgga dutkanráđđi

Norgga bealde lea váldoruhtadangáldu Norgga dutkanráđđi (Norges forskningsråd). Dat lea maiddái áidna našunála dutkanráđđi mas lea sierra ruhta sámi dutkamii. Sámi dutkanprográmmas lea dattetge nu unnán ruhta ja nu ollu ohcamat ahte berre maiddái ohcat eará prográmmain. Dál ii oro leame eará prográmmat go oahpahusdutkan mii lea áigeguovdil. Ii leat makkárge historjádutkanprográmma.

Evttohuvvon sámi skuvlahistorjádutkanprográmma orru heiveme bures dutkanráđi sámi prográmma ulbmilii: "Prográmma váldoulbmil lea oaččuhit ja movttiidahttit dutkama mii sáhttá addit ođđa ipmárdusa ja ođđa perspektiivvaid, ja movttiidahttit fágaidgaskasaš ja eanet-ásahuslaš ovttasbargui sámi dutkamis. Prográmma galgá váldit vuhtii ja ovdánahttit fágasurggiid,dutkansurggiid ja –birrasiid main muhtun muddui leat heajut dutkanvierut go árbevirolaš ja sajáiduvvon áđain. Seammás galgá prográmma veahkehit hukset máhttovuođu mii sáhttá ávkin sihke sámi ja norgga mearrideddjiide."[5]

Áigodagas 2007-2017 lea dutkanráđđi vuoruhan dáid fáttáid sámi prográmma siste:

Máhttodepartemeanta

Nugo čilgejuvvon bajábealde lea Máhttodepartemeanttas leamaš ovddasvástádus skuvlapolitihkas ja sis galgá leat maiddái ovdasvástádus dan árvvoštallamis. Danin berre ohcat ruđa dutkanprográmma njuolgga Máhttodepartemeanttas ja sullásaš eará riikkas.

Oasseváldi dutkanásahusat

Muhtin áigeguovdilis dutkanásahusain leat iežaset dutkanruđat, maid sáhtášii geavahit dása. Omd. lea Sámi dutkamiid guovddážis strategiijaruhta sámi ja álgoálbmotdutkamii.

Unnit prošeavttat dahje oasit sáhttát maiddái, goit belohahkii, ruhtaduvvot dainna ahte allaskuvla- ja universitehtaoahpaheaddjit geavahit din virggi dutkanoasi dása.

Museat

Leat ollu museat, sihke sámi, našunála ja báikkálaš, main leat dieđut sámi skuvlahistorjjá birra, ja main sáhttá leat miella ovttasbargat dan láhkái ahte dat maiddái buorida ruhtadeami. Ovttasbargguin museain sáhttá omd. ohcat ruđa ABM-utvikling:as

D. Ruoŧŧa

Vetenskapsrådet

Erenoamážit Utbildningsvetenskap (Oahpahusdieđa)

E. Suopma

F. Ruošša

10. Organiseren ja juohkin

A. Ovttastahttin ja iehčanasvuohta

Dutkanprográmma berre juhkkojuvvot ja organiserejuvvot nu ahte sihke váldá vuhtii oktasaš ovttastahttima ja ahte iešguđetge oasit prográmmas galget bargat oalle iešheanalaččat. Prográmma oasit sáhttet ávkkástallat iešguđetge ruhtadangálduin ja dain sáhttet eat iežaset čatnosat ovttasbargoguimmiide.

Berre leat buorre oktavuohta prográmma osiid gaskkas, nu ahte buot prográmmaoasseváldit sáhttet ávkkástallat dieđuid maid muhtin oasseváldi gávdná.

Dákkár juohkima ja ovttastahttima sáhttá čađahit máŋgga láhkái. Sáhttá álgit deháleamos čuolmmaiguin (geahča kap. 4) dahje juohkit geografiija, áigodaga, skuvlašlája dahje fáttá mielde (geahča kap. 5.) Ovdal go mearrida organiserenmálle berre iskat eará prográmmaid vásáhusaid, omd. Fávllis [6], Sarvvis [7] ja Ealát [8]. Ovdamearkka mo juohkit vai máŋga prošeavtta ovttas gokčet ollisvuođa, gávdnat mii dutkanprográmmas Ealát

Skuvlahistorjádutkamis leat ollu eanet vejolaš dutkanguovllut go olle bargat. Fáttáid ja prošeavttaid berre belohahkii válljet plánenbarggus nu ahte vuoruha vissis čuolmmaid ja vissis almmuhemiid, belohahkii barggadettiin, dan mielde makkár gáldut gávdnojit, mat leat dutkiid beroštumit ja duogáš ja mii lea álkimus ruhtadit. Danin ii leat vejolaš dákkár čilgehusas evttohit ollislaš juohkima oasseprošeavttaide.

Evttohan ahte lea okta váldoásahus (Sámi allaskuvla, vejolaš UIT), mas lea fágalaš jođiheaddji ja koordináhtor (beaivválaš jođiheaddji). Berre leat oktasaš prográmmastivra, mas buot ovttasbargi dutkanásahusat ja vejolaš maiddái eará ásahusat leat mielde.

B. Juohkin váldoosiide

Ávžžuhan ahte juohká viđa oassái, maid buohkat fátmmastit buot njealje riikka, ja main berre leat ovttasbargit guđege riikkas.

# Čujonas - Muitu
Čohkket muittuid, dokumeanttaid, govaid ja artihkkaliid ja almmuhit girjjiid, sullasaš go Sámi skuvlahistorjá 1-2.

# Čujonas - Vuorká
Arkiivaohcan ja arkiveren, digitaliseren.

# Čujonas - Áppes
Sámi oahpponeavvohistorjá.

# Čujonas - Čuolbma
Dutkanprošeavttaid čuolmmaid mielde, dan vuolde meašttir- ja doavttirbarggut

# Čujonas - Divdna
Ollislaš kronologalaš skuvlahistorjá

Berre leat njuolga ovttasbargu sihke daid gaskkas geat barget seamma prográmmaosiin iešguđetge riikkas ja sin gaskkas geat barget seamma riikkas iešguđetge prográmmaosiin.

Dát tabealla čájeha prográmma osiid:
ČujonasMuituVuorkáÁppesČuolbmaDivdna
Norga
Ruoŧŧa
Suopma
Ruošša

Tabealla čájeha ovddamearkkain ahte sii geat barget arkiivvain Suoma bealde bargá ovttas singuin geat barget arkiivvain eará riikkaid, ja nuppi bealde fas singuin geat barget eará osiiguin Suomas.

Prinsihpas sáhttá iešguđetge dain 20 oasis álggahuvvot iešguđetge áiggis. Váikko lea ovdamunni bargat bálddalagaid, de sáhtášii álgit barggu guđege ruvttos vuorddekeahttá earáid

Almmuheapmi

Iešguđetge prográmmaoasis lea ovddasvástádus iežaset almmuheapmái, sihke girje-, interneahtta- ja artihkalhámis. Muhtin prográmmaosiin lea lunddolaš almmuhit guđege riikka sierra, earáin fas almmuhit ovttas.
Prográmma bohtosiid berre almmuhuvvot dađe mielde go leat gárvásat ii ge vuordit dassái go visot lea geargan.

Deháleamos almmuhanvuogit (vuoruhuvvon):

Girjjit
Prográmmajođiheaddjit berre árvvoštallat galget go girjjiin mat almmuhuvvojit dán prográmmas leat oktasaš málle, ja galgá go dahkat oktasaš šiehtadusa lágádusai(gui)n. Muđui berre girjjiid doaimmaheapmi ja almmuheapmi berre leat iešguđetge prográmmaoasi ovddasvástádus, ja dás vuolábealde dat lea čilgejuvvon dáid osiid vuolde.

Interneahtta
Prográmma álggu rájes berre almmuhit dieđuid prográmma ulbmila, oasseváldiid ja sin prošeavttaid birra, girjjálašvuođalisttu ja dađi mielde bohtosiid. Berre leat oktasaš fierpmádatbáiki mii guoská olles prográmmii, muhto dat berre organiserejuvvon nu ahte eanet olbmot sáhttet almmuhit njuolga. Fierpmádatbáiki sáhttá jugo leat váldoásahusa vuolde, áibbas iešheanalaš fierpmádatbáikin dahje viiddideapmin Sámi skuvlahistorjjá fierpmádatbáikkis, http://skuvla.info.

Artihkkalat aviissain ja áigečállágiin
Lea dehálaš almmuhit artihkkaliid dađistaga, vai doallat oktavuođa sihke riikkaidgaskasaš dutkanbirrasiin ja oppalaččat sámi birrasiin ja našunála skuvlabirrasiin. Danin berre ulbmillaččat ráhkadit artihkkaliid mat heivejit iešguđetge mediaide: sámi aviissaide, báikkálaš aviissaide, riikkaaviissaide, skuvlabláđiide ja dutkanáigečállagiidda.

C. Muitu - Dokumentašuvdnaprošeavttat

Dokumentašuvdnaoassi mearkkaša čohkket dieđuid gálduid birra, jearahallat ja oažžut olbmuid čállit muittuid ja artihkkaliid ja doaimmahit dáid girjjiide, ja almmuhit dieđuid gálduin interneahtas. Čujuhan dasa mo dat lea dahkkon girjjiin Sámi skuvlahistorjá 1-2 ja interneahtas http://skuvla.info. Dat govvida sihke bargovuogi ja bohtosa buoret go guhkes čilgehusa.

Guđege riikkas berre leat bargojoavku/ doaimmahusjoavku mas lea ovddasvástádus dasa. Berre leat muhtin olmmoš geas lea ovdasvástádus ovttastahttimii dokumentašuvdnaprošeavttaid gaskkas. Sáhttá árvvoštallat berre go dat leat seamma gii lea olles dutkanprográmma koordináhtor, dahje livččii go buorit juohkit dan ovddasvástádusa. Lea ovdamunni jus son lea mielde prográmmastivrras.

2010 ođđajagemánu/guovvamánu álggahuvvojedje Suoma ja Ruoŧa bealde doaimmahusat, main leat goabbáge 4 olbmo. Lea maiddái čilgejuvvon maid ásahusain galget leat ovddasvástádus ekonomijai ja hálddašeapmái ja ahte lágádus Davvi Girji áigu almmuhit buot girjjiid. Bargu lea mannan oalle njozet dan dihte go ii leat ruhtadeapmi. Ii leat vel álggahuvvon Ruošša bealde doaimmahus.

Almmuheapmi:
- Girjjit: Norga (5-6) [9], Ruoŧŧa 2-3, Suopma 2, Ruošša 1. Juohke girjjis sullii 600000 mearkka x 2 giela + 150 gova
- Interneahtta: Girjjiid sisdoallu + vejolaš liigemateriála dáid artihkkaliid ektui.
- Artihkkalat: aviissain ja áigečállagiin.

Oasseváldit:
- Doaimmahusjoavku (3 olbmo) guđege riikkas + oktasaš koordinator (sáhttá leat mielde ovtta dahje moadde doaimmahusas) Gealbu: Dovdá bures riikka skuvlavuogádaga, historjjá, geografiija. Čeahppi čállit sámegillii ja/dahje riikkagillii. Oahppu/duogáš: omd. oahpaheaddji, journalista, servodatčeahppi. Unnimusat ovttas doaimmahusas berre leat váldofága dahje sullasaš oahppu. Unnimusat okta guđege doaimmahusas ferte máhttit davvisámegiela vai gulahallat earáiguin prográmmas. (Golmma doaimmahusas mat leat álggahuvvon máhttet buohkat davvisámegiela.)
- Jorgaleaddjit ja korrektuvrralohkkit. Dat sáhttet leat fásta mielbargit prográmmas dahje sáhttá bálkkáhit daid dárbbu mielde. Buorre giellamáhtu lassin sii berrejit maiddái bures dovdat fáttá. (Barggadettiin Sámi skuvlahistorjjáin mii leat gávdnan ollu jorgalanmeattáhusaid man sivva lea ahte jorgaleaddji ii dovdda ášši doarvái bures.)

Ovttasbargit:
Lágádus (Davvi Girji, vejolaš maiddái earát)

D. Vuorká - Arkiivaohcan ja arkiveren

Bargu čálalaš gálduiguin, govaiguin, jietnabáttiiguin ja filmmaiguin: Registreret mii gávdno prentejuvvon čállosiin, arkiivvain ja museain, ja jietnabáddi/filbma radio/TV-arkiivvain. Digitaliseret dieđuid gálduid birra ja muhtin muddui ieža gálduid nai.

Jus vejolaš huksehit sámi skuvlamusea ja dokumentašuvdnaguovddáš, mii ee. váldá vára buot mii lea čohkkejuvvon dutkanprográmmas.

Go guoská skuvlamuseii/dokumentašuvdnaguovddážii čujuhan Ragnhild Sandøya čilgehussii dan birra Deanu gieldda várás (2007), iežan skuvlamuseadieđuide ja iežan reivii Deanu gildii 04.01.2011 .

Almmuheapmi:
Interneahtta: Girjjálašvuođalistu, oahpponeavvolistu, dieđut arkiivvaid birra. Skánnejuvvon dokumeanttat (ovttasbargguin prográmmaosiin Muitu).

Oasseváldit:
2-3 guđege riikkas
Gealbu: Arkiivadiehtu, giellamáhttu, dihtormáhttu (skánnen, html)

Ovttasbargit:
Arkivverket
ABM-utvikling
Deanu gielda / Deanodat siida

E. Áppes - Oahpponeavvohistorjá

Čohkket ja almmuhit dieđuid oahpponeavvuid ovdáneami ja geavaheami birra. Dat guoská sihke oahpponeavvuide sámi ohppiid várás ja sámi sisdollui oahpponeavvuin eará ohppiid várás. Berre ee. čállit dáid fáttáid birra:

Dát lea buorre muddui jurddašuvvon paralleallan dutkanprošektii Norsk lærebokhistorie. Dát sisttisdoallá vuosttaš muttus biográfalaš bargu / digitaliseren, stuorit ja unnit dutkanprošeavttaid, ja boahtte muttus lea jurddašuvvon čállit ollislaš oahpponeavvohistorjjá. Čujuhan čilgehussii dan prošeavtta birra ja iežan logaldallamii Norsk lærebokhistorie konferánssas Tønsbergas 2008 čavčča.

Dán prográmmaoasis šaddá leat oasit mat maiddái heiveše eará prográmmaosiid vuolde, muhto lean dás evttohan earuhit dan, dainna jurdagiin ahte oažžut ollislaš sámi oahpponeavvohistorjá ja oažžut ovttasbarggu Norsk læremiddelhistorie-prošeavttain sihke fágalaččat ja ruđalaččat.

Lea maiddái vejolaš čađahit dan dutkanprošeakta, mii lea vuosttažettiin Sámi allaskuvllas. Sáhtášii earuhit dan sierra vuolleprošeaktan, masa ohcá sierra ruhtadeami Norgga Dutkanráđis. Dalle ferte leat prošeaktajođiheaddji geas lea doaivttirgráda. Go Sámi allaskuvllas leat bargit buot 4 riikkas, de sáhttá allaskuvlla iežas bargit bargat dainna, muhto sáhtášii maiddái ovttasbargat eará dutkiiguin/čálliguin olggobealde allaskuvlla.

Almmuheapmi:
1 girjji. Das berre leat sihke oanehit artihkkalat ja ollislaš historjá Interneahtta: Digitaliseret oahppogirjjiid ja eará materiála.

Oasseváldit:
5 olbmo, 2 Norggas, 1 guđege eará riikkas. Daid gaskkas berrejit leat olbmot geat leat bargan oahpponeavvoásahusain ja olbmot geat leat oahppan dahje oahpahan oahpponeavvopedagogihka

Ovttasbargit: