På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
Per Edvin Varsi vuosttašluohkkálažžan, ovttas Anne Marie Aubertiin. |
Per Edvin Varsi lea riegádan 1945:s ja bajásšaddan Sirpmás. Son váccii Sirpmá skuvlla 1952-60, dan maŋŋil nuoraidskuvlla Buolbmágis ja Sámi álbmotallaskuvlla Kárášjogas. Maŋŋil váccii dárjuoahpu ja barggai dárjun, borranbáike- og hoteallahoavdan. 1982´ rájes son lea leamaš Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas oahpaheaddjin, ráđđeaddin ja inspektevran. Sus lea leamaš máŋga politihkalaš ja fágalaš doaimma ja lea leamaš Sámedikki várreáirrasin álggu rájes. |
Vuosttaš skuvlajagi orron internáhtas, vaikko min ruoktu ii lean go beannot kilomehtera skuvllas eret. Muittán ahte internáhtas sáhtten oaidnit suova min dálu bohcis. Duođaid in dieđe manne mun galgen orrut internáhtas, muhto sáhttá leat dan dihtii ahte ruovttus ledje máŋga máná ja unnán sadji. Internáhtas lei maiddái doarvái borramuš, njeallje borrama beaivái. Muhto nuppi klássa rájes orron ruovttus dassái go gergen mánáidskuvllas.
Vuosttaš klássas mus lei Marit Aubert oahpaheaddjin, nuppi jagi ožžon Sissel ja Einar Gullichsena. Sihke Auberta ja maŋŋil Gullichsena bearrašiin lei ollu oktavuohta mu bearrašiin. Geasset ledjen Einar Gullichsena fárus oaggumin. Dalle leimme máilmmi buoremus guimmežat. Muhto dálvet skuvllas ii lean dilli seamma buorre. Son sáhtii leat hui garas skuvllas. Muhto goappašat oahpaheaddjibárat ledje hui bivnnuhat gilis. Gullichsen oaččui sihke nuoraid ja rávesolbmuid mielde faláštallandoaimmaide ja álggahii faláštallansearvvi. Muittán ahte háhke sabehiid skuvlii ja ahte oaččuimet sabehiid.
| "Geasset ledjen Einar Gullichsena fárus oaggumin. Dalle leimme máilmmi buoremus skihpáraččat, muhto dálvet skuvllas ii lean dilli seamma buorre."
(Govva: Sissel Gullichsen) |
Easka dán jagi (2003) lean beassan lohkat girjjážiid Sirpmá-muittuiguin, maid dát oahpaheaddjit leat ráhkadan. Lei okta ášši mii duođaid hirpmástuhtii mu go lohken daid. Dat lei ahte sii oaivvildedje ahte oahpahus galggašii leat sámegillii. Sii ledje duođaid dáruiduhttinpolitihka vuostá, maid baggehalle čađahit. Dan han mii oahppit eat ipmirdan dalle. Midjiide han ledje oahpaheaddjit fámu ovddasteaddjit, mii eat oaidnán sin geat ledje oahpaheddjiid bajábealde, eat ge lágaid ja njuolggadusaid mat stivrejedje sin. Mii jáhkiimet ahte lei oahpaheddjiid sivva. Ledje go sii duođaid dakkárat geat beroštedje sámegielas ja kultuvrras? Ferten dadjat ahte mis ohppiin ii lean dakkár ipmárdus. Sámegielas mis ii lean go ABC-girji ja katekismus, muđuid lei visot dárogillii.
Internáhtas lei Ánná dálueamidin. Son lei Unjárggas eret ja sámegielat. Muhto son fertii maiddái leat ožžon instruvssa ahte galggai dárostit minguin, go son logai midjiide ahte mii eat galgan muitalit earáide ahte son sámástii minguin.
Earetgo oahpaheaddjit, geat álggos ledje dušše guovttis ain hávil, ledje buohkat geat orro Sirpmás dan áigge sámegielagat. Muhto duottarstobus ledje dávjá mátkkošteaddjit geat hupme dárogiela. Mu áhčči humai bures dárogiela, son lei mátkkoštan ollu mearragáttis go barggai geaidnobargguiguin. Ledjen danin gullan oalle ollu dárogiela ovdal go álgen skuvlii, ja danin ipmirdin muhtin muddui oahpaheami.
Dattetge sáhtte muhtumin šaddat boasttuipmárdusat. Oktii golmmas mis leimmet dahkan juoidá maid eat galgan, ja Gullichsen lei bealkkihan min. De čohkkáimet internáhttatráhpás ja čieruimet go dálueamit Ánná bođii ja jearai mii lei nu váivi. De son attii midjiide ruvnnu ja logai mii sáhtiimet mannat Tapio gávpái oastit "sukkertøy". Muhto mii eat ipmirdan sáni "sukkertøy", nu ahte osttiimet sohkarbihtáid. Mii eat duođaid ipmirdan manne ja maid mii galggaimet daiguin, muhto manaimet ruovttoluotta internáhttii ja juogadeimmet daid gaskaneamet. De bođii Ánná fas ja čilgii midjiide mii "sukkertøy" lea. Ja jáhkán ahte mii oaččuimet vel ovtta ruvnnu, nu ahte eat bártidan šat.
Mu mánáidskuvlaáiggi loahpas oaččuimet sámegielat oahpaheddjiid. Muittán ahte ledje Anders Utsi ja Marit Tapio. De muittán ahte Einar ja Sissel Gullichsen bođiiga ruovttoluotta maŋŋil go leigga leamaš eret guokte jagi. Dalle leigga oahppan sámegiela.
Dalle go ledjen geargan 7. klássas, de lei šaddan 9-jagi skuvla. Min gielda lei vuosttažiid gaskkas riikkas mii čađahii 9-jagi skuvlla. Dat lei ovttasbargu dalá Buolbmát, Deanu ja Unjárgga gielddaid gaskkas. Dalle lei suorgejuhkkojuvvon nuoraidskuvla ja ledje golbma suorggi. Buolbmát skuvllas lei eanandoallosuorgi, Sieiddá skuvllas teorehtalaš suorgi ja Stuorravuona skuvllas mekánalaš suorgi. Muhto eat beassan ieža válljet nu go háliideimmet. Oahpaheaddjit válljejedje sin geat ledje doarvái čeahpit álgit teorehtalaš suorgái. Mu klássas Sirpmás eai lean go guovttis geat beasaiga dohko. Mii earát šattaimet mannat Buolbmágii. Doppe oaččuimet Per Holm Varsi oahpaheaddjin. Son lei Sirpmás eret ja son geavahii sámegiela go oahpahii min praktihkalaš barggus. Muhto dál eai lean šat dušše sámegielat oahppit klássas, ledje maiddái moadde dárogielaga. 8. klássa ja oasi 9. klássas orron internáhtas Buolbmágis. Dál mii leimmet sturron dan mađe ahte min mielas lei somá orrut internáhtas. Dan botta go mun vázzen 9. klássa gárvvistuvvui biilageaidnu, šattai skuvlasáhttu ja de beasaimet orrut ruovttus.
Hellodatustibat fitne dávjá Sirpmás dan áigge. Sii háhke ollu biktasiid, dálvestevveliid ja eará maid juogadedje mánáide. Láviimet mannat hellodatustibiid čoahkkimiidda, soaitá eanemusat biktasiid dihtii. Muhto eanaš váhnemat ledje leastadialaččat eai ge liikon hellodatustibiidda.
Rihppaskuvla ja ieš konfirmašuvdna lei geasset. Rihppaskuvllas mis lei báhppa Erik Schytte Blix. Son máhtii sámegiela ja lei hui olmmošlaš ja buorre olmmái. Rihppaskuvla lei Buolbmágis, fertiimet sihkkelastit, dohko lei sullii 3 miilla. Konfirmašuvdna lei Sirpmás. Muittán ahte konfirmerejuvvojin dreassain, eatnasiin Sirpmás lei dreassa dahje čuvla dalle, lei dušše moaddásis gákti.
Eat ožžon albma oahpahusa sámegielas Sirpmás eat ge Buolbmágis. Áidna lei ahte mis lei guovttegielat áppes ja oahpaimet moadde sálbmavearssa sámegillii. Easka jagi maŋŋil go álgen Sámi álbmotallaskuvlii Kárášjohkii, de lei sámegiella fágan diibmoplánas. Dalle oaččuimet Hans Eriksena oahpaheaddjin. Son lei maiddái Sirpmás eret, ja dalle son bođii njuolga oahpaheaddjiskuvllas. Duojis mis lei Guovdageainolmmái Lauri Keskitalo, muđui ledje eanaš lullinorgalaš oahpaheaddjit. `